Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 07.10.2021, Tartu 3-19-1188 D.P. kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 30.09.2020. a otsus D.P. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja D.P. Vastustaja Tartu Vangla
2.Jätta D.P. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.09.2020. a otsuse resolutsiooni p-d 2-4 muutmata.
3.Jätta D.P. menetluskulud apellatsiooniastmes (riigilõiv 296,19 eurot) Eesti Vabariigi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses D.P. nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 08.11.2021 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
D.P. esitas 24.04.2019 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 9873 eurot, kuna vangla rikkus ajavahemikul 27.10.2017-24.04.2019 tema suhtes põhiseaduse (PS) § 18 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-t 3, hoides teda ebainimlikes, alandavates ja tema inimõigusi piiravates tingimustes. Taotluse põhjendused: 1) Ühele kinnipeetavale on 2-kohalises kambris isiklikku vaba ruumi ca 2,5 m2, mis on ebainimlik ja inimväärikust alandav. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahenditest nähtub, et mööbli alla jääv ja tualettruumi pind tuleb kambri üldpindalast maha arvata.
2) D.P. viibis 09.05.-12.06.2018 kambris nr 1066, kus oli ühele kinnipeetavale 1,9 m2 vaba ruumi, kuna kamber oli vahetrellide tõttu väiksem. Sellises kambris isiku hoidmine 23 tundi ööpäevas on ebainimlik ja alandav. Ebainimlikkust suurendas see, et tegemist oli suvekuuga, aknad ei käinud lahti, kambris oli palav ja umbne, sest puudus korralik ventilatsioon ning kambrist väljas sai viibida üksnes 1 tund ööpäevas jalutuskäigu ajal. 3) D.P. viibis 12.06.-13.08.2018 kambris nr 1076, kus oli ühele kinnipeetavale isiklikku ruumi 2,5 m2. Sellises kambris isiku hoidmine 23 tundi ööpäevas on ebainimlik ja alandav. Ebainimlikkust suurendas see, et tegemist oli palava suvekuuga, aknad ei käinud lahti, puudus värske õhk, kamber oli umbne ja palav ning puudus korralik ventilatsioon. 4) Kambri aknast ei paista kambris olevale lauale piisavalt loomulikku valgust. Kunstlik valgus ei taga piisavat valgustatust, et saaks laua taga normaalselt lugeda ja kirjutada. 5) Akende ees olevad metallist luuk, liistud ja väikeste aukudega metallist rest tõkestavad värske õhu ja loomuliku valguse juurdepääsu kambrisse. 6) Kambris põleb öisel ajal öötuli, mis ei lase uinuda ega magada. 7) Kuna Tartu Vanglas paikneb rohkem kinnipeetavaid, kui see on detailplaneeringuga ette nähtud, puuduvad kinnipeetavatel piisavad võimalused sportimiseks, töötamiseks ja koolis käimiseks. D.P.il võimaldati kasutada spordihalli vaid 1 kord nädalas. 8) Arsti vastuvõtule pääsemiseks tuleb oodata nädalaid. Eriti keeruline on pääseda eriarsti, k.a hambaarsti vastuvõtule. 9) Vangla ei ole suutnud pakkuda tasuvat ja motiveerivat tööd. 10) E-hoones on vaba aja veetmise tingimused ebainimlikumad võrreldes S-hoone tingimustega (E-hoone koridor ja kööginurk on S-hoonega võrreldes väikesed, kinnipeetavatel ei ole E-hoones piisavalt liikumisruumi, puhkeruumis on ainult üks laud ja televiisori vaatamiseks ei ole istekohti). Organiseeritud tegevuste valik on väga piiratud. 11) Lühiajalistel kokkusaamistel eraldab kinnipeetavat ja kokkusaamisele tulnud isikut klaasist vahesein. Tegemist on ebainimliku kohtlemisega. 12) Suhted ametnike ja kinnipeetavate vahel on formaalsed ja tõrjuvad. Nähtaval kohal kantavad käerauad, pisargaasiballoonid ja teleskoopnuiad on jõu demonstreerimine. Jõu demonstreerimine on ka see, et ametnikud käsivad kinnipeetavatel läbiotsimise ajaks näo seina poole pöörata.
2.Tartu Vangla jättis 25.06.2019. a otsusega nr 1-13/105-2 D.P.i kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla märkis, et D.P. viibis 01.05.-13.08.2018 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise raames eraldatud lukustatud kambris. Vangla käsitles ajaperioodide 09.05.-12.06.2018 ja 12.06.-13.08.2018 osas kambrites nr 1066 ja 1076 valitsenud tingimusi ning ülejäänud ajaperioodide osas käsitles kambrites valitsenud tingimusi üldiselt. Otsuse põhjendused: 1) Tualettruumi ei tule arvestada kambri üldpinna hulka. Ka mööblialust pinda ei tule kambripinna arvutamisel välja arvata. Tartu Vangla kambrite suurus on ca 10 m2 ning tualettruumi pindala välja jättes on 8 m2. Seega on ühele kinnipeetavale põrandapinda vähemalt 4 m2. 2) Laud paikneb külgmises seinas, mistõttu langeb valgus lauale küljelt. Asjaolu, et valgusti asub kambri laes keskel, ei saa pidada õigusvastaseks, kuna valgusti eesmärk on valgustada kogu kambrit. Laua ääres on kaks istekohta, seega on võimalik valida koht laua ääres selliselt, et laest tulev valgus langeks lugedes või kirjutades küljelt. 3) Öisel ajal kasutatakse valgustust järelevalve teostamise eesmärgil. 4) Seadus ei täpsusta, milliseid vahendeid kasutades või millises mahus tuleb kinnipeetavale kehakultuuriga tegelemine tagada. Kaebaja saab ja on kasutanud spordisaalis käimise võimalust kord nädalas. Suveperioodil on võimalus kasutada korv- ja jalgpalliplatsi. Ka on võimalus teha kambris ja jalutamise ajal harjutusi.
5) Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda tööd. Kaebajat on rakendatud majandustöödel. Kaebaja asus 12.09.2018 õppima puidupingitöölise kutset, kuid jättis eriala omandamata. Kaebajale on planeeritud 2020. a I kvartalis plaatimise eriala omandamine. 6) Mõningad erinevused E- ja S-hoonete vahel ei muuda kinnipidamistingimusi õigusvastaseks. 7) Kinnipeetava ja kokkusaaja eraldamist klaasist vaheseinaga näeb ette vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 31 lg 2. D.P. ei ole välja toonud ühtegi juhust, mil vangla eksis VSkE § 31 lg 21 p-des 1-4 toodud aluste kaalumisel. 8) Käeraudade, pisargaasiballooni ja teleskoopnuia nähtavalt kandmine ei ole käsitletav jõu demonstreerimisena. Vanglal ja selle ametnikel lasub kohustus tagada vanglas viibivate isikute julgeolek. Seoses ametnike suhtumisega kinnipeetavatesse ei ole D.P. toonud välja ühtegi konkreetset juhtu, millele oleks võimalik hinnangut anda. 9) D.P. ei ole välja toonud ühtegi konkreetset juhtu, mil ta ei pääsenud piisavalt kiiresti arsti vastuvõtule. 10) 09.05.-13.08.2018 pidi D.P. viibima kambris 23 tundi ööpäevas, kuna tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kambri nr 1066 suuruseks on ümardatult 6,86 m2 (hulka ei ole arvestatud tualeti suurust). Seega on vahetrellidega kambris ühele kinnipeetavale ette nähtud enam kui 3 m2 põrandapinda. 11) Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 ei nõua, et kambri aken peab olema avatav. Kambrite nr 1066 ja 1076 aknad ei ole avatavad, kuid avatavad on akende luugid, mille kaudu pääseb värske õhk kambrisse ja mille abil on kambrit võimalik tuulutada. Vanglas on sundventilatsioon, mis tagab kõikides kambrites elutegevuseks vajaliku õhuhulga. Puuduvad andmed, et 09.05.-13.08.2018 oleks kambrites nr 1066 ja 1076 esinenud tõrkeid või et ventilatsioonisüsteem ei töötanud.
3.D.P. esitas 25.06.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 23.10.2019 täiendava seisukoha. Kaebaja palus Tartu Vanglalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitamiseks 9873 eurot ebainimlikes ja inimõigusi piiravates kinnipidamistingimustes viibimise eest ajavahemikul 27.10.2017-24.04.2019. Kaebuse põhjendused: 1) Kambri üldpinnast tuleb maha arvata mööbli ja tualettruumi alla jääv pind. Kahele kinnipeetavale oli vaba isiklikku ruumi ca 5,50 m2, seega ühele kinnipeetavale 2,75 m2, mis on kaebaja inimõiguste rikkumine. 2) Kaebaja viibis 09.05.-12.06.2018 kambris nr 1066, kus oli ühele kinnipeetavale 1,90 m2 vaba ruumi, kuna kamber oli vahetrellide tõttu väiksem. Sellises kambris isiku hoidmine 23 tundi ööpäevas on ebainimlik ja alandav, mida suurendasid asjaolud, et kambris oli palav ja umbne, sest puudus korralik ventilatsioon ning kambrist väljas sai viibida üksnes 1 tund ööpäevas jalutuskäigu ajal. 3) Kaebaja viibis 12.06.-13.08.2018 kambris nr 1076, kus oli ühele kinnipeetavale ca 2,5 m2 vaba ruumi. Sellises kambris isiku hoidmine 23 tundi ööpäevas on ebainimlik ja alandav, mida suurendasid asjaolud, et oli palav suvekuu, aknad ei käinud lahti, puudus värske õhk, kamber on umbe ja palav ning puudus korralik ventilatsioon. 4) Kambri aknast ei paista päevavalgus lauale. Valgusti asub lae keskel, mitte laua kohal, mistõttu laua taga istudes tekib vari, mis raskendab kirjutamist ja lugemist. 5) CPT 11. üldaruande kohaselt on akende ette kinnitatud metallist luugid, liistud või plaadid, mis piiravad loomuliku valguse ligipääsu ja tõkestavad värske õhu pääsu eluruumi, ebainimlik kohtlemine. 6) Öövalgus ei lase kaebajal korralikult uinuda ja magada. 7) Detailplaneeringut rikkudes on muudetud vangla 935-kohaliseks. Vangla ülerahvastatus toob kaasa piiratud elutingimused (piirangud käia tööl, koolis, kutsekoolis, spordisaalis). Koridoris on vabalt liikumine raskendatud kinnipeetavate rohkuse tõttu ja kuna kambriuksed avanevad koridori poole. Samuti on kitsad köögi ja puhkeruumi tingimused, kus puhkeruumis on vaid 1 laud ja ei jätku televiisori vaatamiseks istekohti. Tegevuste valik on piiratud.
8) Vangla ei ole suutnud kaebajale võimaldada tasuvat ja motiveerivat tööd. Majandustööle rakendamine ei vasta VangS § 38 lg § 6 lg-st 1 tulenevate nõuete täitmisele vastustaja poolt. 9) Kaebajal tuleb oodata nädalaid arsti, s.h eriarsti (silmaarst, neuroloog, kirurg, hambaarst) vastuvõtule pääsemiseks. 10) Vastustaja on lasknud ruumipuuduse tõttu pikaajaliste kokkusaamiste toad ümber ehitada. 11) Lühiajalisel kokkusaamisel eraldab külastajat ja külastatavat klaasist vahesein, mis kujutab ebainimlikku kohtlemist. 12) Suhted ametnike ja kaebaja vahel on formaalsed ja tõrjuvad. Nähtavalt kantavad käerauad, pisargaasiballoonid ja teleskoopnuiad on jõu demonstreerimine. Ka kaebaja näoga vastu seina käsutamine.
4.Tartu Vangla palus 09.10.2019. a vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata ning läbi vaatamata osas, milles kaebaja vaidlustab vangla tegevust seoses pikaajaliste ruumide ümberkohandamisega. Vastustaja jäi 25.06.2019. a otsuses toodud seisukohtade juurde. Vastuse põhjendused: 1) 01.-09.05.2018 viibis kaebaja üksinda kambris nr 1052, millel on vahetrellid. 09.05.-12.06.2018 viibis kaebaja kambris nr 1066, millel on vahetrellid ning millest 09.-30.05.2018 ja 06.-12.06.2018 viibis kaebaja kambris koos kambrikaaslasega. 12.06.-13.08.2018 viibis kaebaja kambris nr 1076, millel ei ole vahetrelle ning millest 12.06.-10.07.2018 ja 19.07.-13.08.2018 viibis kaebaja kambris koos kambrikaaslasega. 2) Kambrite suurus on ca 10 m2. Kui välja arvata tualettruumi pindala, siis on kambri pindala ca 8 m2. Seega on ühele kinnipeetavale ette nähtud põrandapinda vähemalt 4 m2. Vahetrellidega kambri (nr 1066) pindalaks on ümardatult 6,86 m2 (hulka ei ole arvestatud tualettruumi pindala), mis tähendab, et ühele kinnipeetavale on ette nähtud enam kui 3 m2 põrandapinda. 3) Kambri piisav valgustatus peab olema tagatud aknast tuleva päevavalguse ja kunstliku valguse koostoimes. Kaebajal on võimalik valida laua ääres istekoht selliselt, et laest tulev valgus langeks lugedes või kirjutades küljelt. 4) Öövalgustuse eesmärgiks on tagada vanglas järelevalve teostamise ja kambris toimuva jälgimise võimaldamine. 5) Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Kaebajat on rakendatud vangla majandustöödel 01.05.-30.06.2018, 04.09.-31.10.2018, 01.06.-31.07.2019 ja alates 03.10.2019. 6) Kinnipeetavad saavad spordisaali kasutada 1 kord nädalas. Samuti saavad kinnipeetavad kambris ja jalutusalal teha erinevaid harjutusi. Mõningane erinevus E- ja S-hoonete vaba aja veetmise tingimuste vahel ei muuda kinnipidamistingimusi õigusvastaseks. 7) Kehtiv õigus näeb ette kinnipeetava ja kokkusaaja eraldamise klaasist vaheseinaga. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi konkreetset juhust, mil vangla oleks eksinud VSkE § 31 lg 21 p-des 1-4 toodud aluste kaalumisel. 8) Arsti vastuvõtule pääsemine toimub mõistliku aja jooksul. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele sündmusele, mis tema õigusi oleks rikkunud. 9) Erivahendite nähtaval kohal kandmine võimaldab ametnikel võimalike rünnete korral kiiresti reageerida. See, et kinnipeetav on läbiotsimise ajal näoga seina poole, tagab läbiotsimist teostavate vanglaametnike turvalisuse. 10) Kaebaja viibis 09.05.-13.08.2018 eraldatud lukustatud kambris, sest tema suhtes oli kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Vanglas on sundventilatsioon, mis tagab kõikides kambrites elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja töötab ööpäevaringselt. Puuduvad andmed, et viidatud perioodil oleks kambrites nr 1066 ja 1076 esinenud tõrkeid ventilatsiooni töös. Kinnipeetavatel on kambris olemas vesi, mis võimaldab end jahutada. Ka lubati jalutuskäikude ajal kambrit täiendavalt toiduluugi avamise abil tuulutada.
5.Tartu Halduskohus jättis 30.09.2020. a otsusega kaebuse läbi vaatamata osas, milles kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses pikaajaliseks kokkusaamiseks ettenähtud ruumide ümberkohaldamisega kambriteks (resolutsiooni p 1); jättis ülejäänud osas kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning poolte menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3) ja kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 196,19 eurot Eesti Vabariigi kanda (resolutsiooni p 4); asendas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga (resolutsiooni p 5). Otsuse põhjendused: 1) Vangla on 25.06.2019. a otsuses, samuti vastuses kaebusele kaebaja taotluses toodud asjaolusid ammendavalt käsitlenud. Kohus nõustus HKMS § 165 lg 2 alusel vastustaja põhjendustega ega korranud neid. 2) Kohtud on Tartu Vangla tegutsemise aastate jooksul kontrollinud kinnipeetavate väidete õigsust seoses ebapiisava isikliku ruumiga. Asjakohased tõendid on kohtule Tartu Vangla kambrite pindalade kohta saadetud juba haldusasja nr 3-14-50427 lahendamisel, mille kohaselt on kambri suuruseks ilma tualettruumita S-hoones 8 m2 ning E-hoones 7,9 m2 või 8 m2. Sama nähtub kaebaja esitatud tõenditest. Seega on minimaalsel juhul kinnipeetava kohta kambris pinda 3,95 m2. Kaebaja esitatud tõendid kahjunõude rahuldamise aluseks olevaid asjaolusid ei tõenda. Kaebaja viidatud CPT raportitest ajaliselt vaidlusalusele perioodile lähemal olevas 2019. a raportis ei tehtud vanglale etteheiteid seoses elamispinna suurusega. Vastupidi, raporti p-s 42 CPT tunnustab Eesti ametivõimude jõupingutusi tagada vangidele piisav elamispind. Kaebaja kambrite suurus on kooskõlas Eesti õigusnormide ning Eesti ja rahvusvahelise kohtupraktikaga. 3) Kaebaja ei ole tõendanud, et tema liikumisvabaduse piiramine seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega oleks toimunud õigusvastaselt. 4) Kohtud on 2018. a sooja suve asjaolusid seonduvalt kinnipidamistingimustega kaalunud haldusasjas nr 3-18-2396, milles ei nõustutud kaebajaga, et vastustaja eiras süüliselt majandusja taristuministri 02.07.2015. a määruse nr 85 §-s 4 sätestatud nõudeid sisekliimale, sest määrusest ei tulene, et eluruumis siseõhu temperatuur ei tohi ületada +18 kraadi, kuna tegemist on madalaima eluruumile lubatava temperatuuriga. Siseõhu temperatuuri lubatav ülempiir tuleb määrata kehtestatud nõuete alusel, milleks loetakse tänapäevaste energiatõhususele kehtestatud nõuete kohaselt ca +27 kraadi. Kaebaja kambris tuvastatud temperatuuri mõne kraadi võrra ületamine ei toimunud vastustaja süül, sest vastustaja järgis nõudeid eluruumi loomuliku ja mehaanilise ventilatsiooni kindlustamisele, mis tagas antud ilmastikuoludele vastava optimaalse võimaliku siseõhu temperatuuri kambris. Käesolevas asjas kaebaja esitatud tõendid ei anna alust viidatud seisukohtadest erineva järelduse tegemiseks. Tõendatud ei ole, et vastustaja on tahtliku süülise tegevusega jätnud tagamata elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. 5) Laud paikneb kambri külgmises seinas, mistõttu langeb valgus sellele küljelt. Haldusasjas nr 3-15-367 kohus tuvastas, et kambrites on akna klaaspaketi suurus 61,5×140 cm, mis teeb akna pindalaks 0,861 cm2 ja arvestades seda, et kambri suurus on 10 m2 (tualettruumita 8 m2), on tegemist piisavalt suure aknaga tagamaks loomuliku valguse jõudmine kambrisse ja kambris paikneva lauani. Laua ääres on kaks istekohta. Seega on kinnipeetaval võimalik valida koht selliselt, et laest tulev valgus langeks lugedes küljelt. Kaebaja esitatud vangla vastused ja pildid ei anna alust teistsuguse faktilise olukorra tuvastamiseks, kui see esines eelviidatud kohtuasjas. 6) Öövalgusti paiknemist ega selle kasutamist kehtiv õigus ei reguleeri. Asjas ei ole arsti diagnoosi või muud ettekirjutust, millest saaks järeldada, et kambris olev öövalgus, mille valgusvoog on eelduslikult väga väike, kahjustaks kaebaja tervist. Järelevalve võimaldamiseks ning vangla ja kinnipeetavate julgeoleku tagamiseks kambrites öise valgustuse kasutamist ei saa pidada õigusvastaseks ja kaebaja õigusi rikkuvaks tegevuseks. 7) VangS § 45 lg 1 reguleerib ammendavalt nõudeid kambri aknale ja valgustusele. Eelnevast ei tulene, et aken peaks olema avatav, kuid kambris peab olema elutegevuseks vajalik õhuhulk ja -ringlus. See, et kaebaja ei saa täiendavalt mingil ajal kambrit tuulutada, on ebameeldivus, mis kaasneb vangistuses viibimisega, kuid ei too kaasa kaebaja õiguste rikkumist. Kui vangla
on taganud piisava õhuringluse muul moel, puudub vajadus kambrite õhutamiseks akende avamise teel. 8) Kinnipeetaval puudub õigus nõuda endale meelepärase töö võimaldamist, mistõttu ei ole sel alusel esitatud hüvitise nõue põhjendatud. 9) Kohtupraktika ei toeta kaebaja seisukohta, et lühiajalistel kokkusaamistel kaebajat ja kokkusaamisele tulnud isikut eraldav klaasist vahesein on ebainimlik kohtlemine. Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võiksid viia kahtluseni, et lühiajalise kohtumise võimaldamine klaasist vaheseinaga eraldatud ruumis riivaks kaebaja õigusi ülemääraselt, mistõttu puudub vajadus kontrollida regulatsiooni põhiseaduspärasust. 10) Jõu demonstreerimise väide - vangla ei ole esitatud tõendite kohaselt tekitanud kaebajale rohkem kannatusi või ebameeldivusi, kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas läbiotsimistega ja/või julgeoleku tagamisega. 11) Väited arsti vastuvõtule pääsemise kohta ja et kinnipeetavatel puuduvad piisavad võimalused sportimiseks, töötamiseks ja koolis käimiseks, on käsitatavad üldsõnaliste abstraktsete väidetena, mida ei ole seotud konkreetsete juhtumitega. Kaebaja õiguste rikkumise kohta ei ole tõendeid esitatud. 12) Kohtule ei ole teada normi, mille alusel tekiks kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda kambris üksinda kinnipidamist. Ehitusõiguses kehtib loamenetlus. Vanglat ei saa kasutada kasutusloata. Vanglale on, erinevalt kaebaja osundatud meediaväljavõtete artiklites väidetust, kasutusluba väljastatud ja kaebaja kahjunõue ei saa tugineda detailplaneeringust tuleneval subjektiivsel õigusel. Kahjunõue vastuolu tõttu detailplaneeringuga on alusetu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6.D.P. esitas 27.10.2020 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 30.09.2020. a otsus ja rahuldada tema kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus ei arvestanud kaebaja esitatud tõendiga, kus Tartu Linnavalitsuse esindajad kinnitasid, et kui Tartu Vanglasse paigutatakse üle 500 isiku, on tegemist detailplaneeringu rikkumisega. Kohus saanuks nõuda vajalikku teavet (detailplaneeringu) Tartu Linnavalitsuselt või Justiitsministeeriumilt. Kohus ei kogunud vajalikke tõendeid. 2) Vahetrellid vähendavad vaba pinda ja liikumisruumi. Kohus ei tohtinud erineva suurusega kambreid ühesuguseks olukorraks hinnata ja pidanuks hindama teisiti olukorda, kus kaebaja viibis ajavahemikul 01.05.-13.08.2018 kinnistes kambrites 23 tundi ööpäevas ning kambrites nr 1052 ja 1066 oli vaba põrandapinda kambrisiseste trellide tõttu vähem. Vastustaja on süüdi, et nendes kambrites on suvekuudel palav, umbne, niiske. Kaebaja ei palunud kohtul tuvastada, kas julgeolekuabinõude kohaldamine tema suhtes toimus õigusvastaselt. Kohus ei saa kaebaja väiteid kinnipidamistingimuste kohta tagasi lükata pelgalt nende tõendamatuse tõttu, vaid peab ise välja selgitama kaebuses märgitud asjaolude esinemise või puudumise. 3) Ühele kinnipeetavale oli ca 2,5 m2 vaba põrandapinda. Kambrites nr 1052 ja 1066 oli liikumisruumi veelgi vähem, kus ühel kinnipeetaval oli ca 1,8 m2 vaba põrandapinda. Sellistes tingimustes hoidmine oli ebainimlik. Kohus eiras kaebaja esitatud tõendeid EIK otsustest isikliku ruumi suuruse kohta. 4) Aken asub kambri külgmises seinas, aga jääb laua taga istujale selja taha ning valgus paistab kambrisse laua taga istuja pea kohalt ja kuna aken on lauast kõrgel, siis on päevavalgus väga piiratud. Kohus ei võtnud kaebaja esitatud fotosid otsuse tegemisel arvesse. 5) Kaebaja ei esitanud kaebust selle kohta, et aknad ei avane, vaid selle kohta, et akna sees oleval avausel on ees metallist luugid, liistud ja plaadid, mis tõkestavad värske õhu pääsu kambrisse. Kohus libises sellest põgusalt üle. CPT/inf (2001)16 p-s 30 asus CPT seisukohale, et akende ette kinnitatud metallist aknaluugid, liistud või plaadid, mis piiravad kinnipeetavale loomuliku valguse juurdepääsu ja tõkestavad värske õhu pääsu eluruumidesse, on ebainimlik kohtlemine. Kohus ja vastustaja ei tohi CPT seisukohta eirata.
6) Öövalgus ei lase kaebajal uinuda ega normaalselt magada (asi nr 3-19-557/19). 7) Vangla peab kinnipeetavale töö leidmisel silmas pidama, et töö peab olema tulutoov ja teenimisvõimalusi arendav. 8) Kokkusaamisel suhtlemist klaasist vaheseinaga ruumis ei saa pidada normaalseks viisiks suhelda perekonnaliikmetega. See on ebainimlik kohtlemine.
7.Tartu Vangla esitas 01.03.2021 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.09.2020. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: 1) Kui tõendid ei ole kohtu jaoks piisavalt veenvad ning kui varasem kohtupraktika ja kehtiv õigus ei toeta kaebuse rahuldamist, tuleb kohtul teha ka vastav otsus, olenemata sellest, kui veenvaks kaebaja enda tõendeid peab. Kohus leidis õigesti, et D.P.i kambrite suurus on kooskõlas Eesti õigusnormide ning Eesti ja rahvusvahelise kohtupraktikaga. 2) Kohus ei välistanud tõendina D.P.i esitatud fotosid, kuid ei pidanud neid tõenditeks, mis lükkaksid ringkonnakohtu seisukoha asjas nr 3-15-367 ümber. 3) Kohus pööras otsuses piisava põhjalikkusega tähelepanu aspektile, et kambri akna avause ees on metallist liistud ja plaadid. Kohus selgitas, et kambris peab olema elutegevuseks vajalik õhuhulk ja -ringlus, mis on tagatud ka suletud akende korral. Piisav õhuhulk on tänu sundventilatsioonile tagatud olenemata sellest, et kambri akende ees on metallist võred. 4) Kaebaja enda õigusvastane käitumine tingis, et ta pidi viibima 23 tundi ööpäevas lukustatud kambris. Asjaolud, mis kaebaja hinnangul tema eraldatud lukustatud kambris viibimist raskendasid, kaasnesid paratamatult tema suhtes kohaldatud režiimiga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.HKMS § 197 lg 1 kohaselt ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Ringkonnakohus märkis 08.02.2021. a määruses (tl 152-154), et kohtu tõlgenduse kohaselt ei vaidlusta kaebaja Tartu Halduskohtu 30.09.2020. a otsust resolutsiooni p-i 1 osas ega ole ka esitanud põhjendusi vaidlustamaks halduskohtu otsuse seisukohtasid seonduvalt väidetega arsti vastuvõtule pääsemise ja jõu demonstreerimise kohta. Kaebaja ei ole ringkonnakohtule teatanud, et ta ei ole kohtu tõlgendusega nõus, seega jääb ringkonnakohus 08.02.2021. a määruses märgitud tõlgenduse juurde. Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt vaidlustab kaebaja Tartu Halduskohtu otsust resolutsiooni p-de 2-4 osas.
10.Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud osas Tartu Halduskohtu 30.09.2020. a otsuse (tl 130-135p) põhjendustega (p-d 9-42) ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Halduskohus nõustus vastustaja 25.06.2019. a otsuses (tl 97-99p) ja vastuses kaebusele (tl 111-113) esitatud põhjendustega ega korranud neid, viidates asjakohaselt HKMS § 165 lg-le 2. Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt hindas halduskohus nii kaebaja kui ka vastustaja seisukohti, ka muid asjas esitatud tõendeid igakülgselt, objektiivselt ning nende kogumis ja vastastikuses seoses. Ühtki asjakohast kaebaja väidet ega esitatud tõendit ei ole jäetud tähelepanuta. Kaebaja mittenõustumine halduskohtu otsuse põhjendustega ei tähenda, et halduskohus oleks asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud. Apellatsioonkaebuses esitatakse suuresti samased väited, millele halduskohus on vaidlustatud otsuses juba põhjalikult vastanud. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Halduskohus ei ole eksinud otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel ega ole rikkunud ka kohtumenetluse norme. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse asuda halduskohtust erinevale
seisukohale. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Kaebaja jääb seisukohtade juurde, et kambrites oli liiga vähe vaba põrandapinda (ühele kinnipeetavale ca 2,5 m2 ning kambrites nr 1052 ja 1066 ca 1,8 m2) ning et kambri põrandapinnast tuleb maha arvata nii tualettruumi pindala kui ka mööblialune põrandapind. Halduskohus asus otsuses kokkuvõttes seisukohale, et kaebaja kambrite suurus on vaidlusalusel perioodil olnud kooskõlas Eesti õigusnormide ning Eesti ja rahvusvahelise kohtupraktikaga. Halduskohus leidis otsuses (p 23), et kaebaja esitatud tõendid kohtute poolt kahjunõuete rahuldamise aluseks olevaid asjaolusid ei tõenda. Seejuures arvestas halduskohus otsuse tegemisel ka EIK kohtupraktikas väljendatud seisukohtadega. Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et halduskohus eiras kaebaja esitatud tõendeid EIK otsuste kohta. Halduskohus nõustus õigesti vastustaja seisukohaga kambri põrandapinna suuruse arvutamisel, lähtudes põhimõttest, et tualettruumi pindala tuleb kambri pindalast välja arvata ning mööblialune põrandapind tuleb arvata kambri põrandapinna hulka, kui kinnipeetaval oli võimalus kambris tavapäraselt liikuda (EIK Suurkoja 20.10.2016. a otsus, kaebus nr 7334/13, Muršić vs Horvaatia, p 114). Ka hilisemalt märkis EIK 29.01.2019. a otsuses (kaebused nr 23226/16 ja veel 6, Nikitin jt vs Eesti, p-d 159-163), et kinnipeetava isikliku põrandapinna leidmiseks tuleks arvata kambri pindalast maha tualettruumi pindala, kuid mööblialuse pinna mahaarvamine saaks olla põhjendatud üksnes erandina, kui kambri sisustus takistab liikumist olulisel määral. Asjas puuduvad andmed, et Tartu Vangla kambrites oleks mööbel paigutatud viisil, mis tavapärasest enam takistab kambris liikumist. Seega on põhjendatult kambrite pindalast maha arvatud üksnes tualettruumi alune pind. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud kambrite suuruse kohta asjas esitatud andmete õigsust, millele ka halduskohus otsuse p-s 20 viitas, märkides, et kambri suuruseks ilma tualettruumita on S-hoones 8 m2 ning E-hoones 7,9 m2 või 8 m2, seega oli minimaalsel juhul Tartu Vanglas kinnipeetava kohta kambris pinda 3,95 m2. Kaebaja nimetatud kambrid nr 1052 ja 1066 olid vastustaja andmetel vahetrellidega kambrid. Vangla 25.06.2019. a otsuse kohaselt on kambri nr 1066 suuruseks ilma tualettruumita ümardatult 6,86 m2 ning üksnes ajavahemikel 09.-30.05.2018 ja 06.-12.06.2018 viibis kaebaja selles kambris koos kambrikaaslasega. Seega ka kambris nr 1066 koos kambrikaaslasega viibimise ajal oli ühe kinnipeetava kohta pinda üle 3 m2. Kambris nr 1052 viibis kaebaja kogu ajavahemiku 01.-09.05.2018 jooksul üksinda. Halduskohus viitas otsuses õigesti EIK 19.12.2013. a otsusele (kaebus nr 429/12, Tunis vs Eesti, p 44), milles leiti, et mitme kinnipeetavaga kambris on endiselt soovituslik määr 4 m2 isiku kohta, kuid EIK on leidnud, et kui kaebajate käsutuses on alla 3 m2 põrandapinda, tuleb ülerahvastatust pidada niivõrd tõsiseks, et see õigustab iseenesest art 3 rikkumise tuvastamist. Eelviidatud otsuses EIK selgelt tõdes, et 4 m2 isiku kohta on üksnes soovituslik määr, mitte kohustuslik ja EIÕK art 3 rikkumise tuvastamist õigustab olukord, kus kambris on põrandapinda iga kinnipeetava kohta alla 3 m2. Samuti märgitakse EIK Suurkoja 20.10.2016. a otsuses (Muršić vs Horvaatia, p 137), millele vastustaja viitas nii 25.06.2019. a otsuses kui ka vastuses kaebusele, et olukorras, kus mitmekohalises kambris on põrandapinda vähem kui 3 m2 ühe kinnipeetava kohta, kehtib tugev eeldus, et EIÕK art 3 on rikutud ning vastustajal lasub kohustus tõendada, et esinesid asjaolud, mis suutsid adekvaatselt kompenseerida isikliku ruumi vähesust. EIK seisukohtade järgi on olukorras, kui isik viibib kambris, kus on põrandapinda ühe kinnipeetava kohta vahemikus 3-4 m2, EIÕK art 3 rikkumisega tegemist üksnes juhul, kui kambri sellisele põrandapinnale lisandub veel mõni muu kinnipidamistingimus, mis ei vasta nõuetele (Muršić vs Horvaatia, p 139). Samasisulist seisukohta kordas EIK 29.01.2019. a
otsuses (Nikitin jt vs Eesti, p 161). Seega ei ole EIK praktikas oluliseks peetud põrandapinna suuruseks 4 m2, nagu kaebaja väidab, vaid kambris viibiva iga kinnipeetava kohta 3 m2.
12.Arvestades, et kaebaja viibis Tartu Vanglas tingimustes, kus talle oli tagatud isiklikku põrandapinda kambrites 3-4 m2, siis tuli hinnata nimetatu vastavust EIÕK art 3 nõuetele koos teiste kinnipidamistingimustega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebajale oli tagatud EIÕK art 3 rikkumise välistava põrandapinnana kambris 3-4 m2 ja muud kinnipidamistingimused vastasid nõuetele, seega ei olnud Tartu Vangla tegevus õigusvastane. Täidetud ei ole eeldused kahju hüvitamiseks, mistõttu puudub alus kaebaja taotletud hüvitise väljamõistmiseks vastustajalt. Ringkonnakohtu hinnangul järgis halduskohus (otsuse p 11) vaidluse lahendamisel asjakohaselt Riigikohtu väljendatud põhimõtet, et inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb hinnata asjaolusid kogumis, s.t kahju hüvitamise nõuet ei tohi jagada osadeks, vaadeldes eraldi iga piirangu või kambritingimuse õiguspärasust (RKHKo 28.02.2020, 3-17-1503, p 17). Kaebaja arvates pidanuks halduskohus hindama olukorda, mil ta viibis kambrites 23 tundi ööpäevas, teisiti olukorrast, mil ta ei viibinud kambrites 23 tundi ööpäevas. Kahju hüvitamise taotlusest (p 1) ja kaebusest (p 1) nähtub, et kaebaja taotles kahju hüvitamist seoses kambris 23 tundi ööpäevas viibimisega üksnes seonduvalt kambritega nr 1066 ja 1076. Halduskohtu otsusest (p 25) ilmneb selgelt, et kohus on kinnipidamistingimuste nõuetekohasuse hindamisel muuhulgas hinnanud ka asjaolu, et kaebaja viibis kambrites nr 1066 ja 1076 ööpäevas 23 tundi. Seega on kaebaja etteheide põhjendamatu. Kaebaja väitel ei oma tähtsust, mille eest ta lukustatud kambrisse paigutati ning ta ei ole palunud kohtul tuvastada, kas julgeolekuabinõude kohaldamine tema suhtes toimus õigusvastaselt. Kaebaja etteheide on sisutu. Halduskohus üksnes tõdes otsuses (p 25), et kaebaja enda õigusvastane tegevus tingis tema kambris viibimise valdava osa ööpäevast. Halduskohus ei ole seejuures asunud täpsemalt hindama, mille eest kaebaja lukustatud kambris viibis.
13.Kaebaja väidab (apellatsioonkaebuse p 15), et kambrites oli niiske. Arvestades, et tegemist on uue asjaoluga, kuna kaebaja ei ole senises menetluses niiskust kambris puuduliku kinnipidamistingimusena nimetanud, siis ringkonnakohus seda väidet lähemalt ei käsitle.
14.Kaebaja väidab põhjendamatult, et halduskohus ei võtnud arvesse tema esitatud fotosid kambri aknast. Halduskohus leidis otsuses (p 29-30), et kaebaja esitatud pildid ei anna kohtule alust asjas teistsuguse faktilise olukorras tuvastamiseks, kui see esines viidatud kohtuasjas nr 3-15-367, milles sedastati, et tegemist on piisavalt suure aknaga tagamaks loomuliku valguse jõudmine kambrisse ja ka kambris paikneva lauani. Seega leidis halduskohus, et kaebaja esitatud tõendid ei kinnita tema väiteid, mitte ei jätnud esitatud tõendeid arvesse võtmata, nagu väidab kaebaja.
15.Kaebaja viitab CPT/inf(2001)16 p-s 30 märgitule. CPT/inf(2001)16 puhul on tegemist Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) 2000. a tegevuse ülevaatega (http://www.cpt.coe.int/en/annual/rep-11.pdf), mitte CPT aruandega. Kaebaja tsiteerib CPT/inf(2001)16 p-s 30 kirjapandut ebaõigesti. Ülevaate p-s 30 on kirjeldatud üksnes, mida CPT esindajad on kambriakende puhul näinud ega ole esitatud järeldust, et kirjeldatu puhul on tegemist ebainimliku kohtlemisega, nagu väidab kaebaja. Ühtlasi peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et CPT aruannetes esitatakse üksnes mittesiduvaid ettepanekuid (RKHKo 07.04.2010, 3-3-1-5-10, p 10).
16.Arusaamatu on kaebaja viide Riigikohtu määrusele haldusasjas nr 3-19-557. Eelnimetatud määruses Riigikohus ei andnud hinnangut kambris öötule põlemise küsimuses, nagu kaebaja näib arvavat, vaid Riigikohus üksnes selgitas vangla kodukorra kui üldkorralduse vaidlustamise korda.
17.Kaebaja väitel ei arvestanud halduskohus tema esitatud tõendeid detailplaneeringu rikkumise kohta ning halduskohus saanuks nõuda vajalikku teavet (detailplaneeringu) Tartu Linnavalitsuselt või Justiitsministeeriumilt. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus otsuses (p 40) õigesti, et vanglale on, erinevalt kaebaja osundatud meediaväljavõtete artiklites väidetust, kasutusluba väljastatud ja kaebaja kahjunõue ei saa tugineda detailplaneeringust tuleneval subjektiivsel õigusel. Halduskohus märkis asjakohaselt, et meedias vangla ehitamise käigus avaldatud seisukohtadest erinev kinnipeetavate paigutamine kambritesse peab olema kompenseeritud ehitustehniliste lahendustega, vastasel juhul ei oleks vanglale kasutusluba ehitusjärelevalves väljastatud. Vanglat ei saa kasutada ilma väljastatud kasutusloata. Seega luges halduskohus põhjendatult alusetuks kaebaja kahju hüvitamise nõude vastuolu tõttu detailplaneeringuga. Eelnevat arvestades ei olnud halduskohtul ka vajadust detailplaneeringu väljanõudmiseks, mistõttu on põhjendamatu kaebaja etteheide selle välja nõudmata jätmise kohta.
18.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30.09.2020. a otsuse resolutsiooni p-d 2-4 muutmata.
19.HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kaebaja esitas koos apellatsioonkaebusega lisad nr 1, 1-1, 2, 3 ja 4 (kokku 7-l lehel). Apellatsioonkaebuse lisadena nr 1, 2, 3 ja 4 esitatud dokumendid on haldusasja toimikus olemas (tl 25, 31, 32-33 ja 34-35), mistõttu ringkonnakohus tagastab need kaebajale. Apellatsioonkaebuse lisana nr 1-1 esitas kaebaja pildi kambri aknast. Kuna kambri aknast on tõenditena menetlusosalised halduskohtule esitanud juba mitmeid pilte (tl 25-26, 30, 76p-77), siis ringkonnakohtu hinnangul puudub vajadus võtta haldusasja materjalide juurde apellatsioonkaebuse lisa nr 1-1, mistõttu kohus tagastab selle kaebajale.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 kohaselt kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Tartu Ringkonnakohus jätkas 08.02.2021. a määrusega kaebajale halduskohtu poolt antud menetlusabi 196,19 euro tasumisest vabastamiseks ning rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse ka ülejäänud riigilõivu 100 euro tasumisest vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad apellatsiooniastmes kaebaja menetluskulud (riigilõiv 296,19 eurot) HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
21.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses ringkonnakohtu algatusel kaebaja nimi initsiaalidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.