Osaühingu Kõpu Talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 19.02.2019.a otsuse nr 13-30.3/19/310 ja 02.07.2019.a vaideotsuse nr 1330.3/19/418-1 tühistamise nõudes.
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja - osaühing Kõpu Talu, esindaja vandeadvokaat Margo Normann Vastustaja - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Eva Rückenberg
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord
kanda.
Jätta
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30.12.2020. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 20.01.2017.a otsusega nr 13-30.3/17/127 (I kd tl 5-6) osaühingule Kõpu Talu maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse 79 797,18 eurot ratsakeskuse peahoone ehitamiseks.
2.PRIA tegi 19.02.2019 otsuse nr 13-30.3/19/310 (I kd tl 7-11, edaspidi vaidlustatud otsus), millega tunnistas kehtetuks punktis 1 nimetatud otsuse kaebajale toetuse määramise osas, jättis määratud toetuse välja maksmata ja kaebaja toetusetaotluse rahuldamata. Vastustaja põhjendas, et toetusaluse projekti eesmärk oli ratsakeskuse peahoone ehitamine kogumaksumusega 239 391,55 eurot, toetus määrati summas 79 797,18 eurot ja seda ei ole
välja makstud. Toetusaluse investeeringuobjekti asukoht on Pärnumaa, Pärnu linn, Kõpu küla, katastriüksus 82603:004:0181 (Maria kinnistu). Kaebaja tegevuskoha kõrval asetseval katastriüksusel on PRIA teise toetuse saaja, osaühingu Motel Maria (edaspidi Motel Maria) tegvuskoht. Toetuse saajad reklaamivad end ühtse tervikuna Maria talu nime all ja neil on ühine koduleht www.maria.ee. Kaebaja ainuosanik ja üks juhatuse liikmetest on Riina Rand, Motel Maria ainuosanik ja juhatuse liige on tema abikaasa Enn Rand. Toetuse saajate investeeringuobjektideks on ehitised kõrvuti asetsevatel katastriüksustel ning nende rajamiseks on mõlemal juhul hankijaks osaühing Ardis Ehitus (edaspidi Ardis Ehitus). Kaebaja esitas 07.11.2017 maksetaotluse 16 174,54 euro väljamaksmiseks, kaks arvet (nr 17064 ja nr 17113) ja nende tasumist tõendavad maksekorraldused. Järgmisel päeval esitas PRIA-le maksetaotluse Motel Maria. Maksetaotluste menetlemise ajal tekkis kahtlus, et kuludeklaratsioonis kajastatud makseid ei ole tegelikult näidatud mahus tasutud ning PRIA algatas mõlema taotleja osas täiendava kontrollimenetluse. Selle tulemusena (kontrolliaruanne I kd tl 22-29) selgus, et kaebaja kannab ehitustööde eest üle summasid, mis Ardis Ehituse ja Motel Maria kontode kaudu jõuavad ringiga talle tagasi. PRIA tuvastas neli juhtumit, mida on võimalik käsitleda raha ringmaksetena. PRIA hinnangul on tehingud, millega kaebaja ja Motel Maria on asunud vastastikku üksteise ehitustel allhankija rolli ja sõlminud laenulepinguid, näilikud. Rikutud on nõuet, et toetuse väljamaksmiseks peab toetuse saaja olema investeeringu eest tasunud. Vastustaja viitas muuhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (edaspidi määrus nr 1306/2013) artiklile 60, mille kohaselt ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Kaebajale ja Motel Mariale oli kontrollimenetluses tagatud ärakuulamisõigus. Selle käigus esitatu ei muutnud PRIA hinnangut.
3.Kaebaja esitas vaidlustatud otsusele vaide. PRIA jättis 02.07.2019.a vaideotsusega nr 13-30.3/19/418-1 (tl 18-19, edaspidi vaideotsus) vaide rahuldamata. Vastustaja jäi vaidlustatud otsuse põhjenduste juurde. Vastustaja lisas, et sisuliselt on samade rahasummade kasutamisega deklareerinud kaks taotlejat, et neil on investeeringuobjekti eest omaosalus täies ulatuses tasutud. Majandusliku huvi kaudu seotud ettevõtted kasutavad kolmandat isikut (Ardis Ehitus), et tasuda rahasummasid ja deklareerida omaosaluse tasumist PRIA ees, kuid ühe seotud osapoole tasutud rahasumma jõuab samas suurusjärgus tegelikkuses tagasi teisele seotud osapoolele ja sealt algselt summa välja maksnud osapoolele. Kaebaja on tekitanud sellise olukorra teadlikult. Investeeringuobjekti ehitamises/valmimises ei ole küsimust olnud, kuid toetuse meetme määruse nõudeid omafinantseeringu tegelikus tasumises ei ole toimunud.
Menetlusosaliste seisukohad
4.Kaebaja esitas 01.08.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamise nõudes, menetluse käigus esitas kaebaja täiendavaid avaldusi. Kaebaja seisukohad olid järgmised. Vaidlustatud otsus ei ole antud kehtiva õiguse alusel, selle õiguslik alus on väär ning faktilisi asjaolusid on meelevaldselt tõlgendatud ilma viideteta õigusnormidele. Kaebajal on tekkinud
subjektiivne õigus saada toetust ja nõuda selle väljamaksmist, kuid vastustaja on selle tõkestanud. Kaebajal oli õigustatud ootus investeeringute elluviimisel maaelu edendamise eesmärgil. Vaidlust ei ole, et kaebaja tasus töövõtjale investeeringuobjekti ehitustööde eest 48 532,62 eurot, mille kohta ta esitas toetuse väljamaksmise taotluse summas 16 174,54 eurot. Kaebaja ja Motel Maria majandussuhted ei ole keelatud ja ei välista investeeringutaotluse esitamist. Kaebajale ei ole Motel Maria käest laekunud mingeid makseid, mis oleksid seotud investeerimisobjekti eest tasumisega. Vastustaja ei sisuta näiliku tehingu mõistet ja ei selgita, milliste asjaolude alusel loeb ta tuvastatuks, et Motel Maria ülekanded kaebajale on tehtud eesmärgil jätta muljet tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida tegelikult tehti. Majandussuhtluses olemise fakt on meelevaldselt pööratud õigusvastaseks käitumisaktiks. PRIA ei esita õigusnorme taotleja majandussuhete keelamise või seotuse lubamatuse kohta. Motel Maria täitis kaebaja ees varasemaid laenukohustusi. Laenusuhte olemasolu on tõendatud laenusumma üleandmisega (I kd tl 20), laen on kajastatud mõlema ühingu majandusaasta aruannetes (II kd tl 72-79). Pikaajaliste majandussuhete tõttu eraldi dokumenti laenukokkuleppe kohta ei vormistatud. Laen kanti üle kahes jaos, 12.10.2010 619 600 EEK ja 24.11.2010 150 000 EEK. Eluliselt ei ole usutav, et 2017. aasta toetustaotluse näilisuseks hakati valmistuma juba 2010. aastal. Asjaolu, et nii kaebaja kui Motel Maria peatöövõtjaks oli valitud Ardis Ehitus, oli PRIA-le teada juba taotluse rahuldamisel ja toetuse määramisel. Kaebaja võttis vaidlusaluse investeeringuobjekti omafinantseeringu jaoks 05.07.2017 laenu 100 000 eurot Maaelu Arendamise Sihtasutusest (MES), seega puudus tal vajadus pettusliku „raharingi“ kasutamiseks. Haldusaktidest ei nähtu, et PRIA oleks kaalunud seadusega esitatud valikuvõimalust tunnistada varasem haldusakt osaliselt kehtetuks. Kaebaja hinnangul ei esine asjaolusid, mis oleksid esinenud juba taotluse rahuldamise ajal ja välistanud taotluse rahuldamise. Kaebaja ei ole esitanud taotleja või taotluse õigusaktiga kehtestatud nõuetele vastavuse kohta andmeid, mis on osutunud ebaõigeks. Kaebaja tegevus on vastanud nii taotlejale, taotlusele kui toetatavale tegevusele esitatud nõuetele. Kohus rahuldas Motel Maria sarnase kaebuse 17.09.2020.a otsusega asjas 3-19-1473 (otsus ei ole jõustunud). Vaidlusalune ehitis on valminud. Ratsakeskuse peahoone ehitamisel on kulutusi tehtud ka väljaspool väidetavat „raharingi“ ja oluliselt suuremas ulatuses kui PRIA väidetud 48 523,62 euro suurune omafinantseering, mille tegemata jätmist kaebajale ette heidetakse. Vaideotsus on ebaseaduslik, kuna selles puuduvad viited õiguslikule alusele ning PRIA etteheited on esitatud laialivalguvalt ja oletuslikult.
5.Vastustaja esitas 02.12.2019. a vastuse kaebusele ja hiljem täiendava seisukoha. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud otsus ja vaideotsus on õiguspärased, vastavad seaduses sätestatud nõuetele ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi toetust saada. Otsuse andmisel on viidatud kohasele õiguslikule alusele. Vastustaja on kõik tuvastatud asjaolud, omapoolsed seisukohad ja põhjendused välja toonud vaidlustatud otsuses ning selle andmise aluseks olevas kontrolliaruandes, samuti põhjendanud oma seisukohti vaideotsuses. Vastustaja jäi haldusmenetluses esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsusega keelanud kahe taotleja majanduslikke suhteid, nagu väidab kaebaja, vaid on andnud sellele hinnangu seoses toetuskõlbulikkuse kriteeriumide täitmisega, võttes selle arvesse asjaolude kogumi.
Toetustaotlusi menetleti iseseisvalt. Maksetaotluste menetlemise faasis ilmnesid taotlejate vahelised isikulised ja tehingulased seosed, mis tegid võimalikuks toetusreeglite kunstliku täitmise. Ehitajaks valiti Ardis Ehitus, kuid investeeringuobjektiga seotud töid teostab allhanke korras hoopis kaebaja juhatuse liikme abikaasa ettevõte. See viitab, et toetuse saajad olid võimelised ise investeeringud teostama ning lepingute sõlmimine on toimunud vaid toetuse saamise eesmärgil. Meetme määruse kohaselt ei tohi taotleja ja hinnapakkuja olla omavahel seotud. Sätte eesmärk on tagada hinnapakkumiste koostamine turutingimustel ja see, et välistada toetuse saaja poolt ise investeeringu teostamine. Toetuse saamise nõuetega on vastuolus olukord, kus tegelik tööde teostaja on toetuse saajaga seotud isik. Tegemist on toetusõiguslikkuse nõudega, millele mittevastamine tooks kaasa taotluse rahuldamata jätmise. Ka kaebajat ja Ardis Ehitust saab pidada seotud isikuteks, kuna nad tegutsesid ühiselt toetuse saamise tingimuste näilise täitmise eesmärgil, millele viitab kolme osapoole vastastikku tehingute tegemine. Ei ole välistatud, et Ardis Ehituse hinnapakkumus võis saada konkurentsieelise teiste hinnapakkujate ees. Väär on väita, et vastustaja on analüüsinud üksnes kontoväljavõtteid. Vastustaja on täiendava kontrolli käigus teinud korduvaid järelepärimisi Maksu- ja Tolliametile, toetusetaotlustega seotud hinnapakkujatele ning ehitustööde teostajale. Toimunud on mitmed telefonikõned kaebajaga ning suuline ära kuulamine. Ka on vastustaja hinnanud erinevaid füüsilisi (sama asukoht) ja juriidilisi indikaatoreid (seotud isikud, ühine majanduslik huvi). Kuivõrd vaidlust ei ole selles, kas investeeringud on teostatud, siis ei pidanud vastustaja vajalikuks paikvaatlust. Omafinantseeringu nõue tähendab, et toetuse saajal on kohustus vastavas osas leida sisemised või välised rahalised allikad investeeringuobjekti eest tasumiseks. Ka MES-lt võetud laenu arvestades pidi kaebaja ise tasuma 19 695,78 eurot, samuti tasuma käibemaksu 39 898,59 eurot. Konto väljavõtete ja majandusaasta aruannete põhjal kaebajal selleks vahendid puudusid. Kui toetuse saaja õnnestub varjata investeeringuobjekti tegelikku madalamat maksumust või tööde tegelikku teostajat (tehes tööd tegelikult ise või teeb tööd seotud isik), saavutab ta olukorra, kus saadud toetusega makstakse kinni nii investeeringu toetuse osa kui ka taotleja kanda jääv omafinantseering osaliselt või täies mahus. Selline tulemus ei ole kooskõlas toetuse tingimustega ega ka eesmärkidega. Tegemist on tahtliku tegevusega, eesmärgiga vastata toetuse saamise tingimustele. Olukorras, kus PRIA on tuvastanud, et toetuse saaja on tingimused toetuse saamiseks loonud kunstlikult, on PRIA kohustatud toetuse määramise tervikuna tühistama, kuna Euroopa Liidu õigus ei näe ette võimalust rakendada leebemat haldusmeedet. Seega on vastustaja kaalutlusruum ahenenud ühe valikuni.
Kohtu seisukoht
6.Vaidlus käsitleb maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetust. Selle määramist reguleerib Eesti õiguses Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS) ning selle alusel antud põllumajandusministri 13.03.2015.a määrus nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (edaspidi meetme määrus). Pooled ei ole tuginenud sellele, et kohaldamisele kuuluv Eesti õigus oleks vastuolus asjaomase Euroopa Liidu õigusega.
7.Vastustaja viitab vaidlustatud otsuses järgmistele õigusaktide sätetele:
- ELÜPS § 79 lg 4 p 1 ja 3: lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõikes 7 ja artiklis 60 ning sama määruse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustele tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui 1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti või 3) taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; - ELÜPS § 80 lg 2 p 1: maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud; - ELÜPS § 81 lg 3 ja lg 4: PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA või riigi sihtasutus taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks; - määruse nr 1306/2013 art 60: ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele; - meetme määruse § 18 lg 3: PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 81 lõikes 3 sätestatud juhtudel 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Sellisel juhul ei hüvitata toetuse saajale ka ettevalmistavale tööle tehtud kulutusi; - meetme määruse § 17 lg 1: toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse. Kohtu hinnangul puutuvad asjasse veel järgmised meetme määruse sätted: - § 6 p 10: abikõlbulikuks kuluks ei ole tasu taotleja enda, tema töötaja või tema liikme tehtud töö eest; - § 7 lg 1, 9 ja 10: taotleja peab olema saanud vähemalt kolmelt teenust osutavalt isikult võrreldavad hinnapakkumused. Taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku. Hinnapakkuja ega hinnapakkuja osanik, aktsionär või juhtorgani liige ei tohi omada osalust teise hinnapakkuja äriühingus ega kuuluda teise hinnapakkuja juhatusse või nõukokku. Meetme määruse § 7 lg 9 rikkumisele viitas vastustaja oma 16.11.2020.a seisukohas.
8.1.Koos maksetaotlusega esitatud arvete, 10.05.2017.a arve nr 17064 (I kd tl 127) ja 31.07.2017.a arve nr 17113 (I kd tl 128) tasumisel on toimunud raha ringmaksed: 1) 10.05.2017 - Kõpu Talu → Ardis Ehitus 4567,22 eurot, selgitus: arve 17064 (I kd tl 97 pöördel, 157); 10.05.2017 - Ardis Ehitus → Motel Maria 4500,00 eurot, selgitus: arve nr 42 (I kd tl 157); 11.05.2017 - Motel Maria → Kõpu Talu 4490,00 eurot, selgitus: laenu tagasimaks (I kd tl 97 pöördel).
2) 11.05.2017 - Kõpu Talu → Ardis Ehitus 3200,00 eurot, selgitus: arve 17064 (I kd tl 97 pöördel, 157); 11.05.2017 - Ardis Ehitus → Motel Maria 3100,00 eurot, selgitus: arve nr 42 lõplik (I kd tl 157); 11.05.2017 - Motel Maria → Kõpu Talu 2330,00 eurot, selgitus: laenu tagasimaks (I kd tl 97 pöördel). 3) 11.05.2017 - Kõpu Talu → Ardis Ehitus 6800,00 eurot, selgitus: arve 17064 (I kd tl 97 pöördel, 157); 11.05.2017 - Ardis Ehitus → Motel Maria 6800,00 eurot, selgitus: arve nr 42 (I kd tl 157); 11.05.2017 - Motel Maria → Kõpu Talu 6800,00 eurot, selgitus: laenu tagasimaks (I kd tl 97 pöördel). 4) 01.08.2017 - Kõpu Talu → Ardis Ehitus 33 956,40 eurot, selgitus: arve 17113 (I kd tl 102, II kd tl 15); 02.08.2017 - Ardis Ehitus → Motel Maria 24 720,00 eurot, selgitus: arve 74 (II kd tl 15 pöördel); 14.09.2017 - Motel Maria → Kõpu Talu 33 000,00 eurot, selgitus: leping (I kd tl 109).
8.2.Kaebaja ja Motel Maria on omavahel seotud isikud, kuna - ühingute tegevuse asukohad on kõrvuti ja ennast reklaamitakse ühtse tervikuna Maria talu nime all; - kaebaja ainuosanik ja üks juhatuse liikmetest on Riina Rand, Motel Maria ainuosanik ja juhatuse liige on tema abikaasa Enn Rand; - investeeringuobjektideks on ehitised kõrvuti asuvatel katastriüksustel; - mõlema investeeringuobjekti puhul on hankijaks Ardis Ehitus.
8.3.Kaebaja ei ole otsuse punktis 8.1 ja 8.2 toodud faktilistele asjaoludele vastu vaielnud. Kaebaja vaidlustab asjaoludele antud tähendust ja nendest tehtud vastustaja järeldusi. Toetuse välja maksmata jätmine
9.Kaebaja investeeringuobjekti kogumaksumus oli 239 391,55 eurot, sellest abikõlblik maksumus 199 492,96 eurot (I kd tl 22 pöördel). Kaebajal oli meetme määruse § 8 lg 1 p 1 alusel õigus saada toetust kuni 40 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Kaebajale määrati toetus eeltoodud 40 % ulatuses ehk 79 797,18 eurot. See tähendab, et kaebaja omaosalus abikõlblike kuludena pidi olema 119 695,78 eurot.
10.Kaebaja 07.11.2017.a maksetaotluse järgi oli kaebaja tasunud investeerimisobjekti ehitustööde eest 40 436,35 eurot (koos käibemaksuga 48 523,62 eurot) ning taotles toetuse väljamaksmist 40 % ulatuses käibemaksuta summast ehk 16 174,54 euro ulatuses. Ülejäänud osa ehk 32 349,08 eurot (48 523,62 - 16 174,54) oleks kaebajal tulnud kanda omafinantseeringuna. Meetme määruse § 17 lg 1 alusel on maksetaotluse rahuldamise ehk toetuse väljamaksmise eelduseks see, et toetuse saaja on tegevuse ellu viinud ja selle eest tasunud. Vastustaja on kohtu hinnangul veenvalt näidanud, et teine neist tingimustest ei olnud täidetud. Näiliselt on kaebaja talle esitatud arved küll Ardis Ehitusele tasunud, kuid tegelikult liikus üle kantud raha Ardis Ehituse käest samal päeval kaebajaga seotud ettevõtte Motel Maria kätte ning sealt tagasi kaebajale. Kohus ei korda selles osas vaidlustatud otsuse põhjendusi.
Kaebaja ei nõustu vastustaja järeldustega põhjendusel, et maksed Ardis Ehituselt Motel Mariale ja Motel Marialt kaebajale toimusid nende ühingute tavapärases majandustegevuses, vastavalt alltöövõtulepingu ja laenulepingu alusel.
11.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et alltöövõtulepingut Ardis Ehituse ja Motel Maria vahel saab pidada näilikuks tehinguks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kaebaja sõlmis 10.05.2017 Ardis Ehitusega töövõtulepingu, milles tööde kogumaksumuseks oli 239 391,55 eurot (I kd tl 141-145). Samal päeval sõlmis Ardis Ehitus alltöövõtulepingu Motel Mariaga (I kd tl 146). Alltöövõtulepingus on lepingu objektina nimetatud ratsakeskuse peamaja ehitustööd. Lepingu hinna kohta on öeldud, et see kujuneb vastavalt soetatud materjalidele, teostatud töödele, milles lepitakse kokku jooksuvalt tööde käigus. Ardis Ehitus ja Motel Maria sõlmisid juba enne alltöövõtulepingu sõlmimist, 03.04.2017 kokkuleppe, mille järgi ratsakeskuse aluse-, vundamendi- ja tehnosüsteemitööd teeb Motel Maria (I kd tl 195). Sarnaselt sõlmis Motel Maria töövõtulepingu Ardis Ehitusega, kes sõlmis alltöövõtulepingu kaebajaga. Kaebaja ja Motel Maria andsid kontrollimenetluses ühise selgituse (I kd tl 47-48). Selle põhjal sõlmiti alltöövõtulepingud seetõttu, et Ardis Ehitus ei olnud ehitushindade tõusu tõttu enam nõus kaebajale ega Motel Mariale väljastatud hinnapakkumises pakutud hinnaga ehitama ning läbirääkimistel tegid kaebaja ja Motel Maria ettepaneku, et kaebaja investeeringuobjektil tegutseb alltöövõtjana Motel Maria ja Motel Maria investeeringuobjektil kaebaja. Motel Maria andis kontrollimenetluses selgituse (I kd tl 115), mille järgi Ardis Ehitus ei teinud Kõpu Talu ratsakeskuse esimese osa peal mingeid ehitustöid ning ta aitas Kõpu Talu ehitusel oma naist.
12.Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et kaebaja, Ardis Ehitus ja Motel Maria astusid kolmepoolsesse tehingusse, mille tegelik eesmärk oli luua näivus, et investeeringuobjektidel teostab töid Ardis Ehitus. Tegelikult teostasid töid kaebaja ja Motel Maria iseenda heaks ja endaga seotud ühingu huvides. Otsuse punktis 11 toodud asjaoludest ei nähtu kuidagi, et kaebaja ja Motel Maria oleksid sõlminud alltöövõtulepingud eesmärgiga osutada teenuseid tavapärase majandustegevuse raames. Ei saa pidada eluliselt usutavaks, et ühiselt tegutsevad ja abikaasadele kuuluvad äriühingud reaalses majandustegevuses ehk konkurentsi tingimustes osutuvad alltöövõtjateks teineteise investeerimisobjektidel. On usutavam, et alltöövõtulepingud sõlmiti selleks, et näiliselt vastata toetuse saamise tingimustele. Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et vastustaja ei ole tehingute näilikkust sisustanud. Vastustaja väitis vaidlustatud otsuses, et kuigi ülekanded on toimunud taotlejate vastastikuste alltöövõtulepingute ja laenulepingute alusel, on tegemist näilike tehingutega investeeringuobjektil tehtud tööde eest täielikul tasumisel. Vaideotsuses selgitas vastustaja, et kuigi rahasummad on osaliste vahel liikunud ja nende aluseks on arved vms dokumendid, jääb rahasumma kokkuvõttes mitmete ülekannete tulemusena seotud osapoolele või liigub toetuse saajale tagasi, mistõttu on omaosaluse tasumine toimunud kunstlikult. Kohtu hinnangul on eeltoodust piisavalt selge, et vastustaja väitel on alltöövõtulepingud näilikud seetõttu, et nendega sooviti jätta mulje omafinantseeringu olemasolust ja toetuse väljamaksmise tingimuste täidetusest.
13.Laenulepingu olemasolu kaebaja kui laenuandja ja Motel Maria kui laenusaaja vahel ei ole kohtu hinnangul tõendatud.
Kohtule ei ole esitatud laenulepingut ning andmed selle olemasolu kohta on vastuolulised. Vaidlustatud otsuse põhjal väitis Motel Maria 08.03.2018 saadetud vastuskirjas PRIA-le, et laenuleping paiknes juhatuse liikme üle-eelmises sülearvutis, mis kiilus kinni ja seetõttu ei ole võimalik seda esitada. Oma 04.11.2020.a avalduses väitis kaebaja, et pikaajaliste majandussuhete tõttu eraldi dokumenti laenukokkuleppe kohta ei vormistatud. Kaebaja väitel tõendab laenusuhet laenu väljamaksmine aastal 2010 (I kd tl 20), samuti see, et kaebaja 2015. aasta majandusaasta aruande (II kd tl 72-78) bilansi aktivas real „Nõuded ja ettemaksed“ on näidatud summa 74 988 eurot ning Motel Maria 2016. aasta bilansis (II kd tl 79) on real „Pikaajalised kohustused“ näidatud sama summa ehk 74 988 eurot. Majandusaasta aruande koosseisu kuuluvas bilansis kajastatakse nõudeid ja kohustusi isikustamata ning nende alusel ei saa järeldada laenukohustuse olemasolu just kaebaja ja osaühingu Motel Maria vahel. Kaebaja viitab kahele kokkulangevale arvule bilanssides, kuid esiteks ei ühildu see summa kaebaja väidetud 2010. aastal antud laenu summaga 769 600 krooni (49 186,40 eurot). Teiseks oleks kohane võrrelda omavahel sama aasta majandusaasta aruandeid ning Motel Maria 2015. aasta majandusaasta aruandes (kättesaadav äriregistri vahendusel) sisalduva bilansi järgi olid pikaajalised kohustused 31.12.2015.a seisuga 82 488 eurot ning 31.12.2014.a seisuga 0. See tähendab, et kui Motel Maria ka võttis 2010. aastal kaebaja käest laenu, siis 31.12.2014.a seisuga oli see tagasi makstud. Kolmandaks näeb raamatupidamise seaduse § 21 lg 3 p 5 alates 01.01.2016 kehtiv redaktsioon ette, et väikeettevõtja peab lühendatud raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustama tehingud seotud osapooltega (osapoolte kirjeldus, tehingute maht, saldod ja muu teave tehingute kohta, mis on vajalik ettevõtte finantsseisundi mõistmiseks). Nii kaebaja kui Motel Maria 2016. aasta majandusaasta aruannetes on märgitud, et ettevõte loeb seotud osapoolteks omanikke, juhatuse liikmeid, nendega seotud ettevõtteid ning eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. See tähendab, et kui Motel Marial oli 2016. aastal kaebaja ees võlg ning kaebaja ja Motel Maria ainuosanikud on abikaasad, siis peaks ühingute vaheline laenusuhe olema majandusaasta aruande lisas eraldi välja toodud. Seda tehtud ei ole. Kohus märgib lisaks, et eluliselt ei ole usutav olukord, kus Motel Marial tekkis soov maksta tagasi 2010. aastal kaebajalt võetud laen samal või järgmisel päeval sellest, kui toimusid laekumised kaebajalt Ardis Ehitusele ja viimaselt Motel Mariale, ning täpselt või ligikaudu samas summas eelnimetatud laekumistega (otsuse punkti 8.1 alapunktid 1-3). Kohtutoimikus sisalduvate kaebaja konto väljavõtete põhjal (I kd tl 93-106) ei laekunud kaebaja Danske panga kontole muid Motel Maria laenu tagasimakseid ning SEB panga kontole (I kd tl 107-114) ei laekunud mingeid makseid „laenu tagasimakse“.
14.Kuna kaebaja ei ole tõendanud otsuse punktis 8.1 nimetatud maksete tegelikku majanduslikku sisu, siis on õige vastustaja järeldus, et toetuse väljamaksmise üks eeldus ehk tegevuse eest tasumine ei ole täidetud. Vastustaja jättis õiguspäraselt toetuse väljamaksmise taotluse rahuldamata. Toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetusetaotluse rahuldamata jätmine
15.Kohus mõistab vastustaja positsiooni toetuse määramise kehtetuks tunnistamisel nii, et maksetaotluse menetlemise tulemusena ilmnes ka kaebaja mittevastavus toetuse tingimustele: - kaebajal puudus omafinantseering; - investeeringuobjektil ei teinud töid taotluses näidatud Ardis Ehitus, vaid teineteisega
seotud äriühingud ehk kaebaja ja Motel Maria tegid töid iseenda ja teineteise heaks; - eeltoodud asjaolude varjamiseks on kaebaja kasutanud näilikke tehinguid. Meetme määruse § 6 p 10 alusel ei ole abikõlbulikuks kuluks tasu taotleja enda, tema töötaja või tema liikme tehtud töö eest. Sätte seletuskirja (kättesaadav interneti-lehe eelnoud.valitsus.ee vahendusel, eelnõu toimiku number 15-0297) järgi tähendab eeltoodu ka seda, et toetuse taotleja või saaja ei tohi teha allhankeid toetataval objektil. Meetme määruse § 7 lg 9 kohaselt ei tohi taotleja ja hinnapakkuja olla omavahel seotud. Sätte eesmärk on tagada hinnapakkumuste koostamine turutingimustel. Olukorras, kus investeeringuobjektil ei teosta töid meetme määruses sätestatud korras valitud pakkuja pakkumuses näidatud hinnaga, vaid toetuse saaja ise või temaga seotud isik, on eeltoodud nõuetest mööda mindud - tekkivad kulud ei ole abikõlblikud ning töid teeb isik, kellel hinnapakkumuse esitamise õigust ei oleks olnud. Kui need asjaolud oleksid olnud teada taotluse rahuldamise ajal, siis ei oleks taotlust rahuldatud või ei oleks seda rahuldatud nendel tingimustel.
16.Vastutaja tugines vaidlustatud otsuses sellele, et kaebaja ja Motel Maria on seotud ettevõtted nii isikliku seose (omanikud ja juhatuse liikmed on abikaasad) kui ka ühise majandusliku huvi kaudu (ühine tegutsemine Maria talu nime all). Kaebaja ja Motel Maria ühist ja kooskõlastatud tegutsemist ühise eesmärgi nimel näitab ka asjaolu, et probleemide tekkimisel Ardis Ehitusega pakkusid ühingud välja lahenduse, et kaebaja investeerimisobjektil saab alltöövõtjaks Motel Maria ja vastupidi. Eeltoodu ühtib tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 lg 1 antud seotud isikute mõistega, mille järgi on isikud omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Muuhulgas käsitletakse igal juhul seotud isikutena abikaasasid (p 1) ning juriidilisi isikuid, kelle osakapitalist üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele (p 5). Sätte sõnastusest tulenevalt võivad isikud olla TuMS § 8 lg 1 tähenduses seotud ka juhul, kui neil on ühine majanduslik huvi muul kui loetelus toodud alusel või viisil, kui isikud tegutsevad ühise eesmärgi (sh õigusvastase eesmärgi) nimel ja annavad mõlemad sellesse oma panuse.
17.On tõsi, et vastutaja ei viidanud haldus- või kohtumenetluses meetme määruse § 6 punktile 10 ning meetme määruse § 7 lõikele 9 viitas vastustaja alles viimaste seisukohtade esitamisel kohtumenetluses. See puudus ei ole aga piisav vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Esiteks on puudus õiguslikule alusele viitamise osas osaline. Vastustaja tugines ka meetme määruse § 17 lõikele 1 ning sellele on vaidlustatud otsuses viidatud. Teiseks puudub vaidlustatud otsuses küll korrektne viide õiguslikule alusele, kuid välja on toodud asjaolud, mis on puuduvate normide kohaldamise aluseks - kaebaja ja Motel Maria on seotud isikuteks ning alltöövõtulepingute sõlmimine ja võimalikud laenusuhted olid näilikud. See tähendab, et kaebajale olid talle tehtud etteheited teada ning tal oli võimalik oma vastuväiteid esitada. Eeltoodu põhjal tuleb mõnedele õigusnormidele viitamata jätmist pidada vormipuuduseks, mis ei mõjutanud asja otsustamist ja seega riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1 alusel ei tingi vaidlustatud otsuse tühistamist.
18.Kaebajal omafinantseeringu olemasolu ei tõenda see, et kaebaja ja MES vahel on sõlmitud laenuleping summas 100 000 eurot. Laenusumma kaebajalt nõutavat omafinantseeringut ei kata. Lisaks väljastati laen kaebajale 10.07.2017 (I kd tl 40, tl 100 pöördel), s.o pärast 2017.
aasta mais toimunud raha ringmakseid. Kaebaja ei teostanud neid makseid laenu arvel, vaid Motel Maria käest laekunud väidetavate laenu tagasimaksete arvel (I kd tl 97 pöördel). Seda, et kaebajal oli võimalik tasuda 2017. aasta maikuus tehtud makseid olemasolevatest vahenditest, kaebaja pangakonto väljavõttelt ei nähtu.
19.ELÜPS § 81 lg 4 sätestab, et toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. ELÜPS § 79 lg 4 p 1 ja 3 ning § 80 lg 2 p 1 koosmõjus tuleneb taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise võimalus nii põhjusel, et taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele neile esitatud nõudele, kui ka juhul, kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. ELÜPS § 79 lg 4 viitab ka määruse nr 1306/2013 art 60 kohaldamise võimalusele. Kohtu hinnangul on vastustaja õiguspäraselt tunnistanud toetuse määramise otsuse kehtetuks täies ulatuses. Kuna kaebaja täitis eelise saamiseks (toetuse väljamaksmiseks) kehtestatud tingimused näilike tehingute abil ehk kunstlikult, siis kuulus erinormina kohaldamisele määruse nr 1306/2013 art 60, mis kaalutlusvõimalust toetuse määramise osaliseks tühistamiseks ei jätnud. Tulemus oleks võinud olla teistsugune, kui kaebaja oleks toonud tema väitel tekkinud olukorra ehk asjaolu, et hankija ei ole algselt pakutud hinna eest nõus kõiki töid tegema, sirgjooneliselt vastustaja ette ning möönnud, et seetõttu tuleb osad tööd teha kaebajal endal või temaga seotud isikul. Võimalik, et sel juhul oleks tulemuseks olnud toetuse vähendamine ja kui toetus oleks ka täielikult ära langenud, siis oleks kaebajal olnud võimalus investeeringute tegemisest loobuda.
20.Riigikohus on selgitanud, et määruse nr 1306/2013 art 60 kohaldamisel tuleb kuritarvituse kindlakstegemisel hinnata isiku tegevuse objektiivset ja subjektiivset külge. Esmalt tuleb tuvastada objektiivsete asjaolude kogum, millest tuleneb, et vaatamata ühenduse õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele ei ole õigusnormides taotletud eesmärki saavutatud. Teiseks tuleb kindlaks teha tegevuse subjektiivne aspekt, st tahe saada ühenduse õigusnormidest tulenev eelis, luues kunstlikult selle saavutamiseks vajalikud tingimused (Riigikohtu 17.12.2018. a otsus asjas nr 3-16-567, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Praeguses asjas on need eeldused täidetud. Vastustaja näitas, et saabunud ei ole meetme määruse § 17 lg 1 soovitud tulemus ehk reaalne tasumine tehtud tööde eest. Kaebaja ja Motel Maria tegevus investeerimisobjektidel vastastikku alltöövõtulepingute sõlmimisel ning maksete tegemise korraldamisel nii, et isikute majanduslik seis lõpptulemusena ei muutunud sai olla üksnes teadlik tegevus, mis oli suunatud toetuse saamise ja väljamaksmise tingimuste näilikule täitmisele. Poolte muud väited
21.Kaebaja heidab vastustajale ette uurimispõhimõtte rikkumist ning tuginemist üksnes raha liikumisele pangakontodel. Kohtu hinnangul ei ole see õige. Lisaks konto väljavõtetele kogus PRIA maksetaotluse menetlemise raames müügireskonto ja ostureskonto 2017. aasta kohta ning pearaamatu väljavõtte poolelioleva ehitise arvele võtmise kohta (I kd tl 79-92). Täiendava kontrolli menetluses (I kd tl 166 ) on kaebajal palutud esitada kaebaja poolt Ardis Ehitusele esitatud arved nr 339A, 357, 358, Ardis Ehituse poolt 2017. aastal kaebajale esitatud arved ja kaebaja poolt 2017. aastal Motel Mariale esitatud arved. Kaebaja esitas omalt poolt alltöövõtulepingu Ardis Ehituse ja kaebaja vahel, alltöövõtulepingu Ardis
Ehituse ja Motel Maria vahel ning tööde vastuvõtmise aktid. Kaebajale on kontrollimenetluses võimaldatud ärakuulamine (I kd tl 168) ning kaebajal on olnud võimalik esitada oma seisukohti. Kontrolliaruandest nähtub (I kd tl 25), et PRIA on Motel Marialt küsinud laenulepingut. Esitatud materjalid ja tõendid leiavad kajastamist kontrolliaruandes. Kohtule ei nähtu ühtegi asjaolu, mille väljaselgitamiseks vajalikud tõendid on vastustaja poolt jäetud kogumata, sellise asjaolu esinemist ei ole välja toonud ka kaebaja. See, et kaebaja ei nõustu vastustaja järelduste ja otsusega, ei tähenda uurimispõhimõtte rikkumist. Kaebaja viitab Euroopa Kohtu otsusele asjas C-607/13 p 67, mille järgi tehingute kunstlikkuse hindamisel saab arvesse võtta kõiki asjaomaste ettevõtjate vahelisi õiguslikke, majanduslikke ja/või isiklikke suhteid. Seda ongi vastustaja teinud.
22.Kaebaja peab oluliseks seda, et investeeringuobjekt on valmis ehitatud. See asjaolu ei oma aga praeguse vaidluse lahendamisel tähendust. Vastustaja ei ole tuginenud sellele, et töid tegelikult tehtud ei ole. Vaidlus on selles, kuidas on see tulemus saavutatud ja kas selliseks tegevuseks võis anda toetust. Kui toetuse määramise või väljamaksmise tingimused ei olnud täidetud, siis ei ole toetust võimalik saada olenemata sellest, et ehitis on tegelikult valminud.
23.Iseenesest õige on kaebaja väide, et subjektiivne õigus toetust saada tekib taotluse rahuldamise otsusega toetuse määramisest. See, et toetus on kaebajale määratud, ei välista aga sellekohase otsuse kehtetuks tunnistamist. On mõistetav, et toetuse määramise kehtetuks tunnistamine olukorras, kus kaebaja on investeeringu teostamist juba alustanud, põhjustab talle ebameeldivusi ja lisakulusid. PRIA toetuse kaasabil investeeringu tegemisega kaasneb aga paratamatu risk, et taotleja, taotluse ja tegevuse nõuetele vastavust võidakse pärast toetuse algset määramist täiendavalt kontrollida ning see võib rikkumiste avastamise korral päädida toetuse välja maksmata jätmise või tagasinõudmisega. Haldusmenetluse seaduse § 67 lg 4 p 2 kohaselt ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses. Praegusel juhul on kehtetuks tunnistamise võimalus ette nähtud ELÜPS-is, seejuures määruse nr 1306/2013 art 60 kohaldamisel täielikult.
24.Kaebaja viitab Tartu Halduskohtu 17.09.2020.a otsusele kohtuasjas 3-19-1473, kus kohus rahuldas Motel Maria kaebuse PRIA vastu. Kohtuotsus ei ole jõustunud. Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus on menetlusse võtnud. Kaebaja ei olnud menetlusosaline kohtuasjas 3-19-1473 ning see kohtuotsus ei ole praeguse vaidluse lahendamisel pooltele ega kohtule siduv. Kohus teeb igas kohtuasjas järeldused lähtudes vastavas asjas menetlusosaliste poolt esile toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest.
25.Vastustaja väitel võis ka Ardis Ehitus olla kaebajaga seotud isik ning hinnapakkumine seetõttu üldse lubamatu. Kohus ei käsitle seda väidet, kuna vastustaja tugines sellele asjaolule alles 16.11.2020 esitatud avalduses, kuid tähtaeg uute asjaolude väljatoomiseks oli 04.11.2020.
26.Kokkuvõttes on vaidlustatud otsus kohtu hinnangul õiguspärane ning kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vaideotsuse osas piirduvad kaebaja etteheited sellega, et vaideotsuses ei ole viiteid õigusaktidele ning kaebaja peab põhjendamatuks vaide rahuldamata jätmist. Olukorras, kus kaebus jääb põhinõudes rahuldamata, ei ole kohtu hinnangul eeltoodud põhjendustel alust ka vaideotsuse tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.
Menetluskulud. Selgitused
27.Vastustaja pidas oluliseks, et kaebaja ja Motel Maria taotlustega seotud asjaolusid vaadeldaks ning hinnataks koos. Taotlust kohtuasjade liitmiseks ei ole menetlusosalised esitanud. Kohus ei suuna menetlusosalisi sellist taotlust esitama, kuna kohtuasi 3-19-1473 on praeguseks Tartu Ringkonnakohtu menetluses. Kui praeguse asja menetlus jätkub ringkonnakohtus, siis on menetlusosalisel õigus taotleda asjade liitmist ringkonnakohtult.
28.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.