Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht 18.10.2021, Tallinn Haldusasja number
3-21-1331
Haldusasi
X kaebus Riigikogu vastu
Menetlusosalised
Kaebaja: X
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
X esitas 30.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigikogu kohustamiseks luua vene, inglise ja eesti töökeelega rahvusvaheline komisjon ideede ja eelnõude arutamiseks. Ühtlasi nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et korrumpeerunud võim pole pikka aega maksnud MTÜ-dele tasu. Kaebusele on lisatud üldsõnaline menetlusabi taotlus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et X kaebus Riigikogu vastu kohustamis- ja hüvitamisnõudes tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Kaebaja märgib kaebuses, et soovib kompensatsiooni summas, mis võrdub riigilõivu suurusega 45 eurot. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 1 kohaselt peab mittevaraline kahju olema tekkinud haldusorgani süülise käitumise tagajärjel. Kohtu hinnangul on esitatud nõue pahatahtlik, kuna kaebaja lisab nimetatud nõude peaaegu igale kohtule esitatud kaebusele. Ka on ilmne, et kaebajal ei saanud tekkida varalist ega mittevaralist kahju põhjusel, et „analüütikaga tegelevatele“ MTÜ-dele tasu ei makstud.
Kohus osundab, et kaebaja on oluliselt kuritarvitanud oma kaebeõigust. Kaebaja on lisaks käesolevale kaebusele esitanud suurel hulgal ebasündsa sõnakasutusega sisutuid kaebusi. 2021. aasta jooksul on kaebaja esitanud ainuüksi Tallinna Halduskohtusse ligi 150 kaebust. Isegi kui eeldada, et vanglas viibival kinnipeetaval võib oma õiguste kaitseks olla vajalik tavapärasest enam kohtu poole pöörduda, näitavad kaebaja rohked kaebused ka muude avaliku võimu asutuste tegevuse peale, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks ei ole tema õiguste kaitse. Sellises olukorras on ilmne, et tegemist on kaebeõiguse kuritarvitamisega. HKMS-i 2018 muudatuste seletuskirja kohaselt võib kaebeõiguse kuritarvitamisena kõne alla tulla näiteks olukord, kus ilma igasuguseid põhjendusi esitamata või asjaolusid välja toomata on järjekordse kaebuse esitanud isik, kes varem on sellesarnaste kaebustega sadu kordi edutult kohtusse pöördunud. Kuritarvitamiseks saab lugeda ka pidevat lugupidamatust. Arvestades kaebaja avalduste rohkust ja sisulise probleemi vähetähtsust, on kaebaja oma kaebeõigust kuritarvitanud olulises ulatuses. Kaebaja olemuslikult vähetähtsate kaebuste lahendamise võrra väheneb aeg, mida kohus saaks kasutada oluliste probleemide lahendamiseks. Ka menetlusökonoomia on oluline väärtus, mille tagamiseks on kaebaja õiguste väheintensiivne riive lubatav. Tallinna Ringkonnakohus on korduvalt oma lahendites sedastanud (11.06.2021 määrustes nr 3-21-467 ja 3-21-355), et kaebaja oskab riigikeelsetest kohtulahenditest arusaamiseks piisavalt eesti keelt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus käesoleva määruse kaebajale tõlkimata. Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus ka kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Kaebaja vabanes Tallinna vanglast 08.07.2021 (kriminaalasi nr xxxxxx), kuid ei ole teavitanud kohut enda aadressi muutumisest ega täitnud seega talle HKMS § 28 lg-st 3 tulenevat kohustust. Kohus on teistes haldusasjades üritanud korduvalt edastada kaebajale dokumente tema rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressil xxxxxxx ja ka varasemalt kehtinud elukoha aadressil xxxxxxx, kuid kirjad tagastati, kuna isik ei ela/asu seal (haldusasi nr 3-21-1546, 3-21-1544, 3-21-1330, 3-21-1510 jt). Kuivõrd olemasolev teave on piisav järeldamaks, et kaebaja rahvastikuregistris märgitud aadressil ei ela, ei ole sellele aadressile määruse saatmine põhjendatud. Ka eelnimetatud postiaadressile määrust saatmata on teada, et sel viisil määrust kaebajale kätte toimetada ei õnnestu. Kohtu hinnangul põhjustab see üksnes asjatut postikulu ja toob kaasa sel aadressil elavate inimeste põhjendamatu tülitamise kaebajale adresseeritud postiga. Seega saadetakse käesolev määrus kaebaja teadaolevale eposti aadressile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kaebaja on kohustatud oma kontaktandmete muutumisel viivitamata teavitama sellest kohut.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.