Korrakaitse › Vanglad

3-22-320 äralangemiseni. Käskkirja andmise põhjuseks oli, et 04.10.2021 sisenes P4 sektsiooni kinnipeetav X ametniku loata P1 sektsiooni ja viibis seal võõrastes kambrites. Seejärel tuvastati P1 sektsiooni kambris nr 22 lõhutud televiisor ning videosalvestiselt nähtus, et X oli selles kambris käinud.

2(9)

3-22-320 2) 19.01.2022 vestlus sotsiaaltöötajaga. Kinnipeetav avaldas, et on nüüd hakanud tundma lisasuhtluse vajadust. Kinnipeetavale anti kambrisse sudokusid ja küsiti nõusolekut kliinilise psühholoogi juurde suunamiseks. Kinnipeetav oli nõus; 3) 14.01.2022 sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ eelvestlus sotsiaaltöötajaga; 4) 28.01.2022 sotsiaalprogrammi raames vestlus sotsiaaltöötajaga. Vestluse käigus avaldas kinnipeetav mh, et üksikvangistus mõjub vaimselt raskelt ning avaldas soovi kohtuda kliinilise psühholoogiga. Kinnipeetav suunatud kliinilise psühholoogi vestlusele; 5) 28.01.2022 vestlus kliinilise psühholoogiga. Uus kohtumine planeeritud 28.02.2022. Kuna kinnipeetava vajadus suhtlemiseks on suurem, palus psühholoog võimalusel vestelda ka sotsiaaltöötajaga; 6) 14.02.2022 vestlus inspektor-kontaktisikuga täiendavate julgeolekuabinõude ja käeraudade kohaldamise teemal. Kaebaja saab vajadusel vestelda vanglateenistujatega ka muul ajal. Ametnikud käivad kambris kaks korda päevas loendust tegemas, kolm korda päevas jagatakse toitu, toimub kirjade vastuvõtmine ja kätteandmine, võimaldatakse vastavalt taotlustele telefonikõnesid teha. Kaebaja saab kambris isiklikku televiisorit vaadata ja vangla tagatud raadiot kuulata. Võimalus on lugeda vangla ajalehte ja võtta lugemiseks ajakirju ning raamatuid. Kaebaja on lukustatud kambris oleku ajal regulaarselt saanud suhelda ka telefoni teel ja pidada kirjavahetust.

3-22-320 esitatud põhjendused ja kaalutlused käskkirjas nr 308 piisavad ja asjakohased. Kaebaja lõhkus kaaskinnipeetava ning ka vangla vara, käitus ettearvamatult ja suhtus vangla sisekorda negatiivselt. Selline käitumine ohustab vangla julgeolekut ja annab alust prognoosiks, et kinnipeetav võib uuesti äkiliselt käituda, konfliktolukordi tekitada ja olla ohuks ametnikele ning kaaskinnipeetavatele. Vangla julgeoleku ning teiste kinnipeetavate ja ametnike ohutuse tagamine on olulisem kaebaja õiguste riivest ehk avalik huvi kaalub kaebaja õigused üles. Seetõttu ei ole põhjendatud käskkirja nr 308 kehtivust ega täitmist peatada. Kuna kaebaja käitus nii oktoobris kui ka detsembris 2021 vangla julgeolekut ohustavalt, siis ei ole ilmselgelt põhjendamatu hinnang, et ta võib samuti praegu endast ohtu kujutada. Kaebaja on viibinud üksikvangistuses üle nelja kuu, mis ohustab tema tervist. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb ka vaimselt ja füüsiliselt terve inimese puhul eeldada kartserirežiimil viibimise ebaproportsionaalsust, kui tema katkematu kartseris viibimise kestus ületab oluliselt VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud kartserikaristuse maksimummäära ehk 45 päeva (vt Riigikohtu 08.12.2021 otsuse nr 3-18-1895 p 22 jj). Viidatud 45 päeva saab orientiiriks võtta ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel, kui kinnipeetav on paigutatud lukustatud kambrisse ja piiratakse tema liikumist ja suhtlust. Vangla esile toodud vestlused inspektor-kontaktisiku, sotsiaaltöötaja ja kliinilise psühholoogiga ja muud suhtlusvõimalused ei kompenseeri tähendusliku ja vahetu suhtluse puudumist, sh kujutab näiteks ametnikult toidu vastuvõtmine või talle kirja andmine endast äärmiselt põgusat, mitte tähenduslikku suhtlust. Ainult ühe korra, s.o 13.01.2022 julgeolekuabinõude jätkuva kohaldamise vajaduse hindamist ei saa pidada piisavaks, eriti arvestades, et vangiregistrist ei nähtu sellekohaseid kaalutlusi. Isegi kui esialgu kaebaja ei esitanud pretensioone lukustatud kambris viibimise ja teiste piirangute vastu, on vangiregistri väljavõttest ja kaebaja 17.01.2022 pöördumisest näha, et ajapikku muutub piirangute talumine vaimselt raskeks. Seega, mida kauem isik on üksikvangistuses viibinud, seda rohkem tuleks tema vaimse tervise toetamisega tegeleda. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada õiguskaitset omal äranägemisel. Kohtu valitud meetmed ei kahjusta avalikku huvi, kuid toetavad samas kinnipeetava vaimset ja füüsilist tervist, võimaldades talle rohkem suhtlust ja liikumist ning tagades vangla aktiivse tegutsemise julgeolekuabinõude jätkuva põhjendatuse hindamisel. Vastustaja taotlus piirata õigust tutvuda Tallinna Vangla 15.02.2022 esitatud kaebaja vangiregistri väljavõttega ei ole kaebaja osas põhjendatud. Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (HKMS § 77; põhiseaduse (PS) § 24). Üksnes asjaolu, et teave on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks (VangS § 52), ei ole aluseks piirata isiku õigust olla oma asja arutamise juures. Praegusel juhul ei nähtu, et tegemist oleks sellise teabega, mis võiks sisaldada informatsiooni, mille ilmsikstulek võiks ohustada vangistuse, eelvangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimist (VangS § 52 lg 6). Kohtule esitatud vangiregistri väljavõte kirjeldab kohtumisi sotsiaaltöötajaga ja psühholoogiga ja puudub igasugune mõistlik põhjus keelata kaebajal sellise infoga tutvuda. Seega ei esine praegusel juhul HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud aluseid, et piirata kaebaja õigust olla oma asja arutamise juures. Kuna vangiregistri sissekanded sisaldavad endas informatsiooni kaebaja vaimse seisundi kohta, on põhjendatud piirata menetlusväliste isikute õigust tutvuda kaebaja kohta esitatud vangiregistri väljavõttega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4(9)

3-22-320 juurdepääsu 15.02.2022 esitatud vangiregistri väljavõttele, ning teha uus määrus, millega piirata kaebaja juurdepääs kohtule esitatud vangiregistri väljavõttele. Halduskohus on õigusvastaselt kohustanud vanglat täiendavate julgeolekuabinõude jätkamise vajadust iganädalaselt hindama. Julgeolekuabinõu kohaldamine ei ole seotud kindla ajaga, vaid seda kohaldatakse VangS § 69 lg 3 kohaselt kuni vajaduse äralangemiseni. Õiguskirjanduses on märgitud, et julgeolekuabinõu kestus peab olema proportsionaalne abinõu kohaldamise alusega ning on soovitatud, et julgeolekuabinõu kohaldamisel kehtestataks esialgsel hinnangul vähim piisav tähtaeg, mille jooksul on abinõu toimet jälgides võimalik täpsemalt selle vajaduses selgusele jõuda ning olenevalt olukorrast abinõu kohaldamist kas jätkata või see lõpetada (L. Madise jt. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2014, lk 169, p 5). Seega ei tohiks täiendavate julgeolekuabinõude kui piiravate meetmete kohaldamine toimuda kauem, kui on nende eesmärgi saavutamiseks vajalik ja mõõdukas. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise viis ja aeg on haldusorgani kaalutlusõiguse küsimus. Halduskohtu pädevuses ei ole määratleda täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aega ega reguleerida abinõude kohaldamise jätkamise vajaduse hindamise sagedust. Seda tehes asub halduskohus lubamatult laiendama VangS § 69 lg-t 3 ja ümber kujundama vangla praktikat täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel. Kohtul oli võimalik X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada ja Tallinna Vangla 17.12.2021 käskkirja nr 1-21/1-2/308 kehtivus peatada või käskkiri tühistada. Jättes X taotluse rahuldamata, on Tallinna Halduskohus kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist põhjendatuks ja vajalikuks pidanud. Halduskohus on õigusvastaselt keeldunud piiramast kaebaja juurdepääsu vangla 15.02.2022 esitatud vangiregistri väljavõttele. VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Selle eesmärgi täitmisel on üheks oluliseks töövahendiks