X kaebus Tallinna Vangla 09.09.2020 otsustuse nr 5-18/20/17327-2 ja 16.10.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/246-2 tühistamise ning kaebaja pöördumisele täiendava vastamise ja täiendavate hügieenitarvete väljastamise kohustamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – X; Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Irene Iskül
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kaebaja taotlused, mis esitati hilinenult ehk peale 30.06.2021;
2.Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 16.08.2021. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 21.10.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 09.09.2020 otsustuse või vastuse nr 5-18/20/17327-2 ning 16.10.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/246-2 tühistamise nõudes, samuti uue otsustuse vastuvõtmise kohustamiseks. Kaebusega koos esitati ka menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmiseks.
2.Tallinna Halduskohtu 10.11.2020 määrusega jäeti Xi 20.10.2020 allkirjastatud menetlusabi saamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni punkt 1). X esitas selle peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2020 määrusega tühistati Tallinna Halduskohtu 10.11.2020 määruse resolutsiooni punkt 1 ja rahuldati Xi menetlusabi taotlus osas, mis puudutas 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel. Muus jäeti menetlusabi taotlus rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohtu 12.01.2020 määrusega võeti kaebus menetlusse. Tallinna Vangla on kaebusele vastanud 04.02.2021.
4.Tallinna Halduskohtu 25.05.2021 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
5.X esitas 01.07.2021 täiendava arvamuse.
6.X esitas 12.07.2021 veel ka esialgse õiguskaitse taotluse, mis jäeti Tallinna Halduskohtu 13.07.2021 määrusega rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 13.07.2021 määrus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 22.07.2021 määrusega.
7.X esitas 16.07.2021 riigi õigusabi saamise taotluse ja 23.07.2021 ka avalduse tõendite kogumiseks.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
8.Kaebaja selgituste kohaselt väljastati talle 24.07.2020 hügieenipakk, mis sisaldas kahte ühekordset raseerijat. Kaebaja leiab, et väljastatud kahest raseerijast habemeajamiseks ei piisa, sest raseerijate kvaliteet on madal. Veel toob kaebaja eraldi välja, et ta kirjutas taotluse blanketile isikliku taotluse, kuid talle jääb arusaamatuks miks see registreeriti märgukirjana.
TALLINNA VANGLA SEISUKOHT
9.Tallinna Vangla leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja selgitab kõigepealt, et on kaebaja 03.08.2020 pöördumist nr 5-18/20/17327-1 käsitlenud õigesti märgukirjana. Kaebaja tegi vanglale ettepaneku kaaluda žiletiterade arvu suurendamist ega esitanud konkreetset taotlust talle väljastada rohkem raseerijaid, juhtides vaid tähelepanu, et tegemist on ühekordseks kasutamiseks ettenähtud žiletiteradega ja ta ajab habet kaks korda nädalas.
10.Vastustaja selgituste kohaselt väljastatakse hügieenipakk kinnipeetavale iga kolme kuu järel. Erandjuhtudel võib taotluse alusel kinnipeetavale hügieenitarbeid väljastada hügieenitarvete väljastamisega tegelev vanglateenistuja. Kodukorra punkti 11.3.2. järgi sisaldab hügieenipakk tualettseepi, majapidamisseepi, hambapastat, hambaharja, ühekordseid raseerijaid ja šampooni. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et ühekordset raseerijat saab kasutada ainult üks kord ning raseerijate kvaliteet on madal. Ühekordselt kasutatava raseerija kasutuskordade hulk peaks jääma 5-10 korra vahele ning sõltub muuhulgas ka sellest, kuidas raseerijat hooldatakse (nt kas tera peale kasutamist puhastatakse/loputatakse ja kuivatatakse), seega saab kaebaja ka ise raseerijate kasutusaega pikendada. Nädalas kaks korda kasutamise korral tuleks ühekordse raseerija vahetamist kaaluda 4-6 nädala pärast. Seega ei saa väita, et Tallinna Vangla väljastatavate hügieenipakkides sisalduvate raseerijate arv on liiga väike. Vastustaja on seisukohal, et Tallinna Vangla väljastatavate hügieenipakkides sisalduvate raseerijate arv on piisav ega küündi mitte mingil juhul inimväärikuse austamise põhimõtte rikkumiseni. Asjassepuutumatud on kaebaja väited tema vaimse tervise ja diagnoositud haiguste kohta. Vastustaja hinnangul on hügieenipakis sisalduvate raseerijate arv piisav selleks, et kaebaja saaks kaks korda nädalas habet ajada, et ennast mitte närvilisena tunda.
11.Seoses vastustaja 09.09.2020 kirjas nr 5-18/20/17327-2 viidatud võimalusega raseerijate arvu hügieenipakis suurendada, selgitas vastustaja, et kuna 2021. aasta eelarve jäi samaks, mis oli 2020. aastal, siis ei olnud võimalik suurendada hügieenipakis ühekordsete raseerijate arvu ning hügieenipakk sisaldab endiselt kahte raseerijat.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tallinna Vangla 09.09.2020 otsustust nr 5-18/20/173272 ja 16.10.2020 vaideotsust nr 5-15/20/246-2, millega oli eelnevalt nimetatud otsustuse nr 518/20/17327-2 peale esitatud vaie rahuldamata jäetud ning taotletud nende tühistamist. Kaebaja nõudeks on veel ka 13.08.2020 registreeritud pöördumisele täiendava vastamise ning täiendavate hügieenitarvete väljastamise kohustamine. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 12.01.2021 määrusega menetlusse võetud. Põhivaidlus väljendub siiski Tallinna Vangla 09.09.2020 otsustuse nr 5-18/20/17327-2 ja 16.10.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/246-2 õiguspärasuse küsimuses. Vastavate kohustamisnõuete rahuldamise võimalikkust on vaja hinnata ning kaaluda sel juhul kui vaidlustatud otsustus nr 5-18/20/17327-2 ja vastav vaideotsus peaksid osutuma õigusvastasteks, mis antud juhul peaks tähendama ühtlasi ka seda, et vastustaja oleks pidanud iga kolme kuu järel väljastatava hügieenipakiga eraldama tunduvalt enam kui kaks ühekordset raseerijat. Otsustuse nr 518/20/17327-2 ja 16.10.2020 vaideotsuse õiguspäraseks osutumise korral vastupidisel eeldusel baseeruvaid kohustamisnõudeid rahuldada ei saa. Vastustaja on pidanud kaebaja pöördumist märgukirjaks, kuid tegelikult sisaldus selles ka raseerijate arvu suurendamise taotlus. Samas ei ole küsimusel sellest kas kaebaja pöördumise puhul oli tegemist taotluse või märgukirjaga või kas 09.09.2020 otsustus peaks olema käsitatav toiminguna või haldusaktina praeguses menetlusjärgus enam sisulist tähendust, sest kaebaja tegelik soov oli saada võrreldes seni kehtinud praktikaga mõnevõrra rohkem raseerijaid. Tallinna Vangla ei ole aga seda praeguste eelarveliste võimaluste raamistikus põhjendatuks pidanud, mida võib järeldada vaidlustatud otsustuste kontekstist ning mis on selgunud ka haldusasja menetluse käigus. Kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses on märgitud, et vaidluse lahendamine kompromissiga või muul viisil kokkuleppeliselt ei ole võimalik. Seega taandub kogu vaidlusega seonduv küsimus sellele kas vangla keelduvate otsustuste vastuvõtmisel ei ole tehtud ilmselgeid kaalutlusvigu ning olukorras, kus nõndanimetatud põhinõudele lisandub vastav kohustamisnõue, ei ole enam sisulist tähendust sellel kas eelnev keeldumine peaks olema käsitatav toiminguna või haldusaktina, sest vastavate otsustuste õigusvastaseks osutumise korral ei peaks olema menetlusosaliste jaoks sisulist vahet kas täiendavale vastamisele ja avalduse uuele läbivaatamisele suunatud kohustamisnõude rahuldamine baseerub vastuse kui toimingu õigusvastasuse eelneval konstateerimisel või vaidlustatud otsustuse kui haldusakti tühistamisel selle õigusvastasuse tõttu. Analoogiliste vaidluste puhul on kaebajate jaoks olemuslik pigem kohustamisnõue, kuid samas ei saa seda lahendada ilma keelduvatele otsustustele antava eelneva või paralleelse hinnanguta.
13.Haldusasja materjalist ja vastustaja selgitustest nähtuvalt ei ole kinnipeetavatele hügieenipakiga väljastatavate raseerijate konkreetset arvu peetud õigusaktide tasandil vajalikuks reguleerida. Seega jääb see vastustaja pädevuse ja kaalutlusõiguse raamistikku ning kohus saab hinnata üksnes seda kas (sisuliselt) keelduvate otsustuste puhul ei ole tehtud ilmselgeid kaalutlusvigu. Seejuures ei peeta haldusmenetluse seaduse paragrahvi 58 kohaselt võimalikke minetusi vorminõuete järgimises ega ka vastavate taotluste tõlgendamisel olemuslikuks kui see ei võinud mõjutada asja otsustamist.
14.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Vastustaja selgitustesse selle kohta, et 2020. aastaks eraldatud eelarvelised vahendid ei võimalda hügieenipakis pakutavate hügieenitarvete kogust suurendada või
et ühekordselt kasutatava raseerija kasutuskordade arv peaks jääma (võiks jääda) 5-10 korra vahele ning sõltub ka sellest, kuidas raseerijat hooldatakse, ei saa suhtuda kui kaalutusvigadega seisukohtadesse. Täiendavalt on vastustaja selgitanud, et 2021. aasta eelarve jäi samaks ning seetõttu ei olnud võimalik ühekordsete raseerijat arvu hügieenipakkides suurendada ning vastavad hügieenipakid sisaldavad endiselt kahte raseerijat. Kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses on märgitud, et vastustaja hinnangul on hügieenipakis sisalduvate raseerijate arv piisav, et kaebaja saaks kaks korda nädalas habet ajada ning ka selle arvamuse osas ei saa kohus asuda seisukohale, et tegemist võiks olla ilmselge kaalutlusveaga. Kaebaja vastupidine väide jääb paljasõnaliseks. Seega ei olnud täiendavate raseerijate eraldamisest keeldumise puhul tegemist õigusvastaste otsustustega ning vaidlus selle üle kas esialgset pöördumist tõlgendada märgukirjana või taotlusena ei ole samuti tähenduslik, sest kokkuvõttes ei mõjutanud see vaidlustatud otsustuste vastuvõtmist ehk täiendavate raseerijate väljastamisest keeldumist.
15.Arvestades asjaolu, et vaidlustatud otsustuse nr 5-18/20/17327-2 ning sellega seonduva 16.10.2020 vaideotsuse tühistamiseks ei ole alust, ei saa rahuldada ka kaebaja pöördumisele täiendava vastamise ja täiendavate hügieenitarvete väljastamise kohustamise nõuet. Mis puutub kaebaja hilisematesse ehk peale 30.06.2021 esitatud taotlustesse, näiteks (veel) teatavate tõendite kogumise või siis riigi õigusabi saamise taotlusesse, siis jätab kohus need tähelepanuta. Riigi õigusabi saamise taotlust tuleb pidada praeguses menetlusjärgus ühtlasi ka ilmselgelt ebavajalikuks ning põhjendamatuks. Haldusasi oli määratud läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja vastavalt Tallinna Halduskohtu 25.05.2021 määruse resolutsiooni punktile 2 võis täiendavaid taotlusi esitada kuni 30.06.2021. Teise menetlusosalise taotlustele võis küll vastata hiljemalt 28.07.2021, aga mitte neid enam juurde esitada.
16.Lähtuvalt eeltoodust jääb kaebus tervikuna rahuldamata. HKMS § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.