lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1590/5

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 22.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1590/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1300
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-1590

Määruse kuupäev

22.09.2021

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X.X. kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 13.05.2021. a otsuse tühistamiseks ja Eesti Advokatuuri kohustamiseks algatada vandeadvokaadi suhtes distsiplinaarmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X. Vastustaja – Eesti Advokatuur

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X.X. kaebus.
2.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja Z.Z. nimed tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja edastatakse teadmiseks Eesti Advokatuurile.

ASJAOLUD

1.X.X. esitas 21.03.2021 Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse vandeadvokaat M. Masso (kriminaalasjas kaebaja kaitsja riigi õigusabi korras) tegevuse peale. Kaebuses märkis kaebaja, et ta on ka juba varem aukohtu poole seoses M. Masso tegevusega pöördunud, kui viimane jättis tähtaegselt Riigikohtule esitamata määruskaebuse tema vahistamismääruse peale. Siis jäeti kaitsja suhtes aukohtu menetlus algatamata. Kaebaja selgitas aukohtule 21.03.2021 esitatud kaebuses, et ta soovis, et kaitsja taotleks tema kriminaalasjas Z.Z. tunnistajana ülekuulamist. Kaitsja väitis aga, et tegemist on süüdistaja tunnistajaga. Samas nähtub süüdistusaktist, et süüdistaja ei ole Z.Z. tunnistajana kohtusse kutsunud. Lisaks planeeris Viru Maakohus kaebaja kriminaalasjades korraldada istungid 2021. a mais ja juunis, kuid Viru Maakohtu 25.02.2021. a määrusega määrati kaebaja suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemine. Ekspertiisiakt tuleb esitada kohtule hiljemalt 02.08.2021. Kaebaja leidis, et on ilmselge, et kohtupidamine ei saa toimuda enne, kui on teostatud ekspertiis. Seoses sellega helistas kaebaja kaitsjale, kes väitis, et kohus ei ole seotud tehtava ekspertiisiga ja kui kaebaja peaks kohtuistungil käituma kuidagi ebanormaalselt, siis võib kohus ta kohtupidamiselt kõrvaldada. Sellega kaitsja ärritas kaebajat. Kaebaja märkis, et kriminaalmenetluse seadustiku § 3951 lg 6 kohaselt ei või psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isik olla vahistatud üle kuue kuu. Varasemalt on kaebajat psühhiaatrilisele sundravile allutatud ja kui kaitsja oleks tema suhtes lojaalne, siis tuleks taotleda tema suhtes

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-21-1590 nimetatud menetlust. Kaebaja taotles aukohtult advokaadi suhtes distsiplinaarmenetluse alustamist.

2.Advokatuuri aukohus küsis advokaadilt selgitusi. Vandeadvokaat M. Masso esitas 12.04.2021 aukohtule oma kirjalikud selgitused koos lisadega.
3.Advokatuuri aukohus vaatas 13.05.2021 istungil läbi X.X. kaebuse ja otsustas mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaat M. Masso tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Põhjendustega otsus allkirjastati 05.07.2021.
4.X.X. esitas 11.07.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada kehtetuks Advokatuuri aukohtu 13.05.2021. a otsuse ning palub kohustada aukohut algatama distsiplinaarmenetlus advokaat M. Masso suhtes. Kaebuse kohaselt on kaebaja suhtes algatatud kriminaalasi kahes kuriteoepisoodis ning tema kaitsjaks riigi õigusabi korras on määratud advokaat M. Masso. Eelnevalt on kaitsja kaebaja kaitseõigust rikkunud sellega, kui ta esitas seoses vahistamisega Riigikohtule määruskaebuse kaebetähtaega eirates. Kaebaja märgib, et 10.02.2021 tehti tema kohtu alla andmise määrus, kus pandi paika istungite ajad (2021. a maikuus). Seejärel määrati 25.02.2021. a määrusega, et tema suhtes tuleb teha kohtupsühhiaatriline ekspertiis, et muu hulgas teada saada seda, kas kaebaja on võimeline osalema kohtuistungil. Kaebaja küsis seejärel kaitsjalt, kuidas on võimalik tema suhtes kohut pidada, kui ta võib kohtuistungil endast välja minna. Selle asemel, et öelda, et teeme istungite edasilükkamise taotluse, ütles kaitsja kaebajale, et kui ta endast välja läheb, siis võidakse ta kohtusaalist kõrvaldada. Kaitsja ei öelnud, et kõik kohtuistungid lükatakse edasi. Lisaks palus kaebaja eeluurimise ajal, et kaitsja taotleks tunnistajana Z.Z. ülekuulamist. Kaitsja väitis selle peale, et Z.Z. on süüdistaja tunnistaja ning esitas alles siis taotluse tema tunnistajana ülekuulamiseks, kui kaebaja oli seda kohtult taotlenud. Kaebaja märgib, et otsus, millega jäeti kaitsja suhtes distsiplinaarmenetlus algatamata, alandab tema inimväärikust ning kahjustab tema vaimset tervist.
5.Advokatuuri aukohus edastas vastuseks kohtunõudele 10.08.2021 kohtule Eesti Advokatuuri aukohtu 13.05.2021. a istungi motiveeritud otsuse (allkirjastatud 05.07.2021), X.X. 21.03.2021. a kaebuse, M. Masso 12.04.2021. a kirjalikud selgitused, Viru Maakohtu 10.02.2021. a määruse asjas nr 1-21-732, Viru Maakohtu 12.04.2021. a vastuse kaebaja 06.04.2021. a taotlusele ning volikirja.

KOHTU SEISUKOHT

6.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
7.Kaebaja soovib vaidlustada Eesti Advokatuuri aukohtu otsust, millega ei tuvastatud kaebajale õigusteenust osutava vandeadvokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Kaebaja soovib, et kohus kohustaks vastustajat algatama advokaadi suhtes distsiplinaarmenetlust. Kuigi kaebaja viitab ka sellele, et aukohtu otsusega on alandatud tema inimväärikust ja kahjustatud tema tervist, ei ole kaebaja taotlenud talle tekitatud kahju hüvitamist, mistõttu ei ole võimalik pidada kaebust esitatuks kahju hüvitamise nõudes.
8.Kohus leiab, et kaebajal puudub Eesti Advokatuuri aukohtu 13.05.2021. a otsuse vaidlustamiseks ning kohustamisnõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
9.Huvitatud isikul on advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 alusel õigus pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 võimaldab aukohtu otsust vaidlustada halduskohtus. Kohtupraktika kohaselt saab huvitatud isiku kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine. Menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda selles, et aukohus

3-21-1590 on jätnud menetluse algatamata nii, et ei ole üldse hinnanud huvitatud isiku väiteid; on asja sisuliselt lahendanud, kuid on jätnud osa huvitatud isiku väiteid käsitlemata; aukohus ei ole järginud otsuse tegemisel muid menetlusreegleid, nt kui otsuse on teinud ebaseaduslik koosseis, huvitatud isik on jäetud ära kuulamata vms. Aukohtul on aukohtumenetluses tehtava otsuse tegemisel ulatuslik kaalutlusruum. Kohus ei kontrolli aukohtu otsuse sisulist õiguspärasust, st kas advokaadi tegevuses esinesid distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte ning kas aukohtu hinnang nendele asjaoludele on õige. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi otsus rikub, s.o advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud (Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2020. a määrus asjas nr 3-20-490, p 8; Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2019. a määrus asjas nr 3-19-362, p 10 ja seal viidatud praktika).

10.Vaidlustatud otsusest ning X.X. 21.03.2021. a kaebuse aukohtus menetlemise teistest materjalidest ei nähtu menetlusnormide rikkumist, mis võinuks mõjutada asja lahendust või rikkuda kaebaja õigusi. Praeguses asjas on aukohus X.X. avalduse sisuliselt läbi vaadanud, andnud mõlemale poolele võimaluse avaldada oma seisukohti ja esitada tõendeid ning tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei esinenud distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Advokatuuri aukohus on 13.05.2021 vaadanud X.X. taotluse läbi kolmeliikmelises koosseisus ning 05.07.2021 on samuti kolmeliikmeline aukohtu koosseis allkirjastanud motiveeritud otsuse. Kohtu hinnangul nähtub sellest otsusest, et kõik kaebaja etteheited advokaadi tegevusele on otsuses kajastamist leidnud ning aukohus on nende suhtes oma seisukoha avaldanud. Aukohus on hinnanud advokaadi tegevust, lähtudes kaebaja väidetest, mis seondusid tunnistaja ülekuulamise, psühhiaatrilise sundravi kohaldamise temaatikaga, kohtuistungite toimumise ajaga ning kaebaja ja kaitsja vahelise suhtlusega. Lisaks on viidatud sellele, et kaebaja väited seoses etteheitega, et advokaat esitas Riigikohtusse määruskaebuse kaebetähtaega ületades, jäetakse läbi vaatamata põhjusel, et aukohus on võtnud selle etteheite osas seisukoha juba aukohtu 11.02.2021. a istungi otsuses, milles ei tuvastatud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Arvestades eelnevat, ei saa kohtu hinnangul vastustajale praeguses asjas ette heita X.X. 21.03.2021. a kaebuse mittenõuetekohast menetlemist. Kohus märgib, et kaebaja mittenõustumine menetluse tulemusega ei anna kaebajale kaebeõigust aukohtu otsuse vaidlustamiseks.
11.Kaebeõiguse eelduseks on, et vaidlustatav haldusakt või toiming võib rikkuda kaebaja õigusi (vt HKMS § 44 lg 1). Advokaadi suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste tuvastamata jätmine ei saa rikkuda AdvS § 16 lg-s 1 ja § 18 lg-s 1 nimetatud huvitatud isiku subjektiivseid õigusi. Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Samuti ei tulene seadusest ega ühestki teisest õigusaktist isiku subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist.
12.Kohtupraktikas on nenditud, et aukohtumenetlust on reguleeritud eelkõige karistatava isiku õiguste tagamise seisukohast ning huvitatud isiku taotluse lahendamisel ei otsustata tema õiguste või kohustuste üle. Seega ei saa huvitatud isikut pidada isikuks, kelle õigusi või kohustusi saab aukohtumenetluse tulemusel antav haldusakt muuta (Tallinna Ringkonnakohtu 05.02.2019. a määrus asjas nr 3-18-2282, p 14). Ka praegusel juhul ei reguleeri aukohtu otsus kaebaja õigusi ega kohustusi, mistõttu ei saa vastav menetlusreegleid järgides koostatud otsus rikkuda kaebaja õigusi.
13.Lähtudes eeltoodust, asub kohus seisukohale, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus Eesti Advokatuuri aukohtu 13.05.2021. a otsuse vaidlustamiseks ja vastustaja suhtes kohustamisnõude esitamiseks. Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium