Roby Koik Roosi talu OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 6. detsembri 2019. a otsuse nr 13-29.1/19/2528 ja 10. veebruari 2020. a vaideotsuse nr 13- 29.1/20/25-2 tühistamiseks ning kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks Kaebaja – Roosi talu OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Asso Prii
Kohtuasi
Menetlusosalised
Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Eva Rückenberg Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 30. septembrini 2021. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Roosi talu OÜ (kaebaja) esitas 06.03.2017. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) toetustaotluse nr 41001700011 meetme “Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus“ raames (I kd, tl 8–17). 09.03.2017. a esitas kaebaja muudatustaotluse. Toetustaotluse kohaselt olid investeeringuobjektideks mobiilsed seadmed (traktor, põllurull, põimagregaat, frontaallaadur ja põimkülvik). Toetustaotluse alusel on abikõlblikuks maksumuseks 218 801,00 eurot ning toetuse summaks 77 470,30 eurot.
2.PRIA algatas 12.07.2017. a toetustaotluse osas täiendava kontrolli läbiviimise, mille tulemuste kohta koostas PRIA 2019. a mais kontrolliaruande nr 15-7/17/17-19 (I kd, tl 23– 41), mille kohaselt on Roosi Talu OÜ müügitulu osas tegemist kunstliku tingimuste tekitamisega, eesmärgiga näidata põllumajanduslikust omatoodangust saadud müügitulu 2014.
ja 2015. majandusaastal, et kvalifitseeruda nende aastate müügitulu andmete alusel taotlejaks. Ainuüksi loomade liikumine põllumajandusloomade registris ning müügiarvete koostamine juriidilise isiku poolt ei tõenda tegelikku müügitulu saamist juriidilise isiku poolt (I kd, tl 35– 35p).
3.PRIA jättis 06.12.2019. a otsusega nr 13-29.1/19/2528 (I kd, tl 46–55) kaebaja toetustaotluse rahuldamata.
4.Roosi talu OÜ esitas otsusele 06.01.2020. a vaide (I kd, tl 76–82), mille PRIA jättis 10.02.2020. a vaideotsusega nr 13- 29.1/20/25-2 (I kd, tl 83–86) rahuldamata.
5.Roosi talu OÜ esitas 11.03.2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb PRIA 06.12.2019. a otsuse nr 13-29.1/19/2528 ja PRIA 10.02.2020. a vaideotsuse nr 13- 29.1/20/252 tühistamist ning kaebaja esitatud taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamist. Lisaks taotleb kaebaja vastustajalt menetluskulude välja mõistmist ning vastustaja kohustamist tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (I kd, tl 1–7).
6.PRIA esitas 13.04.2020. a vastuse kaebusele koos haldusmenetluse toimiku materjalidega. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja taotledes kaebuse rahuldamata jätmist (I kd, tl 147–152).
7.Kaebaja esitas kirjaliku menetluse raames 07.06.2021. a täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja (II kd, tl 4–12. Vastustaja esitas 14.06.2021. a omapoolse seisukoha kaebaja täiendavatele seisukohtadele (II kd, tl 13–16). Menetlusosaliste seisukohad
8.Kaebaja vaidlustab 06.12.2019. a otsust nr 13-29.1/19/2528, millega jäeti tema taotlus rahuldamata, samuti nõuab kaebaja 10.02.2020. a vaideotsuse nr 13- 29.1/20/25-2 tühistamist. Kaebaja taotleb vastustaja kohustamist vaadata tema taotlus uuesti läbi. Kaebaja leiab, et otsuses sisalduvad motiveeringud ei anna alust keelduda taotluse rahuldamisest ning PRIA on seetõttu rikkunud kaalutlusreegleid.
9.Kaebuse kohaselt pöördus kaebaja korduvalt PRIA poole, paludes informatsiooni taotluse tulemuse selgumise kohta – 16.07.2018. a päring, millele PRIA vastas 20.07.2018. a, 27.03.2019. a pöördumine. 11.11.2020. a informeeris kaebaja uuesti PRIA-t, et taotluse menetluses on tekkinud järjekordselt enam kui 3 kuu pikkune seisak.
10.10.05.2019. a edastas PRIA kaebajale kontrolliaruande. Kaebaja esitas aruande kohta 19.06.2019. a eriarvamuse koos lisadega ning 30.07.2019. a veel täiendava selgituse koos lisadega lammaste ostuarvete tasumise kohta. PRIA koostas 06.12.2019. a, s.o enam kui 2,5 aastat pärast taotluse esitamist allkirjastatud otsuse nr 13-29.1/19/2528, millega jättis kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja leiab, et taotluse menetlemine, sh kontroll võttis ebamõistlikult kaua aega, haldusorgan ei informeerinud kaebajat menetluse pikenemise põhjustest ega pidanud kinni enda poolt esitatud tähtaegadest.
11.Roosi talu OÜ asutati 09.04.2014. a ning registrijärgseteks tegevusaladeks on lamba- ja kitsekasvatus, teravilja- (v.a riis) ja kaunviljakasvatus; õlitaimeseemnete kasvatus ja taimekasvatuse abitegevused. Kaebajal endal ei olnud vajalikku maaressurssi, tehnikat ning
muud infrastruktuuri (hooneid jne) enda majandustegevuse edendamiseks, sõlmides selleks kolmandate isikutega rendi-, üüri- ja teenuse osutamise lepingud. PRIA ei pidanud vajalikuks hinnata kaebaja majandustegevust pärast taotluse esitamist. Kaebaja on seisukohal, et tema majandustegevuse käivitamise asjaolud ei tohiks üleüldse tähendust omada. Oluline on, kas kaebaja täidab seatud tingimusi või mitte. Kaebajal on eksisteerinud vajalikus määras müügitulu.
12.Saare Agro OÜ ning Kaljo Rand (aga ka muud äriühingud) on andnud kaebajale rendile põllumajandusmaad ning kaebaja on selle eest maksnud vastavalt kokkulepetele renti. See, et sellega on kaasnenud võimalus saada maadelt toetusi, on normaalne ega saa olla etteheidetav. Samuti on tavapärane, et alustav äriühing kaasab kapitali laenuna, sh äriühingutelt, mis on seotud tema omanikega.
13.Kaebaja rendib põllumajanduslikuks tegevuseks maid mitmetelt äriühingutelt – Meite Saar OÜ, Metsagrupp OÜ, Kandla Farm OÜ, Metskond OÜ, Kandla OÜ, Tornator Eesti OÜ ca 300 ha ulatuses (kaebuse lisa 11). Seega ei ole kaebaja partneriks vaid Saare Agro OÜ. Ebaõige on viidata Saare Agro OÜ-le kui varasemale ettevõttele. Kaebaja ei ole Saare Agro OÜ õigusjärglane, äriühingud ei ole ühinenud. Ka on ebaõige viide, et kaebaja on kasutanud 100% Saare Agro OÜ ressursse. PRIA ei ole viidanud ühelegi alusele (sh toetusmääruste tingimustele), mis keelaks toetuste taotlejal maade rendile võtmise, põllumajandusteenuste soetamise ning varade (loomade) soetamise kolmandatelt isikutelt.
14.Kaebajal endal ei olnud alguses vajalikku põllumajandustehnikat, seetõttu rentis ta seda teistelt äriühingutelt või ostis neilt täisteenust. Kaebuse esitamise ajaks on kaebaja soetanud endale külviku, kombaini, randaali ja põllurulli ja rendib ainult Saare Agro OÜ-lt traktorit. See on ka põhjus, miks taotlus esitati – et saaks soetada enda töövahendid.
15.Kaebajale jääb selgusetuks, kas koostööpartner oleks pidanud PRIA hinnangul esitama arveid enne, kui ta töö teeb (teenust osutab) (vt vaidlustatud otsuse lk 7). Arve esitatakse teenuse eest siis, kui see on osutatud. Järeldada sellest midagi konspiratiivset, on meelevaldne. Äriühingud (kaebaja ja Farm Build OÜ) olid kokku leppinud teatud hulga töötundide tegemises igakuiselt Farm Build OÜ poolt. Seda jälgiti igapäevaselt ja selle üle peeti arvestust (kokku tuli töötada 170 tundi kuus).
16.Peamiselt üüris kaebaja majandustegevuseks vajalikku tehnikat Saare Agro OÜ-lt. Kui seoses sellega kaasnes Saare Agro OÜ-l vajadus teha masinatega seoses kulutusi, siis esitati nende kulutuste eest arve kaebajale. Farm Build OÜ osutas kaebajale peamiselt teenuseid, kasutades kaebaja poolt Saare Agro OÜ-lt üüritud tehnikat. Kui tehnika kasutamise käigus (põllumajandustööde tegemisel) tekkis vajadus teha kulutusi (remont, kütus jm), siis esitas Farm Build OÜ nende kulutuste eest arved kaebajale. Kaebaja ei kujuta ette, kuidas see praktikas saakski teisiti olla. Loogiline, et traktori teeb korda isik, kes seda vahetult käitab (professionaal, traktorist), tehes seda võimalikult kiiresti (toob vajalikud varuosad vms ning remondib masina ära). Roosi Talu OÜ kandis aga lõppkokkuvõttes kõik üüritud tehnikaga seonduvad kulutused, sest masin läks katki ajal, mil see oli talle üüritud.
17.PRIA oli teadlik, et kaebaja üüris Saare Agro OÜ-lt tehnikat, samuti et kaebaja oli võtnud Saare Agro OÜ-lt rendile põllumaad ning põllumajandushooned. On loogiline, et kaebaja kandis ka rendile võetud põllumajandushoonete hooldamisega seotud kulud, sh tormikahjustuste likvideerimine. Kaebajale jääb selgusetuks, miks oleks pidanud Roosi talu OÜ
maksma kulutuste eest, mida ta tegelikkuses ei oleks pidanud kandma, või miks oleks kaebaja pidanud maksma kattuvate kulutuste eest nii Farm Build OÜ-le kui ka Saare Agro OÜ-le.
18.PRIA ei ole täpsustanud (vaidlustatud otsuse lk 4), milliseid kohustusi, mis „maha jäetakse“, on silmas peetud ja kuidas see peaks põhjendama PRIA väiteid. Väited, et Saare Agro OÜ tegevused on üle viidud uude toetusi taotlevasse kehasse (kaebaja) on ebaõiged ka seetõttu, et mõlemal äriühingul on säilinud kuni kaebuse esitamiseni sisuline majandustegevus. Saare Agro OÜ on keskendunud kinnisvara haldamisele ning loomakasvatuse abitegevustele ning järk-järgult loobunud põllumajanduslikust tegevusest. Andes hinnangu, et Roosi talu OÜ on „spetsiaalselt taotlemiseks loodud toetuskehaga“, ei ole PRIA arvestanud, et kaebaja majandustegevus on jätkunud sõltumata sellest, et PRIA ei teinud taotluse osas otsust enam kui 2,5 aasta vältel.
19.Roosi talu OÜ majandusaasta aruannetest leiab kinnitust, et kaebaja on jätkanud majandustegevust pidevalt ja püsivalt. Fiktiivseks toetuskehaks ei saa nimetada juba enam kui 5,5 aastat edukalt tegutsenud äriühingut.
20.Vaidlustatud otsusest jääb selgusetuks, milline täpselt on PRIA etteheide kaebajale seoses lammaste omandamise ja müügiga. Kaebaja on esitanud PRIA-le 30.07.2019. a (eriarvamuse täiendus, kaebuse lisa 7) ülevaate Saare Agro OÜ poolt Roosi talu OÜ-le esitatud arvete tasumisest koos vastavate tõenditega, millest saab järeldada, et kõik esitatud arved lammaste müügi eest (18.01.2015 arve 181/012015 summas 26100 eurot (435 lammast), 01.08.2015 arve 011/092015 summas 12048 eurot (251 lammast), 30.05.2016 arve 130/052016 summas 59400 eurot (495 lammast)) on tasutud. PRIA ei ole esitatud tõendeid analüüsinud ega mingil viisil arvesse võtnud. Kaebaja on lambaid pidanud, hooldanud, sh ravinud ja taganud neile elamistingimused ning kandnud sellega seoses nii otseseid kui ka kaudseid kulusid (Tuiu Tall, Farm Build, Saare Agro jt arved) ning kolmandatele isikutele loomad maha müünud ja sellega tulu teeninud. Tegemist on reaalsete tehingutega, mis on aset leidnud ja tõendatud.
21.Lammaste hulk või nende kajastumine loomade registris ei ole kuidagi seotud määrusest tulenevate taotluse rahuldamise tingimustega. Registrikandega ei teki looma osas omandiõigust, s.o tegemist ei ole konstitutiivse registriga. Loomade registri andmed ning loomadega tehtud tehingute andmed ei pea kattuma. Kaebaja viitab kaebuses maaeluministri 08.03.2019 määrusele nr 28 „Põllumajandusloomade registri põhimäärus“. Kui äriühing on soetanud või võõrandanud lambaid, siis on see juriidiline fakt, mida ei lükka ümber muul eesmärgil (tauditõrje) sisse seatud andmekogu (register).
22.Kaebaja sai enda poolt müüdud lammaste valdajaks ja omanikuks vastavalt (suulistele) kokkulepetele Saare Agro OÜ-ga. Lammaste eest tasumise kohustus tekkis kaebajal arvete väljastamisel, mis vastavalt poolte kokkuleppele pidi toimuma alles pärast lammaste realiseerimist (edasimüüki) Roosi talu OÜ poolt. Kaebaja ei mäleta täpselt (kuupäevaliselt), millal lammaste omandiõigus Roosi talu OÜ-le üle läks, kuid kindlasti pidi see toimuma hiljemalt siis, kui lambad lõplikult Roosi talu karja liikusid, kuid võimalik, et ka juba esmakordse kande tegemisel.
23.Kaebaja põllumajanduslik müügitulu taotluse esitamise eelneval aastal oli 25 506 eurot, s.o ületas vajalikku määra, st 14 000 eurot oluliselt ning isegi, kui käibesse mitte arvestada 11 lamba müüki, siis ei mõjuta see tingimuse täitmist.
24.Kaebaja ei oska täpsemalt selgitada, miks on teostatud lammaste liigutamisi loomade registris erinevate äriühingute vahel ning on võimalik, et tegemist on eksitusega, mis tulenes inim- või infotehnoloogilisest faktorist. Seejuures ei muudetud peamist loomapidamishoonet, kus loomad asusid (loomapidamishoone EE16692). PRIA ei ole ka selgitanud, miks ta leiab, et kannetest võiks järelduda see, et lammaste lõplik realiseerimine (müük) kaebaja poolt oli mingil viisil näilik, sh mis kasu või kahju võis keegi saada sellest, et looma vastutavat haldajat registris muudeti.
25.Perioodil 09.04.2014 – 31.05.2015 müüdi lambaid 273 ning perioodil 1.06.2015 – 31.05.2016 müüdi lambaid 359. Seega on kokku müüdud 632 looma. Kaebajale jääb selgusetuks, miks seab PRIA lammaste müügi kahtluse alla olukorras, kus kaebaja on soetanud lambaid 1181 ning müünud 632.
26.Vaideotsusest saab järeldada, et PRIA on seisukohal, et kaebaja poolt loomade pidamise ja hooldamise periood oli liiga lühike, et seda käsitleda Määruse nr 14 § 2 lg 1 mõttes „omatoodetud põllumajanduslike toodete müügituluna“. Veelgi enam, PRIA leiab, et omatoodetud põllumajanduslikuks tuluks saab lugeda vaid kaebaja karjas sündinud loomade müügist saadud tulu (vaideotsuse p 13). Sellise väite esitas PRIA esmakordselt vaideotsuses. PRIA ei põhjenda, millisel õiguslikul ja tõenduslikul alusel saab väita, et põllumajandustootja poolt soetatud ja kasvatatud (hooldatud, ravitud, karjatatud jne) loomade müük ei ole käsitletav „omatoodetud põllumajandusliku tulu“ teenimisena Määruse nr 14 § 2 lg 1 mõttes.
27.Määruse seletuskirja järgi on määrus kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013) artikli 17 lõike 1 punkti a alusel. Artikli 17 lõike 2 kohaselt antakse lõike 1 punkti a kohast toetust põllumajandustootjatele või põllumajandustootjate rühmadele. Määruse artikkel 17 ei sätesta, keda tuleks käsitelda põllumajandustootjana. Ainult artikli 16 ja 36 juures on „põllumajandustootja“ mõiste osas tehtud viide määruse (EL) nr 1307/2013 artiklile 9, kuid see ei laiene artiklile 17. Sellele vaatamata saab ka määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 9 kohaselt käsitleda kaebajat „põllumajandustootjana“. Määrusest (EL) nr 1305/2013 ei tulene ka „põllumajandusliku omatoodangu“ mõistet ning ei ole teada, millest PRIA lähtub selle sisustamisel.
28.Kaebaja leiab, et oleks meelevaldne ning põhjendamatu väita, et äriühing, kelle põhitegevuseks on loomakasvatus, ei ole käsitletav põllumajandustootjana ning tema poolt müüdud loomadest saadav tulu ei ole käsitletav põllumajandusliku omatoodangu müügist saadava tuluna. Omatoodangust saadava tulu piiramine vaid põllumajandusettevõtja karjas sündinud loomade müügist saadud tuluga ei ole kooskõlas põllumajanduspraktikaga.
29.07.06.2021 kohtule esitatud täiendavas seisukohas jääb kaebaja seisukohale, et PRIA otsus on õigusvastane ning see tuleb tühisada. Roosi talu OÜ on juriidiline isik (osaühing), mitte ettevõte. Juriidilisi isikuid ei saa samastada sõltumata sellest, kas neil võib olla mingitki kattuvust omandisuhete osas. Kaebaja ei ole saanud tasuta kaupu või teenuseid mitte üheltki koostööpartnerilt. Kaebaja on enda majandustegevuse elluviimiseks (mh lammaste kasvatus) tellinud kaupu ja teenuseid kolmandatelt isikutelt. Kaebaja on teinud kulutusi oluliselt enam kui ta on müügitulu teeninud ning etteheide, et kulusid ei ole, on alusetu. PRIA ei ole põhistanud ega selgitanud, kust jookseb tema hinnangul loomakasvatuses piir, millega eristada omatoodetud põllumajanduslikku toodet näiteks lihtsast vahendustegevusest vms. Ainuüksi see on oluline haldusakti põhjendamispuudus.
30.Kaebaja esitas 07.06.2021. a kohtule haldusasjas 3-20-465 kantud menetluskulude nimekirja ning palub vastustajalt välja mõista tasutud riigilõivu summas 15 eurot ning õigusabikulud summas 2190 eurot koos käibemaksuga, kokku 2205 (15 + 2190) eurot. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 150 €/h + km 2020. aastal ning 160 €/h + km 2021. aastal. Õigusabikulude nimekiri on kajastatud lisadeks 4, 5 ja 6 olevatel õigusteenuste arvetel, mis ühtlasi kinnitavad kulude tasumise kohustuse tekkimist.
31.Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja leiab kaebusele esitatud vastuses, et esitatud kaebus kattub valdavas osas vaidega, samuti kontrolliaruandele esitatud selgituste ja vastuväidetega. Vastustaja ühegi toodud põhjendusega endiselt ei nõustu.
32.Vastavalt maaeluministri määruse nr 14 § 2 lg-le 1 võib põllumajandustootja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetust taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 14 000 euro ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot ning see moodustas mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 50 protsendi kogu müügitulust. Nimetatud norm seob toetuse taotlemise õiguse äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtja omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügituluga. Määruse nr 14 eelnõu seletuskirjast nähtuvalt on rõhuasetus põllumajandustoodete ise tootmisel, mitte teiselt ettevõttelt teenusena sisse ostmisel, koostöös valmistamisel või muu kauba vastu vahetamisel.
33.Vaidlus seisneb selles, kas kaebaja on tegelikkuses määruses nr 14 nimetatud nõudeid täitnud. PRIA asus seisukohale, et kuna lammaste müügitulu näol ei olnud tegemist omatoodetud põllumajandustoodangu müügist saadud tuluga, siis on müügitulu nõue täitmata ning toetusetaotlust ei saa rahuldada. Taotluse esitamisele eelnev majandusaasta oli kaebajal äriregistri andmete kohaselt 01.06.2015 kuni 31.05.2016. a ning nii taotluses kui ka äriregistris näidatud põllumajanduslik müügitulu summa selle perioodi kohta oli 25 506 eurot, moodustades 92,62% kogu müügitulust. Taotluse esitamise aastale eelnenud teisel majandusaastal perioodil 09.04.2014 kuni 31.05.2015. a on põllumajandusliku müügitulu suuruseks näidatud taotluses ning äriregistris 14 272 eurot, moodustades 97,87% kogu müügitulust. PRIA on hinnanud haldusmenetluse käigus esitatud andmeid kaebaja majandustegevuse kohta mõlema asjasse puutuva majandusaasta osas ning jõudnud järeldusele, et mõlema puhul on tegemist kunstlikult tekitatud tingimustega, mille eesmärgiks oli näidata põllumajanduslikust omatoodangust saadud müügitulu 2014. ja 2015. aastal selleks, et kaebaja vastaks nende aastate müügitulu andmete põhjal taotlejaks.
34.Kaebajal puudusid esimese kaheksa kuu vältel tootmistegevusele iseloomulikud kulutused, kuid on sellest hoolimata juba enne tootmiskulude tekkimist saanud müügitulu omatoodetud põllumajandussaadustest. Kaebaja on majandustegevuses sõltunud Saare Agro OÜ-st ning ilma Saare Agro OÜ ressurssidele tuginemata poleks kaebaja säärast müügitulu saavutanud.
35.Kaebaja on alles 2014. aasta septembris registreerinud end loomapidajaks. Lambad liikusid kaebajale Saare Agro OÜ-lt. Loomade asukoht jäi samaks, st lambad jäid Saare Agro OÜ-le kuuluvasse loomapidamishoonesse. Antud asjaolu on kaebaja kinnitanud ka vaides.
36.Müügitulu on kaebaja saanud 2014/2015. majandusaastal loomadest, kelle kohta Saare Agro OÜ on vastava müügiarve esitanud kaebajale alles 4 kuud pärast seda, kui suur osa loomi oli juba kaebaja poolt maha müüdud. Loomade pidamisperiood väidetavalt kaebaja karjas oli
enne müümist peamiselt 2–3 kuu pikkune (kohati vähemgi) ning müügitulu oli suuresti saadud enne igasuguseid kaebaja poolt kantud kulusid. Ka järgneva, st 2015/2016. majandusaasta müügitulu on kaebaja saanud loomadest, kes pärinevad samas tegevuskohas tegutsevate ettevõtete karjadest (reeglina Saare Agro OÜ, osalt ka Liivalammas OÜ karjast). Loomade asukohaks jäi üldjuhul jällegi sama loomapidamishoone, mis kuulub Saare Agro OÜ-le.
37.Juhul, kui on viidatud dokumentidele (lammaste ostuarvetele), siis pole võimalik dokumentide andmeid kokku viia loomade registri andmetega (vt kontrolliaruande nr 157/17/17-19 p 4.3.1.2.2 ja vaidlustatud otsuse p 5). Kahe müügiarve puhul, mis on koostatud Söörömöö OÜ-le (kokku väidetavalt 46 jäär-talle), pole vastavat loomade liikumist registrist võimalik tuvastada. Iseloomulikuks oli asjaolu, et enne loomade lõplikku müüki liikusid loomad korduvalt samas tegevuskohas tegutsevate ettevõtete vahel, asudes reaalselt valdavalt samas loomapidamishoones. Ilmestades loomade liikumist erinevate ettevõtete vahel, koondas vastustaja kokku põllumajandusloomade registri andmed osade loomade kohta (vastuse lisa 4). Kaebaja ei ole sellist loomade liigutamist enne väidetavalt tema karja saabumist põhjendanud.
38.Kaebaja näitab eelnevalt kokkuvõtlikult kirjeldatud viisil lammaste müügist saadud tulu omatoodetud põllumajandustoodanguna. Kui arvestada, et loomad on reaalselt ettevõtete vahel liikunud, st kaebaja karja saabunud, mida vastustaja usutavaks ei pea, siis on vastustaja hinnangul eelnevalt kirjeldatu näol pigem tegemist vahendustegevusega ning müügitulu kriteerium ei ole seega täidetud.
39.Loomade registri järgi on 08.09.2014. a kaebaja karja saabunud 435 lammast (vastuse lisa 5, dokument nr LR1957986). Antud dokumendist nähtuvalt liikusid kõik loomad kaebajale Saare Agro OÜ-lt. Arve loomade müügi kohta on kaebajale esitatud alles 18.01.2015. a, st 4 kuud hiljem, kui kajastati loomade liikumine põllumajandusloomade registris (vastuse lisa 6). Loomade reaalne asukoht registri järgse liikumise tulemusel ei muutunud. Kaebajale väidetavalt saabunud 435 lambast liikus 232 looma kaebaja karjast uuesti minema 2–3 kuud peale karja tulekut. Kokku on 271 lammast loomade registri andmetel kaebaja karjast ära liikunud ning enamus nendest on kaebaja müügiarvete alusel müüdud veel enne seda, kui Saare Agro OÜ on esitanud vastava müügiarve kaebajale. Seega on kaebaja väidetav müügitulu saadud loomade müügist, kelle kohta ostuarve on saadud hiljem, kui vastavad müügid on toimunud, samuti on loomad kaebaja karja saabudes jäänud sama ettevõtte lauta ning füüsiliste isikute ring, kellele kuuluvate ettevõtete vahel loomade väidetav liikumine on toimunud, kattub.
40.Eelpool kirjeldatud majandustehingute puhul on tegemist kunstlikult tekitatud tingimustega, eesmärgiga näidata kaebajat iseseisva põllumajandusliku ettevõttena, mille müügitulu on saadud omatoodetud põllumajandussaadustest. Kaebaja on küll väljastanud lammaste müügi arved, selles osas vaidlust polegi, kuid tegemist ei ole kaebaja omatoodanguga. Tegemist on lammaste liigutamisega registris, ilma et see omaks mingit sisulist muudatust: lambad pole oma asukohta muutnud ning ka ettevõtted, millede vahel lammaste liikumine aset leidis, kuulusid samadele füüsilistele isikutele ning allusid samade isikute juhtimisele. Ainuüksi loomade liigutamine põllumajandusloomade registris ning müügiarvete koostamine ei tõenda tegelikku müügitulu saamist põllumajanduslikust omatoodangust, kui asjaolud kogumis ei kinnita müügiandmeid. Vastavad registrikanded on näilikud ning lammaste väidetav liikumine kaebaja karja ei omanud mingit majanduslikku ega sisulist tähendust. Seega ei saa antud juhul valdavas osas pidada kaebaja 2014. ja 2015. aastal lammaste müügist saadud tulu kaebaja omatoodetud põllumajanduslikuks tuluks.
41.Vastustaja ei ole väitnud, et üleüldiselt saab omatoodetud põllumajandustoodanguna käsitleda vaid taotleja karjas poeginud loomi. Vaideotsuses on selgitanud, mis põhjusel ei saa valdavat osa kaebaja 2014. ja 2015. aastal saadud müügitulu pidada kaebaja omatoodanguks, kuid pole esitatud selgitusi laiendanud kaebaja karjas poeginud loomadele.
42.Euroopa Parlamendi- ha nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikkel 2 lg 1 p d kohaselt on põllumajandusliku majapidamise mõiste avatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artiklis 4. Nimetatud artikli kohaselt on üks põllumajanduslik majapidamine kõik põllumajandustootja poolt juhitavad ja põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad üksused, mis asuvad sama liikmesriigi territooriumil. Seega saab sisuliselt Saare Agro OÜ-d ja kaebajat vaadelda ühtselt toimiva põllumajandusliku majapidamisena, kuigi formaalselt on tegemist erinevate juriidiliste isikutega.
43.Loomade liikumised samas kohas tegutsevate omavahel seotud ettevõtete vahel on toimunud näilikult ning loomade nii nimetatud liikumine ühe ettevõtte karjast teise ettevõtte karja ei oma esitatud andmetele tuginedes mingit majanduslikku ega sisulist tähendust. Võttes arvesse, et kaebaja ei ole suutnud põhjendada, mis oli see eluline või majanduslik põhjus, miks loomad liikusid korduvalt samas asukohas tegutsevate ettevõtete vahel (valdavalt reaalselt asukohta muutmata), ega ka seda, et enamus loomi, millest on kaebaja enda väidetava müügitulu saanud, pärinevad Saare Agro OÜ karjast, saab järeldada, et teadlikult on ühest karjast teise liigutamisega tekitatud kunstlikud tingimused näitamaks lõpuks lammaste müügist saadud tulu kui kaebaja omatoodetud põllumajanduslikku tulu (subjektiivne kriteerium). Antud asjaga seotud ettevõtted tegutsesid selliselt, et toetusraha liikus erinevate vaheetappidena lõpuks ikkagi Saare Agro OÜ kontole. Seega on ka lammaste müügi puhul varjatud loomade tegelikku müüjat, kelleks on Saare Agro OÜ, mitte kaebaja.
44.Tõendamist ei ole leidnud kaebaja väide, et lammaste müügi näol oli tegemist reaalsete tehingutega, mis on aset leidnud ja tõendatud. Saare Agro OÜ on küll esitanud arveid lammaste kaebajale müügi kohta, samuti ka arveid teenustööde kohta, kuid näiteks 2015. majandusaasta osas pole võimalik tuvastada loomade registri andmete põhjal ühtki loomade liikumist, mida oleks võimalik seostada arvetel olevate arvaandmete ning tehingu sisuga.
45.Lisaks eeltoodule peab vastustaja antud asjas oluliseks seda, et 2014. aastal vahetult enne pindalapõhiste toetuste taotlemisvooru andis Saare Agro OÜ põhimõtteliselt kõik taotlusalused maad koos kehtivate kohustustega üle kaebajale. Sealjuures ei ole kaebaja renti maade kasutamise eest 2014. aastal tasunud (vt kontrolliaruande p 4.3.3). Sellega, et pindalapõhiste toetuste taotlemine anti kaebajale üle, välistati PRIA tulevaste nõuete tasaarveldamise võimalus Saare Agro OÜ osas. Nimelt oli PRIA algatanud 2013. aastal muuhulgas Saare Agro OÜ osas täiendava kontrolli investeeringutoetuste meetmes ja sellekohane teade oli taotlejale saadetud. Muuhulgas Saare Agro OÜ investeeringutoetuste taotlustega seoses oli algatatud ka kriminaalmenetlus, mis seisnes toetuste taotlemisel PRIA-le valeandmete esitamises.
46.Komisjoni rakendusmääruse nr 908/2014 artikkel 28 kohaselt, ilma et see piiraks liikmesriikide õigusaktidega ette nähtud mis tahes muu täitemeetme võtmist, tasaarvestavad liikmesriigid toetusesaajalt laekumata võlad, mis on liikmesriikide õigusaktide kohaselt kindlaks määratud, edaspidiste maksetega, mis võlgade sissenõudmise eest vastutav makseasutus teeb kõnealusele toetusesaajale. Sisuliselt tähendab see seda, et taotleja tasumata võlad tasaarveldatakse taotlejale määratud ning väljamaksmisele kuuluvate summadega. Kui taotlejal on kehtiv võlgnevus ning talle määratakse ükskõik, millise meetme raames toetust, tasaarveldatakse enne väljamakset ning reaalselt makstakse välja see osa, mis pärast
tasaarveldamist üle jääb. Seega pidi nii kaebaja kui ka Saare Agro OÜ otsustuspädevatele isikutele olema teada, et on oht kaotada pindalapõhiste toetuste eest saadav toetusraha.
47.2018. aasta kevadel tegigi PRIA Saare Agro OÜ-le investeeringu toetuse tagasinõudmise otsuse. Teistele seotud ettevõtetele tegi PRIA toetussummade tagasinõude otsused juba 2014. aasta sügisel.
48.Seda, et kaebaja majandustegevus sõltus kõnesolevatel aastatel olulisel määral seotud ettevõtete vahenditest, näitab ka kaebaja arveldusarve(te) analüüs. Kaebaja sai laenu ning vahendeid igapäevaste tehingute tegemiseks seotud ettevõtetelt (Kandla OÜ ning Saare Agro OÜ). Asjaolu, et pindalapõhiste toetuste taotlemine anti üle kaebajale, võimaldas kaebajal maksta Saare Agro OÜ poolt esitatud arveid põllumajanduslike teenuste osutamise eest. Saare Agro OÜ poolt teostatud põllumajanduslikud teenused on tehtud samade pindade hooldamisega seoses, mille eest pindalapõhiseid toetuseid sai kaebaja. Samuti on kaebaja justkui tasunud Saare Agro OÜ-le renti ning muid hooldamise tasusuid loomapidamishoone kasutamise eest, milles samaaegselt asusid ka Saare Agro OÜ lambad. Vastustaja peab märkimisväärseks, et kaebaja nn koostööpartnerid, täpsemalt vastustaja hinnangul siseringi hankijad, kes kõik tegutsesid samas asukohas (Saare Agro OÜ, Farm Build OÜ, Tuiu Tall OÜ) moodustasid ostuarvete summa osas 2014/2015. majandusaastal 81% (kogusumma 53 231,62 eurot, millest Saare Agro OÜ, Farm Build OÜ ja Tuiu Tall OÜ arved moodustavad 43 304,10 eurot). Tähelepanuväärselt läks enamik summast, so 34 750,00 eurot, Saare Agro OÜ-le (lisa 19). 2015/2016. majandusaastal on siseringi hankjate arved (Saare Agro OÜ, Farm Build OÜ, Tuiu Tall OÜ) moodustanud ligi 70% (kogusumma 144 667,11 eurot, sellest Saare Agro OÜ, Farm Build OÜ ja Tuiu Tall OÜ arved moodustavad 98 107,22 eurot). Jällegi läks enamus summast, so 83 625,17 eurot, Saare Agro OÜ-le (lisa 20). Eeltoodu iseloomustab väga hästi kaebaja sõltuvust seotud ettevõtetest, eelkõige Saare Agro OÜ-st.
49.Kaebaja väide, justkui oleks vastustaja jätnud mulje nagu oleks Saare Agro OÜ ainus kaebaja koostööpartner, on väär ning alusetu. Vastustaja on haldusmenetluses käsitlenud ka teisi kaebajaga seotud ning asjassepuutuvaid isikuid (nn koostööpartnereid). Ka on väär järeldada, justkui oleks vastustaja väitnud, et kaebaja on maad rendile võtnud vaid Saare Agro OÜ-lt. Vastustaja on nimetatud dokumentides käsitlenud asjaolu, et Saare Agro OÜ andis põhimõtteliselt kõik enda põllumajandusmaad üle kaebajale. Sellest ei saa aga mingil viisil järeldada väidet, et kaebaja on vaid Saare Agro OÜ-lt maad rendile saanud.
50.Loomatauditõrje seaduse § 11 lg 1 kohaselt on loomapidaja kohustatud pidama peetavate põllumajandusloomade kohta arvestust ning registreerima nad riiklikus registris käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 3 asutab põllumajandusloomade registri ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Põllumajandusloomade identifitseerimise ning nende kohta andmete registreerimise viis ja kord on sätestatud põllumajandusministri 21.12.2009. a määruses nr 128 (loomatauditõrje seaduse § 11 lg 2). Asjaolu, et põllumajandusloomade register ei oma asjaõiguslikku jõudu, ei lükka ümber fakti, et loomapidajal on kohustus kajastada loomade andmed (antud juhul loomade liikumised ning loomapidaja andmed) põllumajandusloomade registris. Seega ei tohiks tegelikkuses põllumajandusloomade registris olevad andmed tehingute andmetest erineda. Kaebaja vastupidine arusaam on väär.
51.Mis puudutab kaebaja etteheidet, et vastustaja ei ole huvitunud kaebaja edasisest majandustegevusest, siis vastustaja on endiselt seisukohal, et see ei omagi antud asjas olulist tähtsust. Vastustaja hindas kontrolli käigus konkreetseid aastaid, mis seostuvad määruses nr 14
sätestatud nõuetega (antud juhul müügitulu nõudega). Edasine majandustegevus ei oma kõnesoleva taotluse menetlemisel tähendust. Asjaolu, et kaebaja jätkas edasiste aastate vältel majandustegevust ei lükka ümber fakti, et ettevõte loomise eesmärgiks oli erinevate toetuste taotlemine ning toetussummadest maksimaalse kasu saamine, muuhulgas kunstlikult toetuse taotlejaks kvalifitseerimine. Vastutaja kaebaja vastupidise väitega ei nõustu.
52.Vastustaja nendib, et vaidlusaluse taotluse menetluse kestus on olnud pikk, kuid arvestades antud juhtumi keerukust ei pea seda ebamõistlikuks. Väär on kaebaja väide, mis puudutab taotleja informeerimata jätmist. Vastustaja on kaebaja poole pöördunud hulgaliste järelepärimistega, milledes andis ka koos põhjendustega teada, et toetustaotluse suhtes on algatatud täiendav kontroll. Samuti on järelepärimistes kaebajale edastatud info, mis põhjusel toetuse määramise otsustamine edasi lükkub (nt 12.07.2017 kiri nr 15-7/17/17-1; 29.09.2017 kiri nr 15-7/17/17-9; 21.11.2019 kiri nr 13- 1/18/857-7 jne). Ühe vastustaja vastustest on kaebaja ka kaebusele lisanud. Ka kaebaja pöördumistele vastustaja poole informatsiooni saamiseks on vastatud (nt 04.04.2019 kiri nr 13-1/18/857-3). Seega seisukoht justkui ei ole vastustaja kaebajat menetluse käigust informeerinud, on tõendamata ning väär.
53.Mis puudutab väidet, et vastustaja ei ole kinni pidanud enda poolt antud tähtaegadest, siis see jääb vastustajale arusaamatuks. Näiteks on vastustaja kaebajat teavitanud otsuse tegemise prognoositavast ajast ning andnud haldusakti enne nimetatud tähtaja saabumist (vt 21.11.2019 kiri nr 13-1/18/857-7). Kuivõrd kaebaja ei ole seda väidet rohkem põhjendanud, ei saa vastustaja selles osas omapoolset seisukohta esitada.
54.Kokkuvõttes on vastustaja endiselt seisukohal, et Saare Agro OÜ võimaldas kasutada oma ressursse (laenud, hooned ja põllumajandustehnika ning võimalus taotleda pindalapõhiseid toetuseid) selleks, et tekitada kaebajale taotlemiseks vajalikku müügitulu ning võtta üle Saare Agro OÜ võimalused toetusmaailmas, vältides varasemalt taotletud toetustega seotud kohustuste täitmist. Vastustaja on vaidlustatud otsuses põhjalikult selgitanud ja põhjendanud vastuolusid kaebaja kõnesolevate aastate majandustegevus ja lammaste näiliku liigutamisega seonduvat ning seda, mis asjaolud on viinud seisukohani, et kaebaja ei ole tegelikkuses toetuse saamise tingimustes sätestatud müügitulu nõuet täitnud (vastavate aastate müügitulu ei ole kaebaja omatoodang) ning selle tõendamiseks arvete esitamisega vastustajale on vastav nõue täidetud vaid näiliselt. Eelnevalt kirjeldatud tegevusega on kaebaja loonud ja täitnud toetuse saamise tingimused kunstlikult.
55.Vastustaja jääb seisukohale, et majandusaasta aruannetes ja taotluses näidatud müügitulu ei ole kaebaja omatoodetud põllumajandustoodangu müügist saadud tulu ja taotleja ei vasta määruse nr 14 § 2 lg-le 1.
56.Vastustaja hinnangul on ka nö kaebaja majandustegevuse käivitamise asjaolude näol tegemist objektiivsete kriteeriumidega, mis kogumis annavad alust arvata, et tingimused toetuse saamiseks on täidetud vaid kunstlikult. Vastustaja selgitab, et üksikuid asjaolusid eraldiseisvalt käsitledes ei pruugigi need omada iseseisvat õiguslikku tähendust. Sel põhjusel ongi vastustaja käsitlenud lisaks kaebaja ostu- või müügitehingutele ka taotlusaluste maade üleminekut Saare Agro OÜ-lt kaebajale, põllumajanduslike kulutuste olemasolu või nende puudumist, loomade liikumist erinevate ettevõtete ning isikute vahel, põllumajandustehnika olemasolu jne. Seega on vastustaja hinnangul nn kaebaja majandustegevuse käivitamise asjaolud antud asjas vägagi olulise tähtsusega.
57.Kui on kindlaks tehtud määruse (EL) nr 1306/2013 artikkel 60 kohane kunstlikult toetuse saamiseks tingimuste tekitamine, on Euroopa Komisjon sätte rakendamise osas selgitanud, et toetuse saajalt tuleb ära võtta eelis, mida kunstlike tingimuste loomisega sooviti saada. Antud juhul on kaebaja näilikult täitnud määruse nr 14 § 2 lg 1 nõude, mille näol on tegemist toetusõiguslikkuse nõudega, eesmärgiga kvalifitseeruda toetuse saajaks. Seega tähendabki antud juhul kaebajalt soovitud eelise ära võtmine toetustaotluse rahuldamata jätmist. Toetuse osaliselt maksmata jätmise võimalust toetusõiguslikkuse nõuete täitmiseks valeandmete esitamise puhul ette nähtud ei ole. Eeskirjade ränga rikkumise korral või, kui toetuse saaja esitas toetuse saamiseks võltsitud tõendeid, tuleks toetuse andmisest keelduda ja määrata halduskaristus (määruse (EL) nr 640/2014 preambula p 31).
58.Seega on ilmselge, et toetuse saamiseks valeandmete esitamine on võrdsustatud ränga rikkumisega, millele järgneb taotluse rahuldata jätmine. Sestap on vastustaja hinnangul PRIA tegevus õiguspärane, kuna kaevatavad otsused on tehtud kehtiva õiguse alusel ning need on piisavalt motiveeritud ning põhjendatud ja vastavad HMS-is sätestatud nõuetele.
59.Vastustaja jääb 04.06.2021. a täiendavas seisukohas varasemate seisukohtade juurde.
Kohtu seisukoht
60.Käesolevas asjas halduskohtus vaidlustatud otsusele tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamiseks on seaduses sätestatud kohustuslik vaidemenetlus (ELÜPS § 110 lg 1). PRIA vaideotsuse kohaselt (I kd, tl 83) on vaidlustatud otsuse andmise peamiseks asjaoluks kaebaja poolt taotluses valeandmete esitamine. Kuna HKMS § 47 seob isiku kaebeõiguse menetlusõiguslikult kohtueelse menetluse läbimise kohustusega, siis halduskohtu arusaamisel peab kohus kaebuse sisulisel lahendamisel ka lähtuma sellest, kas haldusmenetluses tuvastatud asjaolud on tõendatud, s.o, käesoleval juhul sellest, kas haldusmenetluses on leidnud tõendamist kaebaja poolt PRIA-le taotluses valeandmete esitamine.
