X kaebus Tallinna Vangla 12.05.2021 vastusele nr 5-37/21/14711
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta Xi menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.Tallinna Vanglas registreeriti 19.03.2021 nr-tega 5-37/21/42-1 kuni 5-37/21/42-5 Xi (kaebaja) poolt esitatud 8 pöördumist, mis sisaldasid mh mittevaralise kahju hüvitamise taotluseid. Rahalist kompensatsiooni nõudis X perioodil 01.03.2021-14.03.2021 toimunud tervishoiuteenuse ebapiisava osutamise ja kättesaadavusega seonduvate järgmiste juhtumitega:
1.1.6.03.2021 pandi kaebaja haigena kartserisse (valutavad põlved, kõik liigesed ja hambad), kaebaja küsis neli korda terminali kaudu arsti, sai 5 tabletti, kuid vitamiine ei saanud;
07.03.2021 ei antud meditsiiniabi ja pandi kartserisse, vaatamata meediku kutsumisele, ta ei tulnud ning kell 6.00 võeti ära madrats, topeltvitamiine ei antud. Kaebajal valutavad põlved, kõik liigesed ja hambad;
1.3.01.03.2021 palus kaebaja terminali kaudu arstiabi, kuid meedik ei tulnud, toodi „Karvalol“ tablett, kuid kuna valutas kõht, siis tablett ei aidanud ning kaebaja pidi 12 tundi valu kannatama;
1.4.11.03.2021 kutsus kaebaja hommikuse loenduse ajal inspektori kaudu meedikut ning meedik tuli alles siis kui kaebaja palus seda õhtul terminali kaudu. Meedik andis küll teise tableti, kuid ei soovinud ravida kaebaja liigeseid ega parandada immuunsüsteemi;
1.5.01.03.2021 kirjutas kaebaja avalduse arstile, kuid arstiabi ei saanud – kaebaja kutsub iga päev meedikuid, kuid nad ei taha kaebuseid kuulata ja pakuvad tabletti;
1.6.14.03.2021 kell 21.00 ei võtnud meedik suulisi kaebusi selle kohta, et kaebajal on põlved ja kõik liigesed haiged, kambris on külm ning vitamiine ei anta. Meedik tegi nalja ja ravimeid ei andnud.
1.7.02.03.2021 kell 19.50 kasutas keegi elektronrelvi ja kaebaja pea hakkas valutama ning kaebaja soovis meedikut, kes aga ei tulnud.
1.8.13.03.2021 pakkus meedik kaebajale valuvaigistit. Kaebajal on liigesed haiged ja immuunsüsteem nõrk, kuid meedik vastas, et ta ei saa aidata. Kaebajale ei võimaldata meditsiinilist abi. 1(4)
3-21-1288
2.12.05.2021 vastusega nr 5-37/21/147-11 jättis Tallinna Vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla tuvastas meditsiinikaardi 3.03.2021 – 15.03.2021 kannetest, et kaebaja on olnud pideva meedikute jälgimise all (vastuvõtud vaidlusel perioodil kümnel korral) ning meditsiinitöötajad pole jätnud kaebuseid tähelepanuta. Kaebajale pakuti valukaebuste korral valuvaigistit ning kaebaja ise loobus. Tervisekaardi kannete põhjal on kaebajale korduvalt selgitatud ravi määramise korda, kuid kaebaja ei ole ise vastavalt selgitustele toiminud ning on jätkanud meditsiiniõdedelt ravi nõudmist. Kaebajale oli tervishoiuteenus vaidlusalusel perioodil kättesaadav. Etteheited vanglaametnike tegevusetusele ei ole põhjendatud. Arvestades kaebuse esitaja massilisi pöördumisi, ei ole võimalik tuvastada kas ja mis kaebustega kaebaja vanglaametnike poole viidatud kuupäevadel (1.03.21, 2.03.21, 7.03.21, 11.03.21) pöördus ning mis põhjusel meedik kaebaja kambri juurde ei jõudnud. Arvestades, et valvepiirkonnas on igapäevaselt tööl mitu erinevat päeva jooksul vahetuvat ametnikku, ei ole usutav ning puuduvad tõendid, et kaebaja tervisekaebustele ei reageeritud. Videosalvestiselt on tuvastatav, et nt 1.03.21 suhtles kaebaja erinevate ametnikega ning kambri juures viibis ka meditsiiniõde, mistõttu ei on kaebaja väited seda enam ebatõenäolised. Asjaolust, et ajavahemikul 01.-18.03.21 on kaebajal toimunud kümnel korral meditsiinitöötaja vastuvõtt, millest enamusel kutsuti meedik välja tingituna kaebaja kaebustest, järeldub üheselt, et ametnikud pole olnud tegevusetud. Seejuures nähtub tervisekaardi andmetest, et kaebaja on ise mitmel korral keeldunud meditsiiniabist (so 8.03, 10.03, 11.03).
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 11.06.2021 Xi venekeelne kaebus kahju hüvitamiseks. Kaebaja viitab vangla vastusele nr 5-37/21/147-11. Kaebuse kohaselt kasutab vangla elektroonilist relva ja ventilatsiooni, samuti toitu, milles pole piisavalt vitamiine ning kõiki vajalikke koostisaineid, lisaks reeglite ja seaduste ebatäiuslikkust ning nõrgamõistuslikke ametnikke, genotsiidi ja mõrva eesmärgil. Kaebaja palub kohustada vanglat asutama komisjoni ning võtma enda kanda kulud seoses töötasudega ja vajalike vahenditega komisjoniliikmete jaoks, mis peab koosnema erinevate rahvuste esindajatest, mille töökeeleks on vene, inglise ja eesti, mis hakkab reformima vangla reglementi ning vangistusseadust, kiitma heaks direktori otsuseid ja kaebusi läbi vaatama. Samuti palub kaebaja demonteerida elektrooniline relv vanglas ja paigaldada kambrisse kaitse elektroonilise relva eest ning määrata ametnike jaoks kohustuslik nõrgamõistuslikkuse ekspertiis.
4.Vastuseks kohtu 28.06.2021 kohtunõudele saatis Tallinna Vangla seisukoha ning selgitas, et vangla on oma seisukohad Xi pöördumistele vastamisel esitanud ning jääb neis esitatud seisukohtade ja järelduste juurde. Kaebus on seotud Tallinna Vanglas 19.03.2021 nr-tega 5-37/21/42-1 kuni 537/21/42-1 registreeritud kaebaja pöördumistega. Tallinna Vangla vastused eelnimetatud pöördumistele on registreeritud 06.04.2021 nr-ga 5-37/21/42-6, 09.04.2021 nr-ga 5-37/21/42-7, 12.04.2021 nrga 5-37/21/42-8, 13.04.2021 nr-ga 7-2/21/9656-2, 13.04.2021 nr-ga 7-2/21/9656-3 ja 12.05.2021 nrga 5-37/21/147-11 . Vangla leiab, et isegi kui asuda seisukohale, et kaebaja õigusi võidi riivata, ei saanud tema õiguste riive olla suur ning kaebuste rahuldamine on ülimalt ebatõenäoline. Seetõttu esineb alus kaebuste HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastamiseks. Vangla on seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus kaebuses viidatud komisjonide moodustamise nõudmiseks ning ametnike jaoks kohustuslik nõrgamõistuslikkuse ekspertiisi määramiseks. Kaebaja vabastati vahi alt Harju Maakohtu 08.07.2021 otsuse nr xxxxxxx alusel, mistõttu ei saa Tallinna Vangla töökorraldus ja Tallinna Vanglas kehtivad õigusaktid kaebaja õigusi enam mõjutada. Kaebajal ei oleks kaebeõigust isegi juhul, kui ta ei oleks vanglast vabanenud, sest tal puudub subjektiivne õigus nõuda Tallinna Vanglalt tema soovidele vastavate töökorraldust puudutavad otsuste tegemist.
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Sisuliselt peab kaebaja kahju tekkimise põhjuseks meditsiinitöötajate poolt nõuetekohase abi andmata jätmist ning vanglaametnike poolt taotluse esitaja palvete – kutsuda meditsiinitöötaja – ignoreerimist (täpsemalt kuupäevadel 01.03.2021, 02.03.2021, 07.03.2021) ja meditsiinitöötaja kutsumisega viivitamist (kuupäeval 11.03.2021). 2(4)
3-21-1288
6.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Leian, et kaebus nii meditsiiniteenuse osutamist kui vanglaametnike tegevusetust puudutavate etteheidete osas (täpsemalt meediku kutsumise palvete ignoreerimise või kutsumisega viivitamise osas) kuulub tagastamisele nimetatud alusel. Vastustaja esitatud kahju hüvitamise taotlusele koostatud vastuse kohaselt toimusid ajavahemikul 01.-15.03.21 meditsiinitöötaja vastuvõtt kümnel korral ning enamuse puhul oli vastuvõtu ajendiks meditsiinitöötaja väljakutsumine tingituna kaebaja kaebustest. Seega ei järeldu, et kaebaja poleks arstiabi saanud, samuti ei järeldu ametnike tegevusetust või viivitamist meditsiinitöötaja kutsumisel. Lisaks on vastustaja viidanud ka videosalvestisele, millelt on tuvastatav, et nt 01.03.21 (mil kaebaja väidab, et arstiabi ei saanud) suhtles kaebaja erinevate ametnikega ning kambri juures viibis ka meditsiiniõde, mistõttu nõustub kohus, et seda enam pole kaebaja väited tõenäolised. Seejuures on vastustaja viidanud ka asjaolule, et tervisekaardi andmetel on kaebaja ise mitmel korral keeldunud meditsiiniabist (so 8.03, 10.03, 11.03). Olukorras, kus kaebaja ise keeldub arstiabist, ei saa kaebaja ette heita vangla ametnike tegevusetust või meditsiinitöötajate poolt tema ravimata jätmist.
7.Leian, et kahju hüvitamise nõude osas, mis puudutab vangla poolset tervishoiuteenuse osutamist, et esitatud asjaolude pinnalt ei nähtu vangla tegevuse õigusvastasus tervishoiuteenuse osutamisel. Tuleb nõustuda vanglaga selles, et vajaliku ravi määrab arst ning kaebajal ei ole õigust ise nõuda endale meelepärast ravi (erandiks võivad olla konkreetsed vastunäidustused mõne ravimi osas, mida aga käesolevas asjas ei nähtu). Nagu öeldud, ei nähtu, et kaebajat ei oleks üldse abistatud, samuti ei, et kaebajale oleks vale ravi osutatud, mille tagajärjeks võiks potentsiaalselt olla tervisekahju. Asjaolu, et kaebajale vitamiine ei väljastatud, ei saanud põhjustada kaebajale selliseid vaevuseid, mis õigustaks kahjuhüvitise väljamõistmist. Asjas esitatud dokumentidest järeldub, et kaebajat vaevasid liigesevalud, põlvede valud ja hambavalu, mille tarbeks talle valuvaigistit pakuti. Seega on kaebaja vaevusetele püütud leida lahendust.
8.Eeltoodust tulenevalt ei saanud kaebaja õiguste riive tervishoiuteenuse osutamisel samuti vanglaametnike tegevus meediku kutsumisel olla intensiivne ning kaebuse rahuldamine selles osas on ebatõenäoline. Seetõttu tagastan kahju hüvitamise nõude vastavas osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
9.Selles osas, milles kaebaja nõuab vangla kohustamist muutma reegleid ja looma komisjoni, samuti määrama ametnike jaoks kohustuslik nõrgamõistuslikkuse ekspertiis, tagastan kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1). Nõustun Tallinna Vanglaga, et kaebajale ei tulene ühestki õigusaktist subjektiivset õigust nõuda sellise komisjoni moodustamist ega reeglite muutmist, samuti ekspertiisi määramist. Lisaks on kaebaja esitanud korduvalt kohtule kaebuseid vastava komisjoni ja reeglite muutmise taotlusega. Haldusasjas nr 3-21-1258 on kohus samasisulist nõuet sisaldava kaebuse tagastanud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Asja materjalidest ei nähtu, et ka käesolevaks hetkeks oleks kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg- 5) nimetatud nõude osas läbitud, mistõttu kuulub kaebus selles osas tagastamisele ka HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
10.Asja materjalidest ei nähtu, et vangla oleks lahendanud küsimusi elektroonilise relva demonteerimise ning ja kambrisse elektroonilise relva kaitse paigaldamise taotluste osas. Taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile; taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule (riigivastutuse seaduse § 6 lg 3). Kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud (vangistusseaduse § 11 lg 5). Kuivõrd eelnimetatud kohustamisnõuete osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, tagastab kohus kaebuse selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kui-
3(4)
3-21-1288 võrd kohtule teadaolevalt on kaebaja kinnipidamisasutusest vabastatud 08.07.2021, kuuluksid eeltoodud kohustamisnõuded tagastamisele ka seetõttu, et kaebaja ei viibi enam Tallinna Vanglas ning kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2).
11.Kuna tagastan kaebuse, puudub vajadus lahendada ühes kaebusega esitatud taotlust kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning see jääb läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.