Maivo Kärdi (Kärt) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses E1 eluosakonna kambri nr 1004 inimväärikust alandavate tingimustega
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maivo Kärt (kaebaja) esitas 14. juulil 2021 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot. Taotluse kohaselt paigutati ta 3. aprilli 2021. a öösel E1 sektori kambrisse nr 1004. Kambris ei olnud piisavalt õhku ja seal oli lämbe. Samuti ei ole kambris pesu kuivatamise võimalust. Kaebaja viitab ka sellele, et talle ei ole tutvustatud käskkirja, mille alusel kohaldati tema suhtes isiklike asjade kasutamise keeldu. Vangla alandas kaebaja inimväärikust ja põhjustas talle ebavajalikke kannatusi.
2.Tartu Vangla jättis 13. septembri 2021. a otsusega nr 1-13/193-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja paigutati 3. aprilli 2021. a ööl vastu 4. aprilli 2021 E1 eluosakonna kambrisse nr 1004 ning ta paiknes kambris kuni 16. juulini 2021. Kinnipidamistingimused kambris nr 1004 ei olnud õigusvastased, sellistes tingimustes isiku hoidmist ei saa pidada isiku inimväärikust alandavaks kohtlemiseks ning kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud.
2.1.Kambrisse nr 1004 ei ole paigaldatud pesu kuivatamiseks mõeldud toru, nagu seda on tehtud avatud eluosakondade kambrites, kuid ühestki normist ei nähtu, et see peaks kambris igal juhul olemas olema. Kambris nr 1004 on akna kõrval seinas nagid, mille abil on kinnipeetaval võimalik oma pesu kuivatada. Kambris on nagid ka vahetrellide taga seinal. Kuigi kinnipeetav iseseisvalt neile ligi ei pääse, saanuks kaebaja valvuri abi paludes siiski oma pesu ka sinna kuivama panna. Arvestades, et kambris viibimise ajal oli kaebajale lubatud riiete hulk
3-21-2148 piiratud, siis ei saanud nagide vähesus või kuivatustoru puudumine tekitada talle sellist ebamugavust, mis on käsitletav inimväärikuse alandamisena.
2.2.Tartu Vanglas on nõuetekohane sundventilatsioon, mis tagab kõikides kambrites elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja seda ka suletud akende korral. Õhuringluses kasutatakse välisõhku, mida soojematel perioodidel enne kambrisse paiskamist ei jahutata. Nimetatud põhjusel võib õhuringlus suvisel perioodil olla mõnevõrra raskemini tajutav. Ventilatsioonisüsteemi hooldatakse regulaarselt. Vanglale ei ole teada, et ventilatsioonisüsteemis oleks vaidlusalusel ajal esinenud tõrkeid. Ka vangla dokumendihaldussüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks enne kahju hüvitamise taotluse esitamist pöördunud vangla poole seoses puudustega ventilatsiooni töös.
2.3.Riigi Ilmateenistuse andmetel oli Tartus perioodil 4. juuli kuni 14. juuli 2021 ebatavaliselt kõrge õhutemperatuur. Selliste õhutemperatuuride juures on ka tavaolukorras tuba õhutades palav ja lämbe. On paratamatu, et soojematel suvepäevadel ei ole võimalik tagada siseruumides samasugust temperatuuri nagu jahedamatel päevadel. Kuna kamber on ööpäevaringselt varustatud nii sooja kui külma voolava veega, siis oli kaebajal võimalus end veega jahutada.
2.4.Kuna kaebaja nõuab kahju hüvitamist kambri nr 1004 tingimustega seoses, siis ei ole isiklike riiete kasutamise käskkirja tutvustamine või tutvustamata jätmine seotud nõude aluseks olevate asjaoludega.
3.Kaebaja esitas 20. septembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja põhjendab, et vangla paigutas kaebaja kambrisse, kus puudus võimalus kuivatada pesu, ei olnud piisavalt õhku ja sellest tulenevalt oli kambris lämbe. Vangla vastuväited kahju hüvitamisele on otsitud ja õigusvastast käitumist õigustavad. Riigikohtu halduskolleegiumi 16. märtsi 2017. a otsusest asjas nr 3-3-1-83-16 tulenevalt peab erinevaid kinnipidamistingimusi arvestama koos. Oluline on hinnata seda, kas kinnipeetaval on võimalus kambris tavalisel viisil liikuda, mida kaebajal ei olnud võimalik teha, kuna betoonlavats oli keset põrandat. Samuti ei olnud kaebajale tagatud võimalus kasutada privaatselt tualetti, kuna see oli eraldamata. Kambrites on olemas küll nagid, kuid seal ei kuiva asjad ebapiisava ventilatsiooni tõttu ära. Kaebaja palub mõista vanglalt kaebaja kasuks välja kahju summas 500 eurot. Kui kohus peab nõuet ebamõistlikult suureks, siis palub kaebaja kohtul välja mõista hüvitis omal äranägemisel. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
4.Tartu Vangla esitas kohtule 3. oktoobril 2021 vastusena kohtunõudele kaebaja 14. juuli 2021. a kahjunõude. Ühtlasi selgitab vangla, et kaebaja ei ole esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlusi ega muid pöördumisi seoses betoonlavatsist tingitud vähese liikumisvõimaluse ja privaatselt tualeti kasutamise võimaluse puudumisega. Vangla kirjeldab ka E1 eluosakonna kambrit nr 1004.
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses E1 eluosakonna kambri nr 1004 inimväärikust alandavate tingimustega. Kaebaja põhjendab, et kambris puudus võimalus pesu kuivatada, kambris ei olnud piisavalt õhku ja seal oli seetõttu lämbe, kaebajal ei olnud betoonlavatsi tõttu võimalik kambris tavalisel viisil liikuda ning talle ei olnud tagatud võimalus kasutada privaatselt tualetti. Kaebaja palub vanglalt tema kasuks välja mõista hüvitis summas 500 eurot või alternatiivselt kohtu omal äranägemisel, kui kohus peab kaebaja esitatud nõuet ebamõistlikult suureks.
3-21-2148
6.Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele betoonlavatsist tingitud vähese liikumisvõimaluse ja privaatselt tualeti kasutamise võimaluse puudumisega seoses HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ning pesu kuivatamise võimaluse puudumisega, kambris oleva ebapiisava õhuhulga ja sellest tingitud lämbusega seonduvas osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
7.HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8.
7.1.Kaebaja kirjeldab vanglale 14. juulil 2021 esitatud kahjunõudes üksnes kambris nr 1004 esinevat õhupuudust, kambri lämbust ja pesu kuivatamise võimaluse puudumist. Kaebaja ei ole vanglale esitanud kahju hüvitamise taotlust, milles märgiks, et tal ei olnud kambris nr 1004 võimalik betoonlavatsi tõttu tavalisel viisil liikuda ning privaatselt tualetti kasutada. Seega ei ole kaebaja viimati nimetatud kambri nr 1004 tingimustega seonduvalt pidanud kinni hüvitamisnõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
7.2.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Maivo Kärdi kaebuse betoonlavatsist tingitud vähese liikumisvõimaluse ja privaatselt tualeti kasutamise võimaluse puudumisega seoses HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
8.Kuigi ülejäänud kaebaja kirjeldatud kambri nr 1004 tingimustega seoses on kaebaja kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, arvestades Tartu Vangla 13. septembri 2021. a otsust nr 1-13/193-2, ei ole haldusasja sisuline menetlemine selles osas siiski põhjendatud tulenevalt HKMS § 121 lg 2 p-st 21, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.1.Kaebaja nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 500 eurot või alternatiivselt kohtu omal äranägemisel, kui kohus peab kaebaja nõuet ebamõistlikult suureks. Seega jääb kaebaja nõutava varalise hüve väärtus alla 1000 euro ning kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks. Kohtu hinnangul saab analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Samuti ei saanud kohtu hinnangul kaebaja kirjeldatud kambri nr 1004 tingimused tekitada kaebajale sedavõrd ülemääraseid ebamugavusi, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kohus nendib, et teatud ajaperioodidel võis kaebaja tajuda, et kambris on vähem õhku ning on lämbe, arvestades, et Tartus oli 2021. a suvekuudel teatud päevadel Eesti tavapäraste ilmaoludega võrreldes kõrgem õhutemperatuur ning vangla sundventilatsiooni õhuringluses kasutatakse välisõhku, mida enne kambrisse paiskamist ei jahutata. Samas ei ole tegemist sellise ebamugavusega, mis saaks kaebajale ülemääraseid ebameeldivusi põhjustada. On paratamatu, et soojemate ilmade puhul võib siseruumides lämbe olla. Tegemist on asjaoluga, mida ka väljaspool vanglat viibivad isikud peavad taluma. Lisaks oli kaebajal võimalik enda ebamugavusi leevendada. Vangla kinnitusel on kamber nr 1004 varustatud ööpäevaringselt külma voolava veega, mida kaebaja oleks saanud enda jahutamiseks kasutada. Kuigi kambris ei ole loodud eraldi võimalusi pesu kuivatamiseks, siis on kambris nagid, mida kaebajal oli
3-21-2148 võimalik pesu kuivatamise eesmärgil kasutada. Nagidel võib riiete kuivamine küll võtta kauem aega, kuid eeltoodu ei saanud kaebajale siiski intensiivseid kannatusi kaasa tuua.
8.2.Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb seega kindlaks teha, kas avalik-õiguslikus suhtes on isiku subjektiivseid õigusi rikutud ja sellega talle kahju tekitatud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ning kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Samuti on oluline esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kohtu hinnangul ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud.
8.2.1.VangS § 45 lg 1 esimese lause kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kohtul puudub alus kahelda vangla väites, et vanglas töötab ööpäevaringselt sundventilatsioon, mis tagab kambrites elutegevuseks piisava õhuhulga ja selle ringluse. See, et nt kõrgema välistemperatuuri korral on õhuringlus raskemini tajutavam, ei tähenda, et nõuetekohast õhuvahetust ei toimuks. Vangla kinnitab 13. septembri 2021. a otsuses nr 1-13/193-2, et hooldab ventilatsioonisüsteemi regulaarselt ning vanglale ei ole teada, et süsteemis oleks vaidlusalusel ajal esinenud tõrkeid. Seega vastab kamber nr 1004 õhuhulka ja selle ringlust puudutavas osas VangS § 45 lg-s 1 sätestatud tingimustele.
8.2.2.Vangla ei vaidle vastu kaebaja väitele, et kambrisse nr 1004 ei ole loodud eraldi pesu kuivatamise võimalusi, sh paigaldatud pesu kuivatamiseks toru, nagu seda on tehtud avatud eluosakondade kambrites, kuid vangistust reguleerivad õigusaktid ei näe vastavat kohustust vanglale ka ette. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) §-s 7 on sätestatud, mis vangla toa, kambri ja kartseri sisustusse peavad kuuluma ning eraldi sisustuselemente seoses pesu kuivatamisega regulatsioonis ette ei ole nähtud. Kambrites peavad VSkE § 7 lg 1 p 6 ja lg 4 p 4 kohaselt olema nagid ning selles vaidlus puudub, et kambris nr 1004 olid need olemas. Seega oli kaebajal võimalik pesu nagidel kuivatada. Asjaolu, et eeltoodu võis kaebaja jaoks ebamugav olla, ei muuda kambri tingimusi selles osas õigusvastaseks.
8.2.3.Kuivõrd kambri nr 1004 tingimusi ei saa pidada õigusvastaseks, on kaebajale rahalise hüvitise määramine ning kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.3.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Maivo Kärdi kaebuse pesu kuivatamise võimaluse puudumisega, kambris oleva ebapiisava õhuhulga ja sellest tingitud lämbusega seonduvas osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
9.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.