Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. september 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1672 Hiina Pott OÜ ja Hiina Pada OÜ kaebused Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse otsuste tühistamiseks ja taotluste uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks Tallinna Halduskohtu 5. veebruari 2021. a otsused
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad Hiina Pott OÜ ja Hiina Pada OÜ, volitatud esindaja Kaarel Berg Vastustaja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, volitatud esindaja Kadri Kuus
Jätta Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Tallinna Halduskohtu 5. veebruari 2021. a otsuste asjades nr 3-20-1672 ja nr 3-201673 resolutsioonid muutmata, kuid muuta otsuste põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Mõista Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt Hiina Pada OÜ kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulu 1218 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 1. novembril 2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja
3-20-1672 kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Hiina Pott OÜ ja Hiina Pada OÜ on toitlustusettevõtjad, kes esitasid 5. juunil 2020 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 29. aprilli 2020. a määruse nr 12 „Turismisektori ettevõtjate COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise toetus“ (määrus nr 12) alusel taotluse käibe languse osalise hüvitamise toetuse saamiseks.
2.Hiina Pott OÜ ja Hiina Pada OÜ esitasid 5. juuni 2020 e-kirjaga Maksu- ja Tolliametile (MTA) ja EAS-le andmed 2019. a aprilli käibe kohta, millele olid lisatud 2019. a kasumiaruanded ja kaardimaksearuanded.
3.EAS jättis 17. juuni 2020 otsustega nr 1.1-5.1/20/5257 ja nr 1.1-5.1/20/5242 taotlused rahuldamata kokkuvõtlikult järtmistel põhjendustel: 1) taotlejad esitasid toitlustusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetuse taotlused. Määruse nr 12 § 7 lg 3 alusel võib toitlustusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust taotleda toitlustusettevõtja, kelle 2020. a märtsi või aprilli käibe langus MTA andmete kohaselt oli võrreldes 2019. a sama kuu käibega vähemalt 40%. Käibe languse arvutamisel võetakse 2020. a kohta aluseks MTA-le tähtaegselt esitatud viimase kuu käibedeklaratsiooni andmed; 2) otsused tehake MTA andmetest lähtuvalt. Muid andmeid ei kasutata; 3) MTA andmetel oli Hiina Pott OÜ käibe langus aprillis 12,40%. Seega ei vasta taotleja määruse nr 12 nõuetele (määrus nr 12 § 7 lg 3 ja § 12 lg 3); 4) Hiina Pada OÜ esmakande aeg äriregistris oli 1. märts 2019. Määruse kohaselt loetakse esmakande aega ettevõtte tegutsemiseaja alguseks. Hiina Pada OÜ on seega tegutsenud vähem kui aasta. MTA andmetel puudus Hiina Pada OÜ-l aprillis käibe langus. Seega ei vasta taotleja määruse nr 12 nõuetele (määrus nr 12 § 7 lg 3 ja § 12 lg 3).
4.EAS jättis Hiina Pott OÜ ja Hiina Pada OÜ vaided 7. augusti 2020. a vaideotsustega rahuldamata: 1) määruse nr 12 § 7 lg 3 kohaselt võib käibe languse osalise hüvitamise toetust taotleda toitlustusettevõtja, kelle 2020. a märtsi või aprilli käibe langus MTA andmete kohaselt oli võrreldes 2019. a sama kuu käibega vähemalt 40%. Hiina Pott OÜ käibe langus oli 12,40%. Arvutuse aluseks võetakse MTA-le tähtaegselt esitatud viimase kuu käibedeklaratsiooni andmed. Viimane tähtaegne käibedeklaratsioon esitati 2020. a aprilli kohta. EAS tuvastas käibe languse 2019. a aprilli ja 2020. a käidedeklaratsioonide andmete võrdluse alusel. Kui ettevõtja registreeriti käibemaksukohustuslaskes 22. aprillist 2019, puudus MTA-l ülevaade ettevõtja kogukäibest. Viimati esitatud tõlgendust kinnitas ka määruse nr 12 andja; 2) MTA andmete kohaselt puudus Hiina Pada OÜ-l käibe langus. Käibe langus tuleb tuvastada MTA-le esitatud andmete kohaselt. Käibe langust ei saa tuvastada Hiina Pada OÜ esitatud andmete alusel.
5.Hiina Pott OÜ ja Hiina Pada OÜ esitasid halduskohtule kaebused EAS-i 17. juuni 2020. a otsuste nr 1.1-5.1/20/5257 ja nr 1.1-5.1/20/5242 tühistamiseks ning taotluste uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebajad esitasid kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebajad olid toetuse taotlemise ajal tegutsenud rohkem kui aasta ning kaebajate 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma ületas 10 000 eurot. Vaidlusküsimus seisneb selles, kas
2(10)
3-20-1672 kaebajate käive oli vaatlusalusel perioodil langenud vähemalt 40% määruse nr 12 § 7 lg 3 mõttes ning milliste andmete põhjal saab käibe langust tuvastada; 2) Hiina Pott OÜ registreeriti käibemaksukohustuslasena alates 22. aprillist 2019. Seejärel ta esitas 2019. a aprillikuu käibedeklaratsiooni ja see kajastas käivet, mis oli tekkinud alates 22. aprillist 2019. Deklaratsioon ei kajastanud 2019. a aprillikuu esimese 21 päeva käivet; 3) Hiina Pada OÜ registreeriti käibemaksukohustuslasena alates 6. juulist 2019. Seetõttu ei saanud ta esitada 2019. a aprilli käibedeklaratsiooni; 4) käibelanguse hindamisel ei tule lähtuda üksnes MTA andmetest. Kaebajad esitasid MTA-le ja EAS-le 5. juuni 2020. a e-kirjadega teabe kaebajate 2019. a aprillikuu käivete kohta. Lisatud oli 2019. a aprillikuu kasumiaruanded ja kaardimaksearuanded. Vastupidine tõlgendus ei oleks kooskõlas määruse nr 12 eesmärgiga ega võrdse kohtlemise põhimõttega; 5) Hiina Pott OÜ vastas määruse nr 12 § 7 lg 3 tingimustele. Tema käive ajavahemikul 1. aprill – 30. aprill 2019 oli 8784,26 eurot ning ajavahemikul 1. aprill 2020 – 30. aprill 2020 oli käive 2189 eurot. Seega moodustab kaebaja 2020.a aprilli käive eelneva aasta sama kuu käibest 24,92% ning käibe langus oli 75,08% ehk üle 40%; 6) Hiina Pada OÜ vastas määruse nr 12 § 7 lg 3 tingimustele. Tema käive ajavahemikul 1. aprill – 30. aprill 2019 oli 11 299,02 eurot ning ajavahemikul 1. aprill – 30. aprill 2020 oli käive 4791 eurot. Kaebaja 2020. a aprilli käive eelneva aasta sama kuu käibest oli 42,41% ning käibe langus oli 57,60% ehk üle 40%.
6.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebajad ei vastanud määruse nr 12 § 7 lg 3 tingimustele; 2) tuvastatud pole käibe langus vähemalt 40%; 3) käibe languse tuvastamisel tuli aluseks võtta MTA-le käidedeklaratsioonidega esitatud andmed. Määruse nr 12 kohaselt tuleb kasutada MTA andmeid, kuna see tagab kiire ja efektiivse menetluse; 4) vastustaja pole hinnanud kaebaja esitatud täiendavaid andmeid. Käibemaksuandmed on MTA-le võimalik esitada selleks kehtestatud kindlal vormil; 5) määruse nr 12 § 7 lg 3 on põhiseadusega kooskõlas. Tegemist on riigi ette nähtud vabatahtliku toetusega. Raha on piiratud, mistõttu ei saanud kõiki ettevõtteid toetada. Sellest tulenevalt tuli määrata kriteeriumid, mille alusel toetust saavad ettevõtted välja valida. Eesmärgiks oli toetada neid toitlustusettevõtjaid, kes on käibemaksukohustuslased ja kes on käibe andmed esitanud MTA-le. Eesti õiguspraktikas aktsepteeritakse, et käibemaksukohustuslaseks registreerimine muudab sarnased isikud erinevateks ja võimaldab selliste isikute erinevat kohtlemist pelgalt fakti põhjal, kas isik on end registreerinud käibemaksukohustuslasena või mitte.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 5. veebruari 2021. a otsustega asjades nr 3-20-1672 ja nr 3-20-1673 kaebused, tühistas EAS-i 17. juuni 2020. a otsused ning kohustas EAS-i kaebajate taotlusi uuesti läbi vaatama. Halduskohus mõistis EAS-lt iga kaebaja kasuks välja menetluskulu 859,50 eurot. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) vaidlus on selle üle, milliste andmete alusel tuleb kaebajate käibelangus tuvastada; 2) kaebajad on toitlustusettevõtjad, kes tasusid 2019. a eest tööjõumakse vähemalt 10 000 eurot. MTA andmete kohaselt puudus aprillis Hiina Pada OÜ-l käibe langus ning Hiina Pott OÜ käibe langus ei olnud vähemalt 40%, vaid 12,40%; 3) MTA-le esitatud andmete all ei tule mõista üksnes neid andmeid, mis on MTA-le esitatud käibedeklaratsioonidel; 4) määruse nr 12 § 7 lg 3 viimane lause kohaldub nii juhtudel, kui taotleja on tegutsenud üle aasta (määruse nr 12 § 7 lg 3 ls 1) kui ka juhtudel, mil taotleja on tegutsenud alla aasta (§ 7 lg
3(10)
3-20-1672 3 ls 2). Seda tingituna asjaolust, et viimane lause määratleb, millise 2020. a kuu käibedeklaratsioon tuleb võtta aluseks, mille andmeid 2019. a vastava kuu andmetega võrrelda; 5) määruse nr 12 § 7 lg-st 3 ei tulene sõnaselgelt, et 2019. a vastava kuu käibe andmete võrdlusel tuleb aluseks võtta 2019. a vastava kuu käibedeklaratsioon; 6) määruse nr 12 §-st 2 ja § 7 lg-st 3 ei järeldu, et eesmärgiks oli toetada üksnes neid toitlustusettevõtjaid, kes on muu hulgas käibemaksukohustuslased. Sellist tõlgendust ei toeta ka Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020. a teatis „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (COVID-19 raamistik), määruse nr 12 eelnõu seletuskiri ega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 28. juuli 2020. a e-kiri; 7) määruse nr 12 § 2 lg 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk ühekordse tagastamatu abi andmine turismisektori ettevõtjatele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks. Toetuse sihtrühm on turismisektori ettevõtja, kelle majandustegevus on negatiivselt mõjutatud COVID-19 viiruse puhangust tingitud erandlike asjaolude tõttu (määrus nr 12 § 1 lg 1). Määruse nr 12 eesmärgiks ei ole välistada toetuste saajate ringist ettevõtjad, kes toetuse taotlemise hetkeks tegutsenud rohkem kui aasta, kuid kes ei ole 2019. a aprilliks registreeritud käibemaksukohustuslasena (vt määrus § nr 12 § 4 lg 1 p 3); 8) käibe languse arvutamise lihtsus ei õigusta ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist; 9) kuna vastustajale oli teada, et kaebajate esitatud andmed erinesid MTA andmetest, tulnuks vastustajal arvestada ka kaebaja esitatud andmetega (määrus nr 12 § 11 lg 1 p 2 ja § 15 lg 1 p 2); 10) tuleb möönda, et määruse nr 12 § 7 lg 3 ei ole üheselt selge osas, millised andmed tuleb võtta aluseks käibelanguse arvutamisel. Ebaselgus on võimalik kõrvaldada põhiseaduskonformse tõlgendamise teel. Arvesse tuleb võtta määruse eesmärki (määrus nr 12 § 2 lg 1), toetuse andmisega taotletavat tulemust (määruse nr 12 § 2 lg 2), aga ka COVID-19 raamistikus märgitut (osa 1.1 punktid 1-4 ja 9 ning osa 3.1. punkt 22, alapunkt c); 11) komisjon loeb vastavalt COVID-19 raamistiku osa 3.1 punkti 22 alapunktile (c) vaidlusaluse riigiabi EL-i toimimise lepingu art 107 lg 3 punkti (b) alusel siseturuga kokkusobivaks, kui: abi antakse ettevõtjale, kes ei olnud 31. detsembri 2019. a seisuga raskustes (üldise grupierandi määruse tähenduses); abi antakse ettevõtjale, kes ei ole raskustes ja/või ettevõtjatele, kes ei olnud 31. detsembri 2019. a seisuga raskustes, kuid kes sattusid raskustesse COVID-19 puhangu tõttu või pärast seda. Komisjon rõhutas väikeettevõtjate erilist haavatavust, kellena on käsitatavad ka kaebajad; 12) kaebajad esitasid vastustajale 5. juuni 2020. a e-kirjadega info 2019. a aprillikuu käibe kohta, millele olid lisatud 2019. a aprilli kasumiaruanded ja kaardimaksearuanded. Kasumiaruandest on näha Hiina Pott OÜ 2019. a aprillikuu käive 8784,26 eurot. See kattub taotluses märgitud 2019. a aprillikuu käibega. Taotluse kohaselt oli Hiina Pott OÜ 2020. a aprillikuu käive 2189 eurot. Seega moodustab kaebaja 2020. a aprilli käive eelneva aasta sama kuu käibest 24,92%. Järelikult oli käibe langus 75,08% ehk üle 40%. Kasumiaruande kohaselt oli Hiina Pada OÜ 2019. a aprillikuu käive 11 299,02 eurot ning taotluse kohaselt oli tema 2020. a aprillikuu käive 4791 eurot. Seega oli käibe langus 57,60% ehk üle 40%. Vastustaja ei ole kahtluse alla seadnud kaebajate esitatud täiendavate andmete usaldusväärsust. Seetõttu vastasid kaebajad taotluse saamise tingimustele (määruse nr 12 § 7 lg 3). EAS jätis alusetult arvesse võtmata asjas tähtsust omavad asjaolud; 13) asjas nr 3-20-1672 osutati kaebajale õigusabi 4 tundi ja 45 minutit ja kaebaja taotles menetluskulu 859,50 euro vastustajalt välja mõistmist. Samad kulud olid kaebajal ka asjas nr 3-20-1673. Tegemist on põhjendatud ja vajalike menetluskuludega.
4(10)
3-20-1672
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Vastustaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuste tühistamist ja kaebuste rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) käibe languse tuvastamisel tuleb arvesse võtta MTA-le käibedeklaratsioonidel esitatud andmed; 2) MKM-i 28. juuli 2020. a e-kirjas kinnitatakse, et käibe languse arvutamisel võetakse aluseks üksnes käibedeklaratsioonidel deklareeritud käive. Kui MKM-i selgitused polnud kohtule selged, tulnuks kohalda uurimispõhimõtet; 3) määruse nr 12 alusel makstakse toetust riigieelarvest. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus toetusele. Riigil on avar otsustusruum määratleda isikute ring, kes on õigustatud toetust saama. Kuna riigieelarve vahendid olid piiratud, ei olnud võimalik kõiki ettevõtjaid toetada ning kriteeriumitega piiritleti toetust saavate isikute ring. Eesmärgiks oli anda toetust käibemaksukohustuslastele, kelle käibe andmed on kinnitatud käibedeklaratsioonidega. Käibe andmete hindamisel on seega võimalik tugineda deklaratsioonidele ja MTA andmetele. Seejuures võib käibemaksukohustuslaseks registreerimise perioodi põhjendada kriisitoetuse menetluse kiiruse ja efektiivsusega. Riigiabi andmise tingimusi tuleb tõlgendada kitsendavalt. Ükski õigusakt ei kohusta koroonaviirusest tingitud mõjusid leevendama. Tegemist oli riigi poliitilise valikuga; 4) eeldada ei saa seda, et toetust peavad saama kõik toitlustusettevõtjad. Tegemist oli piiratud ressursi jagamisega. Kaebajatele olid tingimused ebasoodsad asjaolude kokkulangemise tõttu; 5) COVID-19 toetusmeetmete tingimuste kujundamisel oli 2020. a kevadel eriolukorra tingimustes oluliseks eelduseks, et toetusmeede pidi toimima kiiresti ja efektiivselt, sh polnud võimalik toetuste taotluste menetlemisele kulutada ebaproportsionaalselt palju aega. Kriisitoetuse menetlus ei saa olla tavapärase pikkusega ning administratiivse lihtsuse, millega saavutatakse menetluse kiirus (kantud muuhulgas ettevõtjate endi huvidest), kaudu on võimalik saavutada mõjusa toetuse maksmine määruse sihtgruppidele. Ajavahemikul 2020. a mai – juuni esitati 5377 taotlust ning taotluste menetlemise tähtaeg oli 15 päeva. Tavaolukorras esitatakse aastas keskmiselt umbes 55 taotlust kuus. Tegemist oli ülemäärase koormusega, mida lihtsustati dokumendinõudega ja see lihtsustas taotluste menetlemist ja võimaldas neid kiiresti lahendada; 6) MTA-le esitatud andmete alusel ei olnud kaebajate käibelangus võrdlusperioodil vähemalt 40%, vaid jäi alla selle; 7) käibemaksukohustuslaseks registreerimine muudab sarnased isikud erinevateks ja võimaldab selliste isikute erinevat kohtlemist. Isikul on kohustus registreerida ennast käibemaksukohustuslasena käibemaksuseaduse (KMS) §-s 19 sätestatud juhul. Isikul on õigus ennast registreerida käibemaksukohustuslasena ka juhul, kui tal pole vastavat kohustust (nt tal pole tekkinudki maksustatavat käivet). Käibemaksukohustuslasena registreerimisega kaasnevad isikule teatud kohustused, aga ka õigused; 8) vaidlusalune säte on õigusselge ja seda pole võimalik põhiseaduskonformse tõlgendamise teel laiendavalt tõlgendada; 9) MTA andmetena pole võimalik käsitada kaebajate poolt MTA-le edastatud dokumente; 10) vastustajal puudus vajadus küsida täiendavaid andmeid määruse nr 12 § 11 lg 1 p 2 ja § 15 lg 1 p 2 alusel, kuna MTA andmed olid piisavad; 11) vastustaja pole hinnanud kaebaja enda esitatud andmeid ega nende usaldusväärsust, kuna vastustaja hinnangul tuli lähtuda üksnes MTA-le esitatud käibedeklaratsioonidel kajastatud andmetest. Maksuaruandlus esitatakse riigile MTA kaudu kooskõlas seadusega kindlal viisil ehk siis kogu käibemaksualane informatsioon ettevõtte kohta saadakse käibedeklaratsioonist. Võttes siinkohal arvesse ka MTA kontrollifunktsiooni deklaratsioonis esitatud andmete osas, võib veenduda andmete suuremas usaldusvääruses kui näiteks ettevõtte poolt EAS-le esitatud
5(10)
3-20-1672 raamatupidamisaruandes (nt kasumiaruanne) kajastatud andmed, mille sisu (käibemaksuandmed) õiguspärasuse hindamiseks puudub EAS-il nii volitus kui ka pädevus; 12) halduskohtu põhjendused ei ole arusaadavad, kas ja missuguses ulatuses konkreetseid andmeid tuleb arvesse võtta, kuidas neid andmeid kõrvutada (sh erinevusi silmas pidades) ning kuidas nende andmete pinnalt taotleja käibelangust arvutada. Raamatupidamise seadus ei käsita kaardimaksearuannet raamatupidamisaruandena; 13) halduskohus jättis põhjendamatult kaebaja menetluskulud vähendamata. Iga kaebuse kohta kulutatud aeg 2 tundi ja 50 minutit ei ole põhjendatud. Kaebajaid esindab sama isik ja kaebused on identsed.
9.Kaebajad taotlevad vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) Hiina Pott OÜ registreeriti käibemaksukohustuslasena 22. aprillil 2019 ning Hiina Pada OÜ
6.juulil 2019. Hiina Pott OÜ-l jäid 2019. a aprillist arvestamata 21 päeva. Hiina Pada OÜ-l ei saanud 2019. a aprilli arvesse võtta; 2) vaidluse all on küsimus, milliste andmete alusel tuli kaebajate vähemalt 40% käibe langus tuvastada. MTA-le on käibeandmeid võimalik esitada ka muul viisil kui käibedeklaratsioonidega ning määruses nr 12 pole mõeldud üksnes käibedeklaratsioone; 3) kaebajad esitasid algses taotluses nii MTA-le kui ka EAS-le teabe kaebajate 2019. a aprillikuu käivete kohta, millele lisati 2019. a aprilli kasumiaruanded ja kaardimaksearuanded. Viidatud dokumendid tõendasid seda, et Hiina Pott OÜ käive langes 75,08% ja Hiina Pada OÜ käive langes 57,60%. EAS-l oli võimalik küsida MTA-lt kaebaja esitatud andmeid ja uurida temale esitatud dokumente; 4) määrusest nr 12 ei järeldu, et eesmärgiks oli välistada kaebajaga sarnases positsioonis olevate isikutele toetuse maksmine; 5) MKM-i 28.07.2020. a e-kiri pole tõend, samuti ei järeldu sellest vastustaja esitatud tõlgendus vaidlusalusele normile; 5) määruse nr 12 § 11 lg 1 p 2 ja § 15 lg 1 p 2 annavad vastustajale õiguse toetuse maksmise otsustamisel küsida ka muid tõendeid kui üksnes MTA tõendid. Menetluse lihtsuse argumendiga ei saa õigustada toetuse mitte maksmist. Kuna kaebajad olid esitanud täiendavad tõendid, tulnuks vastustajal neid hinnata; 6) vastustaja tõlgendus poleks põhiseaduspärane, kuna tooks kaasa ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise. Toetust peavad saama taotleda ka need ettevõtjad, kes pole käibemaksukohustuslasena registreeritud. Võrreldavad grupid on ettevõtjad, kes on käibemaksukohustuslasena registreeritud, ning ettevõtjad, kes pole käibemaksukohustuslasena registreeritud. Mõlemad grupid tegelevad toitlustusega ja nende käive on langenud vähemalt 40%. Selliseks erinevaks kohtlemiseks ei esine mõistlikku põhjust, millena ei saa käsitada taotluste administreerimise lihtsust ega tehniliste raskuste vähendamist (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendid nr 3-4-1-7-03, p 39 ja 3-4-1-33-05, p 33); 7) vastustaja väited menetluskulude kohta on põhjendamatud.
10.Ringkonnakohus liitis 18. märtsi 2021. a määrusega haldusasjad nr 3-20-1672 ja 3-201673 ühte menetlusse ning menetles liidetud asju haldusasjana 3-20-1672.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Toitlustusettevõtjal on õigus taotleda COVID-19 haigusest põhjustatud koroonaviiruse puhangust tuleneva käibe languse osalise hüvitamise toetust (määrus nr 12 § 6 p 2). Toetuse andmise eesmärk on ühekordse tagastamatu abi andmine turismisektori ettevõtjatele (sh
6(10)
3-20-1672 toitlustusettevõtjale) COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks (määrus nr 12 § 2 l g1).
12.Määruse nr 12 § 7 lg 3 sätestab järgmist: „Toitlustusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust võib taotleda toitlustusettevõtja, kelle 2020. a märtsi või aprilli käibe langus Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt oli võrreldes 2019. a sama kuu käibega vähemalt 40 protsenti ja kelle 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma oli vähemalt 10 000 eurot. Juhul kui toitlustusettevõtja on tegutsenud vähem kui aasta, peab tema 2020. a märtsi või aprilli käibe langus Maksu- ja Tolliameti andmete alusel võrreldes ettevõtja tegutsemisaja keskmise ühe kalendrikuu käibega olema vähemalt 40 protsenti. Käibe languse arvutamisel võetakse 2020. a kohta aluseks ettevõtja poolt Maksu- ja Tolliametile tähtaegselt esitatud viimase kuu käibedeklaratsiooni andmed.“
13.Käibe languse osalise hüvitamise toetuse saamise tingimused on järgmised: 1) tegemist on toitlustusettevõtjaga määruse nr 12 § 4 lg 1 p 3 tähenduses; 2) toitlustusettevõtja 2020. a märtsi või aprilli käibe langus oli võrreldes 2019. a sama kuu käibega vähemalt 40% ning 3) toitlustusettevõtja on 2019. a eest tasunud tööjõumakse vähemalt 10 000 eurot.
14.Määrus nr 12 nägi ette ka erinormid nende juhtumite tarvis, kus toitlustusettevõtja oli tegutsenud taotluse esitamise hetkeks vähem kui aasta. Sellisel juhul tuli 2020. a märtsi või aprilli käibe langus arvutada seeläbi, et 2020. a märtsi või aprilli andmeid tuli võrrelda ettevõtja tegutsemisaja keskmise ühe kalendrikuu käibega.
15.Määrus nr 12 § 7 lg 3 reguleeris ka seda, milliste andmete alusel tuli arvutada ettevõtja käibe langus. Käibe languse arvutamisel võeti 2020. a kohta aluseks MTA-le esitatud viimase kuu käibedeklaratsiooni andmed (määrus nr 12 § 7 lg 3 viimane lause). 2019. a märtsi- või aprillikuu ettevõtja käivet kirjeldavad võrdlusandmed tuli samuti kindlaks teha MTA andmete alusel (määrus nr 12 § 7 lg 3 esimene lause). Kuna MTA-le esitatud käibedeklaratsioonid kajastavadki neid andmeid, mida esitatakse ettevõtja käibe kohta, ning MTA ettevõtjatelt teisi andmeid käibe kohta ei kogu, tuli määruse nr 12 § 7 lg 3 esimese lause kohaselt ka 2019. a märtsi või aprilli käibe andmed teha kindlaks MTA-le esitatud käibedeklaratsioonide alusel.
16.Ringkonnakohtu hinnangul on määrusandja teadlikult käibe languse arvutamise aluseks võetavad andmed sidunud MTA-le esitatud käibedeklaratsioonidel kajastatud andmetega. Vastustaja hinnangul oli selline piirang seatud põhjusel, et kriisiolukorras tuli kiiresti reageerida ettevõtjate käibe langusest tingitud käibevahendite puudusele. Selleks tuli toetuste taotlused läbi vaadata ja ettevõtjatele rahad välja maksta lühikese aja (s.o reeglina 15 ja 10 päeva) jooksul (vt määrus nr 12 11 lg 2 ja § 13). Vastustaja seisukoha kohaselt esitati EAS-le turismisektori kriisitoetuste saamiseks 1540 taotlust ning paralleelselt avati ka väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 4. juuli 2020. a määruse nr 13 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud väikeettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetus“ alusel toetuse andmine, kuhu esitati 3837 taotlust. Taotluste menetlemise ajaks oli valdavalt 2020. a mai kuni juuni, mis tähendas, et selle aja jooksul tuli lahendada 5377 taotlust. Seevastu tavaolukorras tuli EAS-l keskmiselt ühes kuus lahendada umbes 55 taotlust. Käibe languse tuvastamine MTA-le esitatud käibedeklaratsioonidel kajastatud andmete alusel tagas selle, et määrusega nr 12 taotletav eesmärk saaks võimalikult kiiresti tulemuslikult ellu rakendatud. Eelduslikult vastasid MTA-le esitatud käibedeklaratsioonidel kajastatud andmed tõele (vt maksukorralduse seaduse § 82) ning neid oli seetõttu võimalik kiiremini koguda ja analüüsida. Kui käibe langust oleksid ettevõtjad pidanud tõendama enda esitatud muude tõenditega, oleks see tõenäoliselt ohustanud taotluste kiiret menetlemist ja määrusega nr 12
7(10)
3-20-1672 taotletavate eesmärkide saavutamist. Vastustaja oleks tõenäoliselt pidanud läbi töötama suuremas mahus dokumente, vajadusel nõudma neid lisaks ning panustama rohkem aega nende usaldusväärsuse hindamisele. Ka määruse nr 12 seletuskirjas on eraldi esile toodud, et määrusega loodi mehhanism ettevõtjate tõendatud kriisikahjude osaliseks kompenseerimiseks (seletuskiri, lk 1), mis kinnitab eespool tehtud järeldust, et määrusandja tahteks oligi luua kindel tõendite kogum (s.o MTA-le esitatud käibedeklaratsioonid), mille alusel käibe langust saab tõendada. Arvestades meetme olemust ja sellega taotletavaid eesmärke, ei saa kindla tõendamisnõude sätestamist pidada ilmselgelt põhjendamatuks ega meelevaldseks.
17.Halduskohus viitab, et määruse nr 12 § 11 lg 1 p 2 ja § 15 lg 1 p 2 andsid vastustajale õiguse vajadusel küsida selgitusi ja lisateavet ning nõuda täiendavate andmete ja dokumentide esitamist. Samas ei järeldu viidatud haldusmenetlust reguleerivatest normidest, et määruse nr 12 § 7 lg 3 mõttes tuleb käibe langus teha kindlaks muude dokumentide kui MTA-le esitatud käibedeklaratsioonide alusel. Määruse nr 12 § 7 lg 3 näeb ette nõude, et käibelangus tuleb arvutada MTA-le esitatud käibedeklaratsioonidel kajastatud andmete alusel. Määruse nr 12 § 11 lg 1 p 2 ja § 15 lg 1 p 2 kohalduvad olukorras, kus vastustaja hinnangul võis lisaks MTA esitatud andmetele olla vajadus koguda täiendavaid tõendeid, kontrollimaks MTA-le esitatud andmete õigsust. Eeskätt on viidatud normid mõeldud nendeks olukordadeks, kus taotlus ei vasta kas määruse nr 12 §-s 10 sätestatud nõuetele või taotlusele pole lisatud määruses nr 12 §s 10 nimetatud dokumenti. Sedalaadi puudused oli vastustajal võimalik lasta taotlejal kõrvaldada.
18.Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist lüngaga.
18.1.Määrusandja on näinud ette tüüpolukorra, kus ettevõtja käibe langus tuvastatakse seeläbi, et võrreldakse tema 2019. a märtsi või aprilli MTA-le esitatud käibedeklaratsiooni andmeid 2020. a märtsi või aprilli MTA-le esitatud käibedeklaratsioonil kajastatud andmetega. Määrusandja on arvestanud ka olukorraga, et kõik ettevõtjad ei pruukinud 2019. a märtsis või aprillis olla äriregistrisse kantud ega tegutseda. Nende ettevõtjate tarvis nägi määrusandja ette erinormi, mille kohaselt tuli nende käibe langus arvutata seeläbi, et 2020. a märtsi või aprilli käivet tuli võrrelda ettevõtja tegutsemisaja keskmise ühe kalendrikuu käibega. Samas jättis määrusandja tähelepanuta asjaolu, et ka kõik aasta või enam tegutsenud ettevõtjad ei pruukinud olla 2019. a märtsiks või aprilliks kantud käibemaksukohustuslaste registrisse ning neil ei olnud seetõttu kohustust esitada MTA-le käibedeklaratsioone 2019. a (kogu) märtsi- või aprillikuu eest (vt KMS § 19, § 20, § 27 lg 2 p 1). Ettevõtjate grupp, kes olid küll 2019. a märtsi või aprilli seisuga äriregistrisse kantud, kuid kes ei olnud sellel hetkel veel käibemaksukohustuslased ning polnud seetõttu kohustatud esitama käibedeklaratsioone, ei saanud 2019. a märtsi või aprilli käibedeklaratsioonide alusel tõendada enda (kogu) käibe vähenemist.
18.2.Määrusandja eesmärgiks oli antava rahalise abi kaudu leevendada turismisektori (sh toitlustusettevõtjate) COVID-19 haigusest põhjustatud koroonaviiruse puhangust tulenenud majanduslikke raskusi ning tagada selle sektori jätkusuutlikus (määrus nr 12 § 1 lg 1 ning § 2 lg 1 ja lg 2; määrus nr 12 seletuskiri, lk 1). Halduskohus on põhjendatult selgitanud, et Euroopa Komisjon on rõhutanud esmajoones väikeettevõtjate, kelle hulka kuulub ka kaebaja, erilist haavatavust, keda kriis mõjutab rohkem kui suurettevõtjaid. Määrusandja eesmärgiks ei olnud eristada neid ettevõtjaid, kes olid käibemaksukohustuslastena registreeritud nendest ettevõtjatest, kes seda polnud. Eesmärgiks oli toetada kõiki väikeettevõtjaid, kes olid käsitatavad toitlustusettevõtjana määruse nr 12 § 4 g 1 p 3 mõttes, s.o ettevõtja, kes: 1) olid 1. veebruari 2020. a seisuga kantud äriregistrisse ja kes oli registreeritud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) koodiga I56, v.a I5629; 2) kelle käive oli
8(10)
3-20-1672 vähenenud vähemalt 40% ning 3) kes olid 2019. a eest tööjõumakse tasunud vähemalt 10 000 eurot. Määruse eesmärgiks oli hõlmata ka kaebaja grupp, kuna eelduslikult vastas ta viimati nimetatud toetuse saamise materiaalsetele tingimustele.
18.3.Kuna määruse nr 12 § 7 lg 3 esimene lause on kaebaja grupi esitatud taotluste lahendamiseks ebapiisav ega taga määrusega nr 12 taotletavat eesmärki, on tegemist lüngaga.
19.1.Lünga ületamismeetodiks on analoogia kasutamine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 5. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-45-03, p 14). Analoogia kohaldamine on võimalik, kui normis reguleerimata õigussuhte õiguslikult olulised omadused langevad kokku reguleeritud õigussuhte õiguslikult oluliste omadustega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 8. septembri 2008. a määrus asjas nr 3-3-1-38-08, p 16). Analoogia kohaldamise põhiseaduslikuks aluseks on võrdsuspõhimõte.
19.2.Toitlustusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetuse kontekstis on kaebajat võimalik käsitada sarnases positsioonis olevat nende ettevõtjatega, kes olid 2020. a märtsiks või aprilliks tegutsenud vähem kui aasta. Mõlemad ettevõtjate grupid ei olnud 2019. a märtsiks või aprilliks käibemaksukohustuslastena registreeritud ning nad ei olnud MTA-le käibedeklaratsioone esitanud. Seetõttu ei saanud käibedeklaratsioonide alusel nende 2019. a märtsi või aprilli käibe suurusi tuvastada. Samas on nad ettevõtjad, kes mõlemad vastavad määruse nr 12 § 4 lg 1 p 3 tingimustele, nende käive on vähenenud ja nad olid 2019. a eest tööjõumakse tasunud vähemalt 10 000 eurot. Sellest tulenevalt on kaebaja suhtes esinev lünk võimalik ületada, kui analoogia teel kohaldada määruse nr 12 § 7 lg 3 teist lauset. Seega toitlustusettevõtjate, sh kaebajate, kes ei olnud esitanud tulenevalt käibemaksukohustuslaste registris registreeringu puudumise tõttu käibedeklaratsiooni kas kogu 2019. a aprilli kohta või nad ei saanud seda hilisema registreerimise tõttu üldse nõutaval ajal esitada, käibe langus tuleb tuvastada seeläbi, et 2020. a märtsi- või aprillikuu käivet tuleb võrrelda MTA-lt saadud käibedeklaratsioonide alusel keskmise ühe kalendrikuu käibega.
19.3.Kaebajate gruppi ei tule kohelda sarnaselt nende ettevõtjatega, kes olid 2019. a märtsiks või aprilliks käibemaksukohustuslaste registrisse kantud ning nende kohta olid käibedeklaratsioonid esitatud. Käibemaksukohustuslaste registris registreerimine on kohustuslik, kui isiku maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvestatuna 40 000 eurot. Kui käive on väiksem kui 40 000 eurot, ka sellises olukorras on tal õigus ennast käibemaksukohustuslaste registris registreerida, seda siis vabatahtlikult (vt KMS §-d 19–26).
20.Põhiseaduslikkuse järelevalve küsimuse lahendamiseks puudub praegusel juhul vajadus, kuna õigusvaidlus normi tõlgendamise üle on võimalik lahendada analoogia kohaldamise teel.
21.Ringkonnakohus ei jaga vastustaja seisukohta, et halduskohus eksis menetluskulude väljamõistmisel. Haldusasjas nr 3-20-1672 osutati Hiina Pott OÜ-le õigusabi kokku 4 tundi ja 45 minutit, tunnihinne 145 eurot. Viimati viidatud asjas taotles kaebaja vastustajalt 859,50 euro väljamõistmist, millest riigilõiv oli 15 eurot. Samas mahus ja samu õigusabikulusid kandis ka Hiina Pada OÜ haldusasjas nr 3-20-1673. Halduskohus ei nõustunud vastustaja seisukohaga, et kulusid oleks tulnud vähendada põhjusel, et mõlemaid kaebajaid esindas sama esindaja ja et kaebused on sisult sarnased. Halduskohtu hinnangul ei saanud kaebuste koostamiseks kulutatud aega 2 tundi ja 30 minutit pidada põhjendamatuks, kuna tavapäraselt võib keskmise kaebuse koostamine aega võtta umbes 5 – 8 tundi. Seejuures võttis kohus arvesse asjaolu, et kaebused olid hästi struktureeritud ja selgelt sõnastatud. Ringkonnakohtu hinnangul pole halduskohus
9(10)
3-20-1672 menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel eksinud. Ta on menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtnud arvesse lubatud ja asjakohaseid kaalutlusi.
22.Halduskohus ei kohustanud vastustajat toetust maksma, vaid taotlusi uuesti lahendama. Kas kaebajate käibe langus oli vähemalt 40% ja kas määruse nr 12 § 1 lg 3 ja § 12 lg 2 võimaldavad taotlusi rahuldada, seda otsustab vastustaja taotluste uuel läbivaatamisel (riigivastutuse seadus § 6 lg 4 ja lg 5).
23.Eeltoodust tulenevalt jääb vastustaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu põhjendusi.
24.Kaebajad taotlevad apellatsiooniastmes 1218 euro hüvitamist. Menetluskulud koosnesid apellatsioonkaebuse analüüsist ning sellele vastuse koostamisest (7 tundi, tunnihinne ilma käibemaksuta 145 eurot). Kaebajad taotlevad, et menetluskulud hüvitataks Hiina Pada OÜ-le. Arvestades vaidluse all olnud õigusküsimusi, sh mahtu ja keerukust, on ringkonnakohtu hinnangul õigusabikulud 1218 eurot põhjendatud ja vajalikud ning need tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista (HKMS § 108 lg 1 ning § 109 lg 1 ja lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.