Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.10.2021, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-20-961 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(7)

3-20-961 Lubatavaks ei saa pidada haldusorganite praktikat, mille kohaselt märgitakse dokumendile teadvalt ebaõige piirangu alus (AvTS § 35 lg 2 p 1) ja hiljem asutakse juurdepääsupiirangu kohaldamist õigustama teise võimaliku aluse (AvTS § 35 lg 2 p 2) kohaldumisega. Hea halduse tavaga ei ole kooskõlas riigiasutuste praktika lisada dokumentidesse liigselt sellist teavet või lõikude kaupa viiteid teabele, millele on kohaldatud juurdepääsupiirangut. Viidatud teabe lisamine võimaldab piirata juurdepääsu vastustaja arvamusele. Vastustaja arvamus ei ole dokumendi kavand (AvTS § 35 lg 2 p 2). AvTS § 35 lg 2 p 2 laieneb vaid sellistele haldusorgani poolt koostatud töödokumentidele, mis ei ole vastava etapi lõppversiooni dokumendid või mis ei ole avaldamiseks (sh kaasamise ja arvamuse küsimise raames) valmis. Muinsuskaitseameti 06.03.2020 kirjaga edastatud eelnõu ja vastustaja 20.04.2020 arvamus ei vasta sellistele tunnustele. Mõlemad haldusorganid on pidanud oma dokumenti sellises valmiduse astmes olevaks, et seda on võimalik allkirjastatuna ja asutuse poolt heakskiidetuna edastada haldusorgani välistele isikutele. Muinsuskaitseameti eelnõu oli tööprojekt/dokument, millele võis kohalduda AvTS § 35 lg 2 p-s 2 sätestatud juurdepääsupiirang üksnes kuni hetkeni, mil Muinsuskaitseamet edastas eelnõu arvamuse avaldamiseks, olles eelnõu sisu lõplikult paika pannud.

Keskkonnaamet palus jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustajal ei olnud õigust Muinsuskaitseameti seatud juurdepääsupiirangut eirata. AvTS üldjuhendis selgitatakse, et teabevaldaja seatud juurdepääsupiirang on siduv ka kõigile teistele teabevaldajatele. Ainult piirangu seadnu saab selle kehtetuks tunnistada, teised saavad sellele vaid tema tähelepanu juhtida. Vastustaja viitas 20.04.2020 arvamuses mitmetele eelnõus sisalduvatele lõikudele. Eelnõu suhtes kehtib juurdepääsupiirang. Kui dokumendis sisaldub teave, mis AvTS kohaselt tuleb tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks, kehtestatakse juurdepääsupiirang kogu dokumendile. Sellest tulenevalt ei ole dokumendiga võimalik tutvuda vastustaja dokumendiregistri kaudu. Isikul on võimalik sellises olukorras esitada teabevaldajale teabenõue, mille lahendamisel hindab teabevaldaja, millises osas on võimalik dokumendis sisalduvat infot teabenõudjale avaldada (AvTS § 38 lg 2). Kaebaja ei ole 31.07.2020 seisuga vastustajale teabenõuet esitanud. AvTS ei sätesta otsesõnu õiguslikku alust kehtestada juurdepääsupiirang õigusakti eelnõu kohta esitatud arvamusele, kuid olukorras, kus arvamus sisaldab eelnõu osasid, sh refereerib eelnõu sisu (mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks), on ka sellisele dokumendile juurdepääsupiirangu kehtestamine vajalik. Muinsuskaitseamet selgitas 10.07.2020 kirjas vastustajale, et 06.03.2020 edastatud dokument on pigem dokumendi kavand, mitte õigustloova akti eelnõu AvTS § 35 lg 2 p 1 tähenduses, ning õigem oleks olnud nende poolt juurdepääsupiirangu alusena määrata AvTS § 35 lg 2 p 2. Seega kinnitas Muinsuskaitseamet, et 06.03.2020 dokumendile sooviti igal juhul juurdepääsupiirang kehtestada. Isegi kui eelnõu puhul on tegemist AvTS § 35 lg 2 p 2 kohase dokumendi kavandiga, ei ole võimalik 20.04.2020 arvamuse juurdepääsupiirangut kehtetuks tunnistada. Sellisel juhul oleks dokumendile juurdepääsupiirangu kehtestamise aluseks AvTS § 35 lg 2 p 2.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Dokumendile juurdepääsupiirangu seadmine AvTS § 35 lg 2 alusel toimub kaalutlusõiguse alusel. Vastustaja märgib õigesti, et tal ei olnud võimalik eirata Muinsuskaitseameti seatud juurdepääsupiirangut. Kuid see ei tähenda, et ta oli seotud juurdepääsupiirangu alusega. Seda oleks vastustaja pidanud iseseisvalt hindama, lähtudes asjaolust, et ta viitab arvamuses Muinsuskaitseameti eelnõule. 3(7)

