lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1924/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 25.08.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1924/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.08.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
735
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-1924

Määruse kuupäev

25. august 2021

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X. kaebus seoses tema suhtes koostatud riskihindamise ja määratud ohutasemega

RESOLUTSIOON

Tagastada X. kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X. (kaebaja) esitas 19. aprillil 2021 Justiitsministeeriumile avalduse, milles leiab, et talle määratud ohuhinnang (kõrgohtlik) on ekslik. Ekslik hinnang mõjutab negatiivselt kaebaja elu vanglas ning individuaalse täitmiskava koostamist. Kaebaja palub tema riskihinnang üle vaadata. Justiitsministeerium edastas avalduse vastamiseks Tartu Vanglale.
2.Tartu Vangla jättis 27. mai 2021. a vastusega nr 2-3/1017-2 kaebaja ohutaseme muutmata. Kaebaja esitas 28. juunil 2021 Tartu Vanglale eelnimetatud otsuse peale vaide, mille vangla jättis 22. juuli 2021. a vaideotsusega nr 1-11/197-2 rahuldamata.
3.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kaebaja esitas 22. augustil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tema riskihindamine ja ohutase üle vaadata ning kohustada vanglat muutma tema ohutaset. Kaebaja ei nõustu Tartu Vangla 22. juuli 2021. a vaideotsusega nr 1-11/197-2. Kaebaja põhjendab, et talle määratud ohutase on ekslik ning ei võimalda tal esitada taotlust avavanglasse ümberpaigutamiseks. Samuti kasutab inspektor-kontaktisik riskihindamises teavet, mis ei puuduta kaebajat.
4.Tartu Vangla esitas kohtule 25. augustil 2021 nõutud materjali ja teavitas, et kaebaja on
11.augustil 2021 esitanud vanglale ka tema avavanglasse paigutamise taotluse, kuid seda ei ole praeguseks veel sisuliselt lahendatud.

KOHTU SEISUKOHT

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib

3-21-1924 kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

6.Justiitsministri 14. mai 2008. a määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 sätestab, et täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise protsess koosneb riskihindamisest, täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1).
7.Täitmiskava on programmiline dokument, mille koostamise eesmärgiks ei ole kinnipeetava õiguste ja kohustuste reguleerimine. Samuti ei oma riskihindamine eraldiseisvalt kinnipeetava õigustele vahetut mõju ja iseseisvat tähendust, sest riskihindamine sisaldab üksnes hinnanguid asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad kinnipeetava ohtlikkusele ja muudele turvalisusriskidele, kuid riskihindamine ega selle tulemus ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi. Nii täitmiskava kui selle aluseks olev riskihindamine ei oma seega regulatiivset toimet. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tehakse üldjuhul eraldi haldusaktidega. Riskihindamise tulemusena koostatud täitmiskavas märgitud ohtlikkuse tasemel ei ole iseseisvalt õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning sellel puudub vahetu mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Õigusi antakse või kohustusi pannakse peale eraldiseisva tegevusega ja kui selle eelduseks on ohtlikkuse tase, saab seda selle tegevuse vaidlustamise raames eraldi hinnata. Seega ei ole praegusel juhul riskihindamine ja kaebajale määratud ohutase eraldiseisvalt vaidlustatavad (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 10. aprilli 2019. a määrus asjas nr 3-18-111, p-d 13-14; Tartu Halduskohtu
21.jaanuari 2019. a määrus asjas nr 3-19-58, p 12).
8.Kohus selgitab täiendavalt, et avavanglasse ümberpaigutamist reguleerib täpsemalt justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17, mille lg 1 p 3 ei välista kõrgohtliku kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamist. Kaebajal on võimalik esitada vanglale taotlus tema avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks, mida kaebaja on ka 11. augustil 2021 teinud (vangla vastusest nähtuvalt ei ole seda taotlust sisuliselt veel lahendatud), ning kui vangla jätab kaebaja taotluse tema ohutasemele tuginedes rahuldamata, siis on kaebajal võimalik oma õigusi kaitsta keelduva otsuse vaidlustamisega. Kaebajal on sealjuures võimalik esitada vastuväited ka riskihindamise tulemustele. Vangla saab kaebajale määratud ohutaset avavanglasse paigutamise otsustamisel ümber hinnata ning varasemalt antud hinnang ei välista automaatselt avavanglasse paigutamist. Avavanglasse paigutamine on kaalutlusotsus ning selle tegemisel tuleb lähtuda ka muudest asja lahendamisel tähtsust omavatest asjaoludest (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 10. aprilli 2019. a määrus asjas nr 3-18-111, p 15 ja Tartu Ringkonnakohtu 8. mai 2019. a määrus asjas nr 3-19-374, p 9).
9.Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus riskihindamise ja kaebajale määratud ohutaseme vaidlustamiseks ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium