Eesti Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 15. oktoober 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1224
Haldusasi
Xi kaebus MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond 05.04.2021 makseteatise nr 977603 tühistamise nõudes.
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond Esindaja: Oliver Orumets
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. SELGITUSED: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 15. novembril 2021 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
1.Vastustaja koostas 05.04.2021 kaebajale makseteatise nr 977603 (edaspidi „vaidlustatud makseteatis“), kohustades kaebajat tasuma tema omandis oleva sõiduki xxxxxx eest automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse 129,70 eurot kindlustusperioodi 04.01.2021—03.04.2021 eest. Kaebaja esitas selle peale vaide, mille vastustaja 06.05.2021 vaideotsusega rahuldamata jättis.
2.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes vastustaja 05.04.2021 makseteatise nr 977603 tühistamist. Kaebaja väidab, et ei olnud sõidukile automaatse sundkindlustuse rakendamisest teadlik, samas on vastustaja vaidlustatud makseteatise esitamisel eiranud hea halduse põhimõtet, kuna ta ei teavitanud kaebajat asjaomase makseteatise koostamisega lõppenud menetlusest ega taganud talle ärakuulamisõigust. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja ka nõuetekohaselt kogunud ega uurinud tõendeid ega kaalunud erinevaid lahendusvariante. Kaebaja
osutab õiguskantsleri seisukohale, mille kohaselt pidanuks vastustaja teda automaatse liikluskindlustuse rakendumisest teavitama esimesel võimalusel, mida viimane aga ei teinud. Kaebaja rõhutab, et automaatse liikluskindlustuse eesmärk on vältida kindlustamata sõiduki osalemist liikluses, mida saab vältida ka nii, et sõiduk ei osale liikluses ja kustutatakse omaniku taotlusel registrist, kusjuures viimase võimaluse seisukohast on oluline sõiduki omaniku menetlusse kaasamine. Kaebaja märgib, et vastustaja oleks pidanud eeskätt pandeemiast tulenevaid piiranguid ja kaebaja vanust silmas pidades uurima, miks ei ole kaebaja sõidukile kindlustuslepingut sõlminud ja selgitama kuidas saaks kaebaja edaspidi sundkindlustamist vältida. Kaebaja märgib samuti, et arusaamatuks jääb, miks on makseteatis esitatud alles kindlustusperioodi lõpus, mis tõi kaasa selle, et kaebajal puudus võimalus astuda omapoolseid samme, et sellise sundkindlustusega seotud maksekohustust vältida, millise võimaluse näeb ette liikluskindlustuse seaduse (edaspidi „LKindlS“) § 65 lg 4. Samuti leiab kaebaja, et juhul kui vastustaja teeb kaebaja autole esimese automaatse liikluskindlustuse 30 päevaks, peaks rakenduma pärast esimese automaatse kindlustuskohustuse lõppemist uus 12 kuuline kindlustuskohustuse vabastus vastavalt LKindlS § 6 lõikele 1. Viimaks märgib kaebaja, et vaidlustatud makseteatisest ei selgu selle andmise õiguslik alus ega selgu ka see, mille eest ja millise normi alusel on samas makseteatises kajastatud võlg 49,90 eurot.
3.Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta, märkides esmalt, et saatis kaebajale lihtkirjaga 12.11.2020 meeldetuletuse, et alates 03.12.2020 peab sõidukil olema kohustuslik liikluskindlustuse leping, ent kaebaja kohustuslikku liikluskindlustuse lepingut ei sõlminud ega kustutanud sõidukit ajutiselt registrist, millest tingituna saatis vastustaja kaebajale 04.01.2021 automaatse liikluskindlustuse makseteatise nr 938203, mida ei õnnestunud kaebajale kätte toimetada, seejärel vaidlustatud makseteatise. Vastustaja leiab, et püüdis kaebajat menetlusest teavitada, saates talle eelnimetatud meeldetuletuse tema rahvastikuregistrijärgsel aadressil, kuigi seadus ei pane vastustajale kohustust sellise meeldetuletuse tegemiseks ning selle tegemine või kätte saamine ei mõjuta makseteatise, kui haldusakti kehtivust. Vastustaja hinnangul on makseteatiste tagantjärgi koostamine ette nähtud LKindlS § 65 lõikes 2 ning kindlustusmakse tasumise nõudmisel ei ole vastustajal kaalutlusõigust. Mis puudutab kaebaja osutatud õiguskantsleri seisukohta, siis juhib vastustaja tähelepanu, et seal on ka märgitud, et automaatse liikluskindlustuse makset tuleb maksta ajavahemiku eest, mil sõidukil on automaatne kindlustuskaitse. Vastustaja ei pea ärakuulamisõiguse rikkumist puudutavat etteheidet põhjendatuks, arvestades et kaebaja sai oma vastuväited esitada vaides, pealegi ei muudaks ärakuulamise võimaldamine asjassepuutuvat kohustust kuidagi, kui automaatse liikluskindlustuse rakendumise alused on täidetud. Vastustaja ei nõustu tõendite kogumist ja uurimist puudutava etteheitega, leides, et kõik asjaolud, mis olid makseteatise koostamiseks vajalikud, on vastustaja välja selgitanud. Vastustaja ei nõustu kaebaja käsitlusega, mille kohaselt pidanuks 30päevasele automaatse kindlustuse perioodile järgnema 12 kuuline tühi periood LKindlS § 6 lg 1 alusel, kuna automaatse liikluskindlustuse näol ei ole tegemist liikluskindlustuse lepinguga ning selle rakendumine lõpeb, kui sõiduk kustutatakse liiklusregistrist või kui sõlmitakse liikluskindlustuse leping. Vastustaja hinnangul on makseteatises selle õiguslik alus piisavalt selgelt välja toodud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Vastustaja ei ole teinud selliseid menetlusvigu, mis saaksid kaasa tuua vaidlustatud makseteatise tühistamise ning kaebajal ei oleks võimalik vabaneda makseteatises nimetatud sundkindlustusmakse tasumise kohustusest, kuna kaebaja sõidukile rakendus automaatne liikluskindlustus ja tekkis sellega kaasnev sundkindlustusmakse tasumise kohustus vahetult seaduses sätestatud asjaoludest tulenevalt ning kaebajale selle kohustuse
panemisel või panemata jätmisel ei olnud vastustajal mistahes kaalutlusõigust ega võimalust võtta arvesse ei sõidukile kindlustuslepingu sõlmimata jätmise põhjusi ega kaebaja isikuga seotud asjaolusid. Oluline on, et vastustaja ei teinud otsust automaatse liikluskindlustuse rakendamise kohta, vaid selline kindlustus ja sellest tulenev kindlustuskaitse rakendusid asjaomasele sõidukile automaatselt. Sellega kaasnes automaatselt ja vääramatult ka vastavate kindlustusmakse tasumise kohustus.
5.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vaidlusaluses makseteatises nimetatud perioodil ehk 04.01.2021—03.04.2021 oli kaebaja liiklusregistri andmetel registreerimismärki xxxxxx kandva sõiduki omanik ega selles, et tegemist oli liikluskindlustuskohustusega sõidukiga LKindlS § 3 lg 1 ja § 4 p 1 tähenduses ehk sõidukiga, mille suhtes oli kaebajal kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping. Vaidlust ei ole ka selles, et sel sõidukil ei olnud kehtivat liikluskindlustuse lepingut ning viimane leping oli lõppenud 02.12.2019.
6.LKindlS § 60 lg 2 punkti 2 kohaselt rakendub automaatne liikluskindlustus ehk tekib automaatne kindlustuskaitse lepinguta sõiduki suhtes, kui möödub 12 kalendrikuud sõiduki suhtes sõlmitud viimase lepingu kehtivusest. LKindlS 5. peatüki sätetest tuleneb üheselt mõistetavalt, et vastav kindlustuskaitse tekib automaatselt seaduses nimetatud sündmuse saabumisel. Antud juhul oli selleks sündmuseks 12 kalendrikuu möödumine viimase lepingu kehtivuse lõppemisest. Automaatse liikluskindlustuse sisuks on sõiduki suhtes tekkiv kindlustuskaitse, mis omakorda seisneb vastustaja kohustuses hüvitada sellise sõiduki poolt kolmandale isikule põhjustatud kahju. Vastustajal ega ühelgi muul organil ega isikul ei ole LKindlS sätetest tulenevalt võimalik otsustada, kas LKindlS § 60 lg 2 punktis 2 nimetatud sündmuse saabumisel konkreetsele sõidukile automaatset liikluskindlustust rakendada või mitte, vaid see kindlustusliik rakendub – nagu nimigi ütleb – automaatselt. LKindlS § 62 lõikest 2 tuleneb, et kindlustuskohustusega isik on kohustatud maksma vastustajale automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakset ajavahemiku eest, mil sõidukil on automaatne kindlustuskaitse.
7.Eeltoodud sätetest tulenevalt ei saa esiteks nõustuda kaebaja etteheitega, et makseteatis esitati alles vastava automaatse kindlustuskaitse perioodi lõpus. Vastupidine olekski ebaloogiline. LKindlS § 65 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud, et esimese automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse makseteatise esitab fond kindlustusperioodi eest, mille kestus on 30 kalendripäeva alates automaatse kindlustuskaitse algusest ning teise või järgneva automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse makseteatise esitab fond kindlustusperioodi eest, mille kestus on 90 kalendripäeva. Seaduses ei ole täpsustatud, millal makseteatised esitada tuleb. Erinevalt kindlustuslepingust, mille puhul sõltub kindlustuskaitse olemasolu sellest, kas kindlustusmakse on tasutud või mitte, on automaatne kindlustuskaitse sõidukil igal juhul olemas sõltumata vastava makse tasumisest. Seega ei ole vastustajal, kes automaatse liikluskindlustuse puhul on sisuliselt kindlustusandja rollis, põhjust nõuda automaatse kindlustuse kindlustusmaksete ettemakseid. Makseteatise koostamine vastava kindlustusperioodi lõpus on otstarbekas ka seetõttu, et kui sõidukile sõlmitakse vastavalt 30- või 90päevase perioodi jooksul kindlustusleping, katkeb automaatne kindlustus ning edasist automaatse kindlustuse kindlustusmakse tasumise kohustust ei teki. LKindlS § 65 lg 2 ja 3 sätestatud piirangud makseteatisega nõutava kindlustusmaksele vastava kindlustusperioodi pikkusele on sätestatud eelkõige tagamaks, et aeg, mil sõidukile automaatne kindlustus rakendub, jääks võimalikult lühikeseks ning kindlustuskohustuslik isik mõistaks võimalikult kiiresti kindlustuslepingu sõlmimise või sõiduki registrist kustutamise otstarbekust. LKindlS § 66 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse § 26 lg 2 kohaselt tuleb makseteatis füüsilisele isikule kätte toimetada tähtkirjaga. Küll aga ei tulene ühestki LKindlS sättest ega ka automaatse liikluskindlustuse olemusest, et mistahes järgneva 90-päevase perioodi kindlustusmaksete tasumiseks makseteatise tegemise eelduseks oleks varasemate perioodide,
eelkõige esmase 30-päevase perioodi kindlustusmakse sisse nõudmiseks tehtud makseteatise kätte toimetamine kindlustuskohustusega isikule. Käesoleval juhul ei ole tegelikult vaidlust selles, et esmase 30-päevase perioodi automaatse kindlustuse kindlustusmakse kohta tehtud makseteatist ei õnnestunud vastustajal kaebajale kätte toimetada. See aga ei tähenda, et vastustaja ei oleks võinud järgmise 90-päevase kindlustusperioodi lõpus, kui asjaomase sõiduki suhtes rakendus endiselt automaatne kindlustus, esitada vaidlustatud makseteatist. Kaebaja ei saa vaidlustatud makseteatises kajastatud kohustuse täitmisest keelduda põhjusel, et varasemat perioodi puudutanud makseteatist ei ole talle kätte toimetatud. Vastupidisel juhul muutuks automaatse kindlustuse kindlustusmaksete sisse nõudmine ebamõistlikult keeruliseks ja vastustaja jaoks koormavaks, pidades silmas, et automaatne kindlustus on oma olemuselt n-ö tagavaravariant olukorras, kus kindlustuskohustusega isik oma algse kohustuse ehk kindlustuslepingu sõlmimise kohustuse täitmata jätab. Teiseks tuleb silmas pidada, et automaatne kindlustuskaitse, millega seoses makseteatis esitatakse, oli vastaval perioodil asjaomasel sõidukil olemas vahetult seadusest tulenevalt. Kindlustusmakse näol on sisuliselt tegemist tasuga teatud teenuse (kindlustuskaitse andmise) eest. Selles olukorras oleks ilmselgelt ebamõistlik lahendus, kus vastustaja saaks iga järgneva 90-päevase perioodi kindlustusmakseid nõuda vaid tingimusel, et eelmiste maksete tasumise kohta tehtud makseteatised on isikule nõuetekohaselt kätte toimetatud.
8.Eeltoodud põhjustel ei saa nõustuda kaebaja etteheidetega, mis puudutavad tema teavitamata jätmist menetluse alustamisest, ärakuulamisõiguse rikkumist ning tõendite kogumise ja hindamise nõuete rikkumist. Käesoleva juhul on vastustaja selgitanud, et saatis kaebajale enne automaatse kindlustuse rakendumist lihtkirjaga 12.11.2020 meeldetuletuse. Selles meeldetuletuses selgitati üheselt mõistetavalt, millal automaatne kindlustus rakendub ja millised on selle tagajärjed. Automaatse kindlustuse kindlustusmaksete tasumiseks esitatavate makseteatiste menetluse olemust silmas pidades on selline eelnev meeldetuletus, koosmõjus sellega, et makseteatis ise tuleb selles kajastatud kindlustusmakse sisse nõudmise eeldusena isikule kätte toimetada, piisav selleks, et isikut saaks lugeda menetluse alustamisest teavitatuks. Sellise meeldetuletuse võis saada lihtkirjaga ning vaidlusaluse makseteatise esitamist ei takistanud kuidagi see, kui kaebaja seda meeldetuletust tegelikult kätte ei saanud. Vastustaja ja sõiduki omaniku vastastikuste õiguste ja kohustuste vahekorra seisukohast tasub korrata, et automaatne kindlustus rakendub nimelt selle tõttu, et sõiduki omanik on enda kohustust rikkunud ning et automaatne liikluskindlustus rakendub vahetult seaduse alusel ilma selleks eraldi haldusakti andmiseta. Selles olukorras ei ole ühelgi juhul vajalik isiku korduv või mingisuguses kindlas vormis teavitamine automaatse kindlustuse rakendumisest ja sellega kaasnevatest kindlustusmaksete tasumise kohustustest.
9.Mis puudutab ärakuulamisõigust, siis ärakuulamisõiguse eesmärk on tagada see, et haldusorganile oleks otsuse tegemisel teada kõik asjassepuutuvad asjaolud ning kaalutlusõiguse teostamise korral need huvid, mida otsuse tegemisel kaaluda tuleb. Käesoleval juhul ei saanuks kaebaja esitada vastustajale mistahes selliseid asjaolusid, mis oleksid saanud kindlustusmakse tasumise kohustust ära hoida. Vaidlust pole selles, et asjaomasel perioodil oli sõidukil automaatne kindlustuskaitse ning seda ei oleks tagantjärele olematuks muuta saanud. Vastustajal ei olnud mingisugust kaalutlusõigust ei kindlustusmakse nõudmise ega selle suuruse osas. Seadus ei anna vastustajale mingisugust võimalust kindlustusmakse tasumist mitte nõuda lähtuvalt kaebaja isikust (näiteks vanus, millele kaebaja osutab) või muudest asjaoludest (näiteks nakkushaiguse pandeemiline levik, millele kaebaja osutab). Seega on ilmne, et kaebajale enne makseteatise esitamist ärakuulamisõiguse tagamine ei oleks kuidagi saanud mõjutada talle vastava makseteatise esitamise kohustust ega makseteatise sisu. Samal põhjusel ei saa nõustuda ka tõendite kogumist ja uurimist
puudutava etteheitega – kaebaja pole osutanud ühelegi konkreetsele tõendile, mille vastustaja tema hinnangul on kogumata jätnud. Lisaks sellele on ilmne, et automaatse kindlustuskaitse ja sellega vääramatult kaasneva kindlustusmakse tasumise kohustuse tekkimine oli vastustajal võimalik tuvastada üksnes registriandmete pinnalt. Seejuures ei ole vaidlust selles, et need asjaolud on õigesti tuvastatud. Mistahes muid asjaolusid või kaalutlusi ei saanuks, nagu juba märgitud, vastustaja arvesse võtta.
10.Ekslik on ka kaebaja seisukoht, et LKindlS § 6 lõikest 1 tulenevalt pidanuks pärast esimesest 30päevast automaatset kindlustuskaitset järgnema uus 12-kuuline periood, mil kindlustuskohustust ei ole. Kõnealune säte räägib sõnaselgelt lepingu lõppemisele järgnevast 12 kalendrikuust. Automaatse kindlustuse rakendumine ei ole käsitatav lepingu sõlmimisena. Viidatud sättes nimetatud kindlustusvabastuse periood lõppes seega 02.12.2020 ehk 12 kuu möödumisel kaebaja poolt sõlmitud viimase kindlustuslepingu kehtivuse lõppemisest.
11.Nõustuda ei saa kaebaja etteheitega, et makseteatisest ei nähtu piisavalt selgelt selle õiguslik alus. Makseteatises on viidatud asjassepuutuvatele seaduse sätetele. Samuti nähtub sealt, millise perioodi eest on makseteatis koostatud. On tõsi, et varasemat võlga puudutav teave võiks olla selgem, ent sellel on vaidlustatud makseteatises üksnes informatiivne tähendus ning see ei muuda kuidagi õigusvastaseks vaidlustatud makseteatisega nõutava 129,70 euro suuruse summa nõudmist.
12.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, mistõttu jäävad poolte kulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.