3-20-961 AvTS § 35 lg 2 p 2 eesmärgiks on võimaldada nn töödokumentide (dokumendid enne nende vastuvõtmist või allakirjutamist) asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine. Kohus ei nõustu kaebajaga, et Muinsuskaitseamet oli käskkirja eelnõu sisu lõplikult paika pannud. Muinsuskaitseamet selgitas 06.03.2020 vastustajale järgmist: „Muinsuskaitseamet kaalub kõiki laekunud arvamusi ja vastuväiteid ning vajadusel täiendab eelnõu. Kui kultuurimälestiseks tunnistamise õigusakti eelnõu oluliselt muudetakse, saadab Muinsuskaitseamet selle Teile uuesti tutvumiseks.“ Eeltoodu näitab, et Muinsuskaitseamet küsis käskkirja eelnõu kooskõlastamise etapis vastustaja arvamust. Sõltuvalt arvamusest võis eelnõu oluliselt muutuda. Seega oli Muinsuskaitseameti käskkirja eelnõu dokumendi kavand. Vastustaja seatud juurdepääsupiirangu alus – AvTS § 35 lg 2 p 1 – ei ole kohane. Muinsuskaitseameti käskkiri ei ole õigustloov akt, vaid õiguse üksikakt. Seega ei esitanud vastustaja arvamust õigustloova akti eelnõule enne selle kooskõlastamiseks saatmist või vastuvõtmiseks esitamist. Vastustaja arvamus eelnõu kohta on dokumendi kavandi juurde kuuluv dokument (AvTS § 35 lg 2 p 2). Eelnõude kooskõlastamisel ei ole tavapäratu, et arvamuse andmisel viidatakse eelnõu teatud osale (lõikudele). Vastupidisel juhul võib arvamuse mõistmine olla raskendatud. Vastustaja tegevus ei lähtunud soovist leida alus arvamusele juurdepääsupiirangu seadmiseks. Muinsuskaitseamet ei ole käskkirja eelnõult juurdepääsupiirangut eemaldanud. Vastustaja kaalutlus mitte avaldada arvamuse kaudu teavet käskkirja eelnõu kohta, on kohane. Õiguslik alus arvamusele juurdepääsupiirangu seadmiseks on AvTS § 35 lg 2 p 2. Seega seadis vastustaja õiguspäraselt juurdepääsupiirangu 20.04.2020 dokumendile. Kaebajal on võimalik küsida arvamus välja teabenõude korras. Vastustaja saab otsustada, millise osaga arvamusest on kaebajal võimalik tutvuda (AvTS § 38 lg 2). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-20-961 veenduda, et juurdepääsupiirangu kohaldamine on põhjendatud ja õiguspärane. Hea halduse tavaga ei ole kooskõlas põhjendamatute juurdepääsupiirangute kohaldamine üksnes seetõttu, et mõni teine teabevaldaja on ekslikult tunnistanud oma dokumendi asutusesiseseks kasutamiseks. Asjassepuutuv haldusmenetlus on lõppenud – kultuuriminister on 18.12.2020 võtnud vastu käskkirja nr 190 „Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestiseks tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamine“. Samas on vastustaja 20.04.2020 arvamusele seatud juurdepääsupiirang jätkuvalt kehtiv. Kaebaja poolt opereeritav Linnamäe hüdroelektrijaam jääb 18.12.2020 vastu võetud käskkirja nr 190 kaitsevööndisse, mistõttu oli kaebajal kaebuse esitamise hetkel ning on jätkuvalt põhjendatud huvi ja seaduslik alus olla teadlik Keskkonnaameti 20.04.2020 arvamusest. Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsiooni) art-st 8 tuleneb kohustus tagada üldsusele avaldamise teel või muul viisil võimalus saada kätte õigusaktide eelnõud, mis võivad keskkonda oluliselt mõjutada.

5(7)

3-20-961

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-961

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.