Maksu- ja Tolliameti taotlus X OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Agnes Aguraiuja Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X OÜ
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu):
1.1.seada arest X OÜ (registrikood xxxxxxx) ettemaksukontole (viitenumber 45242373) äriühingu poolt deklareeritud enammakstud käibemaksule summas 5898,38 eurot;
1.2.pöörata sissenõue X OÜ rahalisele nõudele SA Meremuuseum vastu hankelepingust nr 1-9/75-2021 tulenevalt ja arestida X OÜ nõue SA Meremuuseum vastu summas 27 683,74 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte X OÜ-le.
1.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta
3-21-1878
maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
2.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda luba pöörata sissenõue rahalisele õigusele (MKS § 130 lg 1 p 3), sh taotleda ettemaksukonto ja rahalise nõude arestimist. Kohus ei kontrolli üksikasjalikult, kas käimasoleva menetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et menetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
3.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
4.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
5.MTA taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et ta on algatanud 26.05.2021 korraldusega X OÜ osas kontrolli, mis hõlmab märtsikuu 2021. a käibemaksu tagastusnõude ja jaanuar-aprill 2021. a erijuhtude tulumaksu, tööjõumaksude ja käibemaksu arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsust. Menetluse tõenäoliseks tulemuseks on äriühingule maksukohustuse määramine.
6.Maksuhaldur on 15.07.2021 korraldusega nr 12.2-3/055795-11 pikendanud märtsi 2021. a tagastusnõude täitmise tähtpäeva kuni 21.08.2021. Maksuhalduril on tekkinud kontrolli tulemusel selgunud asjaolude pinnalt põhjendatud kahtlus maksupettuse toimepanemises. Kohtu hinnangul saab maksuhalduri poolt välja toodud asjaolusid arvestades maksupettust pidada võimalikuks.
7.Maksuhaldur on põhistanud oma seisukohta, et kontrolli tulemuseks on tõenäoliselt maksuotsuse tegemine. Taotlusest nähtuvalt on maksumenetluse tulemusel X OÜ-le võimalik juurde määratav maksusumma 33 582,12 eurot. Tõenäolise maksusumma kujunemine on jälgitav taotlusest ja selle lisadest.
8.Asjas nähtub, et seotud äriühingud on võõrandanud enda majandustegevuse toimimiseks vajaliku põhivara X OÜ-le, mis viitab asjaolule, et seotud äriühingud on asunud enda tegevust lõpetama. Samuti on kõnekas fakt, et kohe pärast maksukontrolli alustamist alustati ka OÜ Y 2(4)
3-21-1878
likvideerimismenetlust. OÜ Y ei ole äriregistri andmetel 2019. a majandusaasta aruannet esitanud. Z OÜ on küll esitanud 2020. a majandusaasta aruande, ent käibedeklaratsioonide alusel ilmneb, et osaühingu käive on 2021. a mais ja juunis oluliselt vähenenud. Ka on Z OÜ võõrandanud maksuhalduri esitatud andmetel enda põhivara ja äriühingul on maksuvõlg, mistõttu on tõenäoline, et äriühing võib asuda enda tegevust lõpetama.
9.Asjaolu, et X OÜ jättis maksumenetluse käigus kaasaaitamiskohustuse osaliselt täitmata ja suulised selgitused andmata, tema antud eelnevad üldsõnalised ja pealiskaudsed kirjalikud vastused ei sisaldanud ammendavat selgitust, viitab maksuhalduri põhjendatud kahtlusele, et soovitakse varjata tegelikke majandustehinguid ja osaühing oli teadlik ebaõige maksueelise tekitamisest. X OÜ on väljastanud arved seotud äriühingutele ja pidi mõistma, et seotud äriühingute majandustegevuse hääbumisega seoses jätavad need käibemaksu tasumata.
10.Kohus nõustub, et tõenäoliselt sai X OÜ jaanuar-aprill 2021. a tehingutes OÜ-ga Y ja Z OÜ-ga maksueelise sisendkäibemaksu mahaarvajana, sest sai läbi alusetu sisendkäibemaksu suurendamisega vähendada äriühingu maksukohustust ja tekitada käibemaksu tagasinõuded, teades, et tehingupartner jätab riigile käibemaksu tasumata. On usutav, et maksude määramise korral võidakse X OÜ maksuvõlgadega maha jätta ja maksuvõlgasid ei õnnestu sisse nõuda.
11.Maksuhaldur on toonud välja eeldatavasti tasumiseks määratava maksusumma ja kohtul puudub praegusel juhul selle põhjendatuses ilmselgelt kahelda. Kuna kontrollimenetlus puudutab maksustamisperioodi 2021. a jaanuar-aprill, siis ei ole maksusumma määramise aegumistähtaeg veel möödunud (MKS § 98 lg 1).
12.Arvestades maksupettusele viitavaid asjaolusid, on põhjendatud maksuhalduri kartus, et võimaliku maksukohustuse määramisest teada saades võib X OÜ hakata maksukohustust vältima ja end varatuks muutma. Seeläbi võib maksumenetluse tulemusel antava maksuotsuse sundtäitmine osutuda tõenäoliselt oluliselt raskemaks või võimatuks.
13.X OÜ on kantud äriregistrisse 17.12.2020 ja detsembrikuu 2020. a osas ei ole majandusaasta aruannet esitatud. Kohus peab usutavaks maksuhalduri väidet, et X OÜ-l ei ole piisavalt vabu vahendeid tekkiva maksuvõla tasumiseks. Pahatahtliku käitumise soovi korral on ettevõtte tegevuse lõpetamine mugav, sest tegevust on soovi korral võimalik lihtsasti teise äriühingusse üle kanda ja võlad maha jätta. Tehingud on organiseeritud omavahel varem tuttavate osanike poolt, kes ei ole avalikult teadaoleva info pinnalt usaldusväärsed.
14.Ettemaksukonto ja rahalise nõude arestimine on isiku majandustegevust intensiivselt riivavad meetmed, sest võtavad isikult majandustegevuseks vajalikud käibevahendid. Seega peab nende meetmete kohaldamine olema põhjendatud ja proportsionaalne. MTA taotlusest nähtuvalt puuduvad X OÜ-l praeguse seisuga piisavad vabad rahalised vahendid, et tõenäoliselt määratavat maksukohustust täita. Äriregistris puudub äriühingu 2020. a majandusaasta aruanne. Samuti puudub tal registervara, mille arvelt oleks võimalik maksukohustust täita ja mille võiks tagatiseks seada. Seega on ainsad võimalused ettemaksukonto ja hankelepingust tuleneva nõude arestimine. Muud tõhusad võimalused maksuhalduril hetkel puuduvad.
15.Olukorras, kus maksuhalduril on kogutud dokumentide alusel tekkinud mõistlik kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult osalenud maksupettuse toimepanemises, ei saa põhjendamatuks pidada ka maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Maksuhaldur on ära kasutanud käibemaksuseaduse § 34 lg-s 2 sätestatud võimalused tagastusnõuete täitmise tähtaja pikendamiseks, kuid ei suutnud selle perioodi jooksul koguda kõiki maksustamisel tähendust omavaid tõendeid. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist 3(4)
3-21-1878
tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. Kuna käesoleval juhul puuduvad muud tõhusad meetmed võimaliku määratava maksukohustuse täitmise tagamiseks, tuleb eepool väljatoodud asjaoludele tuginedes pidada põhjendatuks maksuhalduri soovi arestida äriühingu ettemaksukonto 5898,38 euro ulatuses.
16.Piisavaks meetmeks ei ole ka ainult ettemaksukonto arestimine, sest seal ei ole piisavalt vahendeid tulevase võimaliku maksukohustuse täitmise tagamiseks. Kuna ettemaksukontol oleva summa arestimisest ei piisa tulevikus tõenäoliselt maksuotsusega määratava rahalise nõude tagamiseks, tuleb lubada ka X OÜ ja SA Meremuuseum hankelepingust nr 1-9/75-2021 tuleneva rahalise nõude, summas 27 683,74 eurot, arestimist. MKS § 130 lg 1 p 3 võimaldab MTA-l pöörata sissenõude rahalisele õigusele MKS-iga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. TMS § 111 sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Nimetatud sätted koostoimes võimaldavad maksuhalduril arestida X OÜ nõude SA Meremuuseum vastu summas 27 683,74 eurot. Kohus peab taotlust ka selle täitetoimingu osas lubatavaks ja põhjendatuks.
17.Sellisena on tagatud võimaliku maksuotsusega määratav rahaline nõue. Avalik huvi maksusummade laekumise vastu kaalub üles äriühingu huvi ettemaksukontole laekuvate käibevahendite ja lepingu alusel tekkiva rahalise nõude kasutamiseks. Seda arvestades ei ole tõsiselt võetavaks alternatiiviks tulevase võimaliku maksukohustuse tagamata jätmine ja maksude laekumata jäämine. Seega on maksuhalduri taotletavad meetmed proportsionaalsed. Maksukohustuslasel endal on võimalik pakkuda maksuhaldurile muud tagatist, mis tagaks piisavalt võimaliku tulevase maksukohustuse täitmist summas 33 582,12 eurot. Ettemaksukonto ja rahalised nõuded arestitakse konkreetse summa ulatuses ja tuleb vabastada seda summat ületavas osas.
18.Maksuhaldur on märkinud, et lõpetab X OÜ vastu suunatud täitetoimingud, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui isik on esitanud tagatise. Samuti on maksuhaldur näidanud ära tagatissumma või deposiiti kantava summa suuruse.
19.Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.