Urmas Valge kaebus Tartu Vangla vastu 02-17.12.2021 kartserikaristuse kandmise ajal tehtud toimingutega tekitatud kahju hüvitamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Urmas Valge Vastustaja – Tartu Vangla, esindaja Edvard Remsel
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus läbi vaatamata päevasel ajal voodivarustuse puudumisega tervisele tekitatud kahju hüvitamise nõudes.
2.Jätta kaebus muus osas rahuldamata.
3.Jätta kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks läbi vaatamata.
4.Jätta kaebaja vastuväide tähendusliku suhtlemise võimaluse ja meditsiinilise järelevalve puudumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude tagastamisele läbi vaatamata.
5.Jätta menetluskulud välja mõistmata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
6.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.12.2022. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
7.Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 15).
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Kaebaja Urmas Valge on kinnipeetav. Kaebaja esitas 21.02.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu ning menetluse käigus täiendavad seisukohad. Kohus võttis kaebuse menetlusse järgmiste 02-17.12.2021 tehtud toimingutega tekitatud mittevaralise kahju 300 euro hüvitamise nõudes: - vangla ei võimaldanud kaebajal 13. ja 14.12.2021 helistada halduskohtusse;
- 16.12.2021 toimunud läbiotsimise käigus võeti kaebajalt ära raamat, padi ja sall. Puudus läbiotsimise kava; - kaebajal puudus päevasel ajal voodivarustus; - 16.12.2021.a hommikul kella 8 paiku küsitud avalduse vorm uuesti toidule võtmiseks väljastati kaebajale samal päeval kell 17.03, mistõttu kaebaja ei saanud sel päeval lõunat ja õhtusööki.
2.Kaebaja põhjendas kaebust kokkuvõttes järgmiselt. Kaebajal oli vaja halduskohtule helistada, et saada teavet määruskaebuse esitamise, sellelt riigilõivu tasumise ja esindaja taotlemise tähtaegade kohta. Helistamise võimaluse puudumisel oleksid kaebaja menetlustoimingud võinud hilineda. Raamat, padi ja sall ei ole küll vangla sisekorraeeskirja järgi kartseris lubatud asjade nimekirjas, kuid Eesti Vabariigi põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse ja kohtupraktika põhjal on need lubatud. Sama kehtib voodivarustuse keelu suhtes päevasel ajal. Vangla on lubanud kartserisse teisi keelatud esemeid, nagu joogitops, pesemis- ja koristamistarbed, peegel, raseerimistera, küünelõikur. Lamamine katmata voodil ja põrandal tekitas kaebajal tervisehäireid, mis taandusid 6-8 nädala jooksul. Sümptomid olid kerged ja kaebaja arsti poole ei pöördunud. Salli kasutas kaebaja öösel silmade katmiseks, ese võib olla vajalik ka külma ilmaga jalutamisel. Läbiotsimine on õiguspärane eeldusel, et on olemas läbiotsimise kava. Vastustaja väide, et otsiti kääritatud vedelikke, ei ole usutav. Kaebaja loobus vangla toidust 02.12.2021 ja küsis 16.12.2021 hommikuse loenduse ajal taotlust uuesti toidule võtmiseks. Taotluse vorm oleks tulnud kaebajale tuua kohe, sel juhul oleks kaebaja saanud toitu alates lõunasöögist. Kaebajale pakuti õhtusöögi ajal võimalust süüa suppi. Kaebaja ei avaldanud, kas ta supist keeldub või mitte, vaid märkis, et küsimus ei ole supis, vaid toimingute korrektsuses. Taotlus tuli esitada kohustuslikul vormil. Kaebaja ülesanne ei ole ametnikele nende kohustusi meelde tuletada. Arvestada tuleb tingimuste kumulatiivset mõju.
3.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja selgitas, et 02-17.12.2021 viibis kaebaja kartseris 27.10.2021.a käskkirja nr 6-2/450 (tl 25-26) alusel. On tõsi, et kaebaja ei saanud kaebuses märgitud kahel päeval kohtusse helistada. Telefonikõnede võimaldamata jätmine oli õigusvastane. See ei ole siiski tekitanud kaebajale sedavõrd intensiivset tagajärge, et põhjendatud oleks mittevaralise kahju hüvitamine. Kohtule tuleb avaldused esitada kirjalikult. Läbiotsimise õiguslikuks aluseks on vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1. Vanglal on õigus teha ka plaaniväliseid läbiotsimisi. Vangla viis läbi kääritatud vedelike kontrolli, sellest teavitati kaebajat. Kontrolli käigus leidis valvur kartseris keelatud esemed, nende äravõtmine oli õiguspärane. Voodivarustuse puudumine kartseris päevasel ajal on õiguspärane. Kartserirežiim ei saa olla identne tavarežiimiga, muidu ei täida distsiplinaarkaristus oma eesmärki. Kartserirežiimi korral on lisaks liikumisvõimalusele piiratud ka muud mugavused. Soov saada taotluse vorm toitlustamiseks oli lisatud helistamise taotlusele ja ametnik seda kohe ei märganud. Taotluse oleks saanud esitada vabas vormis, taotluse vormid on abistava tähendusega. Kaebaja oleks saanud ametnikele oma soovi meelde tuletada. Taotluse andmise tähtaega ei ole kindlaks määratud ning selle andmist õhtusöögi ajal ei saa pidada ebamõistlikuks
viivituseks. Isegi kui vangla tegevust pidada õigusvastaseks, siis ei tekitanud see kaebajale sedavõrd intensiivset tagajärge, et põhjendatud oleks mittevaralise kahju hüvitamine. Kaebajale pakuti õhtusööki, kuid ta keeldus.
KOHTU SEISUKOHT
4.Hüvitamiskaebuse lahendamisel kohaldatakse järgmisi õigusnorme ja põhimõtteid.
4.1.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja 2 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Mittevaralise kahju korral lisandub avaliku võimu kandja süü (RVastS § 9 lg 1). Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik need tingimused. Kui vähemalt üks tingimus täidetud ei ole, siis ei saa kohus hüvitamiskaebust rahuldada. Sel juhul ei ole vajadust hinnata, kas muud kahju hüvitamise eeldused oleksid olnud täidetud.
4.2.RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Küsimus sellest, millise eelnimetatud õiguse riive tõttu on kahju tekkinud, on reeglina õiguslik ning kohus ei ole selles osas seotud poolte seisukohaga. Erandiks on kahju tekkimine tervise kahjustamise tõttu, kuna sel juhul tuleb kaebajal lisaks kahju põhjustanud tegevusele (tegevusetusele) faktilise asjaoluna välja tuua ja tõendada (s.h kohustuslikus kohtueelses menetluses) ka tervisekahjustuse tekkimine.
4.3.Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha (vt näiteks Riigikohtu lahend 3-3-1-10-14 p 12.2) põhjal mõistetakse mittevaralise kahju all inimese füüsilist või hingelist valu või kannatust. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Üldiselt tunnustatakse ka seisukohta, et kõik piirangud või ebamugavused ei kujuta endast väärikuse alandamist RVastS § 9 lg 1 (Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3) tähenduses. Selleks, et tegemist oleks väärikuse alandamisega, peab isiku väärkohtlemine olema teatud minimaalse tõsidus- või raskusastmega. Minimaalse raskusastme hindamine on suhteline ning sõltub kohtuasja kõikidest asjaoludest, näiteks kohtlemise kestus ning selle füüsilised ja vaimsed tagajärjed (vt näiteks 29.01.2019.a otsus kohtuasjas Nikitin jt vs Eesti, kaebused nr 23226/16 ja veel 6, p 154).
5.Kohtu hinnangul on kaebuse alused ühildatavad väärikuse alandamisega ning muud RVastS § 9 lg 1 sätestatud alused kohaldamisele ei kuulu.
Kaebaja avaldas küll kaebuses, et tänu voodivarustuse puudumisele sai kannatada tema tervis, kuid samas märkis, et sümptomid olid kerged, hiljem taandusid, kaebaja ei ole arsti poole pöördunud ja ei saa tervisekahju tõendada. Kohus mõistis seda nii, et tervise kahjustamisele kaebaja ei tugine. 10.10.2022 kohtule esitatud avalduses on kaebaja taas käsitlenud tervise kahjustamise küsimust. Seda saab mõista nii, et kaebaja siiski soovis tugineda ka tervise kahjustamisele. Kohus jätab kaebuse selles osas läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohtueelses menetluses esitatud kahju hüvitamise taotluses (tl 6-7, 28-29) viitas kaebaja üksnes joonealuses märkuses üldsõnaliselt sellele, et voodivarustuse puudumine kahjustab tervist, ilma konkreetseid kaebajal tekkinud tervisehäireid välja toomata ja nendega rahalist nõuet seostamata. Kaebajal on õigus läbida selles nõudes kohustuslik kohtueelne menetlus ning vajadusel esitada kohtule uus kaebus.
6.Kaebuse esimeseks aluseks on, et vastustaja ei võimaldanud kaebajal 13. ja 14.12.2021 helistada halduskohtusse. Vastustaja leidis juba kohtueelses menetluses, et kaebajale kohtusse helistamise võimaluse andmata jätmine oli õigusvastane. Kohtu hinnangul ei ole tegemist sedavõrd intensiivse sündmusega, et tõenäoline oleks kaebajal mittevaralise kahju tekkimine. On usutav, et helistamise võimaluse andmata jätmine põhjustas kaebajale pahameelt. Kuid kaebaja ei ole muutnud usutavaks, et kahepäevane tõrge vangla asjaajamises (15.12.2021 sai kaebaja soovitud kõne teha) tekitas talle sedavõrd tõsiseid üleelamisi, et tegemist on väärikuse alandamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses. S.h ei ole kaebaja välja toonud, millised konkreetsed menetlustoimingud jäid tal seetõtu tegemata või hilinesid. Kahju hüvitamise nõuet sellel alusel ei ole võimalik rahuldada, kuna täidetud ei ole tingimus, et kaebajal peab olema tekkinud kahju.
7.Kaebuse järgmisteks alusteks on kinnipidamistingimused kartseris: 1) kaebajal puudus kogu kaebuses nimetatud perioodi jooksul ehk 02-17.12.2021 päevasel ajal voodivarustus (sellega kuulub kokku kaebuse alus, et kaebajalt võeti ära padi); 2) 16.12.2021 võeti kaebajalt ära raamat ja sall.
7.1.Teisena nimetatud aluse puhul ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik. Kaebajalt võeti esemed ära üks päev enne kartserist vabastamist. Raamatu ja salli puudumine ühe ööpäeva jooksul ei saanud tekitad kaebajale sedavõrd tõsiseid üleelamisi, et tegemist oleks mittevaralise kahjuga RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega läbiotsimise õiguspärasuse kohta ja ei korda neid. Kohus ei hinda seda, kas raamatute, välja arvatud pühakirja, õigusaktide ja mõistlikus koguses õppe- või usukirjanduse keeld kartseris (VSKE § 60 lg 1) on õiguspärane, kuna see on ulatuslik ja mitmetahuline teema, mis kohtuasja lahendust sisuliselt ei mõjuta.
7.2.Nõuet ei saa rahuldada ka seoses voodivarustuse puudumisega päevasel ajal. Mõlemad pooled on oma seletustes välja toonud, et kaebaja paiknes kartserikaristuse kandmise ajal tavapärases elukambris, kus magamisasemeks on voodi (nari). Justiitsministri määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 7 lg 4 sätestab, millised esemed kartseri sisustusse kuuluvad. Nende hulgas on päevaks ülestõstetavad ja seina külge
kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid (VSKE § 7 lg 4 p 1). Kohtupraktikas tõlgendatakse seda sätet läbivalt nii, et kartseris päevasel ajal reeglina voodivarustust kasutada ei saa. Tegemist ei ole vananenud kohtupraktikaga, kuna VSKE § 7 lg 4 p 1 kehtib muutmata kujul edasi. Vastustaja viidatud lahendid ei ole tehtud väga ammu, vaid 28.05.2019 (asjas 317-2181) ja 12.05.2020 (asjas 3-19-2134). Sätet on samal viisil kohaldatud ka 06.10.2021.a määruses asjas 3-21-2231. Kohus nõustub selle tõlgendusega - kui kartseris puuduvad voodid (magamiseks on päevaks ülestõstetavad või põrandal asuvad lavatsid), siis ei saa seal väljaspool magamiseks ette nähtud aega hoida ka voodivarustust. Kartserirežiimi tuleb kinnipeetavatele kohaldada võimalikult ühetaoliselt. Seetõttu ei saa voodivarustust päeval lubada ka olukorras, kus kinnipeetav kannab kartserikaristust tavalises elukambris. Kohus märgib, et selle võrra oli kaebaja juba soodsamas olukorras - erinevalt seina külge kinnitatud lavatsist, mida päeval üldse kasutada ei saa, või põrandal asuvast kõvast lavatsist oli kaebajal istumiseks või lamamiseks soovi korral võimalik kasutada voodit (nari). Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis tingiksid vajaduse anda talle erandina päevasel ajal voodivarustuse kasutamise võimalus. Kohtupraktikas on seda vajalikuks peetud näiteks kinnipeetava tervisliku seisundi tõttu.
7.3.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja oleks saanud kehtivatest õigusnormidest mööda minna ning kohaldada nendega vastuolus olevaid õiguskantsleri või muude isikute või organisatsioonide seisukohti. Sel juhul oleks vastustaja tegevus olnud õigusvastane. Kohus ei kahtle praeguse kohtuasja asjaoludel VSKE § 7 lg 4 p 1 kooskõlas põhiseaduse § 18 esimese lõikega, mis keelab väärikust alandava kohtlemise ja karistamise. Kohus peab silmas eeskätt seda, et kaebaja ei viibinud kartserirežiimil pikka aega, vaid 15 päeva ning kaebaja viibis tavakambris, mille tingimused on kartserikambrist soodsamad.
8.Viimaks tugineb kaebaja sellele, et ta ei saanud 16.12.2021 lõuna- ja õhtusööki.
8.1.Kohtu hinnangul ei olnud vastustaja tegevus kaebaja taotluse menetlemisel õiguspärane. Tartu Vangla kodukorra punkt 9.3 ütleb, et toidust loobumise lõpetamiseks esitab kinnipeetav vangla direktorile taotluse (lisa 5) ja talle võimaldatakse vangla toit uuesti alates taotluse esitamisele järgnevast toidukorrast. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja taotlus oli sõnastatud nii, et kaebaja soovis taotluse vormi. Samas oleks sellisest taotlusest pidanud olema äratuntav, et kaebaja suure tõenäosusega soovib toidust loobumise lõpetada. Mõistlik tähtaeg oleks olnud anda kaebajale taotluse vorm kohe või paluda kaebajal vabas vormis avalduses täpsustada, kas ta soovib taotluse vormi või siiski toitu. Mõistlikuks ei saa pidada, et toidust loobumise lõpetamise taotluse toime avaldub järgmisel toidukorral, aga taotluse vormi puhul on mõistlik menetlusaeg selline, et kodukorras sätestatud järgmine toidukord oleks olnud 17.12.2021.a hommikusöök.
8.2.Kohus põhimõtteliselt nõustub sellega, et vastustajal oleks tulnud kaebaja taotlus toidust loobumise lõpetamiseks vastu võtta ja seda menetleda ka siis, kui see oleks esitatud vabas vormis. Samas ei saa ka kaebajale ette heita, et ta soovis esitada vormikohast taotlust. Kodukorra punktis 9.3 on taotluse vormile viidatud. Kodukorras ei ole selgitust, et kodukorra lisadeks olevad vormid on üksnes abistava tähendusega.
8.3.Õhtusöögi kohta väidab vastustaja, et kaebajale pakuti õhtusööki, kuid kaebaja ei soovinud seda. Ka kaebaja kinnitab, et vanglaametnikud pakkusid talle õhtusööki ning ta selge sõnaga ei nõustunud ega keeldunud. Kohtu hinnangul oli kaebajal soovi korral võimalik õhtusööki saada. Eeltoodut arvestades jäi kaebaja seoses vastustaja õigusvastase tegevusega ilma ühest toidukorrast ehk lõunasöögist. See, et kaebaja ei saanud õhtusööki, ei ole ette heidetav vastustajale. Põhjendatud ei ole kaebaja pahameel selle üle, et õhtusöögi pakkumist põhjendati toidu rohkusega (ülejäägiga). See oli asjakohane selgitus, kuna oli ilmne, et kaebaja taotlust ei ole menetletud ja toidu valmistamisel ei ole kaebajaga arvestatud.
8.4.Olenemata vastustaja tegevuse õigusvastasusest ei ole täidetud muud kahju hüvitamise tingimused. Ühe toidukorra andmata jätmine ei saanud tekitad kaebajale sedavõrd tõsiseid üleelamisi, et tegemist on mittevaralise kahjuga RVastS § 9 lg 1 tähenduses.
9.Hüvitamiskaebuse aluste kumuleerumine on võimalik üksnes nende kahju tekkimise aluste korral, mille puhul on kindlaks tehtud vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus. Kui kinnipidamistingimused on nõuetele vastavad ehk õiguspärased, siis ei saa nad kogumis olla inimväärikust alandavad ja õigusvastased (Riigikohtu 20.12.2017.a otsus asjas 3-14-52649 p 10). Võimalik on see, et õigusvastased toimingud eraldi võetuna ei ole piisavad selleks, et jaatada kahju tekkimist või mõista välja kahjuhüvitis, kuid kogumis vaadeldes tuleks kahju tekkimist jaatada ja see hüvitada (Riigikohtu 20.10.2021.a otsus asjas 3-19-2061 p 20.6). Vastustaja tunnistas kahel päeval helistamise võimaluse puudumise õigusvastasust ning kohus leidis, et kaebajale 16.12.2021 lõunasöögi andmata jätmine oli õigusvastane. Raamatu ja salli äravõtmise osas kohus toimingu õiguspärasust ei hinnanud. Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud toimingute tagajärjed ehk kahel päeval kohtule helistamise võimaluse puudumine, ühe toidukorra andmata jätmine ning ühel päeval raamatu ja salli puudumine ka kogumis piisavad selleks, et nõustuda kaebajal mittevaralise kahju tekkimisega.
10.Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse rahuldamata.
11.Kaebaja leidis kaebuses, et kaebuse alusena välja toodud toimingud on vastuolus põhiseadusega. Kohus mõistab seda väidet taotlusena algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kohus selgitas kaebajale 06.09.2022.a määruses, et tema taotlus ei ole lubatav, kuna HKMS § 158 lg 4 alusel saab kohus põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada ainult õigusnormi (seaduse või määruse konkreetse sätte), aga mitte haldusakti või haldusorgani toimingut. Kaebaja ei esitanud selgitusi, millist õigusnormi ja millisel põhjendusel peab ta põhiseadusega vastuolus olevaks. Kohus jätab taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohus ei pea vajalikuks hinnata omal algatusel mõne asja lahendamisel kohaldatud õigusnormi põhiseaduspärasust (vt ka otsuse punkti 7.3). Menetluskulud, muud taotlused, selgitused
12.Kaebaja esitas 10.10.2022.a avalduses seisukohti selle kohta, et kohus tagastas kahju hüvitamise nõude seoses kartserikaristuse ajal tähendusliku suhtlemise võimaluse ja meditsiinilise järelevalve puudumisega. Tegemist on vastuväitega HKMS § 90 lg 1 tähenduses. Kohtu hinnangul ei ole vastuväite esitamine lubatav olukorras, kus kaebaja oleks nõude tagastamisele saanud esitada määruskaebuse. Seetõttu jätab kohus vastuväite läbi vaatamata.
Kohus selgitab kaebajale, et kohane ei ole tema viide kohtupraktikale, mille järgi esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine välistab kahju hüvitamise ainult juhul, kui nende kasutamine oleks saanud anda reaalse tulemuse. Küsimus ei ole esmaste õiguskaitsevahendite kasutamises (RVastS § 7 lg 1), vaid kohustusliku kohtueelse menetluse läbimises (VangS § 11 lg 8). Viimase osas on kohtupraktika ühtne - kohtule esitatud kahju hüvitamise alused peavad kattuma nendega, millele kaebaja tugines kohtueelses menetluses ning kui kohustuslik kohtueelne menetlus on nõuetekohaselt läbimata, siis kaebus lubatav ei ole.
13.HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
14.Kohus vabastas kaebaja 06.09.2022.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud (HKMS § 118 lg 3). Puudub vajadus käsitleda riigilõivu küsimust otsuses. S.h puudub reaalne nõue või kulu, mille menetlusosaliste või riigi kanda jätmise üle otsustada.
15.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.