Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2016, Tartu
Tsiviilasja number
2-15-19637
Tsiviilasi
A.H. hagi Eesti Vabariigi (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse kaudu) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
9890,27 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.H. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
29. november 2016
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): A.H. (ik: XXX), esindaja Ingrid Vinnal Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus kaudu) (rk: 70008440), esindajad vandeadvokaat Liina Naaber-Kivisoo, Priit Põld, Tarmo Tulva
esindajad
Tartu Maakohtu 27. juuni 2016 otsus
Tööandja direktor määras 2. oktoobri 2015 käskkirjaga nr 1-1/2015/169 IT-taristu osakonda alates 1. oktoobrist 2015 kaks infrastruktuuri arhitekti kohta vähem. Tööandja ametikohtade arv ei muutunud, samuti jäi samaks IT-taristu osakonna töötajate arv, muutusid ametinimetused. Kahe infrastruktuuri arhitekti asemel on kaks platvormiteenuste arhitekti. Hageja ametikohta ja tööülesandeid muudeti 1. juuli 2015 seisuga ning hageja uueks tööks oli sinise (st politsei) valdkonna pilve ja Cloud Foundry teema, st sisult platvormiteenuse või pilvelahenduse arhitekti töö. Tööandja taotles hageja uue ametikoha palgafondi rahastamist ISF-Police fondist. Andmekeskuse 2015. a eelarves oli ettenähtud Cloud Foundry (raud, tarkvara, support, koolitus) platvormiteenus ja Cloud Foundry palgafond. Seega tööandja
käskkirjaga loodi kaks platvormiteenuste arhitekti kohta, kuid need kohad on tänaseni täitmata. Tööandja optimeeris tööd ning jagas infrastruktuuri arhitekti tööülesanded ära teiste osakonna töötajate vahel. Riigikohtu seisukoha kohaselt (3-2-1-152-11) on tööandjal õigus otsustada, kas ta täidab olemasolevad vabad ametikohad. Maakohus leidis, et tööandjal on enesekorraldusõigus, mille kohaselt kokkulepitud töö lõpeb ka siis, kui tööandja teeb ümberkorraldusi, loob uusi töökohti, koondab mittevajalikke, muudab töötajate tööülesandeid ja ametijuhendeid. Individuaalse töövaidluse lahendamisel ei saa üldjuhul olla vaidluse objektiks küsimus, kas tööandjal on õigus töömahtu ja töötajate arvu vähendada või tööd ümber korraldada. Kohus märkis vastuseks hageja väidetele, et tsiviilasjas ei ole vaidlusaluseks küsimuseks, mis on pilvelahendus ja kas pilveteenus on millegi osa, vaid kas tööandjal oli tekkinud vajadus töötaja koondada. Hageja viited Vikipeedia artiklile ja K.T. magistritööle on asjakohatud. Hageja pädevuses ei ole tööandja asutuse taristu ülesehitust kahtluse alla seada. Asjakohased ei ole ka hageja viited, et tööandja on esitanud taotlused uute projektide väljatöötamiseks. Seejuures ei ole tähtis, kas projektile on olemas rahastus. Kuna tegemist on tööandja õigusega valida, kuidas ta tööd ümber korraldab, siis hageja tööülesanded jaotati teiste IT-taristu osakonna töötajate vahel ära alates hetkest, kui hagejaga töösuhe lõppes. Hageja töötas infrastruktuuri arhitektina ning tema tööülesandeks ei olnud ainult pilvelahenduste väljatöötamine ja testimine. Pooled leppisid 1. juuli 2015 töölepingu muudatuse järgselt kokku (19.–22. juuni kirjavahetus hageja ja tema vahetu juhi Tarmo Tulva vahel), et täpsemad tööülesanded on seotud olemasoleva taristu halduse automatiseerimislahenduste arhitektuuri väljatöötamise ja juurutamise ning võimaliku riigipilve projektis osalemise, lahenduste välja töötamise jms-ga. Kostja selgitustest nähtuvalt tööde prioriteedid muutusid ja tööandja ei vajanud enam kahte infrastruktuuri arhitekti ning uute tööde funktsioone täidavad võrgu- ja süsteemiadministraatorid. Asjas ei ole oluline, kas hageja infrastruktuuri arhitekti tööülesanded olid samad, mis platvormiteenuste arhitektil. Loodud ametikohad on täitmata. Isegi kui tööandja nimetas ameteid ümber, ei ole uusi töötajaid tööle võetud. 2016. a uute töökohtade loomine ei oma asjas tähtsust, kuna need on loodud peale hageja koondamist ning tööandjal on õigus tööd ümber korraldada ja luua uusi töökohti. Seega töölepingu lõpetamine TLS § 89 lg 1 alusel oli õiguspärane ja hagejal puudub õigus saada hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest.
järeldada, et hageja ülesandeks oli tegeleda pilveteenuse juurutamisega. Seega tuvastas kohus ebaõigesti, et hageja tööülesanded olid seotud olemasoleva taristu halduse automatiseerimislahenduste arhitektuuri väljatöötamise ja juurutamise ning võimaliku riigipilve projektis osalemise, lahenduste välja töötamise jms’ga ning ei olnud seotud otseselt pilveteenuse, s.o Cloud Foundry väljatöötamise ja testimisega. Hageja tööülesandeks ei olnud riigipilvega tegelemine. Hageja tööülesandeks olev sinise valdkonna platvormiteenus Cloud Foundry on privaatpilv. Seega hageja ametikoha nimetus oli küll infrastruktuuri arhitekt, kuid hetkel, kui töösuhe lõpetati, oli hageja tööülesannetest lähtuvalt platvormiteenuste arhitekt; 3) jättis kohus hindamata, kas platvormi Cloud Foundry juurutamise ja testimisega seotud töö vähenes või kadus ehk kas tööandjal oli eesmärk sellega edasi mitte tegeleda. Tööandja väide, et ta pilveteenusega enam ei tegele, samuti töövaidluskomisjoni istungil avaldatu, et tööandja ei ole võtnud tööle uusi töötajaid ja ei plaani seda teha, on ebaõige. Andmekeskuse 2015. a kontseptsioonist tuleneb, et tööandja 2016. a eesmärgiks on PaaS kui platvormiteenus. Tööandja taotles ISF-Police fondist vahendeid platvormi Cloud Foundry juurutamiseks ja testimiseks. Toetustaotluses on märgitud projekti tegevusega alustamise ajaks 2016. a veebruar, samaks tähtajaks on määratud projektimeeskonna moodustamine ja infrastruktuuri arhitekti palkamine ning selgitusena on märgitud, et tegevustega on alustatud, tegevused planeeritud, projektimeeskond moodustatud, infrastruktuuri arhitekt palgatud 24 kuuks. Seega ei ole usutav, et tööandja enam platvormi Cloud Foundry juurutamisega tegeleda ei soovi. Tööandja sõlmis toetuslepingu ja lõi alates 1. veebruarist 2016 platvormiteenuste osakonna 14 ametikohaga. 2016. a jaanuaris kuulutas tööandja välja konkursi platvormiteenuste osakonna juhataja ametikohale. Hageja ametikoha ülesanded olid samad, mis töökuulutuses toodud ametikoha ülesanded. ISF-Police fondist taotleti toetust hageja töölepingu kehtivuse ajal. Hageja tööülesannetele olid ettenähtud eelarvelised vahendid, kuna hagejaga oli sõlmitud määramata tähtajaks tööleping, ja puudusid andmed, et toetustaotlus jäetakse rahuldamata. Seetõttu on põhjendus, et hagejaga lõpetati tööleping, kuna tööandja ei teadnud, kas taotlus rahuldatakse, otsitud põhjus lepingu ülesütlemiseks. Kõik dokumendid viitavad sellele, et tööandja tegeleb toetuslepingu täitmisega. Seega on hageja tõendanud, et kuna platvormiteenusega oli tööandjal plaanis tegeleda täies mahus ka tulevikus, ei ole hageja tööülesannetele vastav töö vähenenud. Väide, et hageja tööülesanded jaotati ära teiste IT-taristu töötajate vahel, ei vasta tõele, sest Cloud Foundryga tegeles edasi politseivaldkonnast M.J. ja eeldatavasti kuni platvormiteenuste osakonna loomiseni. Kostja ei ole tõendanud, et rahastusreeglitest tulenevalt saab fondist toetust vaid struktuuri mõttes politseivaldkond. Nõustuda ei saa väitega, et 2016. a uute töökohtade loomine ei oma asjas tähtsust. Asjaolu, et vähem kui 4 kuud peale hageja koondamist otsis tööandja platvormiteenuste osakonna juhatajat tegema sisuliselt sama tööd, mida tegi hageja, ja muud tööandja tegevused 2015. a kontseptsiooni elluviimisel näitavad selgelt, et hageja töö ei kadunud ära ega vähenenud; 4) jättis kohus tuvastamata olulise asjaolu, st mis on PaaS (platform of the service), kuivõrd sellest saab järeldada, kas hageja töö jätkus samas mahus või mitte. Kohus jättis tähelepanuta kõik hageja tõendid, millest selgub, et pilveteenuse alaliik on platvormiteenus ehk platvormiteenus ja pilveteenus on sünonüümid. Ka tööandja on töövaidluskomisjoni istungil avaldanud, et see on põhimõtteliselt sama asi. Tööandja väited, et platvormiteenuste osakond tegeleb muuga kui platvorm Cloud Foundryga või et Cloud Foundry on platvormiteenuse alaliik, on väärad. Tööandja käsitlus ei lähe kokku ala terminoloogiaga.
1) esines hageja puhul koondamissituatsioon. 1. juulil 2015 jõustunud töölepingu muudatuse alusel asus hageja tööle infrastruktuuri arhitekti ametikohale ning pooled leppisid kokku (19.-22. juuni kirjavahetus hageja ja tema vahetu juhi T. Tulva vahel), et tööülesanded on seotud olemasoleva taristu halduse automatiseerimise lahenduste arhitektuuri väljatöötamise ja juurutamise ning võimaliku riigipilve projektis osalemise, lahenduste välja töötamise jms’ga. Kostja esitas Sisejulgeolekufondile (ISF-Police) taotluse politseivaldkonna pilvelahenduste väljatöötamiseks vahendite saamiseks 30. septembril 2015. Rahastuse abikõlblikkuse periood on 1. veebruar 2016 kuni 28. veebruar 2018. Taotlemise ajal ei ole kindlust, et taotlus rahuldatakse. Taotluse rahastamine kinnitati Siseministeeriumi kantsleri 26. novembri 2015 käskkirjaga ja toetusleping sõlmiti alles 9. detsembril 2015. Samas tööde fookus muutus ning prioriteediks sai andmekeskuse sisustamine ja tööle saamine (seda funktsiooni täidavad võrguja süsteemiadministraatorid). Seetõttu likvideeriti 1. oktoobrist 2015 kaks infrastruktuuri arhitekti ametikohta ning hageja tööülesanded jaotati teiste IT-taristu osakonna töötajate vahel ära alates hetkest, kui hagejaga töösuhe lõppes. Teiste töötajate ametinimetusi korrigeeriti vastavalt nende töö sisule. Asjaolu, et tööde fookus muutus, ilmestab fakt, et tööandja viis läbi uue andmekeskuse sisustamiseks riigihanke. Tööandja ei ole Politsei- ja Piirivalveameti vajadustele vastava platvormi Cloud Foundry osas läbi viinud ühtki hanget ega teinud kulutusi. Kuivõrd tööülesanded jagati teiste osakonna töötajate vahel ära, siis pole tööandjal praeguse ajani olnud vajadust värvata uusi töötajaid. 1. oktoobrist 2015 kuni tänaseni on tööle võetud platvormiteenuste osakonda juhataja ja IT-taristu osakonda võrguadministraator, kuid need ametikohad ei oma puutumust infrastruktuuri arhitekti ametikohaga tingituna tööülesannete erinevusest. Samal perioodil on töölt lahkunud arvutitöökohateenuste osakonna juhataja, IT-taristu osakonnast juhtiv süsteemiadministraator ja platvormiteenuste osakonnast kaks süsteemiadministraatorit. Vabanenud ametikohad on täitmata; 2) selgitas kostja 4. märtsi 2016 vastuses hageja ametikoha olemust ja kuuluvust struktuuri. Hageja pädevuses ei ole Interneti allikate alusel asutuse ülesehitust kahtluse alla seada; 3) ei pakutud hagejale muud tööd, kuivõrd koondamise hetkel ei toimunud ühtki konkurssi vabadele ametikohtadele. Struktuuris täitmata ametikohtade olemasolul ei pea tööandja neid töötajale pakkuma, kui tal puudub vajadus ja kavatsus neid kohti täita (3-2-1-152-11). IT-taristu osakonnas olevad vabad ametikohad on tänaseni täitmata; 4) muutus tööandja struktuur alates 1. veebruarist 2016. Siseministri 22. jaanuari 2016 käskkirja nr 1-3/20 kohaselt likvideeriti arvutitöökohateenuste osakond ning moodustati platvormiteenuste osakond. Uus osakond moodustati peamiselt endise arvutitöökohateenuste osakonna ja osaliselt IT-taristu osakonna töötajatest, kes tegelesid platvormiteenustega (vaid üks osa platvormiteenustest, milleks on pilvelahendused, on haru, millega tööandja otsustas hageja koondamise ajal mitte tegeleda). Töölt lahkus arvutitöökohateenuste osakonna juhataja, mistõttu korraldati konkurss platvormiteenuste osakonna juhataja ametikohale. Nimetatud kohta ei pidanud hagejale pakkuma. Tööandjal ei olnud hagejaga töösuhte lõppemise ajal veel otsust platvormiteenuste osakonna moodustamiseks. Lisaks eeldab tööandja osakonna juhilt enamat kui arhitektilt, kelle ülesandeks on tegeleda konkreetse valdkonnaga. Alates
viitab siin asjaolule, et tööandja lõi alates 1. veebruarist 2016 14 ametikohaga platvormiteenuste osakonna ning kuulutas 2016 jaanuaris välja konkursi platvormiteenuste osakonna juhataja ametikohale, millise ametikoha tööülesanded kattusid hageja omadega. Kostja on selgitanud, et vastava muudatuse tingis siseministri 22. jaanuari 2016 käskkirjaga nr 1-3/20 toimunud SMIT-i põhimääruse muutmine, mille tulemusena muudeti vastavalt SMIT-i direktori
osalemisega seotud kulu 1296 eurot põhjendamatult suur. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-165-13 asunud seisukohale, et menetlusosaliselt ei saa välja mõista hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Arvestades vahemaa pikkust 400 km saab istungile sõitmiseks vajalik kütusekulu olla maksumuses 48 eurot (10 liitrit 100 km kohta), mitte taotletav 78 eurot. Vastustaja avaldas ringkonnakohtu istungil, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, aga oma menetluskulude avalduses avaldab, et ta on piiratud käibemaksukohuslane. Vastustaja ei ole põhistanud, et ta ei saa õigusabikulude käibemaksu sisendkäibemaksuna mahaarvestada. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus pool on esmakordselt kasutanud advokaadi õigusabi alles ringkonnakohtus ning pärast apellatsioonkaebusele vastuse koostamist, ei saa õigusabikulud olla ülemäärased. Käesoleval juhul vajas kostja advokaadi õigusabi üksnes kohtuistungil osalemiseks. Istungiks pidi advokaat ka valmistuma ning tutvuma asja materjalidega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja teiselt menetlusosaliselt üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 145 eurot/h (ilma käibemaksuta), mis on kooskõlas kohtupraktikaga ja mille suurusele hageja ei ole vastu vaielnud. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude hüvitamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Õigusabikulu asja materjalidega tutvumisele, kliendiga suhtlemisele ning kohtuistungiks valmistumisele on liialt suur. Ringkonnakohus ei kohustanud kostjat esitama kohtule kirjalikke kohtukõne teese, mistõttu ei pea ringkonnakohus selles osas kostja kulusid põhjendatuks. Kulud seoses menetluskulude avalduse koostamisega ei ole vajalikud kohtukulud, sest selle avalduse koostamisega oleksid hakkama saanud ka kostja töötajad. Kohtuistung kestis üksnes 1,2 h, mitte 7 h nagu on arvestanud kostja. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 asunud seisukohale, et menetlusosaliselt ei saa välja mõista hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Põhjendatud kulu ei ole ka 16. novembri 2016 tasaarvestuse taotluse koostamise kulu. Taotlus oli esitatud pärast 19. augusti 2016 vastust apellatsioonkaebusele hilinenult ja TsMS § 652 lg 4 sätestatut rikkudes. Kuna hagi jäi rahuldamata, puudus taotluse sisuliseks läbivaatamiseks ka põhjus. Nimetatud asjaoludel ei pea ringkonnakohus põhjendatuks mõista selle kulu tekitamise eest hüvitis välja hagejalt. Põhjendatuks tuleb lugeda kulu asja materjalidega tutvumisele ning kohtuistungiks ettevalmistamisele kokku 4 h ulatuses, kohtuistungil viibimisele 1, 2 h ulatuses ja sõidukulu ringkonnakohtu istungile 78 eurot. Kostja kolm esindajat sõitsid ringkonnakohtu istungile esindaja T. Tulva isikliku sõiduautoga ning vastavalt SMIT-s kehtivale korrale hüvitas SMIT T. Tulvale sõiduauto kasutamise kulude katteks 78 eurot (läbisõit 386 km, arvestusega 20 senti/km). Vastavad dokumendid on kostja ringkonnakohtule esitanud ning ringkonnakohus loeb nimetatud kulu põhjendatuks. Hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks menetluskuluna ringkonnakohtus 5,2 h x145 eurot x käibemaks 20% + 78 eurot = 982,80 eurot. Kostja on kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, sest piiratud maksukohustuslasena ei ole tal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust (TsMS § 174 lg 10).
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.