61.Vaidlustatud otsuse kohaselt (I kd, tl 46 jj) seisnes valeandmete esitamine toetuse taotlejale esitatud nõuete kunstlikult täitmises, milliseid PRIA kirjeldas ka kontrollaruandes (I kd, tl 56 jj). Otsuse põhjenduste kohaselt osutus Saare Agro OÜ-l varasema tegevuse tõttu toetuste taotlemine raskendatuks kui mitte võimatuks, mille tõttu esitati 2017. aastal käesolev toetustaotlus Roosi Talu OÜ poolt, mille puhul on PRIA hinnangul tegemist spetsiaalselt taotlemiseks loodud toetuskehaga ning tegemist pole olnud iseseisva majandusüksusega (I kd, tl 46).
62.Vaidlust lahendades lähtub halduskohus Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse alaliigi „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” eesmärgist, milleks on kohtu arusaamisel parandada põllumajandusettevõtja tulemuslikkust andes ettevõtjale investeeringutoetust.
63.Kohus märgib esimese vahemärkusena kaebajale, et MAK-i kohaselt on toetuse eesmärgiks sõnaselgelt põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamine, mistõttu pole PRIA-lt taotletava toetustaotluse lahendamisel asjakohased kaebaja arutlused teemal, kas PRIA on mõiste põllumajandusettevõte sisustanud siseriiklikust õigusest lähtudes õigesti. Nimelt,
vaidlustatud otsuse preambulis toodud õigusliku alusena on PRIA otsust andes tuginenud ELÜPS § 79 lg 4 p-le 1, lõikele 5 ja määruse nr 14 § 27 lg-le 5.
64.ELÜPS § 79 lg 4 p 1 kohaselt, lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõikes 7 ja artiklis 60 ning sama määruse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustele tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti. Põllumajandustootja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse andmise ning saamise tingimused ja kord on sätestatud maaeluministri 03.02.2017 määrusega nr 14 „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus“ (määrus nr 14). Seega prevaleerib EL õigusaktides sätestatu käesoleval juhul siseriikliku õiguse ees. Sama tuleneb määruse nr 14 üldkontseptsioonist (sh määruse pealkiri) ja käesoleval juhul kohaldatud § 27 lg-st 5.
65.Puutuvalt kaebuses tõstatud haldusmenetluses mõistliku menetlusaja rikkumisega, märgib halduskohus vastuseks kaebusele, et halduskohtule jääb arusaamatuks, mida on soovitud seoses arutlusega saavutada. Kuna halduskohtu arusaamisel ei ole kaebajal subjektiivset õigust toetusele, siis saab kohus vastuseks kaebuse sellele osale osundada HKMS § 47 lg-le 3, milles on sätestatud isikule kohtulik kaitse kaebeõiguse aspektist, mis kohtu arusaamisel ei anna käesoleval juhul iseseisvat õiguslikku alust kaebuse rahuldamiseks. Kohtule arusaadavalt ei ole kaebaja halduskohtusse pöördumisel käesolevalt sellele menetlusõiguse sättele tuginenud. RVastS § 3 lg 3 p 1 kohaselt ei kuulu vaidlustatud haldusakt kehtetuks tunnistamisele, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist (RKHKo 3-17-1927), nagu see on ka käesoleval juhul.
66.Kaebaja toetusavaldusega (I kd, tl 9) on tõendatud, et kaebaja esitas toetuse saamiseks andmed vastavalt 01.06.2015. a ja 09.04. 2014. a alanud majandusaasta põllumajanduslike tegevuste, müügitulu ja toetuse abil planeeritud rohkem kui 50 hektaril taime- ja köögivilja ning maheteravilja kasvatuse parendamiseks põllumajandustehnika soetamiseks. Kusjuures kaebaja deklareeris taotluses, et ettevõtte majandustegevuseks on lamba- ja kitsekasvatus (I kd, tl 8p).
67.Vaidlustatud otsusega on tõendatud, et PRIA jättis kaebaja taotluse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 ühise põllumajanduspoliitika kohase maaelu arengu toetuse meetmest 4.1 saamiseks rahuldamata. Otsuse kohaselt pidas PRIA kaebaja esitatud tõendite ja haldusmenetluse kogutud tõendite alusel võimalikuks põhikaalutlusena asuda seisukohale, et kaebaja 2014.–2015. aasta müügitulu on toetuse saamise eesmärgil tekitatud kunstlikult, mitte ei ole saadud ettevõtte tavapärase majandustegevuse raames.
68.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuses esitatud kaebaja seisukohad ei anna alust vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks kaebaja taotlust nr 41001700011 uuesti läbi vaatama.
69.Kohtule esitatud haldusmenetluse toimiku materjalide alusel nõustub kohus PRIA-ga, et kaebaja poolt enamikku kohtumenetluses esitatud väiteid ja kaebaja esitatud tõenditega
arvestamata jätmist on vaidlustatud otsuses, selle lahutamatuks lisaks olevas kontrollaktis ja kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud. Kohus järgib seda põhjendust kohtuotsuses üle kordamata, viidates siinkohal põhjendustega nõustumisele (HKMS § 165 lg 2).
70.Halduskohus selgitab vastuseks kaebusele, et haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga ja kohustamiskaebuse asjaolud teeb kohus kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Halduskohus on seisukohal, et haldus- ja halduskohtumenetluses kogutud tõendikogum ei anna alust vastustajast erinevale seisukohale asumiseks. Tõendikogum tõendab vaidlustatud otsuse õiguspärasust selle andmise ajal. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1). Kirjalik haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud (HMS § 56 lg 1 ls 1). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 ls 2).
71.Halduskohus jagab vastustaja poolt vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses väljendatud arusaama, et kaebaja toetustaotluse ja haldusmenetluses vastustajale esitatud teatud dokumentide vormiline vastavus meetme määruses sätestatud nõuetele ei välista vastustaja järeldust, et kaebaja on täitnud tingimused kunstlikult. Tingimuste kunstlik täitmine tähendabki olukorda, kus vormiliselt on toetuse saamise tingimused täidetud, kuid see on saavutatud lubamatul viisil või on tegelikkuses tingimused siiski täitmata. Seetõttu ei jaga halduskohus kaebaja seisukohta, et tõendikogumi alusel oli võimalik teha vastupidine, s.o taotlust rahuldav otsustus.
72.Määruse (EL) nr 1306/2013 artikkel 60, mille järgi ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele, väljendab üldist õiguste kuritarvitamise keeldu, mis on nii EL ühtse põllumajanduspoliitika kui ka üldse EL õiguse üldpõhimõte. Kuritarvituse kindlakstegemisel tuleb hinnata isiku tegevuse objektiivset ja subjektiivset külge. Esmalt tuleb tuvastada objektiivsete asjaolude kogum, millest tuleneb, et vaatamata ühenduse õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele, ei ole õigusnormides taotletud eesmärki saavutatud. Teiseks tuleb kindlaks teha tegevuse subjektiivne aspekt, st tahe saada ühenduse õigusnormidest tulenev eelis, luues kunstlikult selle saavutamiseks vajalikud tingimused (vt RKHK otsused asjades nr 3-3-1-38-07 ja nr 3-16-567 ja seal viidatud Euroopa Kohtu praktika).
73.Halduskohus on seisukohal, et vastustaja otsus vastab viidatud kohtupraktikale.
74.Halduskohus on vaidlustatud otsuses analüüsitud tõendeid hinnates seisukohal, et PRIA on arusaadavalt ja selgelt määratlenud objektiivsete asjaolude kogumi, milles seisneb kaebaja
esitatud tõendites kajastatud faktiliste asjaolude vastuolu kaebaja poolt toetustaotluses esitatud lähteandmetega. Kohus on seisukohal, et tõendid ei anna alust asuda PRIA-st erinevale seisukohale kaebaja tegevuse subjektiivse aspekti hindamisel. Kohus on seisukohal, et vastustaja tuvastatud faktilised asjaolud vastavad PRIA kohaldatud õiguslikule alusele. Olukorras, kus kaebajal lasus kehtiva õiguse kohaselt kohustus esitada tõendid toetustaotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta kohta, siis on loogiline, et kaebajal oli toetustaotlust esitades teada need faktilised asjaolud, mis ta esitas PRIA-le toetustaotluses ning see, et kaebaja on suuteline haldusmenetluses toetustaotluses toodud faktilised asjaolud ka asjakohaste tõenditega tõendama.
75.Vastavalt määruse nr 14 § 2 lg-le 1 võib toetust taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 14 000 euro ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot ning see moodustas mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 50 protsendi kogu müügitulust. Nimetatud norm seob toetuse taotlemise õiguse äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtja omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügituluga. Kohus nõustub PRIA-ga, et määruse nr 14 eelnõu seletuskirjast nähtuvalt on antud sätte eesmärgiks suunata kõnesolev toetus põllumajandustootjatele, kelle müügitulust suurem osa tuleb omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügist. Rõhuasetusega põllumajandustoodete ise tootmisel, mitte teiselt ettevõttelt teenusena määravas osas sisse ostmisel, koostöös valmistamisel või muu kauba vastu vahetamisel. Euroopa Parlamendi- ha nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikkel 2 lg 1 p d kohaselt on põllumajandusliku majapidamise mõiste avatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artiklis 4. Nimetatud artikli kohaselt on üks põllumajanduslik majapidamine kõik põllumajandustootja poolt juhitavad ja põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad üksused, mis asuvad sama liikmesriigi territooriumil. Seega saab sisuliselt Saare Agro OÜ-d ja kaebajat vaadelda ühtselt toimiva põllumajandusliku majapidamisena, kuigi formaalselt oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal tegemist erinevate juriidiliste isikutega.
76.Toetustaotluses deklareeris kaebaja põllumajandusliku tegevuse rohkem kui 50 hektaril maal. Ka kaebuse kohaselt on selles osas tegemist peamiselt Saare Agro OÜ-lt ja Kaljo Rannalt renditud maa, samuti teistelt osaühingutelt renditud maaga, mille suurus on kaebuse esitamise ajaks suurenenud 300 hektarini. Kohtu arusaamisel on käesolevas asjas vaidluse all 2017. aasta taotlusperioodil esitatud toetustaotluse lahendamine, mistõttu ei jaga kohus kaebaja seisukohta, et 2018. aastal maa rentimise eest esitatud arved (nt I kd, tl 88, 90, 92, 94, 96) tõendaksid vaidlustatud otsusega kaebaja õiguste rikkumist 2017. aasta taotlusvoorus esitatud taotluse rahuldamata jätmisel. Seega ei arvesta kohus vaidlust lahendades vastavate kaebuse väidete ja tõenditega. Kaebuse kohaselt rentis kaebaja enne 2017. aastat ka põllumajandustehnikat, või ostis sisse vastavat täisteenust, kuid on kaebuse esitamise ajaks soetanud vähemalt osaliselt agregaadid, milleks ta PRIA-lt toetust taotles. Kohus on seisukohal, et 2020. aastal kaebuse esitamise ajal kaebaja soetused ei saa samal põhjusel olla asjakohasteks faktilisteks asjaoludeks, millest kaebuse lahendamisel lähtuda, sest toetustaotluses tugines kaebaja 2014—2015. majandusaastale. Seetõttu ei saa kohus arvestada
kaebuses kirjeldatud kaebaja 5,5 aastase väidetavalt edukate majandustulemustega, millele viidatakse kaebuses. Kohus on seisukohal, et kaebuses kirjeldatud asjaolud kaebaja poolt 2014–2015 majandusaastal lammastega seonduva kohta ei anna kohtule alust asuda PRIA-st erinevale seisukohale, sest kaebuses pole haldusmenetlusega võrreldes esitatud selliseid uusi faktilisi asjaolusid, mis viitaksid PRIA kaalutluste ekslikkusele.
77.Käesoleval juhul on tegemist kaebaja taotlusel põhineva haldusmenetlusega (HMS § 38). Määruse nr 14 § 2 lg 1 annab toetuse taotlemise õiguse ettevõtjale, kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu ületas taotluse esitamisele eelnenud kahel majandusaastal vastavad piirmäärad koos lisatingimustega. Kohus on seisukohal, et kaebuses esitatu ei anna alust kaebaja taotluse esitamisele eelnenud kahe majandusaasta osas PRIA-st erinevale seisukohale asuda.
78.PRIA on vastuses kaebusele osundanud, et Saare Agro OÜ on 2014. aastal andnud toetustaotlusalused maad, mille rentimisele kaebuses tuginetakse, koos kehtivate kohustustega üle kaebajale välistamaks PRIA nõuete tasaarvestamise võimalust. Samuti alustati Saare Agro OÜ investeeringutoetuse taotluse õiguspärasuse hindamiseks kriminaalmenetlus. Kohus kontrollis PRIA väidete õigsust Riigi Teatajas avaldatud avalike kohtulahendite andmebaasist {https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=266536391}. PRIA väide on tõene, kriminaalasja nr 1-17-6041 kohtulahendid tõendavad halduskohtu arusaamisel PRIA viidatud kuriteosündmust käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsuse aspektist tähtsust omavate faktiliste asjaolude suhtes. PRIA on õigesti tuvastanud, et Roosi talu OÜ ning Saare Agro OÜ moodustavad ühtse majandusüksuse. Komisjoni määruse (EL) 651/2014 I lisa artikli 2 ja 3 kohaselt tuleb mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ja toetuse piirmäära määratlemisel arvesse võtta sidusettevõtjad ja seeläbi valitseva mõju all olevad isikud ja taotleja üle valitsevat mõju omavad isikud. Vastustaja on õigesti tuvastanud, et menetlusdokumentides nimetatud füüsilised isikud omasid vaidlusalusel perioodil valitsevat mõju Roosi talu OÜ kõrval Saare Agro OÜ üle, sest viimane on ka maakohtu lahendite kohaselt registrist kustutatud hiljem, kui käesolevas asjas tähtsust omavad majandusaastad.
79.Haldusmenetluses on leidnud tõendamist kaebaja poolt PRIA-le toetustaotluses valeandmete esitamine.
80.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Vaideotsus ei riku kaebaja õigusi sõltumatult vaidlustatud otsusest, mistõttu puudub alus vaideotsuse tühistamiseks. Seoses tühistamiskaebuse rahuldamata jätmisega puudub alus ka kohustamiskaebuse rahuldamiseks.
81.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole korrakohaselt esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust, seega jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 04.10.2022. a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 04.10.2022. a otsus Resolutsioon
1.Jätta Roosi talu OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.08.2021. a otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
2.Jätta kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.