A.T. esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 27.09.2021 käskkirja nr 6-3/810-1 kehtivuse ja täitmise peatamiseks
Resolutsioon
1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse taotlejale kätte.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Vangla 27.09.2021 käskkirjaga nr 6-3/810-1 määrati A. T. -le distsiplinaarkaristuseks seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamine, kuna tema keeldus allumast vanglaametniku poolt antud korraldusele asuda tööle.
2.A. T. esitas 27.09.2021 Viru Vanglale vaide 27.09.2021 käskkirja nr 6-3/810-1 kehtetuks tunnistamiseks.
A. T. esitas 30.09.2021 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotles Viru Vangla 27.09.2021 käskkirja nr 6-3/810-1 kehtivuse ja täitmise peatamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas. Esialgse õiguskaitse taotlust põhjendas taotleja sellega, et kartserikaristuse kandmise ajal tekiksid tal kannatused. Taotlejal esinevad seljavalud, mistõttu ta ei saa viibida kartseris. Vangla on taotlejat hoidnud 8,5 aastat üksikvangistuses. Selle tulemusena on taotleja vaimne tervis sedavõrd kahjustatud, et ta tarvitab antidepressante.
4.Tartu Halduskohus esitas 30.09.2021 Viru Vanglale päringu, milles küsis seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse osas ja vaidemenetlust puudutavaid dokumente.
3-21-2231
5.Viru Vangla seisukoht laekus kohtusse 5.10.2021. Viru Vangla palus kohtul jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vangla leidis, et tulevikus on antud vaidluse perspektiiv väike. Juhul, kui hilisemas menetluses peaks mingil põhjusel olema tuvastatud vangla otsuse õigusvastasus, on seda võimalik kompenseerida mittevaralise kahju hüvitamise teel. Kohtupraktikas on jaatatud, et karistuse võib määrata sama ametnik, kes koostas distsiplinaarmenetluse protokolli. Kohtu seisukoht
6.Esmalt võtab kohus seisukoha kaebuse lubatavuse osas (I), seejärel vaatab esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi (II) ja viimasena jagab menetluskulud (III). I
7.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-le 1 on esialgse õiguskaitse taotluse võimalik esitada kohtule nii vaidemenetluse ajal, koos kaebusega või peale kaebuse esitamist. Kohus tuvastas, et taotleja on esitanud Viru Vanglale 27.09.2021 vaide, milles taotles Viru Vangla 27.09.2021 käskkirja nr 6-3/810-1 kehtetuks tunnistamist. Taotluses esitatud abinõu on asjakohane ja lubatav (HKMS § 251 lg 1 p 1). Taotluse esitamise eest on riigilõiv tasutud. Taotlus vastab vorminõuetele. Seega leiab kohus lõppkokkuvõttes, et esialgse õiguskaitse taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja on lubatav. II
8.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohus selgitab, et eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus kaebuse eduväljavaateid ning lõpuks kaalub vastanduvaid huvisid. Juhul, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmiseid eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata.
9.Esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus
9.1.Kohus märgib esmalt, et esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus esineb juhul, kui esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisel võib tekkida pöördumatu ja kahjuliku tagajärje tekkimise võimalus ja selle hilisem kõrvaldamine oleks võimatu või vähemalt raskendatud.
9.2.Taotleja väitis, et tal esinevad seljavalud ja kuna kartseris peab ta olema sundasendis, tekiksid tal kannatused. Lisaks väitis taotleja, et ta viibis eelnevalt 8,5 aastat üksvangistuses, mille tulemusena tarvitab ta antidepressante.
9.3.Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Kohus selgitab esmalt, et kartseris viibimine ei ole võrreldav sundasendis töötamisega. Seega taotleja viited 20.08.2021 ja 23.08.2021 tööst vabastamisele ei ole õiguskaitse vajaduse hindamise osas asjakohased. Taotleja tervisekaardist ei ole näha
3-21-2231 märkusi selle kohta, et taotlejal esineks vastunäidustus kartseritingimuste osas, sh selles, et päevaseks ajaks võetakse temalt voodivarustus ära. Samas ei nõustu kohus taotlejaga, et kartseris peab ta viibima sundasendis. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 7 lg 4 p-de 1 ja 2 kohaselt kuuluvad kartseri sisustusse muu hulgas päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid, põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad. Seega viibides kartseris saab taotleja istuda laua taga ja seljale istumisest tuleneva koormuse leevendamiseks lamada aeg-ajalt põrandal (Viru Vanglas on põrandaküte). Järelikult ei ole objektiivselt põhistatud taotleja väide selle kohta, et kartseris viibimise ajal tekiksid tal kannatused. Lisaks märgib kohus, et vangla poolt esitatud andmetel viibis taotleja viimati kartseris ajavahemikul 7.09.2021-10.09.2021 ehk 3 ööpäeva. Viru Vangla 27.09.2021 käskkirjaga nr 6-3/810-1 taotlejale määratud karistus pöörati täitmisele alates 1.10.2021. Seega viimasest kartseris viibimise ajast on möödunud 20 päeva, mis on kohtu arvates piisav, et taotlejal saaksid üksikvangistusega kaasnevad negatiivsed mõjud olla leevendatud tavarežiimis viibimisel. Samas on kohus seisukohal, et juhul, kui Viru Vangla 27.09.2021 käskkiri nr 63/810-1 tunnistatakse vaidemenetluse käigus kehtetuks, on taotlejale alusetult kartseris viibimisega tekitatud kahju hõlpsasti korvatav mittevaralise kahjunõude rahuldamisel.
9.4.Eelnevat arvestades leiab kohus, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kohtupraktikas on leitud, et esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise korral tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 1
9.5.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. III
10.Taotleja on pöördunud kohtusse ainult esialgse õiguskaitse taotlusega. Seega käesoleva määrusega taotluse rahuldamata jätmise näol on tegemist menetlust lõpetava lahendiga. Esialgse õiguskaitse taotlust lahendatavas määruses, millega ühtlasi lõpetatakse haldusasja menetlus, on kohtul kohustus kohaldada HKMS § 108 ehk otsustada halduskohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude jagamise üle. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Viru Vangla ei taotlenud kohtult taotlejalt menetluskulude väljamõistmist. Juhindudes HKMS § 108 lg-st 11 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
RKHKm 3-20-915, p 15.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.