TSÜS › Isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine

Avalduse sisu XXXXesitas 14.07.2016.a Harju Maakohtule avalduse oma õe XXXX abikaasa XXXX surnuks tunnistamiseks. Avaldaja on oma õe XXXX pärija. XXXX sündis 12.02.1930.a Armeenia Vabariigis, mis tol ajal kuulus NSV Liidu juurde. Avaldaja õde XXXX, ja XXXX abiellusid 01.09.1953.a Abielu ajal elasid XXXX, ja XXXX koos Tallinnas. Viimane koht, kus on olemas kindlad andmed XXXXi ja XXXX kooselu kohta, oli XXXX. Tallinna Linna Täitevkomitee 30.11.1973.a kirjast on näha, et XXXX elas nimetatud aadressil. Avaldajale teadaolevalt XXXX lahkus Eestist 1970.-ndate algul. Sellest ajast puuduvad avaldajal andmed XXXX edasise käekäigu kohta, sh tema asukoht ja muud võimalikud andmed. Rahvastikuregistri andmetel oli XXXXil ja XXXX ühine poeg XXXX, kes sündis 10.01.1954.a Tallinnas ja suri 20.06.1998.a. Nii XXXX kui ka tema ema XXXX on maetud Liiva kalmistule Tallinnas. XXXX on lapselapsed XXXX (XXXX), kes elab aadressil XXXX, Tallinn (e-post XXX) ja XXXX (sünniaeg XXXX.a ja e-post XXXX). Mõlemad vastasid avaldaja lepingulisele esindajale advokaat Anna Solomkole e-kirja teel, et nad ei tea midagi XXXX saatusest, tema elukohast ning seda, kas ta on elus. XXXX ja XXXX sõnul pole nad kunagi näinud oma vanaisa. 04.07.1984.a anti XXXX välja order tema ja tema poja XXXX elama asumiseks aadressile XXXX, Tallinn. 09.11.1995.a soetas XXXX endale mainitud korteri aadressil XXXX Tallinn ostu-müügilepingu alusel. 08.07.1998.a tegi XXXX testamendi, mille kohaselt ta pärandas kogu oma vara avaldajale. XXXX suri 07.02.2014.a. 14.05.2014.a Tallinna notar Evelyn Roots andis välja pärimistunnistuse, mille kohaselt XXXXi ainupärijaks tunnistati XXXX. Pärimistunnistuses märgiti ära, et pärandaja XXXXi abikaasaks oli XXXX. 27.06.2014.a esitas AS Andmevara vastuse, mille kohaselt teatas, et isiku XXXXandmed on kantud rahvastikuregistrisse. Rahvastikuregistrist vastati 21.01.2016.a, et isiku XXXXandmed on kantud rahvastikuregistri arhiivi. Antud isiku kohta andmed puuduvad. Armeenia Vabariigist on saabunud 04.12.2015.a vastus, et puudub igasugune info XXXXkohta. 12.01.2016.a saabus XXXXi lähedase sõbranna XXXXvastus ja 13.01.2016.a XXXXvastus. Mõlemad tunnistasid, et nad pole XXXXilt midagi kuulnud XXXXisiku, saatuse ja elukäigu kohta. Venemaa Punasest ristist on saabunud 09.03.2016.a vastus, et neil puudub XXXXkohta igasugune info. XXXXviimane teadaolev elukoht asus 1970-ndate algul aadressil XXXXTallinn. 08.07.1998.a testamendi ja 14.05.2014.a pärimistunnistusega on tõendatud, et avaldaja on XXXXi pärandi pärijaks. Pärandi hulka kuulub korter aadressil XXXX, Tallinn. Avaldaja huvides on see, et nimetatud korter kuuluks temale tervikuna. Eeltoodud asjaolude tõttu esineb avaldajal õiguslik huvi XXXX korteriomandi suhtes. Avaldaja leiab, et temal on omandiõigus tervele korteriomandile. 1970-ndate algusest lõppesid pöördumatult XXXXi ja XXXXperekondlikud ja majanduslikud suhted ehk perekondlikud ja majanduslikud suhted lõppesid enne ülalnimetatud korteriomandi soetamist. See tähendab seda, et aadressil XXXX,

2(2)

Tallinn, asuv korter ei kuulunud XXXX ja XXXXi ühisvara hulka, vaid kuulus XXXXi lahusvara hulka. Avaldaja esitas hagi XXXXvastu omandiõiguse tuvastamiseks, kuid nii Harju Maakohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus jättis 31.03.2016.a kohtumäärusega asjas nr 2-1452420 hagi läbi vaatamata põhjusel, et puuduvad XXXXandmed. Oluline on rõhutada, et nagu 31.03.2016.a kohtumääruses on kirjas, avaldaja on kohtu jaoks teinud usutavaks, et XXXXon juba 40 aastat tagasi lahkunud Eestist. Kohtud nõustusid sellega, et kuna XXXXon eakas inimene (sünd.1930), on küsitav tema elusolek. XXXXkohta puuduvad igasugused andmed rohkem kui 40 aasta jooksul, st andmed tema viibimise koha, elusoleku või surma kohta. 40 aastat on aeg, millal igal keskmisel mõistlikul isikul tekivad kahtlused, kas isik on elus või mitte. Avaldaja jaoks on vajalik õigusselgus XXXXsurnuks tunnistamisel. Arvestades asjaolu, et puudutatud isik oleks käesoleval ajal 86aastane ja et tema kohta puuduvad andmed alates 1970-ndate algusest, alust eeldada, et XXXXei ole enam elus. Avaldajal puuduvad andmed, mis aastal XXXXtäpselt Eestist lahkus, kuid on olemas kindlad andmed, et see toimus 1970.-ndate algul. Seega avaldaja leiab, et XXXXsurmaajaks on 31.12.1975.a. Kohtu põhjndused ja järeldused XXXXsündis 12.02.1930.a Armeenias. XXXX abikaasa XXXXi õde XXXXesitas avalduse XXXX surnuks tunnistamiseks. TsMS § 510 lg 4 kohaselt teatab kohus siseministrile isiku surnuks tunnistamise menetluse algatamisest siseministrilt seisukoha saamiseks. Siseministeeriumi 05.09.2016.a kirja kohaselt edastas ministeerium XXXXkohta teadaolevate andmete saamiseks järelepärimise Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA). PPA teavitas Siseministeeriumit, et PPA andmekogudes ja arhiivis puuduvad andmed XXXXelu ja tegevuse kohta Eesti Vabariigis. Isikule ei ole väljastatud dokumente, puuduvad elukoharegistreeringud, ei ole registreeritud juhtumeid ja menetlusi ning puudub info Eesti Vabariigi riigipiiri ületamise kohta. Eesti Rahvastikuregistris puuduvad andmed XXXXelu ja tegevuse kohta pärast 1970.aastat. Isiku elusoleku koha ei ole seni saadud andmeid Venemaa Punase Risti uurimis- ja infokeskusest ega Armeenia suursaatkondadelt Leedus ja Gruusias. Elusoleku korral oleks XXXX86-aastane. Võttes arvesse eeltoodut on siseminister seisukohal, et kohus võib nimetatud asjaolusid arvestades XXXXsurnuks tunnistada.

TsÜS § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 19 lg 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Viimased andmed XXXXkohta on Siseministeeriumi teatel aastast 1970. XXXXelusoleku kohta pole saadud andmeid Venemaa Punase Risti uurimis- ja infokeskusest ega Armeenia suursaatkondadelt Leedus ja Gruusias. Avaldaja andmetel oli XXXXviimane elukoht Eestis XXXX Tallinn. Samas selle avaldaja väite kohta tõendid puuduvad. Avaldaja poolt tõendina

3(2)

esitatud Tallinna Linna Täitevkomitee 30.11.1973.a kirjast nähtub, et XXXX Tallinn elanikuna on nimetatud vaid XXXXi. Eeltoodust tulenevalt saab 5-aastase tähtaja kulgemise algust arvestada alates 01.01.1971.a. XXXXon olnud teadmata kadunud 46 aastat. Tulenevalt TsMS § 510 lg 1 avaldab kohus peale isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. 12.08.2016.a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles XXXXesitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid XXXXkohta, teatama sellest kohtule kuue nädala jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. XXXXkohta andmeid kohtule ei ole esitatud. XXXXelusoleku kohta puuduvad andmed alates 1970.a. XXXXsünniaeg on 12.02.1930.a, seega peaks XXXXolema 86-aastane. Kohus leiab, et tuvastatud asjaolud kogumis annavad piisava aluse eeldada, et XXXXon surnud. TsÜS § 20 lg 1 järgi loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Vastavalt sama paragrahvi 2.lõikele kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Viimased andmed XXXXelusoleku kohta pärinevad aastast 1970. Seega tuleb tema surmaajaks lugeda 31.12.1971.a. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt Haide Rimmel kohtunik

4(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.