Xi kaebus Tartu Vangla 27. oktoobrist 2017 kuni 24. aprillini 2019. a tekitatud mittevaralise kahju 9 873 eurot hüvitamiseks Kaebaja – X
Menetlusosalised
Vastustaja – Tartu Vangla Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine Resolutsioon
1.Jätta kaebus läbi vaatamata osas, milles kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses pikaajaliseks kokkusaamiseks ettenähtud ruumide ümberkohandamisega kambriteks.
2.Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
4.Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 196,19 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda.
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 30. oktoobrini 2020. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.X esitas 24.04.2019 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju 9 873 eurot hüvitamiseks seoses sellega, et Tartu Vangla rikkus ajavahemikul 27.10.2017 kuni 24.04.2019. a tema suhtes Eesti Vabariigi põhiseaduse § 18 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklit 3, hoides teda ebainimlikes, alandavates ning tema inimõigusi piiravates tingimustes. X on pidanud väärikust alandavateks ja õigusvastaseks järgmisi kinnipidamistingimusi:
1) Tartu Vanglas on ühele kinnipeetavale kahekohalises kambris isiklikku vaba ruumi umbes 2,5 m2, mis on ebainimlik ja inimväärikust alandav. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahenditest nähtub, et mööbli alla jääv pind tuleks kambri üldpindalast maha arvata ning maha tuleb arvata ka tualettruumi pindala. 2) Kambris 1066 oli ühele kinnipeetavale 1,9 m2 vaba ruumi, kuna kamber oli rauast vahetrellide tõttu veelgi väiksem. Sellises kambris isiku 23 tundi päevas hoidmine on ebainimlik ja alandav. Ebainimlikkust suurendas veelgi see, et tegemist oli suvekuuga, aknad ei käinud lahti, kambris oli palav ja umbne, sest puudus korralik ventilatsioon ning kambrist väljas sai viibida üksnes 1 tund ööpäevas jalutuskäigu ajal. 3) Kambris 1076 oli ühele kinnipeetavale isiklikku ruumi 2,5 m2. Sellises kambris kinnipeetava 23 tundi ööpäevas hoidmine on ebainimlik ja väärikust alandav. Ebainimlikku kohtlemist suurendas veelgi see, et tegemist oli palava suvekuuga, aknad ei käinud lahti, puudus värske õhk, kamber oli umbne, puudus korralik ventilatsioon. 4) Tartu Vangla kambrites olevatest akendest ei paista kambris olevale lauale piisavalt loomulikku valgust. 5) Kambriakende ees olevad metallist luuk, metallist liistud ja väikeste aukudega metallist rest tõkestavad värske õhu ning loomuliku valguse juurdepääsu kambrisse. Värske õhu puudus andis tunda eriti suvekuudel, kus ventilatsioon jäi ebapiisavaks. 6) Kambri laes olev kunstlik valgus ei taga piisavat valgustatust, et kaebaja saaks laua taga normaalselt lugeda ja kirjutada. 7) Kambris põleb öisel ajal öötuli, mis ei lase kaebajal uinuda. 8) Kuna Tartu Vanglas paikneb rohkem kinnipeetavaid, kui see on detailplaneeringuga ette nähtud, puuduvad kinnipeetavatel piisavad võimalused sportimiseks, töötamiseks ja koolis käimiseks. 9) Arsti vastuvõtule pääsemiseks tuleb kinnipeetavatel nädalaid oodata. Eriti keeruline on pääseda eriarsti, k.a hambaarsti vastuvõtule. 10) Tartu Vangla ei ole suutnud kaebajale pakkuda tasuvat ja motiveerivat tööd. Majandusabitööd ei saa pidada tulutoovaks ja motiveerivaks. 11) E-hoones on vaba aja veetmise tingimused ebainimlikumad võrreldes S-hoone tingimustega (E-eluhoone koridor ja kööginurk on S-eluhoonega võrreldes väiksed, kinnipeetavatel ei ole E-eluhoones piisavalt liikumisruumi, puhkeruumis on ainult üks laud ja televiisori vaatamiseks ei ole istekohti). 12) Lühiajalistel kokkusaamistel eraldab kaebajat ja kokkusaamisele tulnud isikut klaasist vahesein. Tegemist on ebainimliku kohtlemisega. 13) Suhted vanglaametnike ja kinnipeetavate vahel on formaalsed ja tõrjuvad. Nähtaval kohal kantavad käerauad, pisargaasiballoonid ja teleskoopnuiad on jõu demonstreerimine. Jõu demonstreerimine on ka see, et ametnikud käsivad kinnipeetavatel läbiotsimise ajaks näo seina poole pöörata.
2.Tartu Vangla jättis 25.06.2019. a otsusega nr 1-13/105-2 rahuldamata Xi kahju hüvitamise taotluse. X viibis Tartu Vanglas perioodil 27.10.17 kuni 24.04.2019. a, millest 01.05.2018 kuni 13.08.2018. a viibis ta täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise raames eraldatud lukustatud kambris sektsioonis E2. Tartu Vangla käsitleb kaebaja viidatud ajaperioodide 09.05.18 kuni 12.06.2018. a ja 12.06.2018 kuni 13.08.2018. a osas kambrites 1066 ja 1076 valitsenud tingimusi ja ülejäänud ajaperioodide (27.10.2017 kuni 01.05.2018. a ja 13.08.2018 kuni 24.04.2019. a) osas käsitleb vangla kambrites valitsevaid tingimusi üldiselt. Otsust põhjendab vangla järgmiselt: 1) Kaebaja viitas EIK 2013. aasta lahenditele, mis on rõhutanud, et isiklik ruum alla 3 m2 loob tugeva eelduse inimväärikuse alandamiseks. EIK suurkoja 20.10.2016. a otsuses asjas nr 7334/13 p-s 114, Mursic vs. Horvaatia, arendati aga edasi mitme kinnipeetavaga kambris
kambripinna arvutamise metoodikat lähtuvalt EIÕK art 3 nõuetest. Suurkoda asus seisukohale, et tualettruumi ei tuleks arvestada kambri üldpinna hulka. Lisaks, et mööblialust pinda ei tule kambripinna arvutamisel välja arvata, kuid oluline on hinnata seda, kas kinnipeetaval on võimalus kambris tavalisel viisil liikuda. Tartu Vangla kambrite suurus on umbes 10 m2 ning tualettruumi pindala välja jättes on see 8 m2. Seega on ühele kinnipeetavale põrandapinda vähemalt 4m2. Arvestades EIK praktikat, tuleb juhul, kui põrandapinda on 3-4 m2 hinnata seda kogumis teiste kinnipidamistingimustega. 2) Aken ja laud ei paikne kambris vastasseintes. Laud paikneb külgmises seinas, mistõttu langeb valgus lauale küljelt, mitte seljatagant. Kambris kasutusel olev kunstlik valgusti koosneb kolmest valgusallikast ning kõige nõrgemat valgusallikat kasutatakse öisel ajal. Asjaolu, et valgusti asub kambri laes keskel, mitte laua kohal, ei saa pidada õigusvastaseks, kuna valgusti eesmärk on valgustada kogu kambrit. Laua ääres on kaks istekohta ja seega on võimalik valida koht laua ääres selliselt, et laest tulev valgus langeks lugedes või kirjutades küljelt. 3) Öisel ajal kasutatakse valgustust järelevalve teostamise eesmärgil. Arvestades öist sisevalvepiirkonna ringkäigu sagedust, on kindlasti häirivam, kui ametnik avaks igakordselt toiduluugi või kambri ukse või kui kambris toimuvat kontrollitaks taskulambiga. Järelevalve korraldus koos sellega seonduvad toimingud ning julgeoleku tagamine vanglas on kinnipidamisega kaasnev paratamatu ebameeldivus. 4) Seadus ei täpsusta milliseid vahendeid kasutades või millises mahus tuleb kinnipeetavale kehakultuuriga tegelemine tagada. Õiguste rikkumine võiks kõne alla tulla juhul, kui kaebajal puuduksid igasugused võimalused kehakultuuriga tegelemiseks. Kaebaja saab ja on ka kasutanud spordisaalis käimise võimalust üks kord nädalas. Suveperioodil on võimalus kasutada ka korvpalli ja jalgpalli platsi ning samuti on võimalus teha oma kambris ja jalutamiseks mõeldud ajal erinevaid lihasgruppe treenivaid harjutusi. Vangla põhieesmärk on kinnipeetavate õiguskuulekale käitumisele suunamine ja õiguskorra kaitse ning kinnipeetavatel ei ole võimalust endale kinnipidamistingimusi valida. 5) Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda tööd sarnaselt vabaduses viibivale töötule isikule. Samuti puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda tööd kindlal tegevusalal, majanduslikult tulutoovat tööd või tööd kinnipeetava õpitud kutsealal. Seega puudub vanglal kohustus tagada kinnipeetavale töö ning rakendada teda tööhõives. Kaebajat on rakendatud majandustöödel. 6) Kaebaja asus 12.09.2018. a Tartu Vanglas õppima puidupingitöölise kutset, kuid jättis eriala omandamata, kuna leidis, et eriala ei ole perspektiivikas. Kaebajale on planeeritud 2020. a I kvartalis plaatimise eriala omandamine Tartu Kutsehariduskeskuses. Seega Tartu Vangla on kaebajat suunanud nii õppima, kui rakendanud teda majandustöödel ja andnud talle võimaluse seeläbi sisustada enda vaba aega, ei saa vangla tegevust pidada õigusvastaseks. 7) Kaebajale on tagatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad kinnipidamistingimused ning üksnes mõningased erinevused E-hoone ja S-hoone vahel ei muuda kinnipidamistingimusi õigusvastaseks. Seda seisukohta kinnitab ka Riigikohtu otsus nr 3-31-20-08 p 24. 8) Kinnipeetava ja kokkusaaja eraldamist klaasist vaheseinaga näeb ette VSkE § 31 lg 2, mistõttu ei saa pidada vangla tegevust õigusvastaseks. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi konkreetset juhust, mil vangla oleks eksinud VSkE § 31 lg 21 p-des 1-4 toodud aluste kaalumisel. 9) Vangla ei nõustu, et käeraudade, pisargaasiballooni ja teleskoopnuia nähtavalt kohal kandmine on käsitletav jõu demonstreerimisena. Vanglal ja selle ametnikel lasub kohustus tagada vanglas viibivate isikute julgeolek. Loetletud erivahendid ning nende käeulatuses ning nähtaval kohal paiknemine võimaldab ametnikul võimalike rünnakute korral kiiresti
reageerida. Seoses ametnike suhtumisega kinnipeetavatesse ei ole kaebaja toonud välja ühtegi konkreetset juhust, millele vanglal oleks võimalik hinnangut anda. 10) Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi konkreetset juhtu, mil ta ei pääsenud piisavalt kiiresti arsti vastuvõtule. Samuti ei ole kaebaja märkinud ühtegi kahjulikku tagajärge, mis talle võimaliku viivitusega saabus. 11) Perioodil 09.05.2018 kuni 13.08.2018. a pidi kaebaja tõepoolest viibima kambris 23 h ööpäevas, kuivõrd tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid. 12) VangS § 45 lg 1 ei nõua, et kambri aken peaks olema avatav. See on kooskõlas vangla eripäraga ning kohtupraktikas on seda samuti tunnistatud (Tartu Ringkonnakohtu 05.11.2010. a otsus asjas nr 3-10-157 ning 18.06.2015. a otsus asjas nr 3-15-193). Kambrite nr 1066 ja 1076 aknad ei ole avatavad, kuid avatavad on akende luugid, mille kaudu pääseb värske õhk kambrisse ja mille abil on kambrit võimalik tuulutada. 13) Tartu Vanglas on sundventilatsioon, mis tagab kõikides kambrites elutegevuseks vajaliku õhuhulga. Sundventilatsiooniga on vanglas tagatud kambrite piisav ventileeritus ka suletud akende korral. Samuti teostatakse ventilatsioonisüsteemi regulaarset hooldust. Tavapäraselt vahetatakse kaks korda aastas tolmufiltreid ning kontrollitakse seadmeid. Vajadusel tehakse seda sagedamini. Vanglal puuduvad andmed selle kohta, et perioodidel 09.05.2018-13.08.2018. a oleks kambrites 1066 ja 1076 esinenud tõrkeid ventilatsioonitöös või et ventilatsioonisüsteem ei ole töötanud. Asjaolu, et kambrites on suvekuudel palav, on paratamatu ebameeldivus, mis soojade ilmadega kaasneb ning seda mitte ainult vanglas vaid ka sellest väljaspool. Vangla on lubanud kinnipeetavatel jalutuskäigul viibimise ajal kambrit täiendavalt toiduluugi avamise abil tuulutada. Kuivõrd kaebaja viibis vaidlusalustes kambrites lühiajaliselt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise raames, on asjaolu, et kinnipeetav ei saa täiendavalt mingil ajal kambrit tuulutada, ebameeldivus, mis kaasneb vangistuses viibimisega. Taoline ebameeldivus ei too kaasa kaebaja õiguste rikkumist, mis tingiks talle kahju hüvitise maksmise. 14) Kaebajale oli tagatud piisavalt vaba põrandapinda ning ka ülejäänud kinnipidamistingimused ei ole õigusvastased, ei saa Tartu Vangla kinnipidamistingimusi ka kumulatiivselt pidada õigusvastaseks.
3.X (kaebaja) esitas 25.06.2019. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla (vastustaja) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ebainimlikes ja inimõigusi piiravates kinnipidamistingimustes viibimise eest ajavahemikul 27.10.2017 kuni 24.04.2019. a. Kaebaja taotleb Tartu Vanglalt välja mõista hüvitis summas 9 873 eurot.
4.Tartu Halduskohus lahendas 03.09.2019. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitatud taotluse, võttis 10.09.2019. a määrusega kaebuse halduskohtu menetlusse ja määratles 28.07.2020. a määrusega asja lahendamise vormi. Menetlusosaliste seisukohad
5.Kaebaja leiab, et kuna Tartu Vanglas on ületatud kinnipeetavate arvu piirmäära (500 kinnipeetava asemel 935), puudub vanglas privaatsus ning ülerahvastatuse tõttu ei saa tööd ega õppida. Vangla rikub kaebaja hinnangul PS § 18, § 26, EIÕK art-d 3 ja 8, ning VangS § 41 lg 1, § 6 lg 1, § 11 lg-d 1 ja 2, § 16, § 23 lg-d 1 ja 2, § 23 lg-d 1 ja 2, § 38 ja § 45 lg 1. Lisaks kitsastele kambritele, on avatud sektoris vaba ruumi ühe kinnipeetava kohta liiga vähe (1,52m2). Liikumine sektoris on raskendatud, kuna kambriuksed avanevad koridori poole. Köögi ja puhkeruumi tingimused on väga kitsad. Väljaspool sektorit pakutavad aja veetmise võimalused on piiratud ja puudulikud. Kaebaja märgib lisaks kohtueelses menetluses väljatoodud vangla
õigusvastasele tegevusele täiendavalt, et pikaajaliste kokkusaamiste tuba on vanglas ruumipuudusest tingituna ümber ehitatud kambriteks.
6.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja palub jätta kaebuse läbi vaatamata osas, milles kaebaja vaidlustab Tartu Vangla tegevust seoses pikaajaliste ruumide ümberkohandamisega, kuivõrd tegemist on uue asjaoluga ning selles osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne kord. Muus osas jääb vastustaja 25.06.2019. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses toodud seisukohtade juurde. Täiendavalt lisab vastustaja järgmist. 1) 01.05.2018-09.05.2018. a viibis kaebaja kambris nr 1052, millel on vahetrellid, üksinda. 2) 09.05.2018-12.06.2018. a viibis kaebaja kambris nr 1066, millel on vahetrellid. 09.05.2018-30.05.2018. a ning 06.06.2018-12.06.2018. a viibis kaebaja kambris koos kambrikaaslasega. Ülejäänud ajal kambrikaaslast ei olnud. 3) 12.06.2018-13.08.2018. a viibis kaebaja kambris nr 1076, millel ei ole vahetrelle. 12.06.2018-10.07.2018. a ning 19.07.2018-13.08.2018. a viibis kaebaja kambris koos kambrikaaslasega. Ülejäänud ajal viibis kaebaja kambris üksi. 4) Tartu Vangla kambrite suurus on umbes 10 m2 ning kambrites on kaks voodikohta. Kui arvestada põrandapinna hulgast välja tualettruumi pindala, on kambri pindala umbes 8 m2 Järelikult on ühele kinnipeetavale ette nähtud põrandapinda vähemalt 4 m2, mis vastab VSkE § 6 lg-s 6 sätestatud nõuetele. Vahetrellidega kambri (nr 1066) pindalaks on ümardatult 6.86 m2 (mille hulka ei ole arvestatud tualettruumi pindala), mis tähendab, et ühele kinnipeetavale on kambris ette nähtud enam kui 3 m2 põrandapinda, mis vastab samuti VSkE § 6 lg-s 6 sätestatud nõuetele. 5) Kambris olev aken ja kunstlik valgus eraldiseisvalt ei pea tagama kambri piisavat valgustatust. Kambri piisav valgustatus peab olema tagatud aknast tuleva päevavalguse ja kambris oleva kunstliku valguse koostoimes. Kaebajal on võimalik valida endale laua ääres istekoht selliselt, et laest tulev valgus langeks lugedes või kirjutades küljelt. 6) Kambrite öiseks valgustamiseks kasutatakse pirne Osram Dulux S 5W/840 (250 luumenit), mida tootja kirjelduse kohaselt kasutatakse dekoratiivvalgustusena. 7) VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vangla võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Kaebajat on rakendatud vangla majandustöödel järgmistel kuupäevadel: 01.05.201830.06.2018. a; 04.09.2018-31.10.2018. a; 01.06.2019-31.07.2019. a ning alates 03.10.2019. a. 8) Tartu Vanglas on kinnipeetavatele tagatud kvaliteetne arstiabi ning ka arsti vastuvõtule pääsemine toimub mõistliku aja jooksul. 9) Läbiotsimiste näol on tegemist õiguspärase abinõuga keelatud esemete avastamiseks. See, et kinnipeetav on läbiotsimise ajal näoga seina poole, tagab läbiotsimist teostavate vanglaametnike turvalisuse. Kohtu seisukoht
7.Kaebuse kohaselt on kaebajast kinnipeetav peaaegu poolteist aastat (27.10.2017–24.04.2019. a) kandnud vangistust ebainimlikes ja inimõigusi piiravates tingimustes, mille eest tuleb vanglalt kaebuses toodud faktilistel asjaoludel ja õiguslikul alusel välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 9 873 eurot, kuna vangla on kohtueelselt kahju hüvitamisest keeldunud.
8.Kohus nõustub vastustajaga, et VangS § 11 lg 8 kohases kohustuslikus kohtueelses menetluses vanglale esitatud kahjunõude (tl 62–68) ja Tartu Vangla 25.05.2019. a otsuse (tl 97–99) kohaselt ei ole kaebaja esitanud vanglale kohtueelselt mittevaralise kahju hüvitamise
taotlust seoses pikaajaliseks kokkusaamiseks ettenähtud ruumide (VangS § 25 lg 2 ls 1) ümberkohandamisega kambriteks (VangS § 7 lg 2), mille tõttu tuleb kaebus selles osas jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel. Pärast kaebuse menetlusse võtmist on selgunud, et kaebaja ei ole selle nõude osas kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (HKMS § 121 lg 1 p 4, viitega VangS § 11 lg-le 8).
9.Kaebuse peamiseks argumendiks on ebapiisav isiklik ruum vangistuse kandmisel. Vastustaja peab kaebust alusetuks.
10.Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus vanglas vangistust kandev süüdimõistetu on nõudnud inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamist kõigi kirjeldatud asjaolude eest kogumis, ei tohi sellist kahjunõuet jagada osadeks, vaadeldes eraldi iga piirangu või kambritingimuse õiguspärasust (RKHKo 3-17-1503).
11.Kohus järgib vaidluse lahendamisel seda põhimõtet. Tartu Vangla on 25.06.2019. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamise jätmise otsuses (tl 97–99), aga samuti kaebusele esitatud vastuses kaebaja taotluses toodud asjaolusid ammendavalt käsitlenud. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega ja ei korda neid (HKMS § 165 lg 2) ning on seisukohal, et kaebaja väited ei anna alust vanglalt kaebaja kasuks hüvitise väljamõistmiseks.
12.Kaebaja poolt kaebusega kohtule esitatud materjalidest (tl 10–54), mis sisaldavad ka meedias avaldatud materjale vangla rajamise asjaoludest ja Riigi Teatajas avaldatud kohtupraktika väljavõtteid, on kahjunõuet põhistavate tõenditena käsitletavad Tartu Vangla vastused kaebaja teabenõuetele ja selgitustaotlustele (tl 19–20, 21, 22, 36, 51, 52–53, 54), pildid Tartu Vangla kambritest (tl 25, 26, 30), piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) aruanded ja raportid 2001. aasta, 2012. aasta ja 2003. a kohta (tl 27–29, 37–43, 44–50).
13.Vastustaja on esitanud oma seisukohtade põhistamiseks kohtu poolt kaebuse saamisel nõutud tõendid ja haldusmenetluse toimiku materjalid (tl 59–99, 114–118).
14.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebaja taotletud hüvitise väljamõistmiseks vastustajalt puudub alus.
15.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 näeb ette, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
16.Praegusel juhul väidab kaebaja kahju tekitamist väärikuse alandamisega, kaudselt ka terviskahju tekitamisega seoses probleemidega arsti vastuvõtule pääsemisel, kusjuures kahju tekkis kaebaja hinnangul ebakohastest kinnipidamistingimustest tulenevalt.
17.Kaebuse peamiseks argumendiks on ebapiisav isiklik ruum vangistuse kandmisel.
18.Kaebuse põhiväite kohaselt on Tartu Vanglas ühele kinnipeetavale kahekohalises kambris isiklikku vaba ruumi umbes 2,5 m2, mis on ebainimlik ja inimväärikust alandav. Kohtu
arusaamisel peavad kaebaja seda väidet tõendama vangla vastused kaebaja teabenõuetele ja selgitustaotlustele.
19.Kohus kaebajaga nõustumiseks kaebaja esitatud tõendite alusel võimalust ei näe. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 6 lg 6 sätestab, et kinnipeetavale on kambris ette nähtud vähemalt 3 m2 põrandapinda.
20.Kohtud on Tartu Vangla tegutsemise aastate jooksul kontrollinud kinnipeetavate väidete õigsust seoses ebapiisava isikliku ruumiga vangistuse kandmisel. Asjakohased tõendid on halduskohtule Tartu Vangla kambrite pindalade kohta Tartu Vanglalt saadud juba haldusasja nr 3-14-50427 {https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=145103192, 29.09.2020} lahendamisel, mille kohaselt on kambri suuruseks ilma tualettruumita S-hoones 8 m2 ning Ehoones 7,9 m2 või 8 m2. Sama nähtub ka kaebaja esitatud tõenditest. Seega on minimaalsel juhul Tartu Vanglas kinnipeetava kohta kambris pinda 3,95 m2. Muuhulgas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsuse Tunis vs Eesti (asja nr 429/12) punktis 44 on selgitatud, et kuigi 4 m 2 kinnipeetava kohta on soovituslik standard, on üksnes isiklikust ruumi vähesusest tuvastatav inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 rikkumine juhul, kui isiklikku ruumi on alla 3 m2 kinnipeetava kohta. Veel on EIK selgitanud nõudeid, millest kasvõi ühe rikkumine loob tugeva eelduse, et tegemist on alandava kohtlemise ja inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 rikkumisega. Need nõuded on järgmised: a) igal kinnipeetaval peab olema kambris isiklik magamisase; b) iga kinnipeetava käsutuses peab olema vähemalt 3 m2 põrandapinda; c) kambri suurus peab võimaldama kinnipeetaval mööbliesemete vahel vabalt liikuda (otsus asjades nr 42525/07 ja 60800/08: Ananyev jt/Venemaa, p 148).
21.Eesti kohtupraktikas on jäetud kinnipeetavate kaebused kahjunõuetes rahuldamata nende päevade osas, mil kinnipeetavale oli tagatud kambris isiklikku ruumi 3 kuni 4 m2. Riigikohus selgitab 09.12.2015. a otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-42-15, p 17, et EIK praktikast ei tulene, et ilma tualettruumi pindala ja mööblialust põrandat arvesse võtmata peab kinnipeetava käsutuses igal juhul olema põrandapinda vähemalt 3 m2 või et soovitavalt võiks seda olla vähemalt 4 m2. Sellist kohustust ei tulene ka Eesti õigusaktidest. Kui kohustust ei tulene kehtivast õigusest, sh välislepingust, ei saa isik selle rikkumisele tugineda kahjuhüvitise nõudmisel riigivastutuse seaduse (RVastS) §-de 7 ja 9 alusel.
22.Asjades, kus isiklik ruum jääb vahemikku 3 kuni 4 m2, saab inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 rikkumisega olla tegemist vaid juhul, kui isiku olukorda raskendasid muud puudused, iseäranis seoses värskes õhus jalutamise võimalusega, juurdepääsuga loomulikule valgusele või värskele õhule, ventilatsiooni või küttega, tualettruumi kasutamise privaatsusega või põhiliste sanitaar- ja hügieeninõuetega (nt EIK otsused asjades nr 42525/07 ja 60800/08: Ananyev jt/Venemaa, p 149; 8968/08: Jirsák/Tšehhi, p 64; 7334/13: Muršić/Horvaatia, p 57).
23.Kaebaja esitatud tõendid kohtute poolt kahjunõuete rahuldamise aluseks olevaid asjaolusid ei tõenda. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et kaebusele lisatud CPT raportid annavad aluse kaebuse rahuldamiseks. CPT avaldas kaebaja viidatud raportitest ajaliselt hiljem ja ajaliselt vaidlusalusele perioodile seega lähemal oleva CPT raporti 2019. aastal 27.09.2017– 05.10.2017. a toimunud Eesti külastuse kohta {https://rm.coe.int/168098db94, 29.09.2020}, milles hinnatakse muuhulgas kinnipidamistingimusi Tartu Vanglas. CPT ei teinud selles vanglale etteheiteid seoses elamispinna suurusega. Vastupidi, raporti punktis 42 on öeldud, et
CPT tunnustab Eesti ametivõimude jõupingutusi tagada vangidele piisav elamispind Tartu Vanglas.
24.Halduskohus märgib neil asjaoludel vastuseks kaebusele, et kaebaja kambrite suurus on vaidlusalusel perioodil olnud kooskõlas Eesti õigusnormide ning Eesti ja rahvusvahelise kohtupraktikaga.
25.Kaebuse kohaselt, ebainimlikkust suurendas veelgi see, et tegemist oli suvekuuga, aknad ei käinud lahti, kambris oli palav ja umbne, sest puudus korralik ventilatsioon ning kambrist väljas sai viibida üksnes 1 tund ööpäevas jalutuskäigu ajal. Seonduvalt ööpäevas kambris viibimise kestusega, märgib kohus esmalt, et kaebaja ei ole tõendanud, et vangla poolt tema liikumisvabaduse piiramine seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega oleks toimunud õigusvastaselt. Seega on kaebaja enda õigusvastane tegevus vangistuses tinginud tema kambris viibimise valdava osa ööpäevast.
26.Arvestades kahjunõude ca 18 kuulist perioodi, jäi sellesse üks, s.o 2018. aasta suvi. Kohtud on 2018. a sooja suve asjaolusid seonduvalt kinnipidamistingimustega kaalunud kinnipeetava ja Tartu Vangla vahelises vaidluses haldusasjas nr 3-18-2396. Kohtud on selles kohtuasjas nõustunud kinnipeetavaga, et kliimasoojenemisest ja muudest objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt oli 2018. a suvi Eestis üks pikemaid ja soojemaid. Selles kohtuasjas oli vangla mõõtnud kinnipeetava taotlusel ka kambri temperatuuri, mis jäi vangla poolt läbi viidud mõõtmistulemuste kohaselt vahemikku +27 kuni +30 kraadi. Kuna kaebaja taotlusel oli sel perioodil temperatuuri mõõtmisi läbi viidud sisuliselt iga päev, siis ei nõustunud kohus kaebajaga, et vastustaja eiras süüliselt vaidlusalusel perioodil kehtinud majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määruse nr 85 §-s 4 sätestatud nõudeid sisekliimale, sest määrusest ei tulene, et eluruumis siseõhu temperatuur ei tohi ületada + 18 kraadi, kuna tegemist on madalaima eluruumile lubatava temperatuuriga. Siseõhu temperatuuri lubatav ülempiir tuleb määrata kehtestatud nõuete alusel, milleks loetakse tänapäevaste energiatõhususele kehtestatud nõuete kohaselt ca + 27 kraadi. Kaebaja kambris vaidlusalusel perioodil tuvastatud temperatuuri mõne kraadi võrra ületamine ei toimunud vastustaja süül, sest vastustaja on järginud samast sättest tulenevaid nõudeid eluruumi loomuliku ja mehaanilise ventilatsiooni kindlustamisele, mis kohtu hinnangul tagas kokkuvõttes antud ilmastikuoludele vastava optimaalse võimaliku siseõhu temperatuuri kaebaja kambris. {https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=261341707, 29.09.2020}. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas kaebaja poolt esitatud tõendid ei anna alust viidatud seisukohtadest erineva järelduse tegemiseks.
27.Kuna kaebaja ei ole ka käesolevas asjas tõendanud vangla süülist tegevust või tegevusetust VangS § 41 mõttes, siis ei ole tõendatud, et vastustaja on tahtliku süülise tegevusega jätnud tagamata kaebaja elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse.
28.Kaebuse kohaselt ei paista Tartu Vangla kambrites olevatest akendest kambris olevale lauale piisavalt loomulikku valgust. Kambris põleb öisel ajal öötuli, mis ei lase kaebajal uinuda.
29.Kohtud on kinnipeetava analoogseid etteheiteid vanglale kontrollinud haldusasjas nr 3-15367. Tartu Ringkonnakohtu otsuses on analoogses olukorras sedastatud, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole vastustaja ja kaebaja vahel vaidlust, et laud kambris ei paikne akna all. Ka käesolevas asjas on vangla selgitanud, et laud paikneb kambri külgmises seinas, mistõttu langeb valgus sellele küljelt, mitte otseselt selle taga istuva kinnipeetava selja tagant. Kohtuasjas nr 315-367 on kohus tuvastanud, et Tartu Vangla kambrites on akna klaaspaketi suurus 61,5 cm x
140 cm, mis teeb akna pindalaks 0,861 cm2 ja arvestades seda, et kambri suurus on 10 m2 (ilma tualettruumita 8 m2 ), on ringkonnakohtu hinnangul tegemist piisavalt suure aknaga tagamaks loomuliku valguse jõudmine kambrisse ja ka kambris paikneva lauani. Kambris asuva laua ääres on kaks istekohta ja seega on kinnipeetaval võimalik valida koht laua ääres ka selliselt, et laest tulev valgus langeks lugedes küljelt. {https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=195646927, 29.09.2020}
30.Kaebaja esitatud vangla vastused selgitustaotlustele ja pildid ei anna kohtule käesolevas asjas teistsuguse faktilise olukorra tuvastamiseks, kui see esines viidatud kohtuasjas.
31.Mis puudutab kambrites öisel ajal valgustuse kasutamist (s.o kell 22.00 – 06.00), siis vastustaja keelduva otsuse ja vastuse kohaselt kasutatakse öisel ajal kambri valgustamiseks pirne, mida tavaliselt kasutatakse dekoratiivvalgustusena ning mis tagab pimedal ajal orientatsiooni ruumis. Öövalgusti paiknemist ega selle kasutamist kehtiv õigus ei reguleeri. Kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid (nt arsti pandud diagnoos vm) selle kohta, et kambris olev öövalgusti kahjustaks tema tervist. Kui kinnipeetava tervis nõuab pimedas magamist, on see võimalik tagada muude vahenditega, nt teatud olukordades võib kinnipeetaval olla õigus nõuda enda tervise kaitseks silmaklappe. Selleks aga peab esinema meditsiiniline vajadus, mille otsustab arst. Praeguses asjas pole arsti diagnoosi või muud ettekirjutust selle kohta, millest saaks järeldada, et kambris olev öövalgus, mille valgusvoog on eelduslikult väga väike, kahjustaks kaebaja tervist. Üksnes väidetav ebamugavustunne ei ole eelduslikult piisav, et kustutada kambris tuli. Kohustus tagada vanglas julgeolek kaalub üles kaebaja soovi magada kambris, kus ei põle öövalgus. Kinnipeetavat peab olema võimalik pidevalt jälgida (VangS § 7 lg 1 ja lg 2). Öövalgustus aitab tagada julgeolekut vanglas. Kohus on seisukohal, et vastustaja tegevusel on legitiimne eesmärk. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Justiitsministri 05.09.2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (JVK) § 2 p 1 kohaselt on järelevalvetoiminguks isikute ja ruumide visuaalne või elektrooniline jälgimine. Nimetatud määruse § 12 lg 2 kohaselt tuleb sisevalvepiirkonnas kontrollida ringkäiku tehes kambris toimuvat. Üldjuhul kontrollitakse kambris toimuvat visuaalselt läbi kambri uksesilma. Kui uksesilmast ei ole võimalik kambris toimuvat kontrollida, avatakse kontrollimiseks toiduluuk või kambri uks. JVK § 12 lg 1 p 5 kohaselt tuleb teha ringkäik sisevalvepiirkonnas vähemalt kord tunnis ja § 12 lg 1 p 6 kohaselt tuleb teha ringkäike välisvalvepiirkonnas, kui valvepiirkonnas puudub mehitatud valve. Ringkäik tuleb teha vähemalt iga kahe tunni järel. Määrus ei sätesta erandeid järelevalve teostamisele öisel ajal ning seega ei erine öisel ajal teostatava järelevalve sagedus päevasest ajast. Eelnimetatud normidest tulenevalt kasutatakse asja materjalide kohaselt öisel ajal kambris valgustust seetõttu, et oleks võimalik teostada järelevalvet ning visuaalseks kontrolliks peab nägema kambris toimuvat. Seetõttu on ka pimedal ajal valgustatuse olemasolu kambris vajalik. Arvestades määruses sätestatud sisevalvepiirkonnas teostatavate ringkäikude sagedust, oleks kinnipeetavate jaoks ilmselt häirivam, kui vanglateenistuse ametnik avaks igakordselt toiduluugi või kambri ukse. Järelevalve korraldus koos sellega seonduvate toimingutega ning julgeoleku tagamine vanglas on kinnipidamisega kaasnevad paratamatud ebameeldivused ning järelevalve võimaldamiseks ja vangla ning kinnipeetavate endi julgeoleku tagamiseks kambrites öise valgustuse kasutamist ei saa seetõttu pidada õigusvastaseks ja kaebaja õigusi rikkuvaks tegevuseks.
