lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1635/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 15.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-1635/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1400
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

15. september 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1635

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25. augusti 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25. augusti 2021. a määruse peale haldusasjas nr 3-21-1635.

Jätta rahuldamata X taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.

Jätta läbi vaatamata X menetlusabi taotlus määruskaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

Jätta rahuldamata X riigi õigusabi taotlus.

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25. augusti 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-1635 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse resolutsiooni p 5 ei ole menetlusabi puudutavas osas edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.X esitas 30.03.2021 Tallinna Vanglale taotluse, et tema vabanemisfondist kantaks 600 eurot teleri ostmiseks ja poest vajamineva kauba ostmiseks üle tema vanglasisesele isikuarvele. Tallinna Vangla 23.04.2021 vastusega jäeti taotlus rahuldamata, kuna kaebajal ei ole tulenevalt vangistusseaduse (VangS) §-st 44 lubatud karistuse kandmise ajal vabanemisfondis olevat raha

3-21-1635 kasutada. 11.05.2021 esitas kaebaja vanglale uue taotluse, milles muu hulgas taotles uuesti 196,76 euro ülekandmist vabanemisfondist vanglasisesele isikuarvele, et osta teler ja antennikaablit. Tallinna Vangla 11.06.2021 vastuses jäeti vangla 23.04.2021 vastusele viidates taotlus rahuldamata, kuna muutunud ei ole asjaolud, mille alusel jäeti 30.03.2021 taotlus rahuldamata. Kaebaja esitas 14.06.2021 Tallinna Vangla 11.06.2021 vastusele vaide osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus raha ülekandmiseks vabanemisfondist vanglasisesele isikuarvele. Tallinna Vangla jättis 15.07.2021 vaideotsusega vaide rahuldamata, kuna kehtiv õigus ei võimalda suunata kinnipeetava isikuarvel olevaid summasid teisiti, kui VangS § 44 ette näeb ning kinnipeetav ei saa nõuda vanglalt ülekannete tegemist tema soovitud viisil.

2.X esitas 19.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks kandma kaebaja seni kogutud vabanemistoetusest raha üle kaebaja vanglasisesele isikuarvele. Kaebaja soovib tasuda vabanemisfondis olevast rahast oma võlgnevuse, osta teleri ja elada 10 kuud, mis on jäänud vanglas viibida. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse kaebuselt nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 25.08.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (resolutsiooni p 1) ja jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kohus nõustus Tallinna Vangla vastustes ning vaideotsuses toodud põhjendustega, mille kohaselt ei saa vangla kehtiva regulatsiooni kohaselt kaebaja taotlust vabanemisfondis oleva raha kasutamiseks rahuldada. Kuna kehtiv õigus ei võimalda kaebaja taotluse rahuldamist ning seega ka vangla kohustamist kandma kaebaja vabanemisfondist raha üle tema vanglasisesele isikuarvele, puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda Tallinna Vangla kohustamist ning kaebus kuulub kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. VangS § 44 lg-st 2 tulenevalt jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. VangS § 44 lg-st 3 tulenevalt on vanglal seadusest tulenev kohustus hoiustada kinnipeetava vabanemistoetust kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni ning vanglal ei ole õigust sellest erandite tegemiseks. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on 2021. a-l 584 eurot (Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 115, § 1). Seega on kolmekordne kuutöötasu alammäär 1752 eurot. Tallinna Vangla 23.04.2021 vastusest nähtuvalt oli 23.04.2021 seisuga kaebaja vabanemisfondis 1104,43 eurot, mis jääb alla seaduses sätestatud minimaalse määra. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 alusel võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Praegusel juhul ei ole kaebajal õigust nõuda vangla kohustamist tegema tema vabanemisfondist ülekannet kaebaja soovitud summas, kuna VangS § 44 lg 3 on imperatiivne säte ning vangla ei saa seda oma tegevuses eirata. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jääb kaebaja taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatmata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

2(4)

3-21-1635

4.X palub 30.08.2021 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 25.08.2021 määrus tühistada. Kaebajal on õigus õiglasele otsusele. Halduskohus ei ole asja piisavalt menetlenud ja on kaebuse kiiruga tagastanud, rikkudes kaebaja õigusi. Kaebaja soovib asja arutamist kohtuistungil.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Kuna määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), jätab ringkonnakohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
6.HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse väiteid saab piisava põhjalikkusega hinnata ka kirjalikus menetluses ning see võimaldab lisaks asja kiiremat lahendamist. Määruskaebuse esitajal on olnud võimalik esitada kõik oma põhjendused nii haldus- kui ka ringkonnakohtule kirjalikult ning tema seisukohad on kohtule arusaadavad. Määruskaebuse kohtuistungil läbivaatamise vajadust ei ole kaebaja ka millegagi põhjendanud.
7.Ringkonnakohus leiab, et X määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, kuid muuta tuleb halduskohtu 25.08.2021 määruse põhjendusi.
8.Halduskohus on tuginenud kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p-le 1, mis võimaldab kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Seejuures on halduskohus kaebeõiguse ilmselget puudumist põhjendanud sellega, et VangS § 44 ei võimalda kaebaja taotluse rahuldamist, mistõttu puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda vangla kohustamist kandma kaebaja vabanemisfondist raha üle tema vanglasisesele isikuarvele. Seega põhjendas halduskohus kaebuse tagastamist sisuliselt üksnes selle perspektiivitusega. Kaebeõigust ei mõjuta küsimus kaebusel edulootuse olemasolust või selle puudumisest (vt ka Riigikohtu 07.12.2020 määrus nr 3-19-2448, p 10). Kaebeõigus seondub üksnes sellega, kas kaebaja vaidlustab oma õiguste ja vabaduste rikkumist või mitte (HKMS § 44). Seetõttu on halduskohus ekslikult tagastanud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
9.Ringkonnakohtu leiab, et kohaseks kaebuse tagastamise aluseks on HKMS § 121 lg 2 p 21. Viidatud sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui täidetud on kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ning kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus. Riive on vähese intensiivsusega siis, kui isegi kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22). Varaliselt hinnatava hüve puhul on riive vähese intensiivsusega siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1 teine lause).
10.Halduskohus on õigesti selgitanud, et kehtiv õigus ei võimalda kaebaja taotluse rahuldamist ning seega ka vangla kohustamist kanda kaebaja vabanemisfondist raha üle tema vanglasisesele isikuarvele. Vanglal on VangS § 44 lg-st 3 tulenevalt kohustus hoiustada kinnipeetava vabanemistoetust kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära täitumiseni. Haldusorganilt saab nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist üksnes juhul, kui haldusorgan on selleks kohustatud ja see puudutab isiku õigusi (RVastS § 6 lg 1). 3(4)

3-21-1635 Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vangla kohustamist tegema tema vabanemisfondist ülekannet kaebaja soovitud summas, sest vangla peab oma tegevuses lähtuma VangS § 44 lgst 3 ega saa teha kaebaja suhtes erandeid. Kuna kaebaja suhtes puuduvad rahalised nõuded, saab kaebaja pärast nimetatud kolmekordse kuupalga alammäära täitumist kasutada vanglasisesele isikukontole laekuvat raha 100% ulatuses. Eelneva tõttu on kaebuse rahuldamine vähetõenäoline. Kaebaja eesmärgiks on osta vabanemisfondis oleva raha eest teler, tasuda oma võlgnevus ja elada vanglas veel järelejäänud 10 kuud. Need põhjendused ei anna alust pidada kaebaja õiguste rikkumist intensiivseks. Vanglas võimaldatakse jälgida raadio- ja televisioonisaateid (VangS § 31 lg 1). Kaebaja on ka ise kaebuses kinnitanud, et S-2 sektoris on olemas üldine teler. Seega ei jää ta teleri vaatamise võimalusest täielikult ilma. Vangla on 18.08.2021 vastuses halduskohtule kinnitanud, et kaebaja vastu puuduvad rahalised nõuded. Kaebaja ei ole oma võlgnevuse suurust ka ise esile toonud. Kinnipeetava ülalpidamine, toitlustamine ja riietus ning temale tervishoiuteenuse osutamine on rahastatud riigieelarvest (VangS §-d 46, 47, 49). Seega ei pea kaebajal endal olema vanglas elamiseks rahalisi vahendeid.

11.Kaebuse tagastamise tõttu jättis halduskohus õigesti kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
12.Kuna kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, ei ole riigi õigusabi andmise eeldused täidetud ning kaebaja riigi õigusabi taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium