X kaebus Saue Vallavalitsuselt kahju 887,60 euro ja viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff Vastustaja Saue vald, esindaja Elis Haav
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.06.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Saue valla määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Saue valla määruskaebus Tallinna Halduskohtu 09.06.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-834 menetlusse.
2.Rahuldada Saue valla määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 09.06.2021 määrus haldusasjas nr 3-21-834. Lõpetada haldusasjas nr 3-21-834 menetlus.
3.Tagastada tasutud riigilõiv 26,63 eurot Saue Vallavalitsuse arvelduskontole nr EE781010220028782015.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.X (kaebaja) soetas 18.07.2017 korteri aadressil XXX, Laagri alevik, Saue vald. Saue valla heakorraeeskirjaga nähti ette, et korterelamute rõdudel on grillimine keelatud. Kaebaja esitas advokaadi vahendusel avalduse õiguskantslerile. Õiguskantsler edastas 09.11.2020 vastuse, mille kohaselt oli Saue valla heakorraeeskiri vastuolus põhiseadusega ning tegi vastustajale ettepaneku viia määrus kooskõlla kehtiva õigusega.
2.X esitas 28.01.2021 Saue vallale nõude hüvitada Saue valla tegevusest põhjustatud õigusabikulud.
3-21-834
3.Saue Vallavalitsus jättis 15.03.2021 vastusega nr 14-13/939-2 kahjunõude rahuldamata. Saue vald saatis vastuse kaebaja esindaja e-posti aadressile 15.03.2021.
4.X esitas 20.04.2021 halduskohtule kaebuse mõista Saue vallalt välja kahju 887,60 eurot. Samuti nõudis ta võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjusummalt viivist alates kahjuhüvitise nõude esitamisest 28.01.2021 kuni kaebuse kohtule esitamiseni 87,17 eurot ning viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kaebuse koostamisest kuni kahju täieliku hüvitamiseni.
5.Halduskohus jättis 05.05.2021 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja, et esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus.
6.Kaebaja esitas taotluse lugeda kaebus tähtaegselt esitatuks. Kaebaja palus alternatiivselt ennistada kaebuse esitamise tähtaeg või kui kohus tähtaega ei ennista, rahuldada kaebaja taotlus riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 osas normikontrolli algatamiseks ning sätte põhiseaduspärasuse kontrollimiseks. Kaebaja lepinguline esindaja viibis 11.03.2021– 19.03.2021 seoses Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korraldusega nr 282 töölt eemal, mistõttu sai lepinguline esindaja vastustaja 15.03.2021 edastatud vastusega tutvuda alles 22.03.2021, st esimesel tööpäeval pärast töölt eemal viibimist. Kaebuse esitaja hinnangul on põhjendatud lugeda, et 30 päeva pikkune vaidlustamistähtaeg hakkas kulgema alates 22.03.2021 ja saabus 21.04.2021. Kui kohus peaks siiski leidma, et kaebuse esitaja on menetlustähtaja mööda lasknud, palub kaebaja kaebetähtaja ennistada, sest 15.03.2021 vastuses kahjunõudele ei olnud vaidlustamisviidet, riigis kehtinud ootamatud piirangud tekitasid raskeid olukordi töö- ja pereelu organiseerimisel ning tähtaega ületati antud juhul ainult 4 tööpäeva.
7.Vastustaja taotles tähtaja ennistamata jätmist, kuna kaebuse hilinenult esitamiseks puudus mõjuv põhjus. Kaebaja esindajale saadeti vastus infosüsteemi vahendusel 15.03.2021. Kaebajale saadeti vastus 17.03.2021, mis avati 17.03.2021.
8.Tallinna Halduskohus tuvastas 9.juuni 2021. a määruse resolutsiooni p-ga 1, et kaebus esitati tähtaja rikkumisega. Sama määruse resolutsiooni p-ga 2 rahuldas halduskohus kaebetähtaja ennistamise taotluse ja ennistas kaebetähtaja. Puudub alus kahelda, et 15.03.2021 vastus tehti kaebaja esindajale kättesaadavaks 15.03.2021. Samas puuduvad tõendid, millest nähtuks, et kaebaja esindaja on selle samal päeval ka kätte saanud. Seega ei ole tõendatud, et kaebaja esindaja on dokumendi kätte saanud 15.03.2021. Kaebaja lepinguline esindaja on kohtule põhjendanud ning tõendanud, et viibis töölt eemal 11.03.2021–19.03.2021, mistõttu ei saanud ta 15.03.2021 vastustaja edastatud menetlusdokumente vastu võtta. Usutav on, et kaebaja lepinguline esindaja sai vastustaja 15.03.2021 kell 22.09 edastatud vastusega tutvuda alles 22.03.2021. Vastustaja 15.03.2021 vastus toimetati kaebajale kätte 17.03.2021, mille kaebaja avas samal päeval (Saue valla 03.06.2021 vastuse lisa 1). Seega oli kaebuse kohtusse esitamise viimaseks päevaks 16.04.2021. Kaebus esitati kohtule 20.04.2021 ehk tähtaja rikkumisega. Kaebaja esitas tähtaja ennistamise taotluse. Kuigi taotluses ei käsitletud kaebaja enda poolt tähtaja mööda laskmise põhjendusi, loeb kohus usutavaks, et kuivõrd kaebaja tegutses menetluses oma esindaja kaudu, ei saanud ta vastust vastu võttes aru, et vastuse vastuvõtmisel hakkab kulgema kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja arvestas ilmselt, et küsimusega tegeleb tema lepinguline esindaja, kes oli aga 11.03.2021–19.03.2021 töölt eemal. Usutav on, et 2(5)
3-21-834 nimetatud perioodil ei saanud kaebaja oma esindajaga suhelda. Kaebaja lepinguline esindaja tõendas kohtule, et sai 15.03.2021 dokumendi kätte 22.03.2021. Kaebaja lepinguline esindaja ei ole kohtule teada andnud, et ta oleks 15.03.2021 dokumendi kätte saanud kaebajalt. Kaebajalt ei saa eeldada, et ta sai aru 15.03.2021 vastuse vaidlustamise vajadusest, kuivõrd vastus ei sisaldanud vaidlustamisviidet. Seega laskis kaebaja kaebuse esitamise tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kaebetähtaeg tuleb ennistada. Arvesse tuleb võtta muu hulgas asjaolu, et kaebetähtaega on ületatud vaid 4 päeva, millest 2 päeva langevad nädalavahetusele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Saue vald taotleb määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 09.06.2021 määruse resolutsiooni p 2 tühistamist ning kaebetähtaja ennistamata jätmist. Kaebaja esindajale edastati vastus 15.03.2021 infosüsteemi kaudu ja elektronposti aadressil, mille kaebaja esindaja andis vastustajale 28.01.2021. Seega oli kaebaja esindaja valmis suhtlema elektronposti vahendusel (haldusmenetluse seadus (HMS) § 27 lg 1 ja lg 2 p 4). Kaebajale edastati vastus infosüsteemi vahendusel 17.03.2021, mille kaebaja avas samal kuupäeval (HMS § 27 lg 2 p 1). Õige pole seisukoht, et kaebaja esindajal polnud vaidlustamisviite puudumise tõttu võimalik aru saada, et kohtusse tuleb pöörduda 30 päeva jooksul. Kaebaja esindajal on õigusteadmised. Kaebaja esindaja põhjendused, et riigis kehtestatud piirangute tõttu oli töö- ja pereelu organiseerimine raskendatud, ei ole veenev. Advokaadibüroos on lisaks kaebaja esindajale veel kolm advokaati ja üks jurist. Töö oleks saanud ümber korraldada. Kaebaja esindajalt ei tulnud automaatvastust selle kohta, et ta viibib töölt eemal. Kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. Halduskohus leidis ekslikult, et kaebaja esindajale vastuse kättetoimetamine 15.03.2021 pole tõendatud. HMS § 27 lg 2 p 4 reguleerib viidatud olukorda. Kaebaja esindaja suhtles vastustajaga e-posti vahendusel. Kaebaja esindajal lasus hoolsuskohustus tagada juurdepääs e-postile ka siis, kui ta ei saa tööülesandeid täita. Usutav pole see, et kui kaebaja sai vastustajalt negatiivse vastuse, ei tundnud ta huvi võimalike õiguskaitsevahendite vastu ja selle suhtes, kuidas edasi talitada. Kaebaja oli varem pöördunud nii korteriühistu, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti kui ka Justiitsministeeriumi poole, mis näitab, et tegemist oli kaebaja jaoks olulise teemaga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus võtab Saue valla määruskaebuse menetlusse (HKMS § 124 lg 3, § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1).
11.Vastustaja on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 26,63 eurot, mis tuleb tagastada, kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (riigilõivuseadus § 22 lg 1 p 9; HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8).
12.Vaidluse all on küsimus, kas halduskohus on õigesti ennistanud kaebuse esitamise tähtaja. Halduskohus asus seisukohale, et kaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada järgmistel põhjustel: 1) tõendatud pole asjaolu, et kaebaja lepinguline esindaja, kes viibis 11.03.2021– 19.03.2021 seoses Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korraldusega nr 282 töölt eemal, sai vaidlusaluse vastuse kätte 15.03.2021. Halduskohus pidas usutavaks, et kaebaja esindaja sai vastusega tutvuda alates 22.03.2021; 2) kuigi kaebaja tutvus vaidlusaluse vastusega 17.03.2021, ei saanud ta aru, et sellega hakkas kulgema kaebetähtaeg. Kaebaja tegutses esindaja kaudu, kes oli töölt eemal, mistõttu on usutav, et ta ei saanud esindajaga suhelda. Vaidlusalune vastus ei 3(5)
3-21-834 sisaldanud vaidlustamisviidet; 3) kaebetähtaega ületati nelja päeva võrra, millest kaks päeva langesid nädalavahetusele.
13.Vastustaja rõhutab, et vaidlusalune vastus edastati kaebaja esindajale infosüsteemi kaudu, samuti vastustajale avaldatud tööalasele elektronposti aadressile. Halduskohtu hinnangul puudus alus kahelda, et 15.03.2021 vastus tehti kaebaja esindajale kättesaadavaks 15.03.2021, kuid puuduvad tõendid, millelt nähtuks, et kaebaja esindaja sai selle vastuse samal päeval kätte. Halduskohus luges usutavaks, et kaebaja lepinguline esindaja sai vastustaja 15.03.2021 vastusega tutvuda alles 22.03.2021. HMS § 27 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt loetakse elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument kättetoimetatuks, kui infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise või kui adressaat on kinnitanud dokumendi kättesaamist. Kaebaja esindaja puhul pole kummagi eelmainitud juhtumiga tegemist. HMS § 27 lg 2 p 4 kohaselt loetakse elektrooniliselt edastatud dokument kättetoimetatuks, kui see on edastatud advokaadi poolt avaldatud elektronposti aadressile. Vaidlus puudub asjaolu üle, et kaebaja esindaja avaldas vastustajale enda tööalasele elektronposti aadressi, kui ta esitas viimasele kahju hüvitamise nõude (dtl 67–69). Seega sõltumata sellest, millal kaebaja esindaja tutvus 15.03.2021 vastusega, tuleb vastus lugeda talle kättetoimetatuks pärast selle saatmist tema poolt vastustajale avaldatud elektronposti aadressil. Praegusel juhul seisneb küsimus, kas kaebuse hilinenult esitamiseks oli mõjuv põhjus.
14.Kaebaja esindaja märkis 17.05.2021 seisukohas, et ta viibis seoses Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 282 ja perekondlikel põhjustel töölt eemal 11. märtsist 2021–19. märtsini 2021, mistõttu sai ta vaidlusaluse vastusega tutvuda 22. märtsil 2021 ning sellest kuupäevast alates hakkas ta lugema kaebetähtaja kulgemist (p 2.1.1). Kaebaja esindaja seisukohta võib mõista nii, et viidatud perioodil tegi ta tööd kodus (vt 17.05.2021 seisukoht, p-d 2.2.3.2 ja 2.2.3.3, lisa 4). Töölt eemal olemise all on mõeldud seega esmajoones seda, et ta ei viibinud sellel perioodil kontoris.
15.Kaebaja esindaja seisukoht ei võimalda järeldada, et tal oli objektiivselt takistatud kaebuse tähtaegne esitamine. Kaebaja esindaja märkis, et ta tutvus 15.03.2021 vastusega 22.03.2021 ehk pärast seda, kui ta oli naasnud kontorisse. Kaebaja esindajal oli ka sellest hetkest alates piisavalt aega, esitamaks tähtaegselt kaebus halduskohtule. Kohtusse pöördumise tähtaeg hakkas kulgema 15.03.2021 vastuse saatmisest kaebaja esindaja elektronposti aadressile, mistõttu tulnuks kaebus halduskohtule esitada hiljemalt 14.04.2021. Kaebuse tähtaegset esitamist ei saanud takistada töötamine kodukontoris. Ringkonnakohus mõistab kaebaja esindaja seisukohti selliselt, et ta oli eksituses küsimuses, millal hakkab kaebetähtaeg kulgema. Kaebaja esindaja hinnangul hakkas tähtaeg kulgema 22.03.2021 ning seetõttu ta arvas, et kaebust on võimalik esitada kuni 21.04.2021 (vt 17.05.2021 seisukoht, p 2.1.1).
16.Kaebaja esindaja pole esitanud selliseid põhjendusi, mis õigustaksid eksituses olemist kaebetähtaja kulgema hakkamise osas. Kaebaja esindaja omab õigusvaldkonnas kõrgharidust ja tema igapäevaseks kutsetööks on tegeleda õigusalaste küsimustega. Kaebaja esindaja 17.05.2021 seisukoha p-st 2.1.1 võib järeldada, et ta oli teadlik RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud kaebuse esitamise tähtajast, s.o, et kaebus halduskohtule tuleb esitada 30 päeva jooksul kahju hüvitamise taotlusele esitatud vastuse kättetoimetamisest. Viimati märgitud asjaolu teadmist võib advokaadilt eeldada sõltumata sellest, kas kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise otsuses on vaidlustamisviide või mitte. Kaebaja esindajal oli vajadusel võimalik viia ennast 4(5)
3-21-834 kurssi kaebetähtaega reguleerivate normidega. Vaidlustatud vastuses vaidlustamisviite puudumine ei saa seega praegusel juhul olla selliseks argumendiks, mis õigustaks eksituses olemist.
17.Eeltoodust tulenevalt ei esine praegusel juhul kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvat põhjust. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab halduskohtu määruse ning lõpetab asja menetluse (HKMS § 124 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.