Taotleja – XX Haldusorgan, kelle tegevuse peale on vaie esitatud – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.07.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19.07.2021 määruse resolutsiooni p 1 peale.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.07.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid täiendada halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas Tallinna Vanglale taotluse väljastada venekeelset ajalehte igal esmaspäeval. Ta küsis, miks väljastatakse venekeelset ajalehte kaks korda kuus. Tallinna Vangla jättis taotluse 31.05.2021 vastusega nr 5-8/21/10988-2 rahuldamata. XX esitas vangla 31.05.2021 vastuse nr 5-8/21/10988-2 peale vaide.
2.XX esitas Tallinna Halduskohtule 09.07.2021 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada Tallinna Vanglat võimaldama tal lugeda venekeelseid ajalehti kolm korda nädalas või võrreldes praegusega mõnda muud ajalehte. Taotlejat hoitakse üksikvangistuses. Tal on raadio ja raamatud. Kuna tal on psüühikahäire, vajab ta erikohtlemist. Kasuliku tegevuseta muutub ta agressiivseks, mistõttu on vaja, et terve päev oleks täis tegevusi. XX palus end menetlusabi korras vabastada taotluselt tasutavast riigilõivust.
3.Tallinna Vangla leidis 15.07.2021 vastuses, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ja palus jätta see rahuldamata. Taotlejal puudub ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei täpsusta, missugused ajalehed ja ajakirjad peavad tagatud olema ning kui sageli peab kinnipeetav saama vangla tellitud ajalehte lugeda. Vangistusseaduse (VangS) § 30 lg-st 1 tulenevalt tagatakse kinnipeetavale võimalus lugeda
3-21-1565 vanglas olemasolevaid, st tellitud ja välja pandud ajalehti ja ajakirju. Kinnipeetavatele tuleb tagada üleriigilised päevalehed, ajakirjade valiku teeb vanglateenistus. Kohtupraktikas on piisavaks peetud ajalehe võimaldamist paar korda nädalas. Kinnipeetavatel on võimalik lugeda venekeelset ajalehte Novaja Gazeta, samuti kuus korda nädalas ilmuvat eestikeelset Postimeest. Tellitud on erinevad ajakirjad. Üleriigilist venekeelset ajalehte ei ilmu. Taotleja on saanud venekeelset ajalehte rohkem kui kord nädalas, ta on keeldunud eestikeelsest ajalehest. Uudistega kursis olemiseks on võimalik kuulata sisse ehitatud raadiot. Soovi korral on kinnipeetavatel võimalik tellida vangla kaudu ise meelepäraseid ajalehti ja ajakirju.
4.Tallinna Halduskohus jättis 19.07.2021 määrusega rahuldamata XX menetlusabi taotluse tema vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluselt tasutavast riigilõivust (resolutsiooni p 1) ning taotluse käiguta, andes talle riigilõivu tasumiseks 10 päeva alates määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest (resolutsiooni p 2). Sõltumata XX majanduslikust seisundist, ei ole tema vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest põhjendatud, sest esialgse õiguskaitse taotlus on perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida taotleja õiguste pöördumatut kahjustamist enne asjas lõpliku lahendi jõustumist, kusjuures esialgse õiguskaitse meetmega ei tohi ära otsustada vaidluse lõpplahendust. Esialgse õiguskaitse korras toimingu tegemiseks kohustamine on erandlik. See on võimalik, kui vastasel juhul esineb isiku õiguste intensiivne ja pöördumatu rikkumise oht. See, et taotleja ei saa venekeelseid ajalehti ja ajakirju rohkem kui tavaliselt, ei too kaasa mingisugust pöördumatut tagajärge. Liiati on XX taotlus põhjendamatu. Tal on võimalik lugeda venekeelset ajalehte u kaks korda nädalas; eestikeelset ajalehte sagedamini. Taotleja eesti keele oskus on ajalehe lugemiseks piisav. Seega on ebatõenäoline, et vangla on VangS §-st 30 tulenevat kohustust rikkunud. Säte ei eelda, et vangla peab tagama laia valiku ajalehti. Kui kinnipeetav seda soovib, on tal võimalik tellida täiendavaid ajakirjandusväljaandeid enda kulul. Piisab sellest, kui vangla võimaldab kinnipeetaval vähemalt kord nädalas lugeda üht emakeelset ajalehte ja pidevalt on kättesaadav üks eestikeelne üleriigiline päevaleht.
5.XX palub 26.07.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu 19.07.2021 määrus ja teha uus määrus, millega lahendada asi sisuliselt. Tal on raske psüühikahäire, mistõttu tal on vaja kasulikku tegevust vähemalt kaks tundi päevas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud minimaalsetele nõueteleXX eesmärk on, et tema taotlus sisuliselt läbi vaadataks. Samas ei ole tal raha, et ise taotluselt riigilõivu tasuda. Eesmärgipärane on seega taotleda Tallinna Halduskohtu 19.07.2021 määruse resolutsiooni p 1 tühistamist ning uue määruse tegemist, millega menetlusabi taotlus rahuldada, ja taotluse saatmist lahendamiseks halduskohtule (HKMS § 205 lg 1 p 3). Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Tulenevalt HKMS § 210 lg-st 1 lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
7.Isik vabastatakse esialgse õiguskaitse taotluselt tasutavast riigilõivust, kui tema majanduslik seisund ei võimalda tal endal menetluskulusid kanda, ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (HKMS § 111 lg 1). Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse muu hulgas asja tähendust menetlusabi taotlejale (HKMS § 111 lg 2). Menetlusabi ei anta, kui menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui taotlejal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, taotlejale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 111 lg 3).
2(3)
3-21-1565
8.Kohtule ei ole esitatud XX taotlust Tallinna Vanglale ega vaiet 31.05.2021 vastuse peale. Küll on taotlusest tehtud kokkuvõte vangla 31.05.2021 vastuses. Sealt nähtub, et XX soovis teada, miks talle antakse ajalehte vaid kaks korda kuus, ning taotles ajalehe väljastamist igal esmaspäeval. Vaide esitamine nähtub vangla 05.07.2021 ettepanekust kõrvaldada vaide puudused. Halduskohtule esitatud taotluses soovis XX ajalehe väljastamist kolm korda nädalas või senise ajalehe vahetamist.
9.Halduskohus jättis menetlusabi taotluse rahuldamata, sest pidas esialgse õiguskaitse kohaldamist vähetõenäoliseks peamiselt põhjusel, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
10.Ringkonnakohus märgib, et XX soovis esialgses taotluses venekeelse ajalehe väljastamist igal esmaspäeval; halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses aga kolm korda nädalas või praeguse ajalehe vahetamist. Selliselt väljub esialgse õiguskaitse taotluses esitatud nõue tulevikus esitatava kaebuse piiridest. Vaidemenetluse ajal esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega ei saa saavutada rohkem kui tulevikus esitatava kaebusega.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga esialgse õiguskaitse vajadusele. Sellest, et taotlejale ei väljastata ajalehte tema soovitud mahus, ei tulene talle pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Iseenesest on õige, et taotlejal esineb keskmisele puude raskusastmele vastav vaimse funktsiooni kõrvalekalle ning tal on tuvastatud keskmine puue 07.05.2020– 06.05.2023. Taotleja ei ole samas väitnud, et arst on teinud ettekirjutuse väljastada talle ajalehti tihedamini kui seni ja vangla on sellise ettekirjutuse täitmisest keeldunud, vaid taotleja ise arvab, et tal on vaja tervisliku seisundi tõttu rohkem ajalehti lugeda, et tal oleks kasulikku tegevust. Ringkonnakohus möönab, et on ebaselge, kui tihti kaebajale venekeelse ajalehe lugemist võimaldatakse. Vanglale esitatud taotluse kohaselt saab ta venekeelset ajalehte kaks korda kuus, vangla sõnul on taotleja saanud venekeelset ajalehte rohkem kui kord nädalas. Halduskohus on määruses märkinud, et taotleja saab venekeelset ajalehte u kaks korda nädalas. Kokkuvõttes on taotlejal siiski võimalik lugeda venekeelseid ajalehti, samuti venekeelseid ajakirju. Kohtule esitatud eestikeelsetest menetlusdokumentidest võib järeldada, et taotleja eesti keele oskus on piisav, et lugeda soovi korral ka eestikeelseid ajalehti ja ajakirju. Lisaks on tal võimalik kasutada raamatukoguteenust ja kuulata raadiot – seda on XX halduskohtule esitatud taotluses möönnud. Igapäevane kasulik tegevus, mida kaebaja peab vajalikuks oma vaimse tervise säilitamiseks, võib väljenduda veel ka muudes tegevustes.
12.Halduskohus ei pidanud tulevikus esitatava kaebuse perspektiivi kõrgeks, sest taotlejal on piisav võimalus lugeda venekeelseid ajalehti. Ringkonnakohus märgib, et kaebust ei tohiks pidada perspektiivituks asjaolu tõttu, mida ei ole täpsemalt välja selgitatud. Kuna vangistust reguleerivad õigusaktid ei täpsusta, missuguse sagedusega tuleb kinnipeetavatele ajalehti võimaldada, tuleb ka VangS § 30 lg-t 1 tõlgendada ja sisustada konkreetse juhtumi valguses, mistõttu ei saa menetlusabi andmise üle otsustamisel sel alusel kaebust perspektiivituks pidada. Ka ei otsustataks esialgse õiguskaitse kohaldamisega ette ära põhivaidlust. Taotlejale kohtumenetluse ajal ajalehe võimaldamisega põhivaidlus ei ammenduks. Esialgse õiguskaitsega reguleeritaks õigussuhet vaid ajutiselt.
13.Eelnevat arvestades jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.07.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Ringkonnakohus täiendab halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega. (allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.