Maksu- ja Tolliameti taotlus saada luba täitmist tagavate toimingute tegemiseks X suhtes
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X (isikukood XXX) Lihtmenetlus
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 14.09.2021. a taotlus.
2.Anda luba käsutamise keelumärke seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) X ja Y ühisomandis olevale kinnistule asukohaga Z selliselt, et ühisomandi käsutamine on keelatud üksnes Xl.
3.Anda luba käsutamise keelumärgete seadmiseks Eesti Vabariik kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) X omandis olevatele mootorsõidukitele BMW 518I (registreerimismärk 349TEN), BMW X5 XDRIVE 30D (registreerimismärk 465VHJ), CHEVROLET CAPTIVA (registreerimismärk 962BJJ) ja Mazda CX-5 (registreerimismärk 384KDS).
4.Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingu sooritamisest kohut viivitamatult teavitada.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile ning pärast Maksu- ja Tolliametilt teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetatakse määrus kätte Xle.
Muud selgitused
TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 14.09.2021 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p 1 alusel Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus anda luba: 1) Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) käsutamise keelumärke seadmiseks X ja Y ühisomandis olevale kinnistule asukohaga Z selliselt, et ühisomandi käsutamine on keelatud üksnes Xl;
2) Eesti Vabariik kasuks (Maksu- ja Tolliameti) kaudu käsutamise keelumärgete seadmiseks X omandis olevatele mootorsõidukitele BMW 518I (registreerimismärk 349TEN), BMW X5 XDRIVE 30D (registreerimismärk 465VHJ), CHEVROLET CAPTIVA (registreerimismärk 962BJJ) ja Mazda CX-5 (registreerimismärk 384KDS). MTA põhjendab taotlust järgmiselt:
1.1.Maksuhaldur tegeleb Soojest OÜ (registrikood 12087302) maksuvõla sissenõudmisega. Soojest OÜ juhatuse ainuliikmeks oli maksuvõla tekkeperioodil X. Äriregistri andmebaasi kohaselt oli X Soojest OÜ ainsaks juhatuse liikmeks 07.04.2011-09.02.2021.
1.2.MTA 14.09.2021. a Tartu Halduskohtule esitatud taotlusega alustab maksuhaldur Soojest OÜ endise juhatuse liikme X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel ning mille tulemuseks võib olla X solidaarne vastutus koos Soojest OÜ-ga 13.04.2021. a maksuotsusega 12.2-3/054664-9 täiendavalt tasumisele määratud ning tasumata jäetud Soojest OÜ maksukohustuste, äriühingu poolt deklareeritud, kuid tasumata maksukohustuste ning nimetatud maksusummadelt arvestatud intressi eest MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses.
1.3.Soojest OÜ maksuvõlg seisuga 14.09.2021 on 26 697,61 eurot, millele lisandub arvestuslik intress summas 55,90 eurot. MTA 13.04.2021. a maksuotsusega 12.2-3/054664-9 kohustati Soojest OÜ-d tasuma maksusumma 20730,72 eurot. Soojest OÜ maksuvõlg on tekkinud maksuotsusega nr 12.2- 3/054664-9 täiendavalt tasumisele määratud ja tasumata jäetud maksukohustustest ning perioodil 10.2020 Soojest OÜ poolt deklareeritud maksukohustustest.
1.4.Maksuhaldur kontrollis MKS § 10 ja § 551 lg 1 ja lg 2 p 1, 2 alusel vastavalt 19.01.2021. a menetluse alustamise korraldusele nr 12.2-3/054664-1 Soojest OÜ käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil detsember 2019 - jaanuar 2020. 26.02.2021. a korraldusega nr 12.2-3/054664-4 laiendas MTA kontrolli perioodi ning alustas ka veebruar 2020 tulumaksu ja käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õiguse kontrolli.
1.5.MTA tuvastas maksumenetluses, et Fhecs Solutions OÜ rekvisiitidega arved on koostatud tehingute kohta, mis tegelikkuses ei ole poolte vahel toimunud ja arved ei vasta käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg-s 7 sätestatud nõuetele. MTA leidis, et Soojest OÜ ei soetanud Fhecs Solutions OÜ arvete alusel teenuseid ja võltsarvete kajastamine Soojest OÜ raamatupidamises omas eesmärki saada Soojest OÜ-l maksueelist. Kuna sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused jäid täitmata, kajastas Soojest OÜ perioodi detsember 2019 – veebruar 2020 oma sisendkäibemaksu hulgas alusetult väidetavalt Fhecs Solutions OÜ poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu summas 1 955 eurot.
1.6.MTA hinnangul on Soojest OÜ deklareerinud dokumentaalselt tõendamata sisendkäibemaksu, millest tulenevalt rikkus Soojest OÜ KMS § 24 lg 1 ja § 31 lg 1 sätteid. Seega on täitmata KMS § 29 lg 1 ja 31 lg 1 sätestatud sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused. Soojusest OÜ-l puudus seaduslik alus deklareerida maksustamisperioodidel detsember 2019-veebruar 2020 sisendkäibemaksu summas 14 428,22 eurot.
1.7.Kontrollitaval perioodil oli Soojest OÜ-l Swedbank AS-is avatud arvelduskontolt nr EE032200221052124014 välja võetud sularaha kokku summas 5 660 eurot (2019 detsembris 4 660 eurot, 2020 jaanuaris 200 eurot ja 2020 veebruaris 800 eurot), mille kohta puuduvad Soojest OÜ-l raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Soojest OÜ-l oli kohustus maksudeklaratsioonide vorm TSD lisa 6 lahtris 6070 deklareerida puuduva algdokumendi alusel tehtud väljamaksed ning nimetatud summalt tasuda tulumaksu summas 1 415 eurot (5 660*20/80).
1.8.MTA tuvastas, et Soojest OÜ ei teinud tehinguid Fhecs Solutions OÜ-ga ega soetanud Fhecs Solutions OÜ nimel väljastatud arvetel teenust. Järelikult on Soojest OÜ teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakse, mille kohta puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Sellest tulenevalt oli Soojest OÜ-l kohustus maksustamisperioodil jaanuar kuni veebruar 2020 maksudeklaratsioonide vorm TSD lisa 6
lahtris 6070 deklareerida ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed ning nimetatud summalt tasuda tulumaksu summas 2 932,50 eurot (11 730*20/80).
1.9.Perioodil 12.2019-10.2020 oli Soojest OÜ juhatuse ainuliikmeks X. Seega oli X äriühingu seadusliku esindajana (juhatuse ainuliikmena) vastutav Soojest OÜ maksukorralduse seadusest ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest.
1.10.MTA on tuvastanud, et X tegeles maksuvõla kujunemise ajal Soojest OÜ majandustegevuse ja raamatupidamise korraldamisega. Xl olid Soojest OÜ osas emaksuameti kasutamise võimalused (X omas juriidilise isiku esindaja paketti kuni 10.02.2021, juriidilise isiku andmete vaataja paketti kuni 10.02.2021 ja raamatupidaja paketti kuni 10.06.2021). Samuti oli Xl maksuvõla kujunemise ajal ülevaade ja kontroll Soojest OÜ majandustegevuse ja finantsvahendite üle. Swedbank AS 22.02.2021 vastusest nähtuvalt omas Soojest OÜ arvelduskontot nr EE032200221052124014 ja limiidikontot nr EE132200221071595323. Allkirjaõiguslik isik ja Soojest OÜ nimele Swedbank AS-is väljastatud pangakaartide nr 5473722000449849 ja nr 4797327000019295 kasutaja oli X. Samuti oli Xl ligipääs internetipangale. X edastas maksumenetluse nr 12.2-3/052330, milles MTA kontrollis Fhecs Solutions OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil november 2019 – juuli 2020, raames väidetavaid arveid Fhecs Solutions OÜ-ga ning andis seletusi maksuhalduri poolt esitatud küsimustele Fhech Solutions OÜ 20.12.2019 arve nr 20-12-19 (4 500 eurot) ja 30.12.2019 arve nr 30-12-19 (4 350 eurot) kohta. Seega toimus Soojest OÜ äritegevus taotluses välja toodud maksumenetluste perioodidel X kontrolli all ning X omas täielikku ülevaadet äriühingu tegevuse üle. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X, olles Soojest OÜ seaduslik esindaja maksuotsustega määratud maksukohustuste tekkimiste perioodidel, esitas teadlikult maksuhaldurile KMD-del ja TSD-del valeandmeid, et vähendada sellise tegevusega äriühingu tegelikku maksukohustust. X süülise tegevuse ja Soojest OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning ta võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt Soojest OÜ-ga. Äriühingu maksudeklaratsioonides valeandmete kajastamine (maksukohustuste varjamine) ning rahaliste vahendite väljaviimine on otseses põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega. Soojest OÜ-l puudub vara oma kohustuste täitmiseks ning see on tingitud otseselt X tegevusest. MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X on teadlikult ja tahtlikult rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on vastutusotsuse koostamise aluseks MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses.
1.11.X varasem käitumine Soojest OÜ majandustegevuse korraldamisel, sh võltsarvete kajastamine äriühingu raamatupidamises, tegelikkusele mittevastavate andmete kajastamine äriühingu maksudeklaratsioonides, kaasaitamisekohustuse rikkumine maksumenetluses ning ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tegemine iseloomustab tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seega on maksuhalduri arvates tõenäoline, et sarnaselt võidakse suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma vara.
1.12.Maksuhaldur soovib nõuda Xlt sisse Soojest OÜ maksuvõla, mis on tekkinud X juhatuse liikmeks oleku ajal. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid ei esine. Soojest OÜ ei ole registrist kustutatud.
1.13.Maksuhaldur selgitas kinnistusraamatu, liiklusregistri ja äriregistri andmete põhjal välja, et Xle kuulub järgmine vara: - Ühisomandis olev kinnisasi registriosa numbriga Z Kinnisasjale ei ole seatud hüpoteeke. Tegemist on elamumaaga (100%), pindala 53 m2 . Ehitisregistrist nähtuvalt paikneb nimetatud aadressil garaaž, mille ehitisalune pind on 33 m2 ja suletud netopind 27,6 m2 . Maa-ameti hinnastatistika kohaselt tehti perioodil 09.2020 – 09.2021 Tartu linnas, Veeriku linnaosas, hoonestatud elamumaaga 12 tehingut, keskmine 1 m2 maksumus oli 476,90 eurot. Käesoleval ajal müüakse Tartu linnas garaaže, 1 m2 keskmine maksumus on 497,27 eurot. Seega, kui võtta hindamise aluseks aktiivseid müügikuulutusi, oleks analüüsitava garaaži maksumus ca 13 725 eurot (497,27 x 27,6). - X nimele on registreeritud järgmised sõidukid: 1) BMW 518I (registreerimismärk 349TEN, ehitusaasta 1994); 2) BMW X5 XDRIVE 30D22 (registreerimismärk 465VHJ, ehitusaasta
2015), 3) CHEVROLET CAPTIVA (registreerimismärk 962BJJ, ehitusaasta 2013) ja 4) Mazda CX-5 (registreerimismärk 384KDS, ehitusaasta 2014).23 Kasutatud sõidukite portaali www.auto24.ee järgi on BMW 518I ligikaudne turuhind 2 000-4 000 eurot, BMW X5 XDRIVE 30D ligikaudne turuhind on 27 000-38 500 eurot, CHEVROLET CAPTIVA ligikaudne turuhind on 7 400-9 500 ja Mazda CX-5 ligikaudne turuhind on 9 600-13 800 eurot. Seega on sõidukite turuväärtus kokku 46 000- 65 800 eurot. Mootorsõidukite tegelik seisukord on teadmata. - Elektroonilise äriregistri teabesüsteemi andmetel kuulub Xle osak Soojest Ehitus OÜ-s, osamakse suurus 2 500 eurot. Maksuhaldurile ei ole teada, kui väärtuslik on Xle kuuluv osak Soojest Ehitus OÜ-s, mistõttu ei pea MTA vajalikuks taotleda osakule keelumärke seadmist. - Väärtpaberikontot Xle ei kuulu.
1.14.MTA leiab, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine Xle kuuluva vara suhtes enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna selleks mitte loa andmine võib otseselt mõjutada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tõenäosust riigimaksude võlgnevust reaalselt sisse nõuda. Silmas pidades võimaliku vastutusotsusega nõutava summa suurust (26 697,61 eurot), taotleb maksuhaldur seetõttu luba käsutamise keelumärke seadmiseks MKS § 130 lg 1 p 1 alusel X ja Y (isikukood 47009142788) ühisomandis olevale kinnistule registriosa numbriga 4182803. Kuna MKS § 1361 korras saab taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist vaid maksukohustuslasele kuuluvale kinnisasjale, kuid kinnistu registriosa numbriga 4182803 üheks ühisomanikuks on menetlusväline isik, siis ei ole maksuhalduril praegusel juhul võimalik taotleda luba MKS § 130 lg 1 p-s 2 nimetatud täitetoiminguks. Küll aga saab esitada sellise taotluse, mille kohaselt seataks keelumärge kinnisasjale nii, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel.
1.15.Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetatakse X vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §- s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 26 697,61 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
3.Praeguses asjas esitas MTA halduskohtule HKMS § 264 lg 1, MKS § 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p 1 alusel taotluse, milles palus anda luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) käsutamise keelumärke seadmiseks X ja Y ühisomandis olevale kinnistule asukohaga Z selliselt, et ühisomandi käsutamine on keelatud üksnes Xl.
4.MTA esitas ka taotluse anda luba käsutamise keelumärgete seadmiseks Eesti Vabariik kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) X omandis olevatele mootorsõidukitele – BMW 518I (registreerimismärk 349TEN), BMW X5 XDRIVE 30D (registreerimismärk 465VHJ), CHEVROLET CAPTIVA (registreerimismärk 962BJJ) ja Mazda CX-5 (registreerimismärk
384KDS).
5.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg-st tulenevalt, kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis või MKS § 128 lg 4 p-s 2 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhalduril on MKS § 130 lg 1 alusel: 1) taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta; 2) taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt; 3) pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras; 4) arestida muud varalised õigused, millele ei saa sissenõuet pöörata käesoleva lõike punkti 3 alusel, samuti taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist õiguste kohta peetavasse registrisse; 5) anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt väärtpaberite registri pidamise seaduses sätestatule.
6.MKS § 1361 lg 1 sõnastusest võib järeldada, et maksuhalduril on õigus taotleda halduskohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, kui maksukontrolli menetluse käigus on tekkinud kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes. Seega peab olemas olema menetlus, kus selline kahtlus saab tekkida. MTA taotlusest nähtub, et vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust alustati taotluse esitamisega kohtule 14.09.2021. Riigikohus on senises praktikas aktsepteerinud MTA õigust alustada maksumenetlust täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks taotluse esitamisega selgelt piiratud juhtudel, kui maksustamise aluseks olevad asjaolud on mõnes eelnevas menetluses juba välja selgitatud. Vastutusmenetluse korral on maksuhaldur kontrollinud eelnevalt juriidilise isiku suhtes läbi viidud maksumenetluse käigus maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikme vastutust juriidilisele isikule maksuvõla tekkimisel. Seega saab menetlust alustada taotluse esitamisega halduskohtule.
7.MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st, maksuseadusest ja MKS § 3 lg-s 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. X vastutusotsusega määratavaks võimalikuks summaks on 26 697,61 eurot. MKS § 96 lg 1 ja § 40 lg 1 alusel rakendatava vastutuse materiaalsed eeldused on täidetud. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaks vastutusotsuse tegemise. Soojest OÜ-l on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud.
8.MKS § 96 lg 5 teine lause sätestab, et vastutusotsuse võib teha alles pärast seda, kui maksumaksja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale on välja kuulutatud pankrot. Soojest OÜ juhatuse liikmeks ei ole alates 09.02.2021 enam X, MTA-l on põhjendatud kahtlus, et Soojest OÜ ei ole tegutsev äriühing. MTA esitas 18.05.2021 krediidiasutustele korraldused Soojest OÜ intressinõude nr 13-3/116887 arestimiseks. Samuti esitati 03.06.2021 krediidiasutustele korraldused Soojest OÜ deklareeritud, kuid tasumata maksukohustuste sissenõudmiseks kogusummas 2 555,60 eurot. 14.06.2021 edastas MTA krediidiasutustele korraldused maksuotsusega
määratud maksukohustuse sissenõudmiseks. Arestitoimingute tulemusena ei toimunud ühtegi laekumist. Äriühingule registervara ega sõidukeid ei kuulu. Samuti ei kuulu äriühingule väärtpaberikontot. Soojest OÜ kustutati KMKR registrist 25.02.2021. MTA hinnangul ei ole Soojest OÜ tegutsev äriühing, mille majandustegevusest saadava tulu arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada.
9.Kuna maksuvõla sissenõudmine äriühingu enda vara või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt ei ole osutunud võimalikuks ning sundtäitmise tulemusena ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul äriühingu maksuvõlga sisse nõuda, siis nõustub kohus MTA seisukohaga, et suure tõenäosusega ei õnnestu MTA-l sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult maksuvõlga sisse nõuda, mistõttu on kohtu hinnangul vastutusotsuse tegemine õiguslikult võimalik ja tõenäoline.
10.Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoliseks tulemuseks on seadusest tulenev X solidaarne vastutus Soojest OÜ põhimaksuvõla tasumise eest summas 23 286,32 eurot, põhimaksuvõlale lisandub intressinõue 16,29 eurot ja 3395 eurot (taotluse lisa 3, saldopäring 14.09.2021 seisuga). Seega on Xlt võimaliku vastutusotsusega nõutava võla suuruseks kokku vähemalt 26 697,61 eurot.
11.Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga ja leiab, et arvestades maksukohustuslase senist käitumist võib X vastutusotsusega määratavast kohustusest kõrvale hiilida ning selle täitmise vältimiseks võõrandada oma vara. Tartu Maakohtu Registriosakonnale esitati 05.02.2021 avaldus, milles paluti kustutada Soojest OÜ registrikaardilt osanik X ja kanda registrisse uus osanik R. K. Välistada ei saa, et Soojest OÜ juhatuse liige X asus teadlikult Soojest OÜ-d võõrandama, et vältida maksuhalduri korralduste täitmist, äriühingu majandustegevuse kontrollimist ja õige maksukohustuse tuvastamist. Maksumenetluses, mis algas 19.01.2021. a korraldusega, seega X Soojest OÜ juhatuse liikmeks oleku ajal, ei esitanud X deklareeritud sisendkäibemaksu aluseks olevaid raamatupidamisdokumente ega täitnud kaasaaitamiskohustust. Kohus leiab, et eelpoolnimetatud asjaolud on käesolevas asjas piisavad tekitamaks maksuhalduril põhjendatud kahtluse selles, et kontrolli tulemusena antava vastutusotsuse sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
12.MKS § 1361 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses üks või mitu sama seaduse § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Praegusel juhul taotleb maksuhaldur MKS § 130 lg 1 p-le 1 tuginedes käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse X ja Y ühisomandis olevale kinnistule asukohaga Z selliselt, et ühisomandi käsutamine on keelatud üksnes Xl.
13.Kinnistu, registriosa nr 4182803, on kinnistusraamatu registriandmetel X ja Y ühisomandis. AÕS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Kohus leiab, et tuginedes Riigikohtu halduskolleegiumi 12.01.2018. a otsusele haldusasjas nr 3-17-1141, on MTA taotlus lubatav. Riigikohus selgitas haldusasjas nr 3-17-1141 (p 13) järgmist: „MKS § 1361 lg 1 võimaldab maksuhalduril esitada taotlus, mille kohaselt seataks keelumärge kinnisasjale nii, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel (Riigikohtu üldkogu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, p 46 ja 3-3-1-82-12, p 49). Seejuures võib keelumärkel olla mõju mittevõlgnikust abikaasa õigusele ühisomandit käsutada, kuid sellist piirangut on kohtupraktikas loetud ajutiseks ning menetlusosaliste õigustatud huve arvestades mõistlikuks.“ Riigikohus märkis, et puudutatud isiku abikaasa ei saaks ka ilma keelumärke seadmiseta kinnisasja üksinda käsutada, kuna selleks on vaja puudutatud isiku nõusolekut. Sellest tulenevalt ei ole keelumärke seadmine ühe abikaasa suhtes teise abikaasa omandiõiguse ebaproportsionaalne piirang (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus asjas nr 3-2-1-62-16, p 17).“ Seega on kohtupraktikas peetud lubatavaks kanda kinnistusraamatusse puudutatud isiku ja tema abikaasa ühisomandis olevale kinnistule käsutamise keelumärge, mis keelab
puudutatud isikul kinnisasja käsutada. Keelumärke seadmine ühisomandis olevale kinnistule võib olla proportsionaalne abinõu kavandatava vastutusotsuse täitmise tagamiseks.
14.Eeltoodust lähtudes, on lubatav MTA-l taotleda täitmist tagava toiminguna kanda kinnistusraamatusse keelumärge X ja Y ühisomandis olevale kinnisasjale viisil, mis keelab Xl kinnisasja käsutada. Ühisomandi korral ei ole selle osad kindlaks määratud ning abikaasad saavad ühisomandisse kuuluvat kinnisasja valitseda ja käsutada vaid tervikuna ühise tahte väljendamise kaudu. Kohus peab seetõttu võimalikuks anda MTA-le luba käsutamise keelumärke seadmiseks X ja Y ühisomandis olevale kinnistule selliselt, et ühisomandi käsutamine on keelatud üksnes Xl.
15.Maksuhaldur taotleb lisaks veel, MKS § 130 lg 1 p-le 1 tuginedes, loa andmist käsutamise keelumärgete seadmiseks Eesti Vabariik kasuks Maksu- ja Tolliameti kaudu X omandis olevatele mootorsõidukitele BMW 518I (registreerimismärk 349TEN), BMW X5 XDRIVE 30D (registreerimismärk 465VHJ), CHEVROLET CAPTIVA (registreerimismärk 962BJJ) ja Mazda CX5 (registreerimismärk 384KDS). MTA taotluses esitatud põhjenduste (taotlused lisad 18-19) kohaselt on ühisomandisse kuuluva kinnisasja väärtus ligikaudu 13 725 eurot. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on anda luba seada käsutamise keelumärked ka Xle kuuluvatele sõidukitele. Kuigi sõidukite turuväärtus MTA taotluse põhjal on kokku 46 000- 65 800 eurot, siis mootorsõidukite tegelik seisukord on teadmata, sõidukite ehitusaastad on vahemikus 1994 kuni 2015 ning sõidukile BMW X5 XDRIVE 30D on seatud registerpant, mistõttu on sõidukite tegelik võimalik maksumus teadmata. Kohtu hinnangul pole ületagamist taotletud.
16.MKS § 1361 kohaldamisel tuleb kohustatud isiku õigustatud huvisid ja juhtumi asjaolusid arvestades vältida ületagamist. Praeguses asjas on maksuhaldur käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmise taotlemisel arvesse võtnud võimaliku vastutuskohustuse suurust, puudutatud isiku ja tema abikaasa ühisomandisse kuuluva vara turuväärtust ja täitemenetluse algatamise korral lisanduvat eeldatavat täitekulu.
17.Täitetoimingu lubamiseks peab esinema maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur peab oma taotlust piisavalt ja usutavalt põhjendama ning vajadusel oma väiteid asjakohaste tõenditega kinnitama. Kohtu ülesanne on hinnata, kas maksuhalduri esile toodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 23).
18.MTA on taotluses märkinud, et maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt on X saanud 2021. aastal keskmiselt töötasu 2 422,92 eurot kuus Soojest Ehitus OÜ-st (registrikood 16156030). Nimetatud äriühingus on X ainus juhatuse liige ja osanik. Maksuhalduril ei ole hetkel võimalik hinnata väljamaksete võimalikku suurenemist. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on Xl üks alaealine laps. Füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel ei kuulu maksuhalduri poolt igakuisele sissenõudmisele ega arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta, mistõttu sissenõude pööramine X sissetulekule oleks oluliselt piiratud. Seega ei saa maksuhalduri hinnangul olla kindel, et isikul on piisav sissetulek vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga. Lisaks võib maksukohustuslane vastutusmenetlusest teada saamisel asuda võõrandama oma vara, et vältida vastutusotsusega määratava kohustuse täitmist.
19.Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise
raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015. a määrus haldusasjas nr 3-14-52172 ning 27.01.2015. a määrus haldusasjas nr 3-14-51698). Riigikohtu halduskolleegium selgitas 19.11.2013. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-48-13 (p-s 21), et haldustoiminguks loa andmise menetluses maksuhaldur alles kogub tõendeid ja tulevase maksuotsuse faktiline ja õiguslik alus pole veel teada.
20.Kohus selgitab, et täitekulusid ei ole kohtupraktika kohaselt peetud ülemäärasteks. Ka on maksuhalduril õigus esitada taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks mitte üksnes maksuvõla, vaid ka muude rahaliste nõuete ja kohustuste katteks. HKMS võimaldab taotluste esitamist ka tulevikus tekkivate nõuete katteks.
21.Lähtudes MTA poolt esitatud taotlusest ja selle lisadest ning asjaolust, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on vastavas suuruses rahalise nõude määramine, peab kohus MTA valitud täitmist tagava toimingu liiki proportsionaalseks. Kinnistusraamatusse ja liiklusregistrisse kantavad käsutamise keelumärked ei takista kinnisasja ja sõidukite kasutamist. Keelumärked on ajutise iseloomuga, kuid tagavad samal ajal maksuhalduri poolse võimalikust vastutusotsusest tekkiva nõude.
22.Maksuhalduri taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise, mis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud. Maksuhaldur hindab piisavaks asendustagatise väärtuseks 26 697,61 eurot. Seega on Xl võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega (MKS § 1361 lg 3). Kohus selgitab, et kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul MKS § 1361 lg 3 kohaselt.
23.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et MTA taotlus kuulub rahuldamisele. MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Arvestades vastutusmenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks.
24.MKS § 1361 lg 4 kohaselt võib käesoleva taotluse rahuldamise määruse peale esitada määruskaebuse nii maksuhaldur kui ka isik, kelle õigusi määrus puudutab. HKMS § 204 lg 1 sätestab, et määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub määrus selle kättetoimetamisel taotlejale.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.