Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 30.09.2021, Tartu 3-19-1473 OÜ Motel Maria kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 19.02.2019. a otsuse nr 13-30.3/19/311 ja 02.07.2019. a vaideotsuse nr 13-30.3/19/417-3 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 17.09.2020. a otsus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – OÜ Motel Maria, esindaja advokaat Margo Normann Vastustaja/apellant – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 17.09.2020. a otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ Motel Maria kaebus rahuldamata.
2.Jätta OÜ Motel Maria menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 30.09.2021, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Motel Maria esitas 29.08.2016. a taotluse maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamiseks. Toetust taotleti Maria talu peamaja laiendamiseks, juurdeehituse rajamiseks ning elektrikaabli paigaldamiseks kogumaksumusega 423 372,36 eurot. Investeeringu abikõlblikuks maksumuseks oli 352 810,30 eurot, millest
lähtuvalt oli taotletavaks summaks 141 124,12 eurot.
2.PRIA rahuldas 20.01.2017. a otsusega nr 13-30.3/17/127 OÜ Motel Maria taotluse ning määras osaühingule toetuse 141 124,12 eurot.
3.OÜ Motel Maria esitas 08.11.2017 PRIA-le maksetaotluse, mille kohaselt oli tehtud investeeringuid kogusummas 93 247,80 eurot (netosummas 77 706,50 eurot), ja taotles toetuse väljamaksmist summas 31 082,60 eurot. 08.01.2018 esitas taotleja PRIA-le järgmise maksetaotluse, mille kohaselt oli tehtud investeeringuid kogusummas 50 730,00 eurot (netosummas 42 275,00 eurot), ja taotles toetuse välja maksmist summas 16 910,00 eurot.
4.PRIA tunnistas 19.02.2019. a otsusega nr 13-30/19/311 enda 20.01.2017. a otsuse kehtetuks osas, millega määrati OÜ-le Motel Maria maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetust summas 141 124,12 eurot (I kd, lk-d 7-13). PRIA otsustas samuti jätta määratud toetuse välja maksmata ja OÜ Motel Maria toetusetaotluse rahuldamata. PRIA märkis otsuses, et taotleja tegevuse asukoht on Pärnumaa, Kõpu küla, kus toetuse saaja tegevuskoha kõrval asetseval katastriüksusel on PRIA teise toetuse saaja, OÜ Kõpu Talu, tegevuskoht. Toetuse saajad reklaamivad end ühtse tervikuna Maria talu nime all, omades ka ühist kodulehte aadressil www.maria.ee. Toetuse saaja OÜ Motel Maria ainuosanik ja juhatuse liige on E. Rand, kes on ühtlasi teise toetuse saaja OÜ Kõpu Talu osaniku ja juhatuse liikme R. Ranna (Rand) abikaasa. Mõlema toetusesaaja investeeringuobjektideks on ehitised kõrvuti asetsevatel katastriüksustel ning nende rajamiseks on mõlemal juhul hankijaks OÜ Ardis Ehitus. PRIA märkas maksetaotluste menetlemise käigus, et lühikese ajavahemiku jooksul tehti makseid OÜ Ardis Ehitus ja toetuse saajate OÜ Motel Maria ning OÜ Kõpu Talu vahel, mis tekitas kahtluse, et kuludeklaratsioonis kajastatud arveid ei ole tegelikult näidatud mahus tasutud, vaid raha ringmaksetega jäetakse toetuse saajate poolt PRIA-le mulje esitatud arvete täielikust maksmisest. PRIA viis läbi täiendava kontrolli ja asus selle tulemusena seisukohale, et kuigi OÜ Motel Maria ja OÜ Kõpu Talu on asunud vastastikku üksteise ehitustel allhankija rolli ning on teinud ka omavahelisi laenulepinguid, on siiski tegemist näilike tehingutega.
5.OÜ Motel Maria esitas PRIA 19.02.2019. a otsuse peale vaide. PRIA jättis 02.07.2019. a vaideotsusega nr 13-30.3/19/417-3 vaide rahuldamata.
6.OÜ Motel Maria esitas 01.08.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus PRIA 19.02.2019. a otsuse nr 13-30.3/19/311 ja 02.07.2019. a vaideotsuse nr 13-30.3/19/417-3 tühistada. Kaebaja leidis, et subjektiivne õigus saada toetust tekib taotluse rahuldamise otsusega toetuse määramisest, millega ühtlasi tekib isikul õigus nõuda toetuse väljamaksmist vastavalt toetuse määramise tingimustele. Kaebajal tekkis selline õigus 20.01.2017. a PRIA otsuse alusel. PRIA viide ELÜPS § 80 lg 2 p-le 1 on asjakohatu, sest tegemist pole asjaoluga, mille esinemisel taotlust ei oleks rahuldatud, vaid tegemist on hilisema, taotlejale esitatud nõuete väidetava rikkumisega. Kaevatavas haldusaktis ei osuta PRIA ühelegi asjaolule, mis oleks esinenud taotluse rahuldamise ajal 20.01.2017 ning mis oleks välistanud taotluse rahuldamise, kui PRIA oleks olnud siis sellest teadlik. PRIA viidatud ELÜPS § 79 lg 4 p-des 1 ja 3 esitatud aluseid ei ole haldusaktides esitatud. PRIA soovib anda tegelikest asjaoludest erineva tähenduse kaebaja poolt peatöövõtjale OÜ-le Ardis Ehitus teostatud maksetele. PRIA väidab, et kuna OÜ Ardis Ehitus on tasunud OÜ Kõpu Talu arveid ja OÜ Kõpu Talu kuulub OÜ Motel Maria osaniku abikaasale, siis on tegemist raha ringmaksetega ja PRIA-le on jäetud mulje arvete täielikust tasumisest. Kaebaja ja OÜ Kõpu Talu on iseseisvad, pikaajaliselt tegutsenud ja eraldatud varadega äriühingud.
PRIA ei ole tuvastanud, et kaebaja maksete puhul oleks tegemist „raharingiga”. PRIA ei esita ühtegi õiguslikult pädevat argumenti selle kohta, nagu oleks OÜ Kõpu Talu ja OÜ Motel Maria majandussuhted keelatud või välistaksid investeeringutaotluse esitamise. Kaebajale ei ole OÜ-lt Kõpu Talu laekunud makseid, mis oleks puutumuses investeerimisobjektile teostatud tööde eest tasumisega. Kaebajal on laenulepingust tulenevaid kohustusi OÜ Kõpu Talu ees ning need ei ole käsitatavad omafinantseeringu näitamisena. PRIA-l lasus kohustus tõendada, et pooltevahelised suhted on loodud kunstlikult omafinantseeringu näitamiseks. Viide ülekannetele ei ole vältimatu kinnitus raharingi kohta, sest pooled on andnud selgitusi selle kohta, et tegemist on laenusuhetega. PRIA teostas vääralt kaalutlusõigust, sest haldusaktidest ei nähtu, miks on varasem haldusakt tunnistatud täielikult kehtetuks. ELÜPS § 80 lg 2 näeb ette maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise p-des 1 kuni 5 esitatud alustel. PRIA oli kohustatud toetuse maksmisest keeldumise otsuse tegema põllumajandusministri 13.03.2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord” (edaspidi määrus nr 25) § 18 lg 3 alusel 25 päeva jooksul. PRIA sai väidetavalt keeldumise alustest teada 10.09.2018, otsus on aga tehtud 19.02.2019, millega ületati oluliselt regulatsioonis esitatud tähtaega.
7.Tartu Halduskohus rahuldas 17.09.2020. a otsusega OÜ Motel Maria kaebuse ning tühistas PRIA 19.02.2019. a otsuse ja 02.07.2019. a vaideotsuse. Halduskohus põhjendas oma otsust järgmiselt.
7.1.PRIA on seisukohal, et raha liikumine kaebaja, OÜ Ardis Ehitus ja OÜ Kõpu Talu vahel näitab, et investeeringuobjekti ehitamise eest esitatud arvete täielik ja tegelik tasumine OÜ-le Ardis Ehitus on näiline. PRIA rõhutab, et vaatamata investeeringuobjekti ehitamise jms osas seotud osapoolte vahel sõlmitud lepingute olemasolule, on tegelikkuses jäetud omafinantseeringu tasumise nõue täitmata. Investeeringuobjektide ehitamist ja sihipärast kasutust ei ole PRIA toetuse saajatele ette heitnud.
7.2.Kohtu arvates ei saa PRIA nimetatud ülekannete puhul rääkida nn „raharingist“, vaid pigem jadast. Pangaülekandeid on tehtud jadas: Motel Maria - Ardis Ehitus - Kõpu Talu. Raharingiga oleks tegemist olukorras, kus ülekandeid tehakse järgmiselt: Motel Maria - Ardis Ehitus - Kõpu Talu - Motel Maria. Samuti viitab ülekannete selgitus (arve tasumine) tehingute majanduslikule sisule. PRIA ei ole võtnud selget seisukohta, kas need arved, lepingud, teostatud tööde vastuvõtu aktid jne on fiktiivsed. PRIA on küll arvesse võtnud asjaomaste ettevõtjate isiklikke suhteid, kuid ei ole tehingute kunstlikkuse hindamisel arvesse võtnud kõiki asjaomaste ettevõtjate vahelisi õiguslikke ja majanduslikke suhteid. Kohtu hinnangul võis PRIA seetõttu langetada vale otsuse, sest jättis uurimispõhimõtte täiel määral teostamata.
7.3.PRIA viitas sellele, et arved on seotud investeeringuobjektidega. Kohtule jääb arusaamatuks, et kui tasumised oli näilised, siis kuidas tasuti investeeringuobjekti valmimise eest.
7.4.Kaebaja esitas tõendid selle kohta, et ta laenas 2010. a OÜ-lt Kõpu Talu 769 600 krooni, so 49 186,40 eurot (III kd, tl 150). Laen on kajastatud ka 2016. a majandusaasta aruande bilansis (III kd, tl 151). Kohtu hinnangul ei ole sellised laenu tagasimaksed käsitletavad „raharingina”.
7.5.Määruse nr 25 § 18 lg 3 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse ELÜPS § 81 lg-s 3 sätestatud juhtudel 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Praegusel juhul leidis 02.11.2018 suulisel ärakuulamisel kinnitust, et 10.09.2018. a kontrollaruandes kajastatud PRIA seisukohad, mis on vaieldava otsuse aluseks, ei olnud suulise ärakuulamise ajaks muutunud (I kd, tl 42). Vaidlustatud otsus on tehtud sellest järeldusest 3,5 kuud hiljem (19.02.2019). Riigikohus on sarnaste tähtaegade kohta aga selgitanud, et tegemist on menetluslike tähtaegadega, mille möödumine ei too iseenesest kaasa tagasinõude õiguse lõppemist. Menetlusliku tähtaja
kehtestamise eesmärgiks on tagada mõistlik menetlusaeg asjakohase otsustuse tegemisel. Seetõttu ei too määruse nr 25 § 18 lg-s 3 sätestatud tähtaja ületamine iseseisvalt kaasa kaevatava otsuse õigusvastasust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.PRIA esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu 17.09.2020. a otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta OÜ Motel Maria kaebus rahuldamata.
8.1.Vastustaja ei nõustu halduskohtu hinnanguga, et PRIA ei võtnud tehingute hindamisel arvesse kõiki asjaomaste ettevõtjate vahelisi õiguslikke ja majanduslikke suhteid ning jättis sellega uurimispõhimõtte täiel määral teostamata. PRIA on selgitanud, et peatöövõtja OÜ Ardis Ehitus on antud skeemides olnud kolmandaks isikuks ehk vahelüliks (Motel Maria – Ardis Ehitus – Kõpu Talu ja vastupidi), kellele väidetavate tehingute eest rahasummade maksmise kaudu näidati investeeringuobjektil deklareeritud tööde tegemise eest tasumist. OÜ Ardis Ehitus maksis taotleja(te)lt rahasumma saamisel samad summad samal ajal edasi taotleja esindaja abikaasa ettevõttele (väidetavale alltöövõtjale). Sisuliselt on samade rahasummade kasutamisega deklareerinud kaks taotlejat, et neil on investeeringuobjekti eest omaosaluse osa täies ulatuses tasutud. Sellega tekitati olukord, kus majandusliku huvi kaudu seotud ettevõtted kasutavad kolmandat isikut (OÜ Ardis Ehitus), et tasuda rahasummasid ja deklareerida seega omaosaluse tasumist PRIA ees, kuid kus ühe seotud osapoole poolt tasutud rahasumma jõuab samas suurusjärgus tegelikkuses tagasi teisele seotud osapoolele (ja sealt ka tagasi algselt summa välja maksnud osapoolele). Seega jääb makstud rahasumma majanduslikult seotud osapooltele (ehk abikaasadest omanike vara hulka), või liigub toetuse saajale tagasi, mistõttu on omaosaluse tasumine toimunud kunstlikult. Selline risti lepingute sõlmimine ei ole tegelik, vaid on näiline. Olukorras, kus kaebaja juhatuse liige on kinnitanud, et omab inseneri haridust ning suudab väga hästi ise ehitada ja projekteerida (vt PRIA 02.09.2019. a vastus kaebusele, lisa 3), jääb PRIA-le arusaamatuks, mis on see eluline või majanduslik põhjus, miks teostab investeeringuobjektiga seotud töid allhanke korras hoopis tema abikaasa ettevõte. Selline vastastikku investeeringutega seotud tööde teostamine ei jäta kahtlust, et tegelikkuses olid toetuse saajad võimelised ise investeeringud teostama. See omakorda viitab sellele, et lepingute sõlmimine toimus vaid toetuse saamise eesmärgil.
8.2.Määruse nr 25 § 7 lg 9 kohaselt ei tohi taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku. Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt ei tohi antud sätte kohaselt taotleja ja hinnapakkuja olla omavahel seotud. Sätte eesmärk on tagada hinnapakkumuste koostamine turutingimustel – püütakse vältida ülehinnatud ehk kahjulikke tehinguid EL finantshuvidest lähtuvalt. Samuti tuleb sätte eesmärgiks lugeda toetuse saaja poolt ise investeeringute teostamise (ise ehitamise) välistamist. Kuigi investeeringuobjektide elluviimisel alltöövõtulepingute sõlmimine ei ole toetuse saamise nõuete kohaselt keelatud või välistatud, on antud sättega vastuolus olukord, kus tegelik tööde teostaja (antud juhul allhankija) on toetuse saajaga seotud isik. Kuivõrd määruse nr 25 §-s 7 on sätestatud toetusõiguslikkuse nõue, millele mittevastamine tooks kaasa taotluse rahuldamata jätmise, peitub PRIA hinnangul siin üks põhjustest, miks töövõtulepingud üldse sõlmiti.
8.3.Toetuse saamine ei ole isiku subjektiivne õigus. Juhul, kui isik soovib investeeringud teostada toetuse abil, peab isik ise, toetatav tegevus ja toetusetaotlus ka tegelikkuses vastama seaduses ja vastavas meetme määruses sätestatud nõuetele (antud juhul määrus nr 25). Nõuetele vastavuse ning esitatud andmete tegelikkusele vastavuse eest vastutab taotleja.
8.4.Praeguse vaidluse puhul on keskseks investeeringu teostamisel puudujääv summa, mida omavaheliste maksetega üritati nö juurde teha. Kui sõlmitud lepingud on tegelikud, siis tuleb nende alusel tasumist ka näidata. Võttes arvesse osapoolte vahelisi isikulisi ning tehingulisi
seoseid, on tegemist koordineeritud tegevusega toetuse saamiseks kunstlike tingimuste loomisel, mistõttu pole usaldusväärsed toetustaotlustele lisatud võitnud hinnapakkumus ega ka toetuste väljamaksmise eelduseks oleva kohustusliku investeeringu eest tasumine, sh omafinantseeringu kohustuse täitmine.
8.5.Vastustaja hinnangul on ilmne, et maksetaotluste menetlemise faasis ilmnenud poolte vahelised isikulised ja tehingulised seosed tegid võimalikuks toetusreeglite kunstliku täitmise, tagades nende aktsepteerimise menetlemise ajal (enne toetuse määramist). Praeguses asjas on oluline, et OÜ Motel Maria ning OÜ Kõpu Talu taotlustega seotud asjaolusid vaadeldaks ning hinnataks koos, mida halduskohus aga ei teinud. Täiendava kontrolli tulemusel tühistati toetuste määramised nii kaebaja kui ka OÜ Kõpu Talu osas.
8.6.Halduskohus väidab, et teostatud ülekannete puhul ei saa rääkida nö „raharingist“, vaid pigem jadast. PRIA sellega ei nõustu ja leiab, et kohtu väär järeldus tekkis asjaolust, et kohus ei hinnanud kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid ja tõendeid kogumis, jättes hindamata selle osa, mis puudutab OÜ Kõpu Talu toetusetaotlust. Kui seda oleks tehtud, ei oleks võimalik järeldada, et raha ei jõua toetuse saajateni tagasi.
8.7.PRIA ei nõustu ka halduskohtu seisukohaga, justkui oleks PRIA lähtunud vaid kontoväljavõtetest ning seetõttu uurimispõhimõtet rakendanud osaliselt. PRIA tegi täiendava kontrolli käigus korduvaid järelepärimisi MTA-le, toetusetaotlustega seotud hinnapakkujatele ning ehitustööde teostajale. Toimusid mitmed telefonikõned kaebajaga ning ka suuline ärakuulamine. PRIA hindas erinevaid füüsilisi (sama asukoht), raamatupidamislikke (tehingud, kontoväljavõtted, majandusaasta aruanded) ja juriidilisi indikaatoreid (seotud isikud, ühine majanduslik huvi), mis võivad viidata toetuse saamise tingimustele kunstlikult vastamisele. Halduskohus keskendus otsuses vaid kontoväljavõtetele ja tehingutele ning sellelegi vaid osaliselt, jättes skeemi teisele poolele hinnangu andmata.
8.8.PRIA kirjeldas kontrolliaruandes kõiki faktilisi asjaolusid, millest kogumis järeldub, et kumbki toetuse saaja ei ole täitnud omafinantseeringu tasumise nõuet. PRIA kirjutas üksikasjalikult lahti ka tehingute ahelad, millest nähtub, et OÜ Motel Maria ja OÜ Kõpu Talu kandsid tööde väidetavale teostajale üle summasid, mis jõudsid ringiga taotlejateni tagasi. Kontrolliaruandes kirjeldatu tõendab, et poolte vahel ringles üks ja seesama raha ning ilma selle rahata ei oleks toetuse saajatel olnud võimalik tasuda investeeringute eest määruses nr 25 sätestatud viisil. Seda kinnitavad ka kaebaja pangakontode algseisud (vt PRIA 02.09.2020. a vastus kaebusele, lisad 4-6) ning majandusaasta aruanded. Kuivõrd vaidlust ei ole selles, kas investeeringud on teostatud, siis paikvaatluse tegemine täiendava kontrolli raames ei oleks midagi enamat tõendanud. Vaidlusalune asjaolu on dokumentide kontrollimisel tuvastatav ning seda on PRIA ka teinud. PRIA on uurimispõhimõtet järginud maksimaalsel võimalikul määral ning PRIA hinnangul võimaldavad asjas kogutud andmed väita, et kaebaja on kunstlikult loonud tingimused vastamaks toetuse saamise nõuetele.
8.9.Määruse nr 25 § 17 lg 1 seab toetuse väljamaksmise tingimuseks selle, et toetuse saaja, pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist, on selle eest täielikult või osaliselt tasunud. Antud juhul ei ole kaebaja taotlenud toetuse välja maksmist enne kulutuste tegemist määruse nr 25 § 19 kohaselt, seega ei ole osaline tasumine asjassepuutuv. Kaebaja pidi lisaks saadud toetusele ja laenule investeeringu teostamiseks ise kandma järgmise summa: investeeringu abikõlblik maksumus km-ta 352 810,30 eurot – määratud toetus 141 124,12 eurot – MES-i laen 100 000 eurot = 111 686,18 eurot + km 70 562,06 eurot. Kaebaja kontoväljavõtteid ning majandusaasta aruandeid hinnates nähtus, et sellised vahendid tal puudusid.
8.10.Tasumise kunstlikkust ei kõrvalda ka see, et pooled tegid ülekanded lepingute ja üksteisele väljastatud arvete alusel, ning et kaebaja tegi ülekanded tema kontole laekunud raha arvel. Selliselt vastastikku samas suurusjärgus arvete esitamise ja tasumise tulemusel ei tekkinud muutust poolte rahalises seisus. Selles tähenduses ei omagi niivõrd tähtsust see, kas investeeringu tegelik maksumus oli võitnud hinnapakkumuses märgitust odavam või
tegelikkuses ei teostanud investeeringuobjektiga seotud töid mitte võitnud hinnapakkuja, vaid toetusesaaja(d) ise. Mõlemal juhul esineb vastuolu rahastamise tingimustega. Peamist tähtsust omab see, et omavaheliste näilike lepingute ning neil põhinevate tehingutega ringles poolte vahel sama raha, mis omakorda tähendab, et tegelikkuses ei ole toetusesaajad, sh kaebaja, täitnud omafinantseeringu nõuet ning nõuet tasuda tehtud investeeringute eest enne toetuse väljamaksmist.
8.11.Toetuse väljamaksmiseks ei piisa üksnes määrusega nõutud dokumentide olemasolust. Selline käsitlus viiks olukorrani, kus toetus tuleks välja maksta isegi juhul, kui sisuliselt on nõutud eeldused täitmata ehk nõuete täitmine on saavutatud kunstliku kujundamise tulemusena. Vastastikku lepingute sõlmimise kaudu saavutasid toetusesaajad olukorra, kus nad võlgnesid vastastikku tehtud tööde eest. Asjaolu, et neil tegelikkuses puudusid vahendid investeeringute eest tasumiseks üksnes rõhutab seda, et vastastikku tehtud maksetel puudus majanduslik sisu ja eesmärgiks oli toetuse väljamaksmise tingimuse vormiline täitmine. Sellisel viisil tasumine muudab sisutuks nii investeeringuobjekti eest tasumise kui ka omafinantseeringu kandmise nõude. Määruses nr 25 sätestatud omafinantseeringu nõue tähendab, et toetuse saajal on kohustus vastava protsendi ulatuses leida sisemised või välised rahalised allikad investeeringuobjekti eest tasumiseks. Kui aga toetuse saajal õnnestub varjata investeeringuobjekti tegelikku madalamat maksumust või tööde tegelikku teostajat (tehes tööd tegelikkuses ise), saavutab ta olukorra, kus saadud toetusega makstakse kinni nii investeeringu toetuse osa kui ka taotleja kanda jääv omafinantseering osaliselt või täies mahus. See ei ole kooskõlas toetuse tingimuste ega ka eesmärkidega.
8.12.PRIA peamiseks eesmärgiks on EL finantshuvide kaitse ning valeandmete esitamine on oluline oht EL finantshuvidele. Seetõttu on ka Euroopa Kohtu praktika pettuse (sh valeandmete esitamise) tuvastamisel pigem jäik. Nimelt tuleneb Euroopa Kohtu praktikast (C-240/03, C-500/99), et toetuse tühistamine ei ole piiratud üksnes selle osaga, mis ei ole õigustatud eeskirjade eiramise seisukohast lähtuvalt. Sisuliselt on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et valeandmete esitamine, haldusorgani eksitusse viimine ning oluliste andmete varjamine rikub toetuse andmise olulisi tingimusi ning kogu toetuse tühistamine on nende asjaolude esinemisel proportsionaalne. Ka rahastamisega taotletud eesmärgi saavutamine ei ole asjaolu, mis iseenesest avaldaks sellist mõju, et finantsabi täies ulatuses tühistamist nõudev sanktsioon oleks ebaproportsionaalne. Kohustus järgida rahastamise tingimusi on võrdväärselt asjaomase meetme tegeliku täitmise kohustusega üks toetuse saaja peamisi kohustusi ja on seetõttu ühenduse finantsabi andmise eelduseks. Toetuse ja/või -maksetaotlustega valeandmete esitamise näol on tegemist rahastamise tingimuste eelduste rikkumisega, mis tähendab, et valeandmete esitamise tuvastamisel, vaatamata sellele, et toetuse eesmärgid on ellu viidud, on õigustatud toetuse täies ulatuses tühistamine.
8.13.Halduskohus viitas Riigikohtu 17.12.2018. a otsusele haldusasjas nr 3-16-567, mille p-s 10 on selgitatud, et üldine õiguste kuritarvitamise keeld on nii EL ühtse põllumajanduspoliitika kui ka üldse EL õiguse üldpõhimõte ning et kuritarvituse kindlakstegemisel tuleb hinnata isiku tegevuse objektiivset ja subjektiivset külge. Edasi-tagasi maksete toimumine, vastastikku lepingute sõlmimine ning arvete esitamine, vastustaja rahaline seis enne kõnesoleva ülekannete ahela korraldamist ning toetusesaajate võimekus taotlusaluste investeeringute ise teostamiseks moodustavadki objektiivsete asjaolude kogumi, mis koostoimes näitavad, et määrus nr 25 § 7 lg-s 1 ja § 17 lg-s 1 sätestatud nõuded täideti vaid kunstlikult. Vastustaja peab oluliseks asjaoluks ka ettevõtete otsustuspädevate isikute vahelist seotust, mis lihtsustas ajada asju koostöös selliselt, et kaebaja vastaks toetuse saamise tingimustele. Vaidlusaluse makseahela loomise näol on seega tegemist tahtliku tegevusega, mille eesmärk oli vastata toetuse saamise tingimustele (subjektiivne kriteerium). Kui valeandmete esitamine või vajaliku teabe hooletusest esitamata jätmine on tuvastatud, siis on EL õigusest tulenevalt igal juhul õiguslikuks tagajärjeks täielik toetusest ilmajätmine.
9.Kaebaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
9.1.Kaebaja leiab, et PRIA kasutab järjekindlalt trafaretseid ja sisutuid loosungeid haldusotsuste õiguslikul sisustamisel: „skeem”, „raharing”, „tehingute kunstlikkus”, „näilikud tehingud”, „väidetavad tehingud”, „raha jõuab tagasi”, „mõlemad taotlejad tegutsevad kõrvuti sisuliselt samal objektil”, „ehitaja on antud skeemides olnud kolmandaks isikuks” jne. PRIA kasutab haldusmenetluse võimalusi laialivalguvaks sildistamiseks ja hämamiseks ning pole esitanud konkreetseid tõendeid kaebaja õigusvastase käitumise kohta ja ei ole uurinud tehingute majanduslikku sisu.
9.2.PRIA seisukoht, et tema kahtlustus kaebaja poolt tingimuste kunstliku loomise kohta oli piisav negatiivsete haldusotsuste tegemiseks, ei tugine seadusele ega kohtupraktikale. Deklaratiivne taotleja süüdistamine tingimuste kunstlikus loomises on ebapiisav ja ei ole haldusotsuse põhjendamine HMS § 56 tähenduses.
9.3.Apellatsioonkaebuses on esitatud etteheide taotlejale määruse nr 25 § 7 lg 9 rikkumises taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku. Kaebaja ei ole hinnapakkuja OÜ Ardis Ehitus osanik, aktsionär, liige või juhatuse liige. Seda ei ole ka OÜ Kõpu Talu. PRIA ei esita ühtegi õiguslikult pädevat argumenti selle kohta, nagu oleks OÜ Kõpu Talu ja OÜ Motel Maria majandussuhted keelatud või välistaks investeeringutaotluse esitamise. Faktilisi asjaolusid selle kohta, et hinnapakkuja pakkumuse ülehindamine või omafinantseeringu nõue on täitmata, vastustaja ei esita.
9.4.PRIA seisukoht, et sellisel lepingute sõlmimisel puudub eluline või majanduslik huvi, on paljasõnaline ja asjakohatu. Asjaolu, et PRIA hindab tehinguid näiliseks, ei ole põhjendatav hinnanguga, et puudub majanduslik huvi. Kaebaja majanduslik huvi oli lepinguobjekt valmis saada ja käesolevaks ajaks on see tulemus realiseerunud.
9.5.Vastustaja viited määruse (EL) nr 640/2014 art 35 lg-le 6 on arusaamatud osas, millega viidatakse juhistele olukorras, kus toetuse saaja esitas toetuse saamiseks võltsitud tõendeid või jättis vajaliku teabe hooletuse tõttu esitamata. PRIA ei esita nimetatud asjaolude esinemise kohta ühtegi asjakohast tõendit.
10.Täiendavas seisukohas lisab kaebaja, et ehitustööd ja materjali hanked teostasid ka OÜ Roots Ehitus ja AS Puumarket. OÜ Ardis Ehitus kasutas seega ka teisi alltöövõtjaid. PRIA osutab sellele, et abikaasale kuuluv ettevõte ei tohi teha allhanget objektil, kus investeeringutaotleja on tema abikaasa ettevõte. Kuna õigusnorm sellise keelu kohta puudub, siis võib selline seisukoht olla isegi diskrimineeriv.
11.Vastuses kaebaja täiendavale seisukohale leiab vastustaja, et kaebaja esitatud seisukohad on meelevaldsed ning sisaldavad ebaõigeid väiteid. Näiteks väide selle kohta, justkui oleks PRIA osutanud sellele, et alltöövõtja vaidlusalusel objektil oli ainult OÜ Kõpu Talu. Sellist väidet vastustaja esitanud ei ole.
11.1.Kaebaja ei ole senise menetluse käigus põhistatud vastuväiteid tuvastatud asjaolude osas esitanud. Täiendavate seisukohtadega püüab kaebaja jätta muljet, et igasugune seotus isikute vahel puudus. Kuigi äriühingud on enda tegevused justkui ära jaganud, on ilmne, et äriühingud koos moodustavad terviku, tegutsedes ühiselt sama kaubamärgi all ning ühise eesmärgi nimel. PRIA teadmine toetuse määramisel ettevõtete ühiselt tegutsemisest ei ole asjassepuutuv, kuivõrd probleem ei seisne selles, et seotud isikud mõlemad toetust taotlevad, vaid selles, et seotud isikud teostavad üksteise investeeringuobjektidega seotud töid ning tasumisel ringleb poolte vahel üks ja sama raha.
11.2.Määruse nr 25 § 6 p 10 alusel ei ole abikõlbulikuks kuluks tasu taotleja enda, tema töötaja või tema liikme tehtud töö eest. Sätte seletuskirja järgi tähendab eeltoodu ka seda, et toetuse taotleja või saaja ei tohi teha allhankeid toetataval objektil. Olukorras, kus investeeringuobjektil
ei teosta töid meetme määruses sätestatud korras valitud pakkuja pakkumuses näidatud hinnaga, vaid toetuse saaja ise või temaga seotud isik, on eeltoodud nõuetest mööda mindud - tekkivad kulud ei ole abikõlblikud ning töid teeb isik, kellel hinnapakkumuse esitamise õigust ei oleks olnud.
11.3.Vastastikku seotud isikute poolt sama peatöövõtjaga alltöövõtulepingute sõlmimine on vastustaja hinnangul antud vaidluse puhul keskse tähtsusega. Kaebaja selgitused alltöövõtulepingute sõlmimise osas ei ole loogilised. Tavaolukorras peaks alltöövõtjate kasutamine tähendama tellija jaoks kõrgemat hinda, kuivõrd nii peatöövõtja kui ka alltöövõtjad soovivad tehtava tööga saada ka kasumit. Antud juhul ei olnud peatöövõtja ehitushindade pideva kasvu tõttu nõus pakutud hinnaga töid teostama. Kuidas saab sellise olukorra lahendada tööde teostamiseks isikute ringi suurendamisega, jääb arusaamatuks. Samuti ei saa pidada eluliselt usutavaks, et ühiselt tegutsevad ja abikaasadele kuuluvad äriühingud reaalses majandustegevuses ehk konkurentsi tingimustes osutuvad alltöövõtjateks teineteise investeerimisobjektidel, mis koos moodustavad terviku. Vastustaja hinnangul on usutavam, et alltöövõtulepingud sõlmiti näiliselt toetuse saamise tingimustele vastamise saavutamise eesmärgil.
11.4.Kaebaja on faktiliste asjaolude ümberlükkamise asemel asunud naeruvääristama vastustaja sõnakasutust, märkides sisutuks loosungiks muuhulgas väljendid „tehingute kunstlikkus“, „EL finantshuvid“, „raharing“ jm. Toetuse saamise tingimuste kunstlik täitmine ning EL finantshuvide kaitse kohustus ei ole sisutud loosungid, vaid EL õiguses kasutuses olevad olulist kaalu omavad mõisted. Arvestades toetuspettuste esinemise ja tuvastamise rohkust, mille üheks peamiseks tunnuseks on näilikud tehingud poolte vahel, on täiesti alusetu ka poolte vahel raha ringlemise tähendust pisendada. Toetusõiguse mõistes tähendab investeeringu eest tasumine (sh omafinantseeringu) ringmaksetena või edasi-tagasi kannetega, et tegelikkuses ei ole investeeringu eest kulutusi deklareeritud ulatuses tehtud ning osaliselt või täielikult on täitmata ka omafinantseeringu tasumise nõue.
11.5.Kaebaja on läbivalt tuginenud sellele, et tal oli olemas vajalik omafinantseering, mida ta on projekti elluviimiseks nõutavas mahus kasutanud. Kaebaja tugineb enda seisukoha tõendamiseks laenulepingutele, mille olemasolu ta tegelikult tõendanud ei ole, samuti MES-ilt saadud laenule, mis ei kata kogu omafinantseeringu summat. Asjaolu, et kaebaja on pangaülekandega talle esitatud arve(te) eest tasunud, ei tõenda investeeringuobjekti eest terves ulatuses kulutuste kandmist, kui tegelikkuses on tuvastatud, et poolte vahel ringles üks ja sama raha.
11.6.Ka ei oma iseenesest tähtsust see, kas kaebajal oli omafinantseeringu tasumiseks vajalik summa olemas. Investeeringu eest täieliku tasumise nõuet ei saa pidada täidetuks olukorras, kus vähemalt osaliselt liikus tasutud summa seotud isikute kaudu kaebaja kätte tagasi ning isikute tegelik varaline olukord lõpptulemusena ei muutunud. Oluline on see, et konkreetsed investeeringu raames esitatud arved oleksid terves ulatuses reaalselt tasutud. Hinnata tuleb tegelikult tehtud toimingute õiguspärasust, mitte hüpoteetiliselt võimalike tegevuste õiguspärasust, mis tegelikkuses aset leidnud ei ole. Seega kaebaja etteheited seoses tema varalise seisundi väljaselgitamise või selgitama jätmisega ei oma selle vaidluse juures mingit tähtsust. Kaebaja ei ole mingil viisil selgitanud ega tõendanud, et poolte vahel ei ringelnud üks ja sama raha, mille tulemusel majanduslikult taotleja(te) olukord ei muutunud. Kaebaja üksnes väidab paljasõnaliselt, et PRIA väited nn „ringmaksete“ kohta ei ole tõendatud ega õiged.
11.7.Maaelu arengu toetuse eesmärgiks saab pidada ka majandustegevuse soodustamist. See väljendub mitte üksi toetuse saaja ettevõtluse toetamises, vaid ka selles, et investeeringu elluviimise võimaluse saavad toetusesaajast mittesõltuvad ettevõtted ning ühingute vahel toimub majanduslikus tähenduses reaalne käive. Neid eesmärke praegusel juhul saavutatud ei ole. Isegi juhul, kui OÜ Ardis Ehitus, OÜ Kõpu Talu ja kaebaja soovisid näidata end seotuna lepinguliste kohustustega ühelt poolt sooviga teostada investeeringuobjektidega seotud töid ja
teisalt nende eest tasuda, ei välista see, et eraldi võetuna õiguspäraste tehingute koosmõjus saavutati tulemus, mis on vastuolus toetuse tingimustega. Vastustaja on tuvastanud piisavalt asjaolusid toetuse tingimuste kunstliku täitmise tõendamiseks. Kaebaja pidi tõendama, et toetuse tingimuste täitmine ei olnud üksnes vormiline. Seda ei ole kaebaja aga teinud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et PRIA apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada ning ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab OÜ Motel Maria esitatud kaebuse tervikuna rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
13.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud seisukohaga, mille kohaselt ei ole PRIA tehingute kunstlikkuse hindamisel arvesse võtnud kõiki asjaomaste ettevõtjate vahelisi õiguslikke ja majanduslikke suhteid ning võis seetõttu langetada vale otsuse, sest jättis uurimispõhimõtte täiel määral teostamata.
14.Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidluse all, kas kaebaja ühes OÜ-ga Kõpu Talu lõi kunstlikult tingimused toetuse määramiseks ja väljamaksmiseks ning vaidlus käsitleb maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetust. Selle määramist reguleerib ELÜPS ning selle alusel antud põllumajandusministri 13.03.2015.a määrus nr 25.
14.1.Vastustaja viitab vaidlusaluses 19.02.2019. a otsuses nr 13-30/19/311 järgmistele õigusaktide sätetele: ELÜPS § 79 lg 4 p-dele 1 ja 3, mille kohaselt lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõikes 7 ja artiklis 60 ning sama määruse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustele tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti või kui taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; ELÜPS § 80 lg 2 p-le 1, mille kohaselt maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud; ELÜPS § 81 lg-tele 3 ja lg 4, mille järgi teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA või riigi sihtasutus taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks; Määruse nr 1306/2013 art 60, mille järgi ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele; Määruse nr 25 § 18 lg-le 3, mille kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 81 lg-s 3 sätestatud juhtudel 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Sellisel juhul ei hüvitata toetuse saajale ka ettevalmistavale tööle tehtud kulutusi; Määruse nr 25 § 17 lg-le 1, mille järgi esitab toetuse väljamaksmiseks toetuse saaja pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse.
14.2.Ringkonnakohtu hinnangul puutuvad asjasse veel ka määruse nr 25 § 6 p 10, mille
kohaselt ei ole abikõlbulikuks kuluks tasu taotleja enda, tema töötaja või tema liikme tehtud töö eest ning määruse nr 25 § 7 lg 9, mille järgi ei tohi taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku.
15.Vastustaja tugines vaidlusalust 19.02.2019. a otsust tehes järgmistele asjaoludele.
15.1.OÜ Kõpu Talu ja OÜ Motel Maria esitasid PRIA-le 2016. a toetustaotlused meetme „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus“ määruse (meetme number 6.4) alusel toetuse saamiseks. Mõlema OÜ asukoht on Pärnumaal Kõpu külas ning toetuse saajad tegutsevad kõrvuti asetsevatel katastriüksustel ja reklaamivad end ühtse tervikuna Maria talu nime all, omades ka ühist kodulehte veebis aadressil www.maria.ee.
15.2.Toetuse saaja OÜ Kõpu Talu ainuosanik ja üks juhatuse liikmetest on R. Rand, kes on ühtlasi toetuse saaja OÜ Motel Maria ainuosaniku ja juhatuse liikme E. Ranna abikaasa. Mõlema toetuse saaja investeeringuobjektideks on ehitised kõrvuti asetsevatel katastriüksustel ning nende rajamiseks on mõlemal juhul hankijaks OÜ Ardis Ehitus.
15.3.2017. a esitasid mõlemad toetuse saajad PRIA-le maksetaotlused toetuse välja maksmiseks. Maksetaotluste menetlemise raames märkas PRIA, et lühikese ajavahemiku jooksul tehti makseid hankija OÜ Ardis Ehitus ja toetuse saajate OÜ Motel Maria ning OÜ Kõpu Talu vahel ja see tekitas kahtluse, et kuludeklaratsioonis kajastatud arveid ei ole tegelikult näidatud mahus tasutud, vaid raha ringmaksetega jäetakse toetuse saajate poolt PRIA-le mulje esitatud arvete täielikust maksmisest. Järelepärimiste vastustena saadud kontoväljavõtted kinnitasid eelnimetatud kahtlusi.
15.4.Määrus nr 25 § 17 lg 1 seab toetuse väljamaksmise tingimuseks selle, et toetuse saaja pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist on selle eest täielikult või osaliselt tasunud. Käesoleval juhul ei ole tegemist osalise tasumisega (määruse nr 25 § 19 lg 1 tähenduses). Kuna toetuse väljamaksmise tingimuse täitmine (investeeringu täielik tasumine) on näilik, siis ei ole tasumist täies ulatuses toimunud ja meetme 6.4 määruse nõuet on rikutud ning PRIA-le on seega teadlikult esitatud valeandmeid. Võttes arvesse menetluse käigus kogutud tõendeid, tuleb jätta toetus välja maksmata ning tühistada toetuse määramise otsus, kuna kontrolli käigus on tuvastatud, et taotlustes on esitatud teadlikult valeandmeid (ELÜPS § 62 lg 2 p 4).
15.5.OÜ Motel Maria 08.11.2017. a maksetaotluse raames esitati PRIA-le OÜ Ardis Ehitus arve nr 17168, 29.09.2017 kogusummas 92 059,80 eurot Motel Maria peahoone ehitustööde eest. Arve tasumise tõendamiseks esitati ka kaks maksekorraldust, mille kohaselt OÜ Motel Maria tasus arve 02.10.2017 kahe osamaksena kokku summas 92 059,80 eurot (62 059,80 ja 30 000,00 eurot).
15.6.Täiendava kontrolli raames saatis PRIA järelepärimise investeeringuobjektiks oleva Motel Maria peahoone ehitustööde teostajale, OÜ-le Ardis Ehitus ettevõtte pangakontode väljavõtete saamiseks perioodi 01.01.2017-31.12.217 kohta. Saadud pangakonto väljavõttelt nähtus, et OÜ Ardis Ehitus, olles saanud 02.10.2017 ülekandega raha toetuse saajalt OÜ-lt Motel Maria, tegi samal päeval pangaülekande OÜ Motel Maria omaniku E. Ranna abikaasa R. Ranna ettevõttele OÜ Kõpu Talu summas 62 000,00 eurot, märkides selgituseks arve nr 339A osaline. Järgmisel päeval, 03.10.2017 tegi hankija OÜ Ardis Ehitus veel ülekande OÜ Kõpu Talu pangakontole summas 7 240,00 eurot, märkides selgituseks arve 339A lõplik.
15.7.08.11.2017 maksetaotluse raames esitas OÜ Motel Maria PRIA-le ka OÜ-lt Ardis Ehitus saadud arve nr 17169 summas 1 188,00 eurot. Arve tasumise tõendamiseks esitati PRIA-le maksekorraldus, mis oli tehtud 02.10.2017 summas 1 188,00 eurot.
15.8.Kontrollitud pangaülekannetest nähtub, et perioodil 02.10.2017 - 03.10.2017 on OÜ Motel Maria teinud investeeringuga seotud makseid (tasudes arveid nr 17168 ja nr 17169) kogusummas 93 247,80 eurot hankijale OÜ Ardis Ehitus, millest hankija koheselt ca 2/3 summast (ehk 69 240,00 eurot) kandis edasi OÜ-le Kõpu Talu. Seega jõudis toetuse saaja poolt
makstud summast tagasi toetuse saaja abikaasa ettevõtte OÜ Kõpu Talu pangakontole 74,25% kaebaja tehtud maksetest.
15.9.Vaidlust pole selle üle, et OÜ Motel Maria ja OÜ Kõpu Talu tegutsevad sisuliselt ühe taluna ning koostoimiva majandusüksusena tegutsemist kinnitab ka kontrolliaruande lisas nr 2 olev „Protokoll ehitustöö tegemiseks Maria ratsakeskuse objektil“. Eelmainitud protokollis, mis on sõlmitud toetuse saaja OÜ Motel Maria ja hankija OÜ Ardis Ehitus vahel, on ehitustööde objektiks toetuse saaja OÜ Kõpu Talu ratsakeskus, ent dokumendi pealkirjas märgitud „Maria ratsakeskus“ viitab sellele, et OÜ Kõpu talu ja OÜ Motel Maria tegutsevad ühise majandusüksusena.
15.10.Toetuse saaja OÜ Motel Maria 08.01.2018. a maksetaotluse raames esitati PRIA-le hankija OÜ Ardis Ehitus arve nr 17203, 01.11.2017 kogusummas 50 730,00 eurot. OÜ Motel Maria esitas arve tasumise tõendamiseks kaks maksekorraldust - 07.11.2017 tasutud 32 194,40 eurot ja 08.11.2017 tasutud 18 535,60 eurot. 07.11.2017 – 08.11.2017 tehingutest nähtub, et OÜ Motel Maria investeeringuobjektiga seotud arve nr 17203 tasumiseks saadakse raha hankijalt, OÜ-lt Ardis Ehitus. 07.11.2017 tasub hankija arvet nr 91 summas 32 011,44 eurot OÜ-le Motel Maria, kes kannab kohe 32 194,40 eurot OÜ-le Ardis Ehitus tagasi, näidates nii investeeringuobjektiga seotud arve nr 17203 osalist tasumist. 08.11.2017 kannab toetuse saaja abikaasa ettevõte OÜ Kõpu Talu OÜ-le Motel Maria kahe ülekandega 64 730,00 eurot vastavalt summades 41 460,00 ja 23 270,00 eurot. OÜ Motel Maria teeb samal päeval kolm ülekannet hankijale OÜ-le Ardis Ehitus summades 23 300,00 eurot, 18 535,60 eurot (investeeringuga seotud arve nr 17203 osaline tasumine) ja 23 125,12 eurot (kaks viimast ülekannet kokku on 41 660,72 eurot). OÜ Ardis Ehitus kannab koheselt toetuse saaja abikaasa ettevõttele, OÜ Kõpu Talu kolme pangaülekandega 84 711,00 eurot (40 425,12 eurot, 23 285,88 eurot ja 21 000,00 eurot). Seega võib nende pangatehingute põhjal näha, et taotleja abikaasa ettevõtte OÜ Kõpu Talu kannab hankijale OÜ Ardis Ehitus 7.-8. novembril üle 104 730,00 eurot ning Ardis Ehitus OÜ kannab 08.11 OÜ-le Kõpu Talu sellest rahast tagasi 84 711,00 eurot.
15.11.Perioodil 07.11.207 – 08.11.2017 on toetuse saaja OÜ Motel Maria teinud investeeringuga seotud makseid (tasudes arvet nr. 17203) kogusummas 50 730,00 eurot hankijale OÜ Ardis Ehitus, mis kantakse koheselt hankija poolt OÜ-le Kõpu Talu edasi. Seega jõuab toetuse saaja poolt makstud summa tagasi tema abikaasa ettevõtte OÜ Kõpu Talu pangakontole ning raha selline liikumine näitab, et investeeringuobjekti ehitamise eest esitatud arvete täielik tasumine hankijale on näilik ja kunstlik. Ka Euroopa Kohus on oma otsuse C-607/13 p-s 67 märkinud, et tehingute kunstlikkuse hindamisel saab nende tehingute puhul arvesse võtta kõiki asjaomaste ettevõtjate vahelisi õiguslikke, majanduslikke ja/või isiklikke suhteid.
15.12.07.11.2017 – 08.11.2017 kantakse toetuse saajateks olevate ettevõtete (OÜ Motel Maria ja OÜ Kõpu Talu) pangakontodelt hankijale OÜ Ardis Ehitus üle 137 155,12 eurot, millest hankija maksab omakorda toetuse saajatele tagasi 116 722,40 eurot. Selline rahade liikumine kahe taotleja ja nende ühise hankija pangakontode vahel tekitab näilise omaosaluse tasumise investeeringute teostamisel.
15.13.Teostatud uurimise käigus on tuvastatud, et hankija poolt taotlejale OÜ Motel Maria esitatud arve nr 17168, 29.09.2017 kogusummas 92 059,80 eurot ei ole täielikult tasutud. PRIA-le esitatud arve tasumist tõendavate dokumentide kohaselt on hankijale tasutud taotleja OÜ Motel Maria pangakontolt 02.10.2017 arve nr 17168 osaliselt summas 62 059,80 eurot ja teise pangaülekandega 30 000,00 eurot, ent 02.10.2017 kandis hankija saadud summa edasi taotleja abikaasa ettevõtte OÜ Kõpu Talu pangakontole summas 62 000,00 eurot ning 03.10.2017 veel summas 7 240,00 eurot.
15.14.Taotleja OÜ Motel Maria 08.01.2018 maksetaotluse raames esitati PRIA-le hankija OÜ Ardis Ehitus poolt väljastatud arve nr 17203, 01.11.2017 summas 50 730,00 eurot. OÜ Motel Maria tasus hankijale arve 07.11.2017 summas 32 194,40 eurot. Raha arve tasumiseks aga oli
saadud hankijalt OÜ Ardis Ehitus, kes oli OÜ-le Motel Maria samal päeval eelnevalt tasunud arve nr 91 summas 32 011,44 eurot. Seega oli investeeringuobjektiga seotud arve tasumiseks tekitatud raharing, mille raames andis hankija OÜ Ardis Ehitus ise OÜ-le Motel Maria arve tasumiseks vajaliku raha. Täiendava kontrolli raames saadud pangakonto väljavõtetelt selgus, et raha ringmakse algas ning lõppes hankija OÜ Ardis Ehitus pangakontol. Seega ei ole ka selle arve täielik tasumine tõendatud ning mõlema arve tasumisel on rikutud määruse nr 25 § 17 lg-s 1 kajastatud nõuet.
15.15.OÜ Motel Maria ja OÜ Kõpu Talu ei ole täitnud omafinantseeringu nõuet. Erinevatel päevadel OÜ Motel Maria, OÜ Kõpu Talu ja OÜ Ardis Ehitus vahel tehtud paljudest tehingutest nähtub, et taotlejatena kannavad OÜ Motel Maria ja OÜ Kõpu Talu tööde teostajale üle summasid, mis jõuavad ringiga taotlejateni tagasi. Seega on tegemist näilike tehingutega, mis ei näita tegelikku tasumist teostatud tööde eest. Kuigi taotlejatena on OÜ Motel Maria ja OÜ Kõpu Talu asunud vastastikku üksteise ehitustel allhankija rolli ning on teinud omavahelisi laenulepinguid, on siiski tegemist näilike tehingutega. Kuna toetuse väljamaksmise tingimuse täitmine (investeeringu täielik tasumine) on näilik, siis ei ole tasumist täies ulatuses toimunud ja rikuti määruse nr 25 § 17 lg 1 nõuet ning esitati valeandmeid ELÜPS § 62 lg 2 p 4 mõistes.
16.Ringkonnakohus nõustub eeltoodu alusel PRIA-ga, et kaebaja ja OÜ Kõpu Talu on omavahel seotud isikud. Kaebaja investeeringuobjekti kogumaksumus oli 422 184,36 eurot, sellest abikõlblik maksumus 351 820,30 eurot. Kaebajale määrati toetus summas 141 124,12 eurot. See tähendab, et kaebaja omaosalus abikõlblike kuludena pidi olema 210 696,18 eurot. Kaebaja 08.11.2017. a maksetaotluse järgi oli kaebaja tasunud investeerimisobjekti ehitustööde eest 93 247,80 eurot (netosummas 77 706,50 eurot) ning taotles toetuse väljamaksmist 31 082,60 euro ulatuses. 08.01.2018. a maksetaotluse järgi oli kaebaja teinud investeeringuid kogusummas 50 730, 00 eurot (netosummas 42 275,00 eurot) ja taotles toetuse väljamaksmist summas 16 910,00 eurot. Ülejäänud osa oleks kaebajal tulnud kanda omafinantseeringuna. Vastutaja tugines vaidlustatud otsuses sellele, et kaebaja ja OÜ Kõpu Talu on seotud ettevõtted nii isikliku seose (omanikud ja juhatuse liikmed on abikaasad) kui ka ühise majandusliku huvi kaudu (ühine tegutsemine Maria talu nime all). Kaebaja ja OÜ Kõpu Talu ühist ja kooskõlastatud tegutsemist ühise eesmärgi nimel näitab ka asjaolu, et probleemide tekkimisel OÜ-ga Ardis Ehitus pakkusid äriühingud välja lahenduse, et kaebaja investeerimisobjektil saab alltöövõtjaks OÜ Kõpu Talu ja vastupidi. Eeltoodud skeem sarnaneb tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 lg-s 1 antud seotud isikute mõistega, mille järgi on isikud omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Muuhulgas käsitletakse igal juhul seotud isikutena abikaasasid (p 1) ning juriidilisi isikuid, kelle osakapitalist üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele (p 5). Sätte sõnastusest tulenevalt võivad isikud olla TuMS § 8 lg 1 tähenduses seotud ka juhul, kui neil on ühine majanduslik huvi muul kui loetelus toodud alusel või viisil, kui isikud tegutsevad ühise eesmärgi (sh õigusvastase eesmärgi) nimel ja annavad mõlemad sellesse oma panuse. PRIA analüüsis seega põhjalikult kaebaja ja OÜ Kõpu Talu seotusele viitavaid asjaolusid ja leidis põhjendatult, et kahe äriühingu tegutsemine koos ning abielusidemed nende seaduslike esindajate ja osanike vahel on piisavad, et pidada äriühinguid seotud isikuteks. Ringkonnakohus nõustub sellega, märkides veel, et juba tegutsemine viisil, mis kolmandatele isikutele jätab mulje kahest äriühingust kui ühest majandusüksusest, on piisav, et lugeda kaebaja ja OÜ Kõpu Talu seotud isikuteks. Kaebaja ei ole kaebuses esitanud väiteid ja põhjendusi, mis vastustaja sellise seisukoha ümber lükkaks.
17.Määruse nr 25 § 17 lg 1 alusel on maksetaotluse rahuldamise ehk toetuse väljamaksmise eelduseks see, et toetuse saaja on tegevuse ellu viinud ja selle eest tasunud. Vastustaja on ringkonnakohtu hinnangul veenvalt näidanud, et teine neist tingimustest ei olnud täidetud. Näiliselt on kaebaja talle esitatud arved küll OÜ-le Ardis Ehitus tasunud, kuid tegelikult liikus üle kantud raha hankija käest vähemalt 2/3 ulatuses kohe kaebajaga seotud ettevõtte OÜ Kõpu Talu kätte ning sealt OÜ Ardis Ehitus kaudu tagasi kaebajale. Raha selline liikumine näitab, et investeeringuobjekti ehitamise eest esitatud arvete täielik ja tegelik tasumine hankijale oli näiline. Poolte vahel ringles sama raha ning ilma selle rahata ei oleks toetuse saajatel (sh kaebajal) olnud võimalik tasuda investeeringute eest määruses nr 25 sätestatud viisil. Eeltoodut kinnitavad ka vastustaja poolt halduskohtule esitatud kaebaja pangakontode algseisud (kd I, lk 44-55) ning majandusaasta aruanded. Ringkonnakohus ei korda selles osas PRIA vaidlustatud otsuse põhjendusi.
18.Kaebaja ei nõustu vastustaja järeldustega kaebusest nähtuvalt pigem põhjendusel, et maksed OÜ-lt Ardis Ehitus OÜ-le Kõpu Talu ja sealt tagasi kaebajale toimusid nende ühingute tavapärases majandustegevuses, vastavalt alltöövõtulepingu ja laenulepingu alusel. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et alltöövõtulepingut OÜ Ardis Ehituse ja OÜ Kõpu Talu vahel saab pidada näilikuks tehinguks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kaebaja sõlmis 17.09.2017 OÜ-ga Ardis Ehitus töövõtulepingu, milles tööde kogumaksumuseks oli 422 184,30 eurot (kd I, lk 143-144). Samal päeval sõlmis OÜ Ardis Ehitus alltöövõtulepingu OÜ-ga Kõpu Talu (kd I, lk 175). Alltöövõtulepingus on lepingu objektina nimetatud Motel Maria peahoone ehitustööd. Lepingu hinna kohta on öeldud, et see kujuneb vastavalt soetatud materjalidele, teostatud töödele, milles lepitakse kokku jooksuvalt tööde käigus. Sarnaselt sõlmis OÜ Kõpu Talu töövõtulepingu Ardis Ehitusega, kes sõlmis alltöövõtulepingu kaebajaga. Kaebaja ja OÜ Kõpu Talu andsid kontrollimenetluses ühise selgituse (I kd tl 167-168). Selle põhjal sõlmiti alltöövõtulepingud seetõttu, et OÜ Ardis Ehitus ei olnud ehitushindade tõusu tõttu enam nõus kaebajale ega OÜ-le Kõpu Talu väljastatud hinnapakkumises pakutud hinnaga ehitama ning läbirääkimistel tegid kaebaja ja OÜ Kõpu Talu ettepaneku, et kaebaja investeeringuobjektil tegutseb alltöövõtjana OÜ Kõpu Talu ja vastupidi. Eeltoodust tuleneb ringkonnakohtu hinnangul, et kaebaja, OÜ Ardis Ehitus ja OÜ Kõpu Talu astusid kolmepoolsesse tehingusse, mille tegelik eesmärk oli luua näivus, et investeeringuobjektidel teostab töid OÜ Ardis Ehitus. Tegelikult teostasid töid kaebaja ja OÜ Kõpu Talu iseenda heaks ja endaga seotud ühingu huvides. Eelnimetatud asjaoludest ei nähtu kuidagi, et kaebaja ja OÜ Kõpu Talu oleksid sõlminud alltöövõtulepingud eesmärgiga osutada teenuseid tavapärase majandustegevuse raames. Ei saa pidada ka eluliselt usutavaks, et ühiselt tegutsevad ja abikaasadele kuuluvad äriühingud reaalses majandustegevuses ehk konkurentsi tingimustes osutuvad alltöövõtjateks teineteise investeerimisobjektidel. Pigem on usutavam, et alltöövõtulepingud sõlmiti selleks, et näiliselt vastata toetuse saamise tingimustele. Samuti lubas vastastikku investeeringuobjektidel alltöövõtu teostamine kaebajal ja OÜ-l Kõpu Talu saavutada olukorra, kus nad OÜ Ardis Ehitus kui vahelüli kaudu osutusid vastastikku tellijaks ja tööde tegelikuks teostajaks. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et sellist korraldust ei saa pidada majanduslikult efektiivseks. Vastastikku investeeringuobjektidel tööde teostamine osutab sellele, et kaebaja ja OÜ Kõpu Talu on mõlemad võimelised ise enda investeeringuobjektidel vajalikud ehitustööd teostama või tegutsema peatöövõtjana või vähemalt leidma materjalid ja teenuse osutajad oskustööde tegemiseks. Tavapärases olukorras tingiks ehitusteenuse ostmine teiselt ettevõtjalt üksnes täiendavaid kulusid, kuna tasuda tuleks
teise isiku töö eest ja eeldatavalt tuleks maksta täiendavalt ka kasumiosa. Vastastikku töid teostades said kaebaja ja OÜ Kõpu Talu katta toetuse arvel aga nii ehitamise otseseid kulusid kui osaliselt ka omaenda mitterahalise panuse (töö), mis juba iseenesest ei pruugi olla kooskõlas määruse nr 25 § 17 lg-s 1 sätestatud kohustusega tasuda investeeringu eest rahas. Vastastikku OÜ Ardis Ehitus vahendusel sarnases suuruses arvete esitamise ja tasumise tulemusel ei tekkinud muutust toetuse taotlejate rahalises seisus. Pärast PRIA poolt toetuste väljamaksmist oleksid nii kaebaja kui ka OÜ Kõpu Talu saanud kumbki oma investeeringuobjekti omanikuks, kusjuures omafinantseeringu osa on vähemalt osaliselt kaetud äriühingute endi poolt tehtud tööga. Tulemus sarnaneb sellele, kui kaebaja oleks teostanud ehitustöid enda investeeringuobjektil ja toetusega oleks vähemalt osaliselt makstud ka kaebaja enda tehtud töö eest. Viimane tulemus on ilmses vastuolus meetme toetuse tingimustega.
19.Asjakohane ei ole kaebaja väide, et tal oli õigus käsutada tema kontole laekunud raha muu hulgas ka oma kohustuste täitmiseks. Kui kaebaja ja OÜ Kõpu Talu soovisid näidata end seotuna lepinguliste kohustustega ühelt poolt alltöövõtjana, et teostada ehitustööd vastastikku ja teisalt tasuda ehitustööde eest, ei välista see, et eraldi võetuna õiguspäraste tehingute koosmõjus saavutati tulemus, mis on vastuolus toetuse tingimustega. Tuvastatud asjaoludest ilmneb, et isikute tegevuse eesmärgiks oligi vastastikuste kohustuste loomine ja siis nende täitmine ringmaksetega, mistõttu tuleb nende tegevust pidada tahtlikuks ja seega toetuse tingimuste kunstlikuks täitmiseks. Vastustaja on tuvastanud piisavalt asjaolusid toetuse tingimuste kunstliku täitmise tõendamiseks ning PRIA otsuse vaidlustamisel pidi kaebaja tõendama, et toetuse tingimuste täitmine ei olnud üksnes vormiline. Seda ei ole kaebaja aga teinud. Kaebaja ei ole pidanud vajalikuks ka selgitada, kuidas ja miks oli kaebajal ja OÜ-l Kõpu Talu võimalik pakkuda vastastikku ehitusteenust hinnaga, mis peatöövõtja hinnangul ei vastanud enam turuhinnale, millal ja milliste vahendite eest soetas kaebaja OÜ-le Kõpu Talu ehitustööde teostamiseks vajaliku materjali ning kes täpsemalt ehitustööd teostas.
20.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja ega ka halduskohtu etteheitega, et vastustaja ei ole tehingute näilikkust sisustanud. Vastustaja väitis vaidlustatud otsuses, et kuigi rahaülekanded on formaalselt toimunud taotlejate vastastikuste alltöövõtulepingute ja väidetavate laenulepingute alusel, on tegemist näilike tehingutega investeeringuobjektil tehtud tööde eest täielikul tasumisel. Vaideotsuses selgitas vastustaja, et kuigi rahasummad on osaliste vahel liikunud ja nende aluseks on arved vms dokumendid, jääb rahasumma kokkuvõttes mitmete ülekannete tulemusena seotud osapoolele või liigub toetuse saajale tagasi, mistõttu on omaosaluse tasumine toimunud kunstlikult. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodust piisavalt selge, et vastustaja väitel on alltöövõtulepingud näilikud seetõttu, et nendega sooviti jätta mulje omafinantseeringu olemasolust ja toetuse väljamaksmise tingimuste täidetusest. Ringkonnakohus jagab vastustaja arusaama, et kaebaja toetustaotluse, maksetaotluse ja neile lisatud dokumentide vormiline vastavus määruses nr 25 sätestatud nõuetele ei välista veel vastustaja järeldust, et investeeringuobjekti ehitamise kulud siiski ei ole abikõlblikud ning kaebaja täitis toetustingimused osaliselt kunstlikult. Tingimuste kunstlik täitmine tähendab olukorda, kus vormiliselt on toetuse saamise tingimused täidetud, kuid see on saavutatud lubamatul viisil või on loodud üksnes näilikkus tingimuste täitmisest. Eelnevast tuleneb, et vastastikku investeeringuobjektidel ehitustööde teostamiseks OÜ-ga Ardis Ehitus alltöövõtulepingute sõlmimise ja tööde teostamise tõttu ei vasta kaebaja toetustaotlus enam nn sõltumatu pakkuja nõudele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole isegi määrav, kas OÜ-ga Ardis Ehitus sõlmitud alltöövõtulepingud on kvalifitseeritavad näiliku tehinguna või mitte. Alltöövõtuleping võib olla näilik, kui poolte eesmärgiks oli jätta mulje, et töid teostab OÜ Ardis Ehitus ning kaebaja ise ei teinud töid ja/või OÜ-d Kõpu Talu ei näidatud pakkuja ning peatöövõtjana põhjusel, et see oleks välistanud toetuse väljamaksmise. Kuid isegi juhul, kui
kaebajal ja alltöövõtulepingu pooltel sellist kavatsust ei olnud, on OÜ Kõpu Talu alltöövõtjana kasutamisega kujunenud olukord, kus toetuse määramise ja väljamaksmise tingimused on täidetud kunstlikult. See tuleneb asjaolust, et kaebajale investeeringuobjekti ehitamiseks parima pakkumuse teinud isik pakkumust tegelikult ei täitnud, vaid seda tegi kaebajaga seotud isik ja kulude vähendamise eesmärgil oli see poolte taotluseks. Nendel põhjustel tuleb kaebaja, OÜ Ardis Ehitus ja OÜ Kõpu Talu vahel toimunud makseid pidada toetuse väljamaksmise tingimuste kunstlikuks täitmiseks, mille kaudu saavutasid kaebaja ja OÜ Kõpu Talu olukorra, kus võlgnesid vastastikku tehtud tööde eest läbi OÜ Ardis Ehitus sarnases mahus. Asjaolu, et kaebajal 2017. a tegelikkuses puudusid vahendid ehitustööde eest tasumiseks, üksnes rõhutab seda, et nn ringmaksetel puudus majanduslik sisu ja nende eesmärgiks oli ainuüksi toetuse väljamaksmise tingimuse vormiline täitmine. Määrusest nr 25 ega muust õigusaktist ei tulene keeldu tasuda investeeringuobjekti ehitustööde eest oma majandustegevusest saadud tulu arvel, seda saab äriühingu tegevuses pidada täiesti tavapäraseks. Kuid OÜ-ga Kõpu Talu ühises majandusüksuses asuvatel investeeringuobjektidel teostatud tööde eest tulu ringina edasikandmine näitab, et ülekannetel puudus tegelik eesmärk, kuna kaebaja ega OÜ Kõpu Talu rahaline seis ülekannete tulemusel ei muutunud. Tasumine sellisel viisil muudab sisutuks nii investeeringuobjektil teostatud tööde eest tasumise kui ka omafinantseeringu kandmise nõude. Sellisel viisil tasumine ei oleks aga olnud võimalik juhul, kui kaebaja ja OÜ Kõpu Talu ei oleks olnud vastastikku investeeringuobjektidel alltöövõtjateks OÜ-le Ardis Ehitus. Sel juhul tulnuks kaebajal tehtud ehitustööde eest reaalselt tasuda, st makse tegemine oleks toonud kaasa olulise muutuse kaebaja rahalises olukorras. Seotud isikute ringis vastastikku alltöövõtu korras ehitustööde teostamise ja tööde eest ringmaksetega tasumise kaudu kaebaja ja OÜ Kõpu Talu vähemalt osaliselt vältisid sellist rahalist mõju. Asjaolu, et ehitustööde sellisel viisil korraldamine oli vajalik üksnes toetuse saamise tingimuste täitmiseks, näitab ringkonnakohtu arvates ka kaebaja enda selgitus, et ehitamiseks parima pakkumise teinud OÜ Ardis Ehitus ei olnud 2017. a hinnapakkumises märgitud tingimustel enam nõus ehitustöid tegema.
21.Samuti ei muuda ringkonnakohtu seisukohta asjaolu, et OÜ Kõpu Talu on tasunud ehitusmaterjalide ja/või tööde eest kolmandatele isikutele. Toetusetingimused on kunstlikult täidetud ka juhul, kui nn ringmaksed hõlmavad vaid osa investeeringuobjekti maksumusest. Ekslik on kaebaja arusaam, et PRIA seostas toetusetingimuste kunstliku täitmise sellega, et vastustajale esitatud maksetaotluses näidatud ulatuses töid ei olegi investeeringuobjektil tehtud. Vastustaja ei heida kaebajale ette investeeringuobjekti ehitamata jätmist, vaid seda, et tööde tegemine ja nende eest tasumine korraldati vastuolus toetuse tingimustega, kuigi vormiliselt justkui järgiti määrusega nr 25 kehtestatud tingimusi.
22.Kaebaja väitel tõendab laenusuhet tema ja OÜ Kõpu Talu vahel Danske Bank 30.07.2019. a teatis (kd III, lk 150), samuti see, et kaebaja 2016. a majandusaasta aruande bilansis on real „Pikaajalised kohustused“ näidatud laenukohustusena ehk 74 988 eurot (kd III, lk 151). Väidetavalt laenas kaebaja OÜ-lt Kõpu Talu 2010. a 769 600 krooni ehk 49 186,40 eurot. Ringkonnakohus märgib, et majandusaasta aruande koosseisu kuuluvas bilansis kajastatakse nõudeid ja kohustusi isikustamata ning nende alusel ei saa järeldada laenukohustuse olemasolu just kaebaja ja OÜ Kõpu Talu vahel. Kaebaja viitab arvule bilansis, kuid ka see ei ühildu kaebaja väidetud 2010. a saadud laenu summaga 769 600 krooni (49 186,40 eurot). Samas nähtub OÜ Motel Maria 2015. a majandusaasta aruandest (kättesaadav äriregistri vahendusel), et selles sisalduva bilansi järgi olid pikaajalised kohustused 31.12.2015. a seisuga 82 488 eurot ning 31.12.2014. a seisuga 0 eurot. See tähendab, et kui kaebaja ka võttis 2010. a OÜ-lt Kõpu
Talu laenu, siis 31.12.2014. a seisuga oli see majandusaasta aruande kohaselt juba tagasi makstud. Samuti näeb raamatupidamise seaduse § 21 lg 3 p 5 alates 01.01.2016 kehtiv redaktsioon ette, et väikeettevõtja peab lühendatud raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustama tehingud seotud osapooltega (osapoolte kirjeldus, tehingute maht, saldod ja muu teave tehingute kohta, mis on vajalik ettevõtte finantsseisundi mõistmiseks). Nii kaebaja kui OÜ Kõpu Talu 2016. a majandusaasta aruannetes on märgitud, et ettevõte loeb seotud osapoolteks omanikke, juhatuse liikmeid, nendega seotud ettevõtteid ning eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. See tähendab, et kui OÜ-l Motel Maria oli 2016. a OÜ Kõpu Talu ees võlg ning kaebaja ja OÜ Kõpu Talu ainuosanikud on abikaasad, siis pidi ühingutevaheline laenusuhe olema majandusaasta aruande lisas eraldi välja toodud, mida aga tehtud ei ole. Samuti ei ole ringkonnakohtu jaoks eluliselt usutav olukord, kus kaebajal tekkis soov maksta tagasi 2010. a OÜ-lt Kõpu Talu väidetavalt võetud laen samal või järgmisel päeval arvates sellest, kui 2017. a toimusid laekumised kaebaja, OÜ Ardis Ehitus ja OÜ Kõpu Talu vahel, ning täpselt või ligikaudu samas summas eelnimetatud laekumistega. Vastustaja on põhjendatult viidanud asjaolule, et vaatamata laenulepingu sõlmimise väidetele, ei ole kaebaja haldusmenetluses ega ka kohtule esitanud laenulepinguid, mille alusel väidetavalt OÜ-lt Kõpu Talu 2010. a laenu võeti. Seega on vastustaja põhjalikult selgitanud, miks ei ole tõendatud väidetav laenusuhe kaebaja ja OÜ Kõpu Talu vahel. Väites laenusuhet kahe äriühingu vahel tuleb kaebajal tõendada laenusuhte olemasolu. Olukorras, kus kaebaja laenulepingut ei esita ja muid dokumente laenu kohta ei koostatud, kannab kaebaja riski, et ta ei suuda oma väidet tõendada.
23.Ringkonnakohus leiab, et vastustaja põhjendas lisaks eelnevale toetuse määramise kehtetuks tunnistamist ka sellega, et maksetaotluste menetlemise tulemusena ilmnes samuti kaebaja mittevastavus toetuse tingimustele - kaebajal puudus omafinantseering; investeeringuobjektil ei teinud töid taotlustes näidatud OÜ Ardis Ehitus, vaid teineteisega seotud äriühingud ehk kaebaja ja OÜ Kõpu Talu tegid töid iseenda ja teineteise heaks ning eeltoodud asjaolude varjamiseks kasutas kaebaja näilikke tehinguid. Määruse nr 26 § 6 p 10 alusel ei ole abikõlbulikuks kuluks tasu taotleja enda, tema töötaja või tema liikme tehtud töö eest. Sätte seletuskirja järgi tähendab eeltoodu ka seda, et toetuse taotleja või saaja ei tohi teha allhankeid toetataval objektil. Määruse nr 25 § 7 lg 9 kohaselt ei tohi taotleja ja hinnapakkuja olla omavahel seotud. Sätte eesmärk on tagada hinnapakkumuste koostamine turutingimustel. Olukorras, kus investeeringuobjektil ei teosta töid meetme määruses sätestatud korras valitud pakkuja pakkumuses näidatud hinnaga, vaid toetuse saaja ise või temaga seotud isik, on eeltoodud nõuetest mööda mindud - tekkivad kulud ei ole abikõlblikud ning töid teeb isik, kellel hinnapakkumuse esitamise õigust ei oleks olnud. Kui need asjaolud oleksid olnud teada toetusetaotluse rahuldamise ajal, siis ei oleks kaebaja taotlust rahuldatud või ei oleks seda rahuldatud nendel tingimustel.
24.Kuigi vastutaja ei viidanud haldus- või kohtumenetluses selgelt määruse nr 25 § 6 p-le 10 ning § 7 lg-le 9, ei ole see puudus ringkonnakohtu arvates piisav vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Nimetatud puudus õiguslikule alusele viitamise osas on osaline. Vastustaja tugines ka määruse nr 25 § 17 lg-le 1 ning sellele on vaidlustatud otsuses viidatud. Vaidlustatud otsuses küll puudub korrektne viide õiguslikule alusele, kuid otsuses on siiski välja toodud asjaolud, mis on puuduvate normide kohaldamise aluseks - kaebaja ja OÜ Kõpu Talu on seotud isikuteks ning alltöövõtulepingute sõlmimine ja võimalikud laenusuhted olid näilikud. See tähendab, et kaebajale olid talle tehtud etteheited teada ning tal oli võimalik oma vastuväiteid esitada. Eeltoodu põhjal tuleb mõnedele õigusnormidele viitamata jätmist pidada
vormipuuduseks, mis ei mõjutanud asja otsustamist ja seega riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1 alusel ei tingi vaidlustatud otsuse tühistamist.
25.Kaebajal omafinantseeringu olemasolu ei tõenda see, et kaebaja ja MES vahel on sõlmitud laenuleping summas 100 000 eurot. Laenusumma kaebajalt nõutavat omafinantseeringut ei kata. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks teostanud kõnealuseid makseid MES-i laenu arvel.
26.ELÜPS 80 lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud või toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või ELÜPS-s või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi. ELÜPS § 81 lg 4 sätestab, et toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. ELÜPS § 79 lg 4 p 1 ja 3 ning § 80 lg 2 p 1 koosmõjus tuleneb taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise võimalus nii põhjusel, et taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele neile esitatud nõudele, kui ka juhul, kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. ELÜPS § 79 lg 4 viitab ka määruse nr 1306/2013 art 60 kohaldamise võimalusele. Määruse (EL) 1306/2013 art 60 kohaselt, ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Määrust (EL) nr 1306/2013 täiendati ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 640/2014. Määruse (EL) nr 640/2014 art 35 reguleerib maaelu arengu toetuste meetmete toetuskõlblikkuse kriteeriumide (v.a pindala suurus või loomade arv) ning sellekohaste või muude kohustuste täitmata jätmisel sanktsioonide rakendamise korda. Sätte järgi taotletud toetust ei maksta või see tühistatakse täielikult, kui toetuskõlblikkuse kriteeriume ei täideta (lg 1). Seega viitab nii siseriiklik kui ka asjakohane Euroopa Liidu õigus järeldusele, et nii toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste loomise tuvastamise kui toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumise korral tuli PRIA-l keelduda kaebajale maksenõude alusel toetuse väljamaksmisest ja tühistada kaebajale toetuse määramise otsus, kuna sellises olukorras ei ole lubatud anda isikule Euroopa Liidu vahendite arvel finantseeliseid. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja seega õiguspäraselt tunnistanud toetuse määramise otsuse kehtetuks täies ulatuses. Kuna kaebaja täitis eelise saamiseks (toetuse väljamaksmiseks) kehtestatud tingimused näilike tehingute abil ehk kunstlikult, siis kuulus erinormina kohaldamisele määruse nr 1306/2013 art 60, mis kaalutlusvõimalust toetuse määramise osaliseks tühistamiseks ei jäta. Ka Riigikohus on selgitanud, et määruse nr 1306/2013 art 60 kohaldamisel tuleb kuritarvituse kindlakstegemisel hinnata isiku tegevuse objektiivset ja subjektiivset külge. Esmalt tuleb tuvastada objektiivsete asjaolude kogum, millest tuleneb, et vaatamata ühenduse õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele ei ole õigusnormides taotletud eesmärki saavutatud. Teiseks tuleb kindlaks teha tegevuse subjektiivne aspekt, st tahe saada ühenduse õigusnormidest tulenev eelis, luues kunstlikult selle saavutamiseks vajalikud tingimused (RKHK 17.12.2018. a otsus asjas nr 3-16-567, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Käesolevas asjas on need eeldused täidetud. Vastustaja näitas, et saabunud ei ole määruse nr 25 § 17 lg-s 1 soovitud tulemus ehk reaalne tasumine tehtud tööde eest. Kaebaja ja OÜ Kõpu Talu tegevus investeerimisobjektidel vastastikku alltöövõtulepingute sõlmimisel ning maksete tegemise korraldamisel nii, et isikute majanduslik seis lõpptulemusena
ei muutunud, sai olla üksnes teadlik tegevus, mis oli suunatud toetuse saamise ja väljamaksmise tingimuste näilikule täitmisele.
27.Kaebaja ja halduskohus heitsid vastustajale ette uurimispõhimõtte rikkumist ning tuginemist üksnes raha liikumisele pangakontodel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see õige. Lisaks konto väljavõtetele kogus PRIA kaebaja maksetaotluste menetlemise raames OÜ-ga Ardis Ehitus sõlmitud töövõtulepingu ja teostatud tööde akti ning kaebajale OÜ Ardis Ehitus poolt esitatud arved, samuti alates 01.01.2017 kõik ostu- ja müügireskontod ning käibedeklaratsioonid. Täiendava kontrolli menetluses (kd I, lk 158) on kaebajal palutud esitada kaebaja poolt Ardis Ehitusele esitatud arved nr 42, 74 ja 91 ja arved, mis on olnud aluseks eelnimetatud arvete koostamisele. Kaebaja esitas omalt poolt alltöövõtulepingu OÜ Ardis Ehituse ja kaebaja vahel, alltöövõtulepingu OÜ Ardis Ehituse ja OÜ Kõpu Talu vahel ning tööde vastuvõtmise aktid. Kaebajale on kontrollimenetluses võimaldatud ärakuulamine ning kaebajal on olnud võimalik esitada oma seisukohti. Kontrolliaruandest ja ka 06.03.2018. a täiendava kontrolli alustamise teatisest nähtub, et PRIA on Motel Marialt küsinud laenulepingut. Esitatud materjalid ja tõendid leiavad kajastamist kontrolliaruandes. Ringkonnakohtule ei nähtu ühtegi asjaolu, mille väljaselgitamiseks vajalikud tõendid on vastustaja poolt jäetud kogumata, sellise asjaolu esinemist ei ole välja toonud ka kaebaja. See, et kaebaja ei nõustu vastustaja järelduste ja otsusega, ei tähenda uurimispõhimõtte rikkumist. Kaebaja viitab Euroopa Kohtu otsusele asjas C-607/13 p 67, mille järgi tehingute kunstlikkuse hindamisel saab arvesse võtta kõiki asjaomaste ettevõtjate vahelisi õiguslikke, majanduslikke ja/või isiklikke suhteid. Seda ongi vastustaja teinud. Kuigi kaebaja heidab vastustajale ette, et ka PRIA järeldused ei tugine tõendatud asjaoludel, siis tegelikkuses on just kaebaja väited tõendamata. PRIA-l ei ole õnnestunud koguda küll otseseid tõendeid pettuse kohta, kuid see ei ole ka nõutav. Toetuse saamise nõuete kunstlikku täitmist saab järeldada ka kaudsete tõendite kogumi pinnalt.
28.Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka asjaolu, et investeeringuobjekt on valmis ehitatud. See asjaolu ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähendust. Vastustaja ei ole tuginenud sellele, et töid tegelikult tehtud ei ole. Vaidlus on selles, kuidas on see tulemus saavutatud ja kas selliseks tegevuseks võis anda toetust. Kui toetuse määramise või väljamaksmise tingimused ei olnud täidetud, siis ei ole toetust võimalik saada olenemata sellest, et ehitis on tegelikult valminud.
29.Kaebaja leidis, et PRIA-le oli kaebaja ning OÜ Kõpu Talu seotus teada juba toetuse määramise ajal. Ringkonnakohus märgib, et Euroopa Liidu ja siseriiklik õigus paneb vastustajale kohustuse kontrollida toetuste kasutamise ja taotlemise asjaolusid ka toetuse väljamaksmisel. OÜ Kõpu Talu poolt tööde teostamine kaebaja investeeringuobjektil selgus aga just toetuse väljamaksmise eel ega olnud vastustajale teada toetuse määramise ajal. Isegi juhul, kui see asjaolu olnuks PRIA-le varem teada, oli PRIA-l siiski keelatud toetusetingimuste kunstliku täidetuse korral toetuse hilisem väljamaksmine.
30.Ka asjaolu, et toetus on kaebajale määratud, ei välista sellekohase otsuse kehtetuks tunnistamist. Toetuse määramise kehtetuks tunnistamine olukorras, kus kaebaja on investeeringu teostamist juba alustanud, põhjustab küll ebameeldivusi ja lisakulusid, kuid PRIA toetuse kaasabil investeeringu tegemisega kaasneb paratamatu risk, et taotleja, taotluse ja tegevuse nõuetele vastavust võidakse pärast toetuse algset määramist täiendavalt kontrollida ning see võib rikkumiste avastamise korral lõppeda ka toetuse välja maksmata jätmise või tagasinõudmisega. HMS § 67 lg 4 p 2 kohaselt ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses.
Praegusel juhul on kehtetuks tunnistamise võimalus ette nähtud ELÜPS-is, seejuures määruse nr 1306/2013 art 60 kohaldamisel võidakse toetuse määramise otsus tunnistada kehtetuks täielikult. Kokkuvõttes on vaidlustatud PRIA otsus ringkonnakohtu hinnangul õiguspärane ning kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks.
31.Kaebaja viitas ka sellele, et PRIA oli kohustatud toetuse maksmisest keeldumise otsuse tegema määruse nr 25 § 18 lg 3 alusel 25 päeva jooksul. PRIA sai väidetavalt keeldumise alustest teada 10.09.2018, otsus tehti aga 19.02.2019, millega ületati regulatsioonis esitatud tähtaega. PRIA leidis, et kuna asjas toimus veel 02.11.2018 taotlejate esindajate suuline ärakuulamine, sai ta alles pärast seda hakata haldusakti andma. Asja materjalidest nähtub, et PRIA algatas 06.03.2018 kaebaja suhtes täiendava kontrolli ja kontrollijärgsed seisukohad fikseeriti 10.09.2018. a kontrolliaruandes. Iseenesest võib nõustuda halduskohtuga, et PRIA 02.11.2018. a suulise ärakuulamise protokollist nähtuvalt jõudis vastustaja seal järeldusele, et omafinantseeringud ei ole tasutud, mis on hiljem välja toodud ka kontrolliaruannetes. Seega leidsid juba suulisel ärakuulamisel kinnitust kontrollaruandes kajastatud PRIA seisukohad, mis on vaidlusaluse otsuse aluseks. Vaidlusalune otsus on tehtud sellest järeldusest 3,5 kuud hiljem. Samas on juba halduskohus põhjendatult viidanud ka sellele, et Riigikohus on PRIA-le kehtestatud sarnaste tähtaegade kohta korduvalt selgitanud, et nende näol on tegemist menetluslike tähtaegadega, mille möödumine ei too kaasa tagasinõude õiguse lõppemist. Menetlusliku tähtaja kehtestamise eesmärgiks on tagada mõistlik menetlusaeg asjakohase otsustuse tegemisel. Seetõttu ei too ka käesoleval juhul määruse nr 25 § 18 lg-s 3 sätestatud tähtaja ületamine iseseisvalt kaasa kaevatava PRIA otsuse õigusvastasust ja ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.
32.02.07.2019. a vaideotsuse osas piirduvad kaebaja etteheited sellega, et vaideotsuses ei ole viiteid õigusaktidele ning kaebaja peab põhjendamatuks vaide rahuldamata jätmist. Olukorras, kus kaebus jääb põhinõudes rahuldamata, ei ole ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud põhjendustel alust ka vaideotsuse tühistamiseks.
33.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu 17.09.2020. a otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab esitatud kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud kaebaja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.