Hiina Pott OÜ kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 17.06.2020 otsuse nr 1.1-5.1/20/5242 tühistamise nõudes ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 05.06.2020 taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – Hiina Pott OÜ (registrikood 14488146), volitatud esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Vastustaja – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, volitatud esindaja Kadri Kuus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Muud selgitused
Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Hiina Pott OÜ kaebus ning tühistada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 17.06.2020 otsus nr 1.1-5.1/20/5242 ja kohustada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust uuesti läbi vaatama Hiina Pott OÜ 05.06.2020 taotlust.
2.Mõista Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt Hiina Pott OÜ kasuks välja menetluskulu 859,50 eurot.
Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.03.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hiina Pott OÜ on toitlustusettevõtja, kes esitas 05.06.2020 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (edaspidi EAS) väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 29.04.2020 määruse nr 12 „Turismisektori ettevõtjate COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise toetus“ (edaspidi määrus nr 12) alusel taotluse käibe languse osalise hüvitamise toetuse saamiseks.
2.Hiina Pott OÜ esitas 05.06.2020 e-kirjaga nii Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) kui ka EAS-le andmed kaebaja 2019. aasta aprilli käibe kohta, millele oli lisatud 2019. a kasumiaruanne ja kaardimaksearuanne.
3.EAS-i 17.06.2020 otsusega nr 1.1-5.1/20/5242 tunnistati Hiina Pott OÜ määruses nr 12 sätestatud nõuetele mittevastavaks ja jäeti taotlus toetuse saamiseks määruse nr 12 § 7 lõike 3 ja § 12 lõike 3 alusel rahuldamata.
4.Hiina Pott OÜ esitas 16.07.2020 vaide EAS-i 17.06.2020 otsusele nr 1.1-5.1/20/5242, mis jäeti EAS-i 07.08.2020 vaideotsusega rahuldamata.
5.Hiina Pott OÜ esitas 07.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse EAS-i 17.06.2020 otsuse nr 1.1-5.1/20/5242 tühistamise nõudes ja EAS-i 05.06.2020 taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõudes.
KAEBAJA SEISUKOHAD
EAS-i 17.06.2020 otsus on õigusvastane ja rikub kaebaja subjektiivseid õigusi.
7.Määruse nr 12 § 7 lg 3 alusel toetuse saamise tingimuseks on, et toitlustusettevõtja: 1) käive langes 2020. a märtsis või aprillis võrreldes eelneva aasta sama kuu käibega vähemalt 40% või juhul kui ettevõtja on tegutsenud vähem kui aasta, siis peab 2020. a märtsi või aprilli käive olema langenud vähemalt 40% võrreldes tegutsemisaja ühe kuu keskmisega ning; 2) 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma oli vähemalt 10 000 eurot.
8.Puudub vaidlus, et kaebaja oli toetuse taotlemise ajal tegutsenud rohkem kui aasta ning kaebaja 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma ületas 10 000 eurot. Vaidlusküsimus seisneb selles, kas kaebaja käive oli vaatlusalusel perioodil langenud vähemalt määruse nr 12 § 7 lg-s 3 sätestatud 40% ning milliste andmete põhjal saab seda tuvastada.
9.EAS tõlgendas 17.06.2020 otsuses määruse nr 12 § 7 lõiget 3 ebaõigesti. Otsuse põhjendustes leiti, et kuna MTA andmete põhjal langes kaebaja käive 2020. a aprillis 12,4%, siis ei vasta kaebaja määruse nr 12 nõuetele toetuse saamiseks. Sealjuures on vastustaja leidnud,
2(12)
3-20-1672
et käibe languse tuvastamisel tuleb käibedeklaratsioonides esitatud andmetest.
lähtuda
üksnes
kaebaja
poolt
MTA-le
10.Puudub vaidlus, et kaebaja oli registreeritud käibemaksukohustuslaseks alates 22.04.2019. Seejärel oli kaebaja esitanud 2019. aasta aprillikuu kohta käibedeklaratsiooni, kuid antud deklaratsioonis oli kajastatud üksnes käive, mis oli tekkinud alates 22.04.2019, mitte kaebaja 2019. a aprillikuu kogukäive. Nimetatud põhjusel ei kajastanud kaebaja esitatud 2019. aprillikuu käibedeklaratsioonis andmeid antud kuu esimese 21 päeva kohta ning seetõttu ei sisaldanud käibedeklaratsioonis esitatud teave 2019. a aprillikuu kohta täpseid andmeid antud tegeliku käibe kohta.
11.Küll aga oli kaebaja esitanud nii MTA-le kui ka vastustajale 05.06.2020 e-kirjaga info kaebaja 2019. aasta aprillikuu käibe kohta, millele oli lisatud kaebaja 2019. aasta aprilli kasumiaruanne ja kaardimaksearuanne. Need dokumendid oli kaebaja lisanud ka vaidele. Kasumiaruandest on näha kaebaja 2019. aasta aprillikuu käive. Seega olid nii MTA kui ka vastustaja nendest andmetest teadlikud. Samas, nagu nähtub 17.06.2020 otsuse ja vaideotsuse põhjendustest, oli vastustaja leidnud, et määruse nr 12 § 7 lõikest 3 tulenevalt saab käibe languse hindamisel arvesse võtta vaid käibedeklaratsioonides esitatud andmeid. Vastustaja selline seisukoht on ebaõige.
12.Määruse nr 12 § 7 lõikes 3 nimetatakse küll MTA andmeid kui käibe languse hindamise allikat, kuid käibedeklaratsiooni nimetatakse üksnes viidatud sätte viimases lauses 2020. aasta kohta. See viimane lause selgitab olukorda, mida on selgitatud sama sätte teises lauses taotleja kohta, kes on tegutsenud vähem kui aasta. Kaebaja poolt toetuse taotlemist reguleerib üksnes määruse nr 12 § 7 lõike 3 esimene lause, milles mainitakse vaid MTA andmeid, aga mitte käibedeklaratsiooni. See tähendab, et käibedeklaratsioonis esitatud andmed ei pea olema ainus teave, millele määruse nr 12 § 7 lg 3 järgi saab tugineda. Kuna MTA on pädev haldusorgan, et selgitada, millised on MTA andmed määruse nr 12 § 7 lg 3 mõttes, siis oli kaebaja pöördunud ka MTA poole, et antud küsimuses selgust saada. MTA selgitas 08.06.2020 e-kirjas, et kuna MTA-l puudub ülevaade kaebaja 2019. aprilli kogukäibest, siis tuleb EAS-l selliste taotlejate puhul küsida taotlejalt muid tõendeid 2019. aasta aprilli käibe kohta. Nagu eelnevalt osundasime, oli kaebaja 05.06.2020 e-kirjaga sellised andmed juba esitanud, nii MTA-le kui ka vastustajale. Seega tegelikult olid nii MTA-l kui ka vastustajal olemas andmed kaebaja 2019. a aprilli käibe kohta ning neid andmeid sai vastustaja kasutada.
13.MTA selline selgitus on igati loogiline ja arusaadav ning selgitab muuhulgas olukorda, kus toetust taotleb taotleja, kes ei olnud näiteks 2019. aasta aprillis käibemaksukohustuslaseks registreeritud. See kehtib osaliselt ka kaebaja kohta, kes registreeriti 2019. aasta aprilli jooksul käibemaksukohustuslaseks ning kes esitas seetõttu käibedeklaratsiooni antud kuu kohta vaid osaliselt. Küll aga oli kaebaja edastanud nii MTA-le kui ka vastustajale andmed ka kogu 2019. aasta aprillikuu käibe kohta. Vastustaja tõlgenduse kohaselt ei saaks need ettevõtjad, kes olid toetuse taotlemise ajaks küll tegutsenud rohkem kui aasta, aga ei olnud 2019. aasta aprilliks registreeritud käibemaksukohustuslasena, sootuks toetust taotleda, kuna nende puhul puuduksid 2019. aasta märtsi või aprilli kohta käibedeklaratsioonid. Sellised ettevõtted ei saaks toetust taotleda ka määruse nr 12 § 7 lg 3 teise ja kolmanda lause alusel, kuna nad on tegutsenud rohkem kui aasta. Määrus nr 12 ei sätesta, et eesmärk on sellised taotlejad toetuse saajate ringist välja jätta. Ühtlasi oleks selline käsitlus ka vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige vastustaja tõlgendus, et üksnes MTA-le esitatud käibedeklaratsioonid on asjakohased andmed määruse nr 12 § 7 lg 3 esimese lause kohaselt, et tuvastada toetuse saamise kriteeriumitele vastavus. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas määruse nr 12 § 7 lg-ga 3 ega ka määruse nr 12 §-s 2 nimetatud toetuse eesmärkidega.
3(12)
3-20-1672
14.Kaebaja vastas määruse nr 12 § 7 lõike 3 tingimustele. Kaebaja käive ajavahemikul 01.04.2019 – 30.04.2019, s.o. 2019. aasta aprillis oli 8784,26 eurot ning ajavahemikul 01.04.2020 – 30.04.2020, s.o. 2020. aasta aprillis 2189 eurot. Seega moodustab kaebaja 2020. a aprilli käive eelneva aasta sama kuu käibest 24,92%. Järelikult oli käibe langus 75,08%, s.o. üle 40%.
15.Juhul, kui halduskohus nõustub vastustaja tõlgendusega määruse nr 12 § 7 lg 3 osas, siis palub kaebaja jätta HKMS § 158 lg 4 alusel määruse nr 12 § 7 lg 3 vastuolu tõttu Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 lg-ga 1 kohaldamata osas, milles see näeb ette käibeandmete arvestamise vaid käibedeklaratsioonide alusel.
16.Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi tuleb võrdselt kohelda isikuid, isikute gruppe ja faktilisi asjaolusid. PS § 12 lg 1 kaitseala kohaldub ka juriidilistele isikutele (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahend nr 3-4-1-51-14, p 60), järelikult ka kaebajale. Võrrelda tuleb käesoleva juhul käibe languse alla sattunud toitlustusettevõtjad, kellest üks grupp on tegutsenud üle aasta, kuid on käibemaksukohustuslaseks ja seeläbi käibedeklaratsiooni esitamise kohustuslaseks registreeritud vähem kui aasta tagasi, ning teine grupp toitlustusettevõtjaid, kes on samuti üle aasta tegutsenud, kuid olnud vähemalt aasta käibemaksu deklaratsiooni esitamise kohustuslased. Tegemist on võrreldavate gruppidega, kuna olulised tunnused on samad – mõlemad tegelevad toitlustusega ning nende käive on sama ajaperioodi vältel langenud vähemalt 40%.
17.Vastustaja tõlgenduse kohaselt tuleb neid gruppe kohelda erinevalt, kuna ühe grupi käibeandmeid saab tuvastada käibedeklaratsiooni kaudu ning seetõttu on neil õigus toetust taotleda. Seevastu teise gruppi käibeandmeid ei saa käibedeklaratsiooni kaudu tuvastada, mistõttu ei ole neil õigust toetust taotleda. Käesoleval juhul ei selgu määrusest nr 12 ega selle seletuskirjast, mis on ebavõrdse kohtlemise eesmärk. Siiski võib järeldada, et selleks võib olla käibeandmete kontrollimisega seotud raskuste vähendamine seeläbi, et käibeandmeid kontrollitakse üksnes käibedeklaratsiooni kaudu. See vähendab olulisel määral vastustaja halduskoormust, kuna ei pea kontrollima nende taotlejate andmeid, kes ei pidanud esitama käibedeklaratsiooni, aga vastavad siiski muus osas määruse nr 12 § 7 lg 3 nõuetele toetuse saamiseks. Seega näib, et ebavõrdse kohtlemise eesmärgiks oli toetuse taotluste menetlemise administratiivsete või tehniliste raskuste vähendamine. Muid eesmärke ebavõrdseks kohtlemiseks ei näi olevat. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendites on korduvalt selgitatud, et administratiivsed ega tehnilist laadi raskused ei ole mõistlikuks ja asjakohaseks põhjuseks ebavõrdseks kohtlemiseks (vt 3-4-1-7-03, p 39; 3-4-1-33-05, p 30). Kuna ka käesoleval juhul näib ebavõrdse kohtlemise ainus põhjus olevat administratiivsete või tehniliste raskuste vähendamine, on sellisel eesmärgil ebavõrdne kohtlemine põhiseadusega vastuolus.
18.Vastustaja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ametniku e-kiri on asjakohatu dokument, kuna see ei ole tõend ega kohtule siduv õiguse tõlgendamisel.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
19.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
20.Määruse nr 12 § 2 lg 2 kohaselt on toetuse andmise oodatav tulemus turismisektori ettevõtjate jätkusuutlikkus toodete ja teenuste pakkumisel pärast COVID-19 pandeemia lõppemist. Eesmärgile vastavalt saab toetada neid taotlejaid, kes täidavad kõik taotlejale ja
4(12)
3-20-1672
taotlusele esitatud nõuded. Toetusmeede on valikuline ning seda ei anta ükskõik millisele turismisektori ettevõtjale, vaid sellisele, kes täidab toetuse saamiseks ettenähtud tingimused.
21.Vaidlust ei ole selles, et taotleja esitas toitlustusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetuse taotluse. Määruse nr 12 § 7 lg 3 kohaselt toitlustusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust võib taotleda toitlustusettevõtja, kelle 2020. a märtsi või aprilli käibe langus MTA andmete kohaselt oli võrreldes 2019. a sama kuu käibega vähemalt 40 protsenti ja kelle 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma oli vähemalt 10 000 eurot. Juhul kui toitlustusettevõtja on tegutsenud vähem kui aasta, peab tema 2020. a märtsi või aprilli käibe langus MTA andmete alusel võrreldes ettevõtja tegutsemisaja keskmise ühe kalendrikuu käibega olema vähemalt 40 protsenti. Käibe languse arvutamisel võetakse 2020. a kohta aluseks ettevõtja poolt MTA-le tähtaegselt esitatud viimase kuu käibedeklaratsiooni andmed.
22.Tulenevalt määrusest nr 12 kohustus EAS otsuse tegemisel võtma käibe languse arvestamisel aluseks ettevõtja käibedeklaratsioonid, sest andmed käibe kohta esitatakse MTAle käibedeklaratsioonidega. MTA andmetel puudus ettevõtjal võrreldavate perioodide andmete alusel käibe langus, kuna kaebaja ei olnud aprillis 2019. a käibemaksukohustuslane ega olnud selle perioodi käibedeklaratsiooni esitanud. Vastustaja selgitab, et EAS on vaidlustatud otsuse tegemisel lähtunud määruse tingimustest, kuna määruse kohaselt tuleb käibe languse tuvastamisel lähtuda MTA-lt saadud andmetest, ning andmed käibe kohta esitatakse ettevõtja poolt MTA-le käibedeklaratsioonidega, määrus viitab selgelt MTA andmete kasutamisele, mis tagab ühtlasi ka menetluse kiiruse ja efektiivsuse.
23.Mis puudutab kaebaja viidet MTA 08.06.2020 e-kirjale, siis märgib vastustaja, et nimetatud e-kirjas toodud MTA seisukoht ei ole EAS-le siduv ja ei põhine määruses sätestatule.
24.Kuna määruses nr 12 puudub alus muul viisil kui käibedeklaratsioonide alusel käibe languse arvestamiseks, siis on vaidlustatud otsuses õigesti tuvastatud, et vastavalt määruse nr 12 tingimustele puudus kaebajal nõutud suuruses käibe langus. Seda on märkinud ka MKM. oma 28.07.2020 e-kirjas vastusena EAS-i 27.07.2020 päringule, kus MKM kui määruseandja kinnitas, et käibe languse arvutamisel/hindamisel tuleb lähtuda vastavalt määruses nr 12 sätestatule ehk arvestada tuleb üksnes käibedeklaratsioonidel deklareeritud käibe andmeid olenemata asjaolust, et taotlejal võis olla küll 2019 käive, kuid deklaratsioonide esitamise kohustus puudus. Seega on olnud määrusandja tahe ja millest lähtus ka EAS, et käibe languse tuvastamisel tuleb lähtuda taotleja poolt MTA-le käibedeklaratsioonidel esitatud andmetest. Vaidlustatud otsuses on leitud õigesti, et kuna MTA andmete kohaselt puudus taotlejal aprillis käibe langus, siis ei vastanud taotleja määruse nõuetele ja toetust ei maksta.
25.EAS ei ole rikkunud PS §-st 32 tulenevat omandiõigust, kuna taotlejal ei ole subjektiivset õigus toetusele, kui ta ise ei vasta määruses sätestatud tingimustele.
26.EAS palub jätta menetluskulud kaebaja kanda. Kaebuse rahuldamisel palub vastustaja kaebaja menetluskulusid vähendada, kuivõrd kaebaja kantud menetluskulud ei ole osaliselt põhjendatud ega vajalikud. Haldusasjades nr 3-20-1672 ja 3-20-1673 on kaebajate lepinguline esindaja esitanud menetluskulude nimekirja, kus mõlema haldusasja raames esitatud kaebaja menetluskulud moodustavad kokku summas 526 eurot. Kuna mõlema haldusasja raames esitatud kaebused on samasisulised (sisuliselt identsed), on ebatõenäoline, et nende koostamiseks kulus sama aeg. Samuti ei ole vaidlus ülemäära keerukas ning läbitöötamist vajavate materjalide maht ei ole suur. Ülepaisutatud tundub olevat kaebuse koostamiseks kulunud aeg (2 tundi ja 50 minutit).
27.EAS ei ole vaidlusaluses otsuses ega ka vastuses kaebusele sisuliselt hinnanud kaebaja esitatud täiendavaid käibe andmeid, kuivõrd selleks puudus vajadus. Käibemaksuseaduse
5(12)
3-20-1672
(KMS) regulatsioonile tuginedes ei ole võimalik ettevõtte käibe andmeid esitada MTA-le muul moel kui selleks kehtestatud kindlal vormil, mistõttu saab käibe andmete hindamisel tugineda üksnes ettevõtte käibedeklaratsiooni andmetele, mis on esitatud maksuhaldurile. Määruse nr 12 § 7 lg 3 viimane lause laieneb ka ettevõtetele, kes on tegutsenud üle aasta ning sätestab regulatsiooni, millist 2020. a kuud käibelanguse arvutamisel aluseks võtta.
28.Määrus nr 12 § 7 lg 3 ei ole vastuolus põhiseadusega. Riik oli vaba kujundama toetuse saamise tingimusi ja eeldusi, kuivõrd toetust makstakse riigieelarve vahenditest. Kuna eelarvelised vahendid olid piiratud, ei olnud võimalik toetada kõiki ettevõtjaid, mistõttu määrati teatud kriteeriumid, millele vastavad ettevõtjad toetuse saamiseks kvalifitseeruvad. Toetusmeetme kujundamisel sooviti toetada neid määruse nr 12 § 7 lg-s 3 nimetatud toitlustusettevõtjaid, kes on muuhulgas käibemaksukohustuslased ning kelle käibe andmed on kinnitatud käibedeklaratsioonidega, st ettevõtete vastavate võrdlusperioodide käibeandmed on maksuhaldurile esitatud ning käibe andmete hindamisel on seega võimalik tugineda MTA andmetele. Seejuures võib käibemaksukohustuslaseks registreerimise perioodi, millega kaasneb ettevõttel käibedeklaratsioonide esitamise kohustus, põhjendada kriisitoetuse menetluse kiiruse ja efektiivsusega. Määruse nr 12 regulatsiooni kujundamisel arvestati mh ka seda, et Eesti õiguspraktikas aktsepteeritakse, et käibemaksukohustuslaseks registreerimine muudab sarnased isikud erinevateks ja võimaldab selliste isikute erinevat kohtlemist pelgalt fakti põhjal, kas isik on end registreerinud käibemaksukohustuslasena või mitte.
KOHTU PÕHJENDUSED
29.Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada.
30.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas EAS on õiguspäraselt jätnud kaebaja määruse nr 12 alusel antavast riigiabist ilma põhjusel, et MTA-le kaebaja poolt esitatud 2019. a aprillikuu käibedeklaratsiooni andmetel ei ole kaebaja käive langenud vähemalt 40% võrreldes 2020. a aprillikuu käibega. Seega sisuliselt taandub vaidlus küsimusele, kuidas määruse nr 12 § 7 lg 3 alusel arvutatakse taotleja käibelangust ja millised andmed võetakse aluseks.
31.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
32.Vastavalt määruse nr 12 § 7 lg-le 3 võib toitlustusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust taotleda toitlustusettevõtja, kelle 2020. a märtsi või aprilli käibe langus MTA andmete kohaselt oli võrreldes 2019. a sama kuu käibega vähemalt 40 protsenti ja kelle 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma oli vähemalt 10 000 eurot. Juhul kui toitlustusettevõtja on tegutsenud vähem kui aasta, peab tema 2020. a märtsi või aprilli käibe langus MTA andmete alusel võrreldes ettevõtja tegutsemisaja keskmise ühe kalendrikuu käibega olema vähemalt 40 protsenti. Käibe languse arvutamisel võetakse 2020. a kohta aluseks ettevõtja poolt MTA-le tähtaegselt esitatud viimase kuu käibedeklaratsiooni andmed.
33.Kaebaja on õigesti märkinud, et määruse nr 12 § 7 lg 3 eeldusteks on, et 1) taotleja on toitlustusettevõtja, kelle 2) käive langes 2020. a märtsis või aprillis võrreldes eelneva aasta sama kuu käibega vähemalt 40% ning; 3) 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma oli vähemalt 10 000 eurot.
6(12)
3-20-1672
34.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et kaebaja on toitlustusettevõtja, kelle 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma oli vähemalt 10 000 eurot1. Küll aga on vaidlusaluses otsuses leidnud vastustaja, et kaebaja ei vasta määruse nr 12 nõuetele ja toetust ei maksta, kuivõrd MTA andmete kohaselt oli taotlejal aprillis käibe langus 12,40%. Seejuures on EAS asunud seisukohale, et vastavalt määruse nr 12 tingimustele tehakse otsused MTA andmetest lähtuvalt ning määrus nr 12 ei näe ette erisusi muude andmete kasutamiseks otsuse tegemisel. Vastustaja lisas, et kuna taotlejaid on arvukalt ja eelarve piiratud, siis tagab MTA andmete kasutamine kiirema taotluste menetluse.2
35.Pooled on ühel meelel osas, et käibe languse arvutamisel tuleb aluseks võtta MTA-le esitatud andmed. Seisukohad aga lahknevad kaebajal ja vastustajal selles, mida mõista MTA andmete all. Vastustaja lähtub selle sisustamisel eeldusest, et kuivõrd andmed esitatakse MTAle käibedeklaratsioonidel, siis tuleb võtta aluseks 2020. a märtsi või aprillikuu käibedeklaratsioon ning võrrelda seal olevaid andmeid 2019. a vastava kuu käibedeklaratsiooniga.
36.Kaebaja aga leiab, et mõistet „MTA andmed“ tuleb tõlgendada laiemalt, kui ainult käibedeklaratsioonid. Nii on kaebaja edastanud MTA-le andmed oma 2019. a aprillikuu käibe kohta, kuivõrd käibemaksukohustuslaseks registreerimisel alles 22.04.2019 puudus kaebajal kohustus deklareerida kogu 2019. a aprillikuu käivet3. Lisaks ei kuulu kaebaja hinnangul tema suhtes kohaldamisele määruse nr 12 § 7 lg 3 viimane lause, kus viidatakse käibedeklaratsioonidele.
37.Vaideotsuses on selgitatud, et viimane tähtaegne käibedeklaratsioon oli vaide esitaja poolt esitatud aprilli 2020. a kohta, seega kohustus EAS käibe languse tuvastamisel lähtuma aprill 2019. a ja 2020. a käibedeklaratsioonidel esitatud andmete võrdlusest; tulenevalt määrusest nr 12 kohustus EAS otsuse tegemisel võtma käibe languse arvestamisel aluseks ettevõtja käibedeklaratsioonid, sest andmed käibe kohta esitatakse MTA-le käibedeklaratsioonidega; MTA andmetel oli ettevõtja 2020. a aprilli käibe langus võrreldes 2019. a aprilli kohta esitatud käibe andmetega 12,40%; MTA poolt tuvastatud käibe langus põhineb ettevõtja poolt käibedeklaratsioonidel deklareeritud käibe andmete võrdlusel.4
38.Samas aga on EAS väljendanud oma 27.07.2020 e-kirjas MKM-le seisukohta, et toetuse saamise eelduseks on käibe langus, 2020. a kohta võetakse aluseks turismiettevõtja poolt MTAle esitatud käibedeklaratsiooni andmed, kuid määruses nr 12 puudub selgesõnaline nõue, et toetuse saaja pidi olema käibemaksukohustuslane ka 2019. a, samas § 7 lg 3 sätestab, et käibe langusel tuleb arvestada käibedeklaratsioonide andmeid5. Vastuseks EAS-i 27.07.2020 päringule on Sille Kraam 28.07.2020 e-kirjas kinnitanud, et käibe languse arvutamisel/hindamisel lähtutakse vastavalt määruses sätestatust ehk arvestatakse üksnes käibedeklaratsioonidel deklareeritud käibe andmeid olenemata asjaolust, et ettevõtjal võis olla küll 2019. a käive, kuid deklaratsioonide esitamise kohustus tal puudus 6. Sisulisi põhjendusi MKM-i ametnik oma seisukoha avamiseks 28.07.2020 e-kirjas toonud ei ole.
39.Vahemärkusena selgitab kohus, et Sille Kraam 28.07.2020 e-kiri ja MTA 08.06.2020 ekiri on dokumentaalsed tõendid (HKMS § 56 lg-d 1 ja 2 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg-d 1-2), mida kohus hindab kogumis teiste tõenditega. Toetuse taotluse andmetel oli kaebaja tööjõukulude summa 2019. a 12 226 eurot (kaebuse lisa 1, lk 3). Kaebuse lisa 3, lk 1.
Kaebuse lisa 2.
Kaebuse lisa 5, lk 3.
Vastustaja 05.01.2021 menetlusdokumendi lisa 2.
Samas (vt viide 5).
7(12)
3-20-1672
40.Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et määruse nr 12 § 7 lg 3 viimane lause kohaldub nii juhtudel, kui taotleja on tegutsenud üle aasta (määruse nr 12 § 7 lg 3 ls 1) kui ka juhtudel, mil taotleja on tegutsenud alla aasta (§ 7 lg 3 ls 2). Seda tingituna asjaolust, et viimane lause määratleb, millise 2020. a kuu käibedeklaratsioon tuleb võtta aluseks, mille andmeid 2019. a vastava kuu andmetega võrrelda. Selliselt on ka vaideotsuses määruse nr 12 § 7 lg 3 viimast lauset sisustatud ja tõlgendatud.
41.Samuti jagab kohus EAS-i 27.07.2020 e-kirjas toodud seisukohta, et määruse nr 12 § 7 lgst 3 ei tulene sõnaselgelt, et ka 2019. a vastava kuu käibe andmete võrdlusel tuleb aluseks võtta 2019. a vastava kuu käibedeklaratsioon. Vastupidist ei kinnita ka määruse nr 12 eelnõu seletuskiri7. Paljasõnalised on vastustaja väited, et toetusmeetme kujundamisel sooviti toetada neid määruse nr 12 § 7 lg-s 3 nimetatud toitlustusettevõtjaid, kes on muuhulgas käibemaksukohustuslased. Sellist normilooja tahet ei nähtu määruse nr 12 §-st 2 ega ka teistest normidest, samuti ei toeta sellist lähenemist Euroopa Komisjoni 19.03.2020 teatis „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1-9, edaspidi COVID-19 raamistik), millele määruses nr 12 viidatud on ega määruse nr 12 eelnõu seletuskiri. Ühtlasi ei ole sellekohaseid selgitusi esitatud ka MKM-i 28.07.2020 e-kirjas.
42.Kuigi õige on vastustaja järeldus, et andmed käibe kohta esitavad käibemaksukohustuslased MTA-le käibedeklaratsioonidel8 ning MKM-i ametnik on oma 28.07.2020 e-kirjas kinnitanud, et lähtuda tuleb käibedeklaratsioonidest, ei oleks selline tõlgendus kooskõlas toetuse andmise eesmärgiga. Määruse nr 12 § 2 lg 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk ühekordse tagastamatu abi andmine turismisektori ettevõtjatele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks. Toetuse sihtrühm on turismisektori ettevõtja, kelle majandustegevus on negatiivselt mõjutatud COVID-19 viiruse puhangust tingitud erandlike asjaolude tõttu (määrus nr 12 § 1 lg 1). Kõnesoleva määruse alusel antakse riigiabi COVID-19 raamistiku mõttes, mida antakse nimetatud raamistiku osa 3.1 alusel ja sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut (määruse nr 12 § 1 lg 2).
43.Asjakohaselt on kaebaja märkinud, et vastustaja tõlgenduse kohaselt ei saaks need ettevõtjad, kes olid toetuse taotlemise ajaks küll tegutsenud rohkem kui aasta, aga ei olnud 2019. aasta aprilliks registreeritud käibemaksukohustuslasena, sootuks toetust taotleda, kuna nende puhul puuduksid 2019. aasta märtsi või aprilli kohta käibedeklaratsioonid. Sellised ettevõtted ei saaks toetust taotleda ka määruse nr 12 § 7 lg 3 teise ja kolmanda lause alusel, kuna nad on tegutsenud rohkem kui aasta. Samas, määrus nr 12 ei sätesta, et eesmärk on sellised taotlejad toetuse saajate ringist välja jätta. Vastupidi, toitlustusettevõtja mõiste on avatud määruse nr 12 § 4 lg 1 punktis 3, kus puudub igasugune viide, et tegemist peab olema käibemaksukohustuslasega või ettevõttega, kelle käive eeldab käibemaksukohustuslaseks registreerimist. Ettevõtja mõiste sõltub üksnes tegevuse sisust – kaupade või teenuste pakkumine turul9.
44.Riigiabi üheks tunnuseks on ka meetme valikulisus, mistõttu ei ole keelatud liikmesriigil määratleda isikute grupp, kellele riigiabi on suunatud. Küll aga on liikmesriigi kohustus esitada põhjendused, miks eelistatakse ühte gruppi teiste ees. Käesoleval juhul ei nähtu määrusest nr 12, et käesoleval juhul oli eesmärgiks anda toetust üksnes neile toitlustusettevõtjatele, kes olid hiljemalt 2019. a aprillikuus registreeritud käibemaksukohustuslaseks. Asjaolu, et taotleja ei pea olema käibemaksukohustuslane ilmneb ka määruse nr 12 eelnõu seletuskirjast, kus tuuakse,
Vastustaja 05.01.2021 menetlusdokumendi lisa 3. Käibemaksuseadus (KMS) § 19 lg 1 ja § 27 lg 1.
Euroopa Kohtu 12.09.2000 otsus kohtuasjas Pavlov C-180/98, p 75.
8(12)
3-20-1672
et kuna toetuse vajaduse määramise eelduseks on asjaolu, et turismiettevõtja 2020. a märtsi või aprilli käive on langenud, siis peab ettevõtja olema eelnevalt tegutsenud vähemalt 1 kuu10.
45.On mõistetav, et käibedeklaratsioonidel kajastatud andmetest lähtudes on lihtne käibe langust arvutada, kuid pelgalt lihtsus ei õigusta ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist. Olukorras, kus vastustajale oli teada, et kaebaja 2019. a aprillikuu käibedeklaratsiooni andmed ei ole täielikud, taotluses esitatud andmed erinesid MTA andmetest ning kaebaja oli esitanud täiendavad dokumendid oma 2019. a aprillikuu käibe tõendamiseks, oleks pidanud EAS võtma arvesse kõik kaebaja poolt esitatud andmed. Sellist seisukohta toetab ka määruse nr 12 § 15 lg 1 punkt 2, mille kohaselt on EAS-l õigus nõuda taotluses sisalduva kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist. Lisaks sätestatakse määruse nr 12 § 11 lg 1 punktis 2, et taotluse menetlemine koosneb vajadusel selgituste ja lisateabe küsimisest.
46.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et põhjendamatu oli EAS-l lähtuda üksnes kaebaja käibedeklaratsioonidest, olukorras, kus oli teada, et 2019. a aprillikuu käibedeklaratsioon ei ole täielik. Seetõttu on õigusvastaselt jäetud arvestamata muud kaebaja 2019. a aprillikuu käivet iseloomustavad andmed (2019. a aprillikuu kasumiaruanne ja kaardimaksearuanne).
47.Samuti hälbiks vastustaja poolne tõlgendus, et arvesse saab võtta ainult käibedeklaratsioone, põhiseaduskonformsest tõlgendusest, pidades silmas võrdse kohtlemise põhimõtet (PS § 12 lg 1).
48.Riigikohus on selgitanud, et konkreetses asjas on vajalik hinnata, kas puudusi õiguslikus regulatsioonis oleks võimalik ületada põhiseaduskonformse tõlgendamisega (Riigikohtu üldkogu 22.02.2005 otsus nr 3-2-1-73-04, p 36; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 08.03.2011 otsus nr 3-4-1-11-10, p 72; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10.04.2018 määrus nr 5-17-42/9, p 37). Põhiseaduskonformne tõlgendamine tähendab, et erinevate tõlgendusvõimaluste puhul tuleb eelistada põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust neile tõlgendustele, mis põhiseadusega kooskõlas ei ole (Riigikohtu üldkogu 22.02.2005 otsus nr 3-2-1-73-02, p 36). Viimati nimetatud lahendis lisas Riigikohus, et tuleks eelistada sellist tõlgendusviisi, millega oleks tagatud erinevate põhiseaduslike väärtuste kõige suurem kaitse. Küll aga ei tohi põhiseaduskonformse tõlgenduse hinnaks olla õigusselgusetus (Riigikohtu üldkogu 16.05.2008 otsus nr 3-1-1-88-07, p 31). „Õigusselgus tähendab seda, et seadused ja muud õigusaktid peavad olema piisavalt selged ja arusaadavad, et isikul oleks mõistlik võimalus riigi tegevust ette näha ja kohandada oma tegevust sellele vastavalt. Mis tahes selgusetus ei too kaasa siiski seaduse põhiseadusvastasust. Õigusselgusetu olukorraga on tegemist üksnes juhul, kui normide tõlgendamisel tekkinud küsimusi ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada ka normide eesmärki ja kujunemislugu, teisi õigusakte, õiguse üldpõhimõtteid jms arvesse võttes ning selline selgusetus takistab seadusest tulenevate kohustuste kindlakstegemist ja täitmist (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14. oktoobri 2015, a otsus asjas nr 3-4-1-23-15, punkt 98).“ (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19.12.2019 otsus nr 5-19-38, p 68).
49.Käesoleval juhul möönab kohus, et asjassepuutuv säte (määrus nr 12 § 7 lg 3) ei ole üheselt selge osas, millised andmed tuleb võtta aluseks käibelanguse arvutamisel. Küll aga on võimalik selline ebaselgus kõrvaldada põhiseaduskonformse tõlgendamise teel, võttes arvesse määruse eesmärki (määrus nr 12 § 2 lg 1), toetuse andmisega taotletavat tulemust (määruse nr 12 § 2 lg 2), aga ka COVID-19 raamistikus märgitut (osa 1.1 punktid 1-4 ja 9 ning osa 3.1. punkt 22, alapunkt c).
Vastustaja 05.01.2021 menetlusdokumendi lisa 3, lk 2.
9(12)
3-20-1672
50.Euroopa Komisjon on COVID-19 raamistiku11 osa 1.1 punktides 1.-4. ja 9. märkinud järgmist: „1. COVID-19 on ulatuslik rahvatervise hädaolukord, mis puudutab meie kodanikke, ühiskonda ja majandust, kuna kõigis liidu liikmesriikides esineb nakkusi. See on suur šokk ka maailmas ja liidu majandusele ning liikmesriikide ja ELi institutsioonide koordineeritud majanduslik reageerimine on väga oluline, et leevendada negatiivset mõju ELi majandusele.
2.Šokk mõjutab majandust erinevate kanalite kaudu. Tekkinud on tarneahelate katkemisest tulenev tarnešokk, tarbijate väiksemast nõudlusest tulenev nõudlusšokk, ebakindluse negatiivne mõju investeerimiskavadele ja likviidsuspiirangute mõju ettevõtjatele.
3.Liikmesriigid on võtnud vastu mitmesugused ohjeldamismeetmed, nagu suhtlemisdistantsi hoidmine, reisipiirangud, karantiin ja varjumine, et šoki kestus ja ulatus jääks võimalikult piiratuks. Need meetmed mõjutavad otseselt nii nõudlust kui ka pakkumist ning kahjustavad ettevõtjaid ja töötajaid, eelkõige tervishoiu-, turismi-, kultuuri-, jaekaubandus- ja transpordisektoris. Lisaks vahetule mõjule, mida COVID-19 avaldab liikuvusele ja transpordile, kannatavad üha enam ka kõikide ülejäänud sektorite eri liiki ettevõtted, olgu tegu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) või suurettevõtetega. Samuti on mõjutatud üleilmsed finantsturud, kus on eelkõige probleeme likviidsusega. Kirjeldatud mõju ei piirdu ainult konkreetsete liikmesriikidega, vaid põhjustab häireid kogu liidu majanduses.
4.COVID-19 puhangust tingitud erandlike asjaolude tõttu võib mis tahes liiki ettevõtjatel tekkida tõsiseid raskusi likviidsusega. Nii maksujõulised kui ka maksujõuetud ettevõtjad võivad kogeda äkilist likviidsusnappust või likviidsuse üldse kaotada. Eriti ohustatud on VKEd. See võib tõsiselt mõjutada paljude elujõuliste ettevõtjate ja nende töötajate majandusolukorda lühikese ja keskmise pikkusega ajavahemiku jooksul, kuid sellel võib olla ka pikemaajalisem negatiivne mõju, mis seab ohtu ettevõtjate tegevuse jätkumise. /.../
9.COVID-19 puhang loob ohu, et võib tekkida tõsine majanduslangus, mis mõjutab kogu ELi majandust alates ettevõtetest kuni tööhõive ja kodumajapidamisteni. Selleks et turgudel säiliks piisav likviidsus, et leevendada elujõulistele ettevõtjatele tekitatavat kahju ja et majandustegevus jätkuks nii COVID-19 puhangu ajal kui ka pärast seda, on vaja täpselt suunatud avaliku sektori toetust. Võttes arvesse ELi eelarve piiratud mahtu, rahastatakse meetmeid peamiselt liikmesriikide eelarvetest. ELi riigiabi eeskirjad võimaldavad liikmesriikidel võtta kiireid ja tulemuslikke meetmeid, et toetada kodanikke ja ettevõtjaid, eelkõige VKEsid, kes on COVID-19 puhangu tõttu majandusraskustes.“
51.Vastavalt COVID-19 raamistiku osa 3.1 punkti 22. alapunktile c loeb komisjon sellise riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobivaks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: abi võib anda ettevõtjale, kes ei olnud 31.12.2019. a seisuga raskustes (üldise grupierandi määruse tähenduses); abi võib anda ettevõtjale, kes ei ole raskustes ja/või ettevõtjatele, kes ei olnud 31.12.2019 a seisuga raskustes, kuid kes sattusid raskustesse COVID-19 puhangu tõttu või pärast seda.
52.Ka määruse nr 12 eesmärgiks on leevendada kriisist tingitud majanduskahjusid toitlustusettevõtjatel ning aidata kaasa ettevõtte elujõulisuse taastamisele. Seejuures on komisjon rõhutanud VKEde12 erilist haavatavust, st ettevõtjaid, keda kriis mõjutab tugevamalt Avalikult kättesaadav internetiaadressilt: https://eur-lex.europa.eu/legalcontent/ET/ALL/?uri=CELEX:52020XC0320(03)#ntr15-CI2020091ET.01000101-E0015
Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kategooriasse kuuluvad ettevõtjad, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot (Üldine grupierandi määrus nr 651/2014, lisa I, art 2 lg 1).
10(12)
3-20-1672
kui suurettevõtteid. Kaebaja esitatud käibeandmete alusel kuulub ka kaebaja VKEde kategooriasse. Seejuures ei nähtu ühtegi mõistliku põhjendust, miks peaks pooldama vastustaja antud tõlgendust määruse nr 12 § 7 lg-le 3 ning arvesse võtma käibe languse arvestamisel üksnes käibedeklaratsioone. Selline tõlgendus viiks toitlustusettevõtjate ebavõrdse kohtlemiseni, kuivõrd toetust saaksid taotleda üksnes need, kes olid hiljemalt 2019. a aprillis käibemaksukohustuslaseks registreeritud, kuid toetuse saajate ringist jääksid välja käibemaksukohustuslasena mitteregistreerinud ettevõtjad. Selline tõlgendus ei taga erinevate põhiseaduslike väärtuste kõige suuremat kaitset. Seetõttu tuleb määruse nr 12 § 7 lg-t 3 tõlgendada viisil, et käibe languse arvutamisel võetakse arvesse MTA-le esitatud andmed (sh käibedeklaratsioonid) ning vajadusel ka muud käivet tõendavad dokumendid (määruse nr 12 § 11 lg 1 p 2 ja § 15 lg 1 p 2).
53.Asja materjalist nähtuvalt on kaebaja esitanud vastustajale 05.06.2020 e-kirjaga info kaebaja 2019. aasta aprillikuu käibe kohta, millele oli lisatud kaebaja 2019. aasta aprilli kasumiaruanne ja kaardimaksearuanne13. Need dokumendid oli kaebaja lisanud ka vaidele14. Kasumiaruandest on näha kaebaja 2019. aasta aprillikuu käive, milleks on 8784,26 eurot. See kattub taotluses märgitud 2019. a aprillikuu käibega. Taotluse kohaselt oli kaebaja 2020. aasta aprillikuu käive 2189 eurot. Seega moodustab kaebaja 2020. aprilli käive eelneva aasta sama kuu käibest 24,92%. Järelikult oli käibe langus 75,08%, s.o. üle 40%. Vastustaja ei ole kahtluse alla seadnud kaebaja poolt 05.06.2020 esitatud täiendavate andmete usaldusväärsust, mistõttu nõustub kohus kaebajaga, et ta vastas taotluse saamise tingimustele (määruse nr 12 § 7 lg 3). Eeltoodust lähtuvalt on EAS jätnud alusetult arvesse võtmata asjas tähtsust omavad asjaolud, mis on mõjutanud vaidlusaluse haldusakti lõpptulemust (HMS § 58).
54.Täiendavalt märgib kohus, et EAS-i 17.06.2020 otsus on põhjendamispuudustega (HMS § 56 lg-d 1-2), kuivõrd sellest ei selgu käibelanguse arvutuskäik ega ole välja toodud, millised konkreetsed arvulised näitajad on arvutuse aluseks võetud ja kuidas vastav arvutustehe on tehtud, et tulemuseks saadi 12,40 %-line käibelangus. On küll tõsi, et vaidlusaluses otsuses on viidatud MTA andmetele, kuid see ei vabasta vastustajat arvutuskäigu esitamisest. Käesoleval juhul ei ole põhjendamispuudused takistanud kaebajal oma kaebeõiguse teostamist, kuid see ei vähenda puuduste olulisust.
55.Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et kaebus tuleb rahuldada täies ulatuses. EAS-i 17.06.2020 otsus on õigusvastane ning see kuulub tühistamisele. Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude tema taotluse uuesti läbivaatamiseks EAS-i poolt. Tühistamisnõude rahuldamisel kuulub rahuldamisele ka kohustamisnõue. Vastustajal tuleb uuesti lahendada kaebaja 05.06.2020 taotlus ning teha selles osas otsus hiljemalt 15 tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest (määruse nr 12 § 11 lg 2).
56.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad kulud vastustaja kanda.
57.HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11 ja § 103 lg 1 p 1). Kulude kandmise kohustuse tekkimist tõendab vastav arve. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
Kaebuse lisad 2. Kaebuse lisa 4.
11(12)
3-20-1672
58.Kaebaja on palunud 30.12.2020 menetluskulu taotluses vastustajalt välja mõista menetluskulu 526 eurot, millest 15 eurot on riigilõiv ning 511 eurot (koos käibemaksuga) õigusabikulud. Taotluse andmetel on esindaja osutanud kaebajale õigusabiteenust tunnihinnaga 145 eurot ning kokku 2 tundi ja 50 minutit, summas 511 eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt koosnevad õigusabikulud järgmistest toimingutest: 1) 07.09.2020 EAS-i 17.06.2020 otsuse vaidlustamine; asja materjalide läbivaatus ja õigusliku positsiooni kujundamine; kaebuse koostamine; kaebuse lisade komplekteerimine ning kaebuse esitamine E-toimiku; 2h ja 30 minutit, summas 362,50 eurot; 2) 09.11.2020 vastustaja vastuse kaebusele läbivaatus ja analüüs; info ja selgitused kliendile; 20 minutit, summas 63,33 eurot.
59.Taotlusele on lisatud arved nr 20201820 ja nr 20202336, millelt nähtuvalt on arved esitatud kaebajale ning arvete kohaselt on õigusabiteenust osutatud seoses EAS-i 17.06.2020 otsuse vaidlustamisega. Menetlustaotluses loetletud õigusabikulude kandmise kohustuse tekkimine on tõendatud taotlusele lisatud arvetega nr 20201820 ja nr 20202336.
60.Kaebaja täpsustas 11.01.2021 menetlusdokumendis, et 06.01.2021 esitatud menetluskulude taotluses olid esitatud kulud tegelikkusest kõrgemad, kuivõrd nimekiri ja arved olid koostatud ekslikult tunnihinna 190 eurot järgi (ilma käibemaksuta). Seetõttu palub kaebaja mõista vastustajalt välja menetluskulu summas 333,50 eurot (koos käibemaksuga), mis koosneb järgmistest toimingutest: 1) 30.12.2020 menetluskulude nimekirja koostamine, 15 minutit, summas 36,25 eurot; 2) 05.01.2021 vastustaja täiendavate tõendite läbivaatus ja analüüs; täiendavad seisukohad ja taotlused halduskohtule; 1 tund ja 15 minutit, summas 181,25 eurot; 3) 06.01.2021 vastustaja täiendavate tõendite läbivaatus ja analüüs; täiendavad seisukohad ja taotlused halduskohtule, ajakulu 25 minutit, summas 60,42 eurot. Taotlusele on lisatud arve nr 20210012 summas 333,50 eurot (koos käibemaksuga).
61.Eeltoodust lähtuvalt palub kaebaja vastustajalt välja mõista menetluskulu summas 859,50 (526 + 333,50) eurot (koos käibemaksuga), millest riigilõiv on 15 eurot ning õigusabikulud kokku 844,50 eurot. Menetluskulude taotluste andmetel on kaebaja esindaja osutanud kaebajale õigusabi tunnihinnaga 145 eurot. Samas nähtub 30.12.2020 menetluskulude nimekirjast, et 09.11.2020 sooritatud toimingute eest on õigusabiteenust arvutatud tunnihinnaga 190 eurot (20 minuti eest on arvestatud summa 63,33 eurot). Arvestades, et menetlustaotlustes kajastatud õigusabikulud on samad, mis menetluskulude taotlustele lisatud arvetel, siis loeb kohus, et kaebaja taotletud menetluskulud on tõendatud. Seejuures ei pea kohus ülemääraseks 09.11.2020 osutatud õigusabiteenuse arvestust tunnihinnaga 190 eurot.
62.Vastustaja hinnangul on kaebuse koostamiseks kulutatud aeg (2 tundi ja 30 minutit) ülepaisutatud ning vastustaja palub menetluskulusid vähendada. Seejuures on vastustaja hinnangul kulude vähendamise aluseks asjaolu, et haldusasjades nr 3-20-1672 ja nr 3-20-1673 on kaebajatel sama esindaja ning mõlemas haldusasjas esitatud kaebused on samasisulised. Menetluskulude jagamisel on asjasse puutumatu asjaolu, et teise isiku poolt teises haldusasjas on vaidlustatud sarnast haldusakti ning on kasutatud sama advokaadi õigusabi. Kohus küll nõustub vastustajaga, et haldusasjades nr 3-20-1672 ja nr 3-20-1673 esitatud kaebused on sisult väga sarnased, siiski ei pea kohus menetluskulude vähendamist põhjendatuks. Tavapäraselt kulub keskmiselt kaebuse koostamisele 5-8 tundi. Käesoleval juhul on aga märgitud ajakuluks kaebuse koostamisel 2 tundi ja 30 minutit, mis on kohtu hinnangul mõistlik ega saa kindlasti ülemääraseks ajakuluks lugeda, arvestades seejuures asjaolu, et kaebus on hästi struktureeritud ja selgelt sõnastatud. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus EAS-lt kaebaja kasuks välja menetluskulu summas 859,50 eurot (koos käibemaksuga). (allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.