Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
30. august 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1637
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Darja Kostenko Puudutatud isik – X, esindaja Igor Sumarok
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23. juuli 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23. juuli 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-1637 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 19.07.2021 Tallinna Halduskohtule MKS § 1361 lg 1 alusel taotluse anda luba seada X omandis olevale korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX) kohtulik hüpoteek summas 58 562,53 eurot Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu). Taotluse kohaselt tegeleb maksuhaldur alates 06.11.2019 OÜ Y 51 446,53 euro suuruse maksuvõla sissenõudmisega. Tegemist on ajavahemikul 04.2018–04.2019 äriühingu deklareeritud, kuid tasumata maksukohustustest ja tähtaegselt tasumata maksukohustustelt arvutatud intressist tekkinud maksuvõlaga. Maksuhaldur on äriühingu maksuvõla sissenõudmiseks arestinud äriühingu pangakontod, kuid see ei ole olnud tulemuslik. Samuti ei ole äriühingul registervara, mille arvelt maksunõuet täita. OÜ Y kustutati 13.04.2021 käibemaksukohustuslaste registrist. Maksuhalduri hinnangul ei ole enam tegemist tegutseva äriühinguga. OÜ Y ainus juhatuse liige maksuvõla tekkimisel (ajavahemikul 26.01.2007–
3-21-1637 29.08.2021) oli X. Taotluse esitamisega alustab maksuhaldur X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse. Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoline tulemus on rahalise nõude määramine, kuna täidetud on MKS § 96 lg-s 1 ning §-des 8 ja 40 sätestatud eeldused ning maksukohustus tekkis puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal. Äriühingu pangakonto analüüsist nähtub, et ajavahemikul 01.11.2017–06.11.2019 võeti äriühingu pangakontolt sularahas välja 40 230 eurot. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et tegemist ei olnud ettevõtlusega seotud kuludega ning raha väljavõtmise eesmärgiks oli muuta äriühing varatuks. Pärast 06.11.2019 puuduvad äriühingu pangakontol igasugused rahalised vahendid. X oli OÜ Y pangakonto allkirjaõiguslik isik ja pangakaardi kasutaja ning lisaks oli ta ka internetipanga kasutaja. Seeläbi sai ta otsustada äriühingu rahaliste vahendite kasutamise üle. Äriühing kajastas ajavahemikul 04.2018–04.2019 sisendkäibemaksu arvestuses võltsarveid ning 27.09.2019 esitas äriühing ise tagasiulatuvalt deklaratsioonide parandused. Deklaratsioonide parandamisega kinnitas äriühing valeandmete esitamist ning deklaratsioonide parandamisega tekkis äriühingul seni tasumata maksuvõlg. Kui X ei oleks teadlikult valeandmetega deklaratsioone esitanud ja raha äriühingust välja viinud, ei oleks ka maksuvõlga tekkinud. Puudutatud isiku süülise tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Seega on vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoliseks tulemuseks puudutatud isiku vastutus äriühingu maksuvõla eest. Esineb põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. X varasem käitumine äriühingu majandustegevuse korraldamisel, sh võltsarvete kajastamine äriühingu raamatupidamises, tegelikkusele mittevastavate andmete kajastamine äriühingu maksudeklaratsioonides ning ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tegemine, iseloomustab tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. On alust arvata, et sarnasel viisil suhtuks isik ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohutusse ning asuks maksukohustusest hoidumiseks võõrandama oma vara. Puudutatud isik saab töötasu OÜ-st Q keskmiselt 997 eurot kuus. Puudutatud isikul on kaks alaealist last, mistõttu oleks tema sissetulekule sissenõude pööramine piiratud. Isik astus juhatuse liikme kohalt tagasi 29.08.2019 ning on alust arvata, et selline teguviis oli kantud soovist vältida maksuvõlgade sissenõudmist. Maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud, maksuvõlga ei ole kustutatud ning säilinud on äriühingu õigusvõime. Vanim tasumata maksukohustus pärineb maksustamisperioodist 04.2018 (käibemaks), mille tasumistähtaeg möödus 21.05.2018. Maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et võib esineda põhjuslik seos OÜ Y juhatuse liikme kohustuste tahtliku rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel, siis rakendub deklareeritud maksuvõla osas X suhtes 5-aastane maksusumma määramise tähtaeg. Vanim maksukohustus aegub 21.05.2023. MKS § 96 lg-s 6 sätestatud aluseid ei esine ning samuti ei ole äriühingu õigusvõime lõppenud. Kinnistusregistri andmetel on X ainuomandis korteriomand Tallinnas XXX. Samuti kuulub Xle sõiduk KAWASAKI ZX-6R (registreerimismärk XXXX, ehitusaasta 2006) ja väärtpaberikonto, kuid saldopäringust nähtuvalt ei ole sellel kontol 19.07.2021 seisuga väärtpabereid. Mootorsõiduki seisukord on teadmata ja selle väärtus on ajas langev. Hüpoteegi seadmine ei takista korteri kasutamist ega käsutamist. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab MTA X vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §s 122 sätestatud loetelule. Asendustagatise esitamisel peab esitatav tagatis lisaks MTA nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 51 446,53 eurot. 2(7)
3-21-1637
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 23.07.2021 määrusega MTA taotluse ning andis MTAle loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist X-le kuuluvale korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX), summas 58 562,53 eurot. Taotlus vastab MKS § 1361 nõuetele. Äriühingul on maksuvõlg, mis tuleneb esitatud, kuid tasumata deklaratsioonidest ning maksuvõlg on tekkinud maksustamisperioodidel 04.2018– 04.2019, mil puudutatud isik oli äriühingu juhatuse liige. Taotluses on maksuhaldur ära näidanud, et puudutatud isik on MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi rikkunud. Taotluses on ära toodud eeldatava maksukohustuse suurus ning andmed tagatise kohta (MKS § 1361 lg 2 p-d 2–3), samuti põhjendatud täitetoimingu valikut (MKS § 1361 lg 2 p 4). Sundtäitmise võimatusele viitab praeguses asjas see, et äriühingu maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi. Samuti on maksuhalduri taotluses esitatud andmete põhjal alust arvata, et tegemist ei ole enam tegutseva äriühinguga. Äriühingule ei kuulu registervara, mille arvelt võiks äriühingu maksukohustuse täitmine osutuda võimalikuks. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on X-le vastutusotsuse tegemine, kusjuures vaidlust ei saa olla, et ajavahemikul 04.2018–04.2019 oli puudutatud isik äriühingu ainus juhatuse liige, kes vastutas äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täieliku ja tähtaegse täitmise eest. Maksuhaldur on taotluses piisavalt põhjendanud kahtlust, et puudutatud isik võis rikkuda maksuseadustest tulenevaid kohustusi ning tema tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Puudutatud isik korraldas maksuvõla tekkimise perioodil äriühingu majandustegevuse teadlikult nii, et raamatupidamises kasutati võltsarveid ning raha võeti äriühingu pangaarvelt sularahas välja ja kasutati tõenäoliselt ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Sel põhjusel puudus äriühingul ka raha maksukohustuse täitmiseks. MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Ehkki X juhatuse liikmeks oleku ajal äriühingul maksuvõlga ei olnud, siis tekkis maksuvõlg pärast seda, kui uus juhatuse liige tegi deklaratsioonides paranduskanded. Kuigi kohtule ei ole esitatud maksuhalduri 21.07.2021 avalduses viidatud kriminaalmenetluse materjale, ei ole alust kahelda maksuhalduri väites, et deklaratsioonide parandamise aluseks oli kriminaalmenetluse nr XXXXXXXXXXX käigus tuvastatu ning rikkumise aluseks on just puudutatud isiku tegevus. Taotluses toodud alusel on maksuhalduri eeldus, et puudutatud isiku süü vormiks on tahtlus, põhjendatud. Sel põhjusel kohaldub maksuvõla sissenõudmisele 5-aastane aegumistähtaeg. Puudutatud isiku tahtluse tuvastamine on taotluses toodud asjaoludel tõenäoline. Maksuvõlg ei ole kustunud ning äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. Maksuhaldur on toonud välja piisava põhjenduse, mille alusel saab väita, et võimaliku maksukohustuse sissenõudmine puudutatud isikult võib osutuda tagamiseta oluliselt raskemaks või suisa võimatuks (MKS § 1361 lg 2 p 1). Võltsarvete kajastamine äriühingu raamatupidamises ja maksudeklaratsioonides ning ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tegemine iseloomustab puudutatud isiku suhtumist maksukohustustesse. Taotluse kohaselt võttis puudutatud isiku äriühingu pangakontolt ajavahemikul 01.11.2017–06.11.2019 välja 40 230 eurot ning eelduslikult ei ole seda raha kogu ulatuses kasutatud äriühingu majandustegevuses. Seejuures nähtub äriühingu pangakonto väljavõttelt, et pärast puudutatud isiku juhatuse liikme volituste lõppemist lõppeb ka äriühingu igasugune majandustegevus ning sularaha väljamaksed. Seega on põhjendatud maksuhalduri väide, et isik viis teadlikult ja tahtlikult äriühingust raha välja ning selle eesmärk oli muuta äriühing varatuks. X-le teeb 997 euro ulatuses töötasu väljamakseid OÜ Q, mis on puudutatud isiku isale kuuluv äriühing. Seetõttu ei ole välistatud, et vastutusmenetluse alustamisest teadasaamisel võivad 3(7)
3-21-1637 puudutatud isiku töötasu väljamaksed muutuda. Võttes arvesse puudutatud isiku käitumist äriühingu juhatuse liikmena, ei ole välistatud, et puudutatud isik võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel vara võõrandama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. Hüpoteegi seadmine puudutatud isiku kinnistule on põhjendatud ega koorma ülemääraselt tema õigusi. Hüpoteegi seadmine ei piira isiku õigust kinnistut kasutada ega käsutada. Maksuhaldur ei ole eelduslike täitekulude arvestamisel eksinud, samuti on asjakohane korteri väärtuse arvutus. Sel põhjusel ei ole hüpoteegi suurus maksuvõlga ja eeldatavaid täitekulusid arvestades ebaproportsionaalne ja tegemist ei ole ületagamisega. Maksuhaldur on märkinud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise ja samuti toonud esile tagatissumma suuruse deposiiti kandmisel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.X palub 09.08.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 23.07.2021 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata. Halduskohtu järeldused on vastuolulised ja põhjendamatud. Maksuhaldur ei ole esitanud ühtegi tõendit ega väidet selle kohta, et X on seotud maksuvõla tekkimisega ja ta on selles süüdi. Maksuhaldur ja kohus on esitanud vaid kahtlused. Maksudeklaratsiooni esitamine on juhatuse liikme kohustus ja selle esitamine või parandamine ei saa olla asjaoluks, mis viitab juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmisele. Taotluses puuduvad viited asjaolule, et OÜ Y deklaratsioonides sisalduvad andmed ei vasta tõele. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Asjas on tõendamata X süü. OÜ Y maksumenetluses on tuvastatud ja kinnitust leidnud asjaolu, et võimaliku maksuvõlgnevusega on otseselt seotud määruskaebuse esitaja isa, mitte tema ise. X ei teadnud tehingute asjaoludest, sh sellest, et tehingute kohta esitatud dokumendid ei kajasta tegelikkuses toimunud tehinguid. Maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet ja jätnud kasutamata MKS-s ettenähtud tõendite kogumise meetmed. Maksuhaldur ega kohus ei ole põhjendanud, miks vastutab X väidetava maksuvõlgnevuse eest.
4.MTA palub 23.08.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Määruskaebuses on argumenteeritud määratava maksukohustuse õiguspärasuse üle, kuid põhistatud ei ole puudutatud isiku varalist olukorda või võimekust määratav maksusumma nõude tekkimisel tasuda. Selgitatud ei ole, kuidas kohtuliku hüpoteegi seadmine isikut koormab ning kuidas teisiti saaks maksuhaldur oma nõuet tagada. Maksuhalduri taotluses (p-d 3 ja 9) on selgelt kirjeldatud X varalist olukorda. MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on hüpoteegi seadmine X kinnistule kõige sobivam meede. Hüpoteegi seadmine ei takista korteri kasutamist ega käsutamist. Maksuhaldur on taotluses piisavalt ära näidanud, et äriühing maksukohustuslasena ise ei suuda maksuvõlga tasuda ning maksukohustuse edaspidise sissenõudmise võimalus on ebatõenäoline. Taotluses on piisavalt põhjendatud kahtlust, et puudutatud isik võis rikkuda maksuseadustest tulenevaid kohustusi ning tema tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Puudutatud isik korraldas maksuvõla 4(7)
3-21-1637 tekkimise perioodil äriühingu majandustegevuse teadlikult nii, et raamatupidamises kasutati võltsarveid ning raha võeti äriühingu pangaarvelt sularahas välja ja kasutati tõenäoliselt ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Taotluses toodud kahtlused on piisavalt põhjendatud ning määruskaebuses pole neid kõrvaldatud. Täitetoimingute vaidlustamise seisukohast ei ole asjakohane määruskaebuse esitaja väide, et maksuhaldur ei ole esitanud ühtegi tõendit ega väidet selle kohta, et puudutatud isik on seotud maksuvõla tekkimisega ja selles süüdi. Maksukohustuse määramine puudutatud isikule on võimalik ehk kõik eeldused vastutusotsuse tegemiseks on täidetud. Puudutatud isik ei ole esitanud selliseid tõendeid, mis maksuhalduri kahtluseid kummutaksid. Kuna vastutusmenetlus on käimas, siis pole veel täielikult selge, millist süü vormi X-le ette heidetakse, kuid taotluses toodud asjaoludest tulenevalt on tegemist vähemalt raske hooletusega ehk solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest on võimalik. Vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluses kogutakse tõendeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.X määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lgle 2 tuginedes vajalikuks neid täiel määral korrata.
6.MKS § 1361 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoiminguid (sh MKS § 130 lg 1 p-s 2 sätestatud kinnisasjale hüpoteegi seadmine), kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Riigikohtu praktikast tulenevalt peab halduskohus vastutusotsuse hilisema sundtäitmise võimaldamiseks tehtavate täitetoimingute jaoks luba andes MKS § 1361 lg 1 alusel kaaluma, kas: a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; c) kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus selle suhtes, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks; d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest; e) ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuse tegemise; f) isik, kellele tahetakse vastutusotsust teha, vastutab seaduse alusel maksukohustuste täitmise eest; g) maksusumma määramise tähtaeg ei ole möödunud; h) maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot; i) vastutusotsus on tehtud enne juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha; ning j) maksuhalduri taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel lõpetatakse täitetoimingud (Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Halduskohus on õigesti leidnud, et praegusel juhul on need eeldused täitetoiminguteks loa andmiseks täidetud.
7.MKS § 1361 lg 1 alusel tehtavate täitetoimingute näol on tegemist enne rahalise nõude või kohustuse määramist sooritatavate toimingutega, milleks loa andmine tuleb kohtul otsustada olukorras, kus maksu määramise menetlus on küll algatatud, kuid maksukohustuslaselt (antud juhul äriühingu endiselt seaduslikult esindajalt) nõutava maksuvõla kujunemise asjaolud ei ole veel lõplikult kindlaks tehtud. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, 5(7)
3-21-1637 mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11; 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3). Praegusel juhul algatas maksuhaldur vastutusotsuse koostamise menetluse 19.07.2021 taotluse esitamisega, mistõttu on ilmne, et maksuhalduril ei saa olla veel kujunenud lõplikku seisukohta ja kogutud tõendeid kõigi tähtsust omavate asjaolude kohta ning seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. X väidete osas seonduvalt tulevase võimaliku vastutusotsuse õiguspärasusega tuleb maksuhalduril seisukoht kujundada esmalt vastutusotsuse menetluses. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll saab toimuda alles pärast selle tegemist esitatava kaebuse läbivaatamisel. Seega hetkel saab kohus kontrollida eelkõige seda, et kavandatava maksuotsuse tegemine ei oleks ilmselgelt välistatud. Eelneva tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja vastavad väited tähelepanuta.
8.MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikul esindajal kohustus tagada esindatava maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Selle kohustuse rikkumise korral tahtlikult või raskest hooletusest vastutab seaduslik esindaja MKS § 40 lg 1 järgi rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Tulenevalt sellest, et isik oli maksuvõla tekkimise ajal äriühingu juhatuse liige, võib ta olla MKS § 6 lg 1 p 3 järgi maksukohustuslaseks ja vastutada solidaarselt äriühinguga viimasele tekkinud maksuvõla eest, kui maksuhaldur tuvastab vastutusmenetluse käigus tema tahtluse või raske hooletuse MKS §-s 8 nimetatud kohustuste täitmisel (Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 9).
9.MKS § 1361 lg-st 1 tulenevalt peab maksukontrolli tõenäoliseks tulemuseks olema rahalise nõude või kohustuse määramine. See nõue on praegusel juhul täidetud. MTA taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine X-le oleks välistatud või ilmselgelt võimatu ning MKS § 96 lg-s 6 sätestatud asjaolusid ei esine. Puudub vaidlus, et OÜ Y maksuvõlg on kehtiv. Seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest osas, mis on tekkinud ajal, mil tema oli äriühingu juhatuse liige. X oli OÜ Y juhatuse liige 26.01.2007– 29.08.2019 ning vastutab seega maksuvõla eest, mis on tekkinud selle ajavahemiku sees. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X korraldas maksuvõla tekkimise perioodil äriühingu majandustegevuse teadlikult nii, et raamatupidamises kasutati võltsarveid ja raha võeti äriühingu pangaarvelt sularahas välja ning väljamaksed ei olnud täies mahus seotud äriühingu majandustegevusega. Ebaõigeid andmeid kajastavate maksudeklaratsioonide esitamise ajal oli X OÜ Y juhatuse liige ning vastutas seega MKS §-s 8 nimetatud kohustuste täitmise eest. Maksuhalduri taotluses kajastatud asjaolude valguses ei ole välistatud, et OÜ Y endise juhatuse liikme X tegevus võis olla põhjuslikus seoses äriühingu maksuvõla tekkimisega.
10.Täitmist tagava toimingu tegemiseks loa andmise taotluses ei pea sisalduma ammendavalt võimaliku vastutusotsuse põhjendused, sh juhatuse liikme kohustuste rikkumise ulatus, vastutus ja süü. Millises vormis esineb juhatuse liikme süü, ning kas määruskaebuse esitaja vastutab maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga, kuulub tõendamisele ja selgub lõplikult vastutusotsuse menetluses. Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liige ära ning selgitatakse välja tema täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (vt Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17 p 12).
11.Kohus peab täitetoiminguks loa andmisel tooma välja asjaolud, mis viitavad sellele, et maksukohustuslane võib takistada maksukohustuse hilisema sundtäitmise tulemuslikkust. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 alap c ja 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Maksuhalduri taotluses välja toodud asjaolude põhjal on tõenäoline, et määruskaebuse esitaja suhtes tehtava vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda raskemaks või 6(7)
3-21-1637 isegi võimatuks. Maksuhaldur on viidanud määruskaebuse esitaja tegevusele ebaõigete käibedeklaratsioonide esitamisel. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtu seisukohaga, et X käitumine OÜ Y majandustegevuse korraldamisel, sh võltsarvete kajastamine äriühingu maksudeklaratsioonides ning ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tegemine, iseloomustab tema suhtumist maksukohustustesse. Maksuhaldur on analüüsinud OÜ Y pangakonto väljavõtet perioodil 01.11.2017–06.11.2019. Pangakonto väljavõttelt nähtuvalt on X (pangakonto allkirjaõiguslik isik, kelle nimele oli väljastatud äriühingu pangakaart) võtnud viidatud perioodil äriühingu pangakontolt välja kogusummas 40 230 eurot. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et tehtud väljamaksed ei olnud seotud äriühingu majandustegevusega ning olid kantud eesmärgist muuta äriühing varatuks. Pärast X juhatuse liikme volituste lõppemist 29.08.2019 lõppes ka äriühingu majandustegevus ning sularaha väljamaksed. Põhjendatud on maksuhalduri kahtlus, et juhatuse liikme kohalt tagasiastumine oli kantud eesmärgist vältida maksuvõlgade sissenõudmist endiselt juhatuse liikmelt. Arvestades X käitumist äriühingu juhatuse liikmena, saab piisava tõenäosusega järeldada, et äriühingu seaduslik esindaja on soovinud vältida äriühingu maksukohustuste täitmist ning ta võib hakata hoiduma kõrvale ka talle määratava vastutuskohustuse täitmisest. Kui isik on varem tegutsenud eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4).
12.Maksuhaldur on loataotluses põhjendanud täitetoimingu valikut. Määruskaebuse esitaja ei ole täitetoimingu valiku osas vastuväiteid esitanud ega alternatiive pakkunud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa määruskaebuse esitaja omandis olevale korteriomandile hüpoteegi seadmist maksukohustuse suurust arvestades pidada ebaproportsionaalseteks. Kohtuliku hüpoteegi seadmine võimaldab tagada maksude laekumise, mis on kaalukas avalik huvi ning mida ei ole praegusel juhul võimalik kaitsta muude vahenditega, kuid mis ei riiva seejuures ülemäära isiku õigusi. Kohtuliku hüpoteegi seadmine võimaldab X-l jätkuvalt talle kuuluvat korteriomandit kasutada ja vallata. Samuti on võimalik leppida maksuhalduriga kokku kinnistu käsutamise tingimustes. Kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud, peab maksuhaldur täitetoimingu lõpetama (MKS § 1361 lg 3). Seega juhul, kui vastutusotsus jääb näiteks aegumistähtaja jooksul tegemata, ei saa hüpoteek kinnistule jääda määramatuks ajaks. Lisaks on X-l võimalik esitada tagatis hüpoteegi kustutamiseks. Maksuhaldur on loataotluses piisavalt selgitanud asendustagatise suuruse kujunemist.
13.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.07.2021 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.