Öövalgustuse osas peab kohus vajalikuks vastuseks kaebusele osutada, et kaebaja ei ole esitatud tõendite kohaselt kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid kahju tekkimise ärahoidmiseks.
32.Kaebuse kohaselt, kambriakende ees olevad metallist luuk, metallist liistud ja väikeste aukudega metallist rest tõkestavad värske õhu ning loomuliku valguse juurdepääsu kambrisse. Värske õhu puudus andis tunda eriti suvekuudel, kus ventilatsioon jäi ebapiisavaks.
33.Kohus märgib vastuseks kaebajale, et kambrite tingimuste õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda VangS § 45 lg-st 1, mille kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Riigikohus on 21.04.2010 otsuse nr 3-3-1-14-10 punktis 8 asunud seisukohale, et VangS § 45 lg 1 reguleerib ammendavalt nõudeid kambri aknale ja valgustusele ning selles osas ei ole kohaldatav Vabariigi Valitsuse 26.01.1999. a määrusega nr 38 kinnitatud "Eluruumidele esitatavad nõuded" p 5 (21.04.2010. a otsus nr 3-3-1-14-10, p 8). Eelnevast ei tulene, et aken peaks olema avatav, kuid kambris peab olema elutegevuseks vajalik õhuhulk ja –ringlus. Kohtupraktikas on ka leitud, et vangla toimimise eripäraga on kooskõlas, et kambrite aknad ei pea olema avatavad. See, et kaebaja ei saa täiendavalt mingil ajal kambrit tuulutada, on ebameeldivus, mis kaasneb vangistuses viibimisega, kuid samas ei too kaasa kaebaja õiguste rikkumist (nt Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2015 otsus asjas nr 3-15-193, p 4 ja Tallinna Halduskohtu 21.04.2017 otsus asjas nr 3-17-189, p 11). Seega ei ole kambrites avatavate akende puudumine õigusvastane. Kui vangla on taganud piisava õhuringluse muul moel, puudub vajadus kambrite õhutamiseks akende avamise teel. Eelpool on käsitlemist leidnud olukord suvekuudel.
34.Kaebuse kohaselt ei ole Tartu Vangla suutnud kaebajale pakkuda tasuvat ja motiveerivat tööd. Majandusabitööd kaebaja hinnangul tulutoovaks ja motiveerivaks ei saa pidada. Kohus märgib vastuseks kaebusele, et kinnipeetaval on kohustus töötada, kui vangla otsustab ta tööle määrata, kuid kinnipeetaval puudub õigus nõuda endale meelepärase töö võimaldamist vanglalt. Täpsemalt, VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus kinnipeetava tööga võimaluse korral. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida, millist tööd teha. Arvestada tuleb kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi, kuid kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel (VangS § 38 lg 1). VangS § 37 lg 1 järgi on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 37 lg 2 kohaselt ei ole kohustatud töötama üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav, üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav, kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Seega on kinnipeetaval kohustus töötada, kui vangla otsustab ta tööle määrata, kuid kinnipeetaval puudub õigus nõuda endale meelepärase töö võimaldamist vanglalt, mistõttu ei ole sel alusel esitatud hüvitise nõue põhjendatud.
35.Lühiajalistel kokkusaamistel eraldab kaebajat ja kokkusaamisele tulnud isikut klaasist vahesein, mida kaebuses peetakse ebainimlikuks kohtlemiseks.
36.Kohtupraktika kaebaja seisukohta ei toeta. Tartu Ringkonnakohtu haldusasjas nr 3-15-2989 tehtud otsus p 26 kohaselt: „Kehtiv õigus ei sätesta kinnipeetava subjektiivset õigust kokkusaamisele pereliikmega klaasist vaheseinata ruumis. Riigikohtu hinnangul on sellise regulatsiooni legitiimseks eesmärgiks julgeolekuriskide vähendamine. Ringkonnakohtu hinnangul (30. jaanuari 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-40-14 (p 15)) ei saa välistada, et mõnel konkreetsel juhul võib tõusta küsimus VSkE § 31 lg-te 2 ja 21 põhiseaduspärasusest osas, milles sätted ei näe ette vangla võimalust kaaluda kokkusaamise võimaldamist vaheseinaga eraldamiseta.“ {https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=219631663, 29.09.2020}
37.Käesoleval juhul ei ole kaebaja halduskohtu hinnangul esile toonud selliseid asjaolusid, mis võiksid viia kahtluseni, et lühiajalise kohtumise võimaldamine klaasist vaheseinaga eraldatud ruumis riivaks kaebaja õigusi ülemääraselt, mille tõttu puudub vajadus kontrollida sellekohase regulatsiooni põhiseaduspärasust. Kahjunõue ei ole põhjendatud.
38.Jõu demonstreerimise väide. Väärikust alandavaks saab RVastS § 9 lg 1 mõttes pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Vangla ei ole kohtule esitatud tõendite kohaselt tekitanud kaebajale rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas läbiotsimistega ja/või julgeoleku tagamisega.
39.Arsti vastuvõtule pääsemine; kinnipeetavatel puuduvad piisavad võimalused sportimiseks, töötamiseks ja koolis käimiseks. Kaebuse väited on halduskohtu hinnangul käsitatavad üldsõnaliste abstraktsete väidetena, mida pole seotud konkreetsete juhtumitega. Kaebaja õiguste rikkumise kohta pole tõendeid esitatud. Kahjunõuet ei saa rahuldada.
40.Vastuolu detailplaneeringuga. Avalikel andmetel võttis Tartu Vangla esimesed vangid vastu 16.10.2002. a ja paikneb ligi 94 000 m2 suurusel alal Emajõe lammil. Vangla üldpind on 23 000 m2, siin asuvad administratiivhoone, vastuvõturuumid, puhke- ja spordiruumid, õppeklassid, tootmispinnad metalli-, puu- ja tekstiilitööks, ruumid usutalituste korraldamiseks ja abiruumid. Vanglas on 479 kambrit, ühe kambri suurus on ca 10 m2 { https://www.vangla.ee/et/asutused/tartu-vangla, 29.09.2020}. Kaebaja viidatud vangla detailplaneering peab seega olema vastuvõetud kuni 31.12.2002. a kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) kehtimise ajal. PES § 9 lg 1 kohaselt on detailplaneering planeeringuks, mis koostatakse valla või linna territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Kohtule ei ole teada normi sellest seadusest, mille alusel tekiks kinnipeetavale subjektiivne õigus nõuda enda vangistuses kambris üksinda kinnipidamist. Ehitusõiguses kehtib loamenetlus. Vanglat ei saa kasutada ilma selles menetluses väljastatud kasutusloata. Seega on vanglale erinevalt kaebaja osundatud meediaväljavõtete artiklites väidetust kasutusluba väljastatud ja kaebaja kahjunõue ei saa tugineda detailplaneeringust tuleneval subjektiivsel õigusel. Kohus on seisukohal, et meedias vangla ehitamise käigus avaldatud seisukohtadest erinev kinnipeetavate paigutamine kambritesse peab olema kompenseeritud ehitustehniliste lahendustega, vastasel juhul ei oleks vanglale kasutusluba ehitusjärelevalves väljastatud. Kahjunõue vastuolu tõttu detailplaneeringuga on alusetu.
41.Nagu eelpool osundatud, RVastS § 7 lg-s 1 sätestatu kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada
RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kohus märgib vastuseks kaebusele, et eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused, milleks on: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.
42.Halduskohus on tõendikogumi alusel veendumusel, et asjas kogutud tõendid ei tõenda, et kaebaja mittevaralise kahjuhüvitise nõude puhul oleks täidetud eeldused kahju hüvitamiseks. Üheski kahjunõude positsioonis ei ole tõendamist leidnud vastustaja tegevuse õigusvastasus, mis välistab kaebaja õiguste rikkumise ja kaebajale hüvitamisele kuuluva kahju tekitamise vangla poolt. Seega ei saa esineda ka põhjuslikku seost teo ja kahju vahel. Kaebaja poolt esmaste õiguskaitsevahendite ammendav kasutamine ei ole tõendamist leidnud.
43.Kuna kohus vabastas kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest osaliselt, peab kohus vajalikus esitada kaebajale järgneva selgituse. Nagu korduvalt osundatud, kohtupraktikas valitseva seisukoha kohaselt võib RVastS § 9 lg 1 järgi füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kohus selgitab vastuseks kaebusele, et kohtul on mittevaralise kahju eest hüvitise määramisel lai kaalutlusruum, sest kannatanule tekitatud mittevaralise kahju suurus pole objektiivsete kriteeriumite alusel rahaliselt mõõdetav. Kui varalise kahju hüvitamise eesmärgiks on kahju tekkimise eelse olukorra taastamine, siis mittevaralise kahju hüvitamisel sellist eesmärki olla ei saa. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määrab kohus kindlaks kaalutlusreegleid kasutades, võttes muu hulgas arvesse rikutud õiguse olulisust, välja selgitatud asjaolusid ja kohtu hinnangut riive intensiivsusele. Kaebaja on kaebuses peamiselt keskendunud ebapiisava suurusega isikliku ruumi tagamisele koosmõjus teiste ebakohasele kinnipidamisele viitavate teguritega. Kohus märgib vastuseks kaebajale, et taotletud hüvitis pigem ületab kohtupraktikas samalaadsetes vaidlustes väljamõistetud hüvitisi. (vt viidatud asjaolude kohta, viimati Riigikohtu Halduskolleegiumi 15. aprilli 2020. a otsus kohtuasjas nr 3-18-360 ja seal viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu ja siseriiklik kohtupraktika)
44.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
45.Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud kohtu korraldusel 100 eurot riigilõivu (tl 102–103). Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jääb riigilõiv kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
46.Ka vastustaja menetluskulud jäävad korrakohase taotluse puudumisel tema enda kanda (HKMS § 109lg 1).
47.Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 196,19 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja vabastas, tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda (HKMS § 118 lg 3).
48.Kohtu algatusel tuleb avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.