Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 5,88 eurot.
5.Tagastada kaebajale enam tasutud riigilõiv 27,35 eurot. Kaebajal tuleb teatada kohtule, kellele ja millisele kontole ta riigilõivu tagastamist soovib. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
6.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.09.2021. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
7.Menetlusosalisel (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 20).
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Kaebaja K esitas 17.02.2020 residendist füüsilise isiku 2019. aasta tuludeklaratsiooni (dtl 72-78). Kaebaja deklareeris maksustatava tuluna Eesti Töötukassalt saadud
töötuskindlustushüvitise, samuti deklareeris kaebaja sellelt kinnipeetud tulumaksu. Tulust mahaarvamisena deklareeris kaebaja kingituste ja annetustena tehtud makseid ning eluasemelaenuintresse. Deklareeritud andmete alusel tekkis kaebajal tulumaksu tagastusnõue summas 364,01 eurot. Kaebaja esitas koos tuludeklaratsiooniga selgituse (dtl 69-70), mille järgi T OÜ väljamakselt summas 7500 eurot on ebaõigesti kinni peetud tulumaks, kuna tegemist ei olnud maksustatava tuluga.
2.Maksu- ja Tolliamet (MTA) teavitas 30.09.2020.a teatisega nr 8-3/002364 (dtl 4-5, edaspidi teatis) kaebajat tema 2019. aasta tuludeklaratsiooni andmete korrigeerimisest. MTA märkis, et T OÜ esitatud andmete alusel oli MTA kaebaja eeltäidetud tuludeklaratsiooni kandnud väljamakse summas 7500 eurot ja sellelt summalt kinnipeetud tulumaksu 1500 eurot. Kaebaja oli need andmed eeltäidetud deklaratsioonilt kustutanud. MTA hinnangul puudus alus nimetatud väljamakse kustutamiseks eeltäidetud deklaratsioonilt. MTA muutis tuludeklaratsiooni andmeid, nii et see näitas T OÜ väljamakset ja sellelt kinni peetud tulumaksu. Korrigeerimise tulemusena kaebaja tulumaksu tagastusnõude suurus ei muutunud.
3.Kaebaja esitas 30.10.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse ja menetluse käigus täiendavaid avaldusi. Kohus võttis kaebuse menetlusse teatise tühistamise, uue maksuotsuse tegemiseks kohustamise ja kahju hüvitamise nõuetes. Kaebaja leidis, et teatis on haldusakt ja vastustaja on teatisega määranud maksukohustuse suuruse erinevalt kaebaja deklaratsioonis esitatust. Haldusakt on pealkirjastatud teatisena, kuid sisuliselt on tegemist maksuotsusega. MTA-l puudub õigus lihtsalt maksumaksja esitatud deklaratsiooni muuta. Ei kehti eeldus, et eeltäidetud andmed on õiged. Teatis on põhjendamata, selles puudub vaidlustamisviide ja sellest ei nähtu haldusakti andmise õiguslikku alust. MTA varasem suhtlemine kaebajaga ei vabasta teda haldusakti põhjendamise kohustusest. MTA määratud maksusumma on 1500 euro võrra suurem kui kaebaja esitatud tuludeklaratsiooni kohaselt arvutatud summa. Kuna summa on ekslikult kinni peetud, nõuab kaebaja selle tagastamist. Kaebaja endine tööandja deklareeris ekslikult kaebajale makstud kahjuhüvitise kaebaja tuluna, pidas summalt alusetult kinni tulumaksu ja kandis selle MTA arvele. MTA luges väidetava maksukohustuse kantuks vaidlusaluse 1500 euro laekumisega kaebaja endise tööandja poolt. Vaidlusalust väljamakset ja tagastusnõuet ei ole kaebaja esitatud tuludeklaratsioonis põhjusel, et tegemist ei ole maksustatava tuluga ja kinni peetud summat ei saa käsitleda tulumaksuna. Tuludeklaratsiooni vormil ei ole võimalk deklareerida alusetult MTA kontole kantud summasid. Kaebaja esitatud deklaratsioon annab aluse nimetatud summa väljanõudmiseks, kuna sellest selgub, et MTA kontole on kantud suurem summa kui oli kaebaja maksukohustus. Kaebaja hinnangul rikub teatis tema õigusi, kuna kaebaja maksukohustus määratud valesti ja kaebaja on ilma jäetud nõudeõigusest alusetult kinnipeetud summa 1500 euro tagastamise suhtes. Kaebaja ei ole MTA-le esitanud taotlust 1500 euro tagastamiseks. Kuna kaebaja on MTA-d kirjalikult teavitanud maksu kinnipidamise ekslikkusest, sisaldub nendes seisukohades olemuslikult taotlus maksu tagastamiseks. Kui taotlustes esines puudusi, tuli MTA-l sellest kaebajat teavitada. Kaebaja oleks saanud jätta enammakstud summa MTA ettemaksukontole ilma tagastusnõuet tegemata. Nõue ei ole aegunud ja kaebajal on tagastusnõue tegemiseks aega, kuid nõude tulemuslikkus sõltub sellest, kui suur on kaebaja 2019. aasta maksukohustus.
Kaebaja ei ole saanud juba ligi kaks aastat kasutada talle kuuluvat raha 1500 eurot. Kaebaja hindas talle tekkinud kahju suuruseks 0,06 % päevas, lähtudes maksusuhetes kehtestatud intressi suurusest ja kahjuhüvitise osamaksete laekumistelt kaebaja kontole. Kaebaja palus kohtul vastustajalt välja mõista hüvitise kuni summa tagastamiseni.
4.Vastustaja palus jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Teatise kui toimingu tühistamine ei muuda kaebaja tuludeklaratsioonist tulenevat tagastusnõuet ning ei anna põhjust kaebajale maksuotsuse tegemiseks. Seetõttu ei ole kaebajal ka põhjust esitada kahju hüvitamise nõuet. Kaebaja ei ole MTA-le esitanud vaidlusaluse 1500 euro kui tulumaksu tagastusnõude tagastamiseks taotlust ei 2019. aasta tuludeklaratsioonis ega ka muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tagastusnõude taotlust ei ole MTA menetluses ning MTA ei ole teinud selle kohta otsust. Kaebajal on soovi korral õigus vastav tagastusnõue esitada. Füüsiline isik on kohustatud esitama MTA-le tuludeklaratsiooni maksustamisperioodil saadud tulu või kasu kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 30. aprilliks. MTA täidab tema käsutuses olevate andmete alusel tuludeklaratsiooni muuhulgas isiku maksustamisperioodi tulu ja sellest tehtavate mahaarvamiste kohta ning teeb eeltäidetud tuludeklaratsiooni maksumaksjale kättesaadavaks. Maksumaksja on eeltäidetud tuludeklaratsiooni kasutamisel kohustatud kontrollima selles toodud andmete õigsust ning nende ebaõigsuse või puudulikkuse korral esitama parandatud ja täiendatud tuludeklaratsiooni. Kaebaja esitas tuludeklaratsiooni nii, et jättis märkimata T OÜ väljamakse 7500 eurot ja sellelt väljamakselt kinni peetud tulumaksu 1500 eurot. Samas taotles kaebaja enammakstud tulumaksu tagastamist summas 364,01 eurot. Kuna T OÜ oli kaebajale tehtud väljamakse deklareerinud ning kaebajalt 1500 eurot tulumaksu kinni pidanud, ei olnud kaebaja tuludeklaratsioonis kajastatud andmed õiged. Kaebajale oli tehtud väljamakseid enam, kui kaebaja oli tuludeklaratsioonis kajastanud ning kaebaja oli ka tasunud tulumaksu rohkem, kui ta deklareeris. Kaebaja keeldus andmete parandamisest. Vaatamata kaebaja deklareeritud andmete ebaõigsusele ei olnud MTA-l põhjust maksusummat määrata, sest kaebaja tuludeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude summa jäi samaks. MTA viis 30.09.2020 läbi toimingu, millega kajastas kaebaja tuludeklaratsioonis T OÜ tehtud väljamakse ja väljamakselt kinnipeetud tulumaksu. Toimingu eesmärgiks oli saavutada olukord, kus kaebaja deklaratsioonis näidatud andmed vastaksid tegelikkusele ning maksuhaldur saaks kaebajale tagastada enammakstud tulumaksu. Toiming ei toonud kaebajale kaasa kohustusi, kuid lõi võimaluse tagastada tulumaksu enammakse 364,01 eurot, mis tagastati kaebajale toimingu tegemise päeval. Maksuotsuse oleks MTA pidanud tegema juhul, kui kaebaja oleks eeltäidetud andmetest kustutanud ära üksnes T OÜ väljamakse 7500 eurot, kuid jätnud kustutamata väljamakselt kinnipeetud tulumaksu 1500 eurot. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et vaidlusaluse väljamakse tulumaksuga maksustamine on alusetu. MTA-l ei olnud põhjust nõuda kaebajalt taotlust vaidlusaluse 1500 euro kui tulumaksu enammakse tagastamiseks, sest tegemist ei ole tulumaksu enammaksega.
KOHTU SEISUKOHT
Kaebuse muutmisest keeldumine
5.Kohus võttis 01.04.2021.a määrusega kaebuse menetlusse teatise tühistamise, uue otsuse tegemiseks kohustamise ja kahju hüvitamise nõuetes. Kaebaja esitas 28.07.2021 kohtule avalduse. Kaebaja märkis selles, et ei soovi esitada uusi taotlusi, vaid esitab kokkuvõtvalt oma
seisukohad. Samas palus kaebaja tunnistada vastustaja haldustegevuse õigustühiseks ja kohustada vastustajat kaebajale tagastama 1500 eurot. Kohtu hinnangul esitas kaebaja avalduse kaebuse nõude muutmiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kirjalikus menetluses kaebuse nõuet või alust muuta kuni taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kohus ei luba kaebajal täiendada kaebust vastustaja haldustegevuse õigusvastasuse kindlakstegemise ja 1500 euro tagastamiseks kohustamise nõuetega. Kohus määras 30.06.2021.a määruses taotlusi sisaldavate avalduste esitamiseks tähtaja kuni 14.07.2021. Kaebaja esitas kaebuse muutmise taotluse hilinemisega. Kaebuse muutmine tooks kaasa otsuse tegemise aja edasilükkamise ja menetluse venimise. Lisaks on 1500 euro tagastamiseks kohustamise nõude eduväljavaated praegu vähesed, kuna vastustaja ei ole kaebaja tagastusnõuet lahendanud (vt otsuse punkte 11-16).
6.Kaebaja suurendas 28.07.2021.a avalduses ka nõutava hüvitise suurust - kui varem oli kaebaja hüvitise välja arvutanud kuni 01.02.2021, siis nüüd soovib kaebaja hüvitist ka lisandunud aja eest. Menetlusse võetud nõude suurendamist ei peeta kaebuse muutmiseks, kui nõude alus jääb samaks (HKMS § 49 lg 3 p 2). Tühistamis- ja hüvitamisnõue
7.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 31 lg 1 p 1-3 kohaselt võivad maksukorralduse seadusest või maksuseadusest tuleneda järgmised rahalised nõuded ja kohustused: 1) maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus); 2) maksu kinnipidaja kohustus pidada kinni ja tasuda kinnipeetud maksusumma (kinnipidamiskohustus); 3) isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse (tagastusnõue). MKS § 92 lg 1 sätestatud tingimuste täidetuse korral määrab maksukohustuse suuruse maksuhaldur ning MKS § 95 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuotsuse tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks. MKS § 33 lg 5 sätestab, et tagastusnõudest tuleb maksuhaldurit teavitada maksudeklaratsioonis või muus kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud dokumendis. Samas vormis tuleb MKS § 106 lg 1 alusel esitada tagastusnõude täitmise, s.t tagastamisele kuuluva summa maksukohustuslase pangakontole kandmise avaldus. Kohtu hinnangul tuleneb viidatud sätetest, et kui tasumisele kuuluva maksusumma saab maksuhaldur määrata omal algatusel, siis enammakstud maksusumma puhul tuleb maksukohustuslasel esmalt tagastusnõue maksuhaldurile esitada.
8.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Õigusteoorias ja kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kaebeõiguse puudumise korral on kohtul õigus otsustada, kas jätta kaebus rahuldamata või sisuliselt lahendamata (tagastada või jätta läbi vaatamata). Kohus jätab kaebuse teatise tühistamise nõudes rahuldamata, kuna teatis ei mõjuta mingil moel kaebaja õigusi või kohustusi. Tegemist ei ole maksuotsusega MKS § 95 lg 1 tähenduses, kuna teatisega ei ole määratud tasumisele kuuluvat maksusummat. Kaebaja esitas tuludeklaratsiooni, mille järgi kuulus tulumaks tagastamisele 364,01 euro ulatuses. Teatisega tehtud muudatuste tulemusena kuulus tagastamisele täpselt sama summa.
9.Õige ei ole kaebaja arusaam, et teatisega tehtud muudatused piiravad kaebaja õigust esitada tagastusnõue. Teatis ei ole kaebaja, vaid vastustaja tahteavaldus. Vastustaja selgituste põhjal oli deklaratsiooni parandamise eesmärgiks viia deklaratsioon kooskõlla tegeliku faktilise olukorraga ehk sellega, et kaebaja nimel on deklareeritud tulumaksuga maksustatavat tulu ning sellelt on kinni peetud ja tasutud tulumaks. Vastustajale oli algusest peale teada, et kaebaja ei nõustu maksu kinnipidaja ja vastustaja seisukohtadega. Samuti ei ole õige kaebaja arvamus, et vastustajal tuleks vaidlusalune tulumaks tagastada lähtudes sellest, et kaebaja oma tuludeklaratsioonis seda nii-öelda omaks ei tunnista. Enammakse tagastamine on võimalik ainult juhul, kui kaebaja esitab tagastusnõude. Kaebaja ei saa muuta olematuks fakti, et vaidlusaluselt väljamakselt on tulumaks maksu kinnipidaja poolt deklareeritud ja kaebaja eest tasutud. Kui kaebaja eesmärgiks on saavutada vaidlusaluse tulumaksu tagastamine, siis seda ei ole võimalik saavutada eeltoodud fakti aktsepteerimata ja tagastusnõuet esitamata.
10.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on kahju hüvitamise nõude rahuldamise üheks eelduseks kahju tekkimine kaebajal. Kaebaja väitel on talle kahju põhjustanud see, et ta ei ole saanud vaidlusalust maksusummat ehk 1500 eurot kasutada. Kohus jätab kahju hüvitamise nõude rahuldamata, kuna kaebajale sel alusel kahju tekkimine on välistatud. Kui selle üle, kas kaebaja on esitanud vastustajale tagastusnõude, on võimalik arutleda (vt otsuse punkti 12-15), siis tagastusnõude täitmise ehk raha kaebaja kontole kandmise taotlust kaebaja kindlasti esitanud ei ole. Kaebajal ei olnud vaidlusalust summat võimalik kasutada olenemata vastustaja tegevusest. Kui kaebajal ei ole kahju tekkinud, siis ei saa kahju hüvitamise nõuet rahuldada ja muude kahju hüvitamise eelduste kontrollimine ei ole vajalik. Kohus selgitab, et vastustajal on kohustus maksta kaebajale intressi, kui vastustaja ei ole täitnud tagastusnõuet seadusega sätestatud tähtaja jooksul. Intressi arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise või tasaarvestamise päevani (MKS § 116 lg 2). Intressi maksmine sõltub seega tagastusnõude täitmise taotluse esitamisest. Kohustamisnõue
11.Kaebaja palus kohustada vastustajat uue maksuotsuse tegemiseks vastavalt kaebaja esitatud tuludeklaratsioonile. Kohus selgitas eespool, et kaebaja esitatud tuludeklaratsioonist lähtudes ei saaks vastustaja teha teistsugust otsust. Kaebaja ei deklareerinud algses tuludeklaratsioonis tulumaksu enammakset. Kaebaja on aasta jooksul kinni peetud tulumaksuna märkinud 405,11 eurot, mitte 405,11 + 1500 = 1905,11 eurot. Kaebaja algse deklaratsiooni „taastamine“ ei suurenda kaebajale tagastamisele kuuluva tulumaksu summat. Samas nähtub kohtuasja dokumentidest, et kaebaja ei esitanud vastustajale üksi tuludeklaratsiooni, vaid esitas koos sellega ka avalduse, mille järgi vaidlusalune 7500 eurot ei ole kaebaja hinnangul tulumaksuga maksustatav tulu ja sellelt on ebaõigesti kinni peetud tulumaks (dtl 69-70). Samasisulisi avaldusi esitas kaebaja ka varem, märtsis - aprillis 2019 (dtl 40-41, 45). Kohtu hinnangul saab kaebust tõlgendada nii, et kaebaja kohustamisnõue hõlmab ka koos tuludeklaratsiooniga esitatud avaldust.
12.Kohus küsis 01.04.2021.a määruses pooltelt, kas nende hinnangul on kaebaja tagastusnõude esitanud. Kaebaja 12.04.2021.a avalduses on öeldud, et ta ei ole esitanud eraldiseisvat taotlust 1500 euro tagastamiseks, nõue ei ole aegunud ja kaebajal on tagastusnõude tegemiseks aega. Kaebaja sõnul on ta kirjalikult esitanud oma seisukoha maksu kinnipidamise ekslikkuse kohta ja sellistes seisukohtades sisaldub olemuslikult taotlus maksu tagastamiseks. Vastustaja leidis, et kaebaja tagastusnõuet esitanud ei ole.
13.Nagu eespool öeldud, tuleb MKS § 33 lg 5 alusel teavitada maksuhaldurit tagastusnõudest maksudeklaratsioonis või muus kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud dokumendis ning samas vormis tuleb MKS § 106 lg 1 alusel esitada tagastusnõude täitmise taotlus. Riigikohus on selgitanud, et eristada tuleb tagastusnõude tuvastamise ja täitmise nõudeid. Tagastusnõude tuvastamisel kontrollib maksuhaldur enammakse olemasolu ja õigsust. Kui kontrolli tulemusena selgub, et maksukohustuslasel ei ole enammakset tekkinud, tuleb maksuhalduril teha selle kohta motiveeritud maksuotsus. Kui tagastusnõuet välistavaid asjaolusid ei tuvastata, tuleb maksuhalduril tagastusnõue aktsepteerida. Aktsepteerimisega tunnistab maksuhaldur tagastusnõude olemasolu. Tagastusnõude tuvastamise menetlus lõpeb enammakse kandmisega maksukohustuslase ettemaksukontole. Kui maksukohustuslane soovib, et tagastusnõue täidetakse muul viisil kui maksukohustuslase ettemaksukontole kandmisega, saab ta maksuhaldurile esitada tagastusnõude täitmise taotluse (Riigikohtu lahend 3-3-1-35-16 p 15).
14.Kaebaja avaldustest vastustajale tuleneb, et kaebaja hinnangul on maksu kinnipidaja alusetult kinni pidanud ja tema eest tasunud tulumaksu 1500 eurot. Kohtu hinnangul saab seda mõista maksuhaldurit teavitamisena tagastusnõudest MKS § 33 lg 5 tähenduses. Vastustajale pidi olema arusaadav, et kaebaja tahe on suunatud selle summa aktsepteerimisele enammaksena. Eeltoodu tähendab, et vastustajal tekkis kohustus lahendada haldusaktiga küsimus, kas kaebaja on teinud tulumaksu enammakse ehk kas vaidlusalune 7500 eurot oli tulumaksuga maksustamisele kuuluv tulu. Vastustaja ei ole seda teinud. Tulumaksuseaduse § 46 lg 3 ja 6 tuleneb, et enammakstud tulumaksu tagastamise küsimus tuleb lahendada maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. oktoobriks, praegusel juhul tähtajaga 01.10.2020. Möödas on ka maksukorralduse seadusest tulenevad tagastusnõude lahendamise tähtajad (MKS § 33 lg 11, § 106 lg 2). Kui kaebaja taotlus on tähtaegselt lahendamata, siis tuleb kohustamisnõue rahuldada.
15.Kui vastustajale ei olnud üheselt arusaadav, kas kaebaja soovib tagastusnõude esitada, siis oleks tal tulnud anda kaebajale võimalus oma tahteavaldust täpsustada. MKS § 14 lõikest 1 tuleneb vastustajale kohustus anda maksukohustuslasele teavet ja selgitusi tema maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta. On tõsi, et praeguses kohtuasjas esitatud kaebaja avaldustest nähtub kaebaja veendumus, et kui tema tuludeklaratsioon ei sisalda vaidlusalust tulu ega sellelt kinni peetud tulumaksu, siis peab vastustaja igal juhul enammakse tagastama. Seetõttu võis kaebaja tahe olla saavutada oma eesmärk just tema soovitud viisil ning kaebaja võis tahtlikult hoiduda tagastusnõude selgesõnalisest esitamisest. Selle kahtluse oleks vastustaja saanud kõrvaldada, selgitades kaebajale, et kui ta soovib saavutada vaidlusaluse tulumaksu tagastamist, siis tuleb tal esitada selgesõnaline tagastusnõue. Vastustaja märgib, et kaebaja oleks saanud tuludeklaratsioonist kustutada üksnes vaidlusaluse
tulu ja alles jätta kinni peetud tulumaksu, kuid kohus kahtleb, kas see on tehniliselt võimalik. Kohtule esitatud kaebaja tuludeklaratsioonil (dtl 72-78) puudub alajaotus, kuhu isik saaks märkida kinni peetud tulumaksu (tulust sõltumatult). Kohtu hinnangul on usutav, et ainsaks võimaluseks esitada tagastusnõue praeguse kohtuasja asjaoludel on eraldi avalduse esitamine. Vajadust selgitada kaebajale tagastusnõude esitamise või täpsustamise avaldus ei välista see, et vastustaja hinnangul ei ole kaebaja enammakset teinud. Vastustajal tuleb selgitada isikule tema õigusi ja võimalusi ka siis, kui tema arvates on vastava taotluse esitamine perspektiivitu.
16.Kohus ei võta praeguse kohtuasja raames seisukohta, kas vaidlusalune 7500 eurot oli tulumaksuga maksustatav tulu või mitte. See ei ole menetlusse võetud nõuete lahendamiseks vajalik. Kohus ei saa anda eelhinnangut haldusaktile, mida vastustaja veel andnud ei ole. Kui vastustaja lahendab kaebaja tagastusnõude ja kaebaja ei nõustu vastustaja otsusega, siis on kaebajal õigus esitada tühistamiskaebus halduskohtule. Menetluskulud. Selgitused
17.HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja esitas kohtule kolm nõuet, need kõik ei ole rahaliselt hinnatavad. Kuna kohus rahuldas kaebuse ühes nõudes, siis jätab kohus menetluskulud 2/3 ulatuses kaebaja kanda ja 1/3 ulatuses vastustaja kanda.
18.Ainsaks kohtule teada olevaks menetluskuluks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 17,65 eurot, sellest 1/3 ehk 5,88 eurot mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja. Pooled ei ole menetluskulude nimekirju ja kuludokumente esitanud ning muude võimalike menetluskulude väljamõistmine ei ole HKMS § 109 lg 1 alusel võimalik.
19.Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 45 eurot, kuid HKMS § 104 lg 1 alusel tuli tal tasuda 17,65 eurot (suurim riigilõiv tulenes kahju hüvitamise nõudest 588,48 eurot). Enam tasutud riigilõiv 27,35 eurot kuulub HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel tagastamisele. Kaebajal tuleb teatada kohtule, kellele ja millisele kontole ta riigilõivu tagastamist soovib.
20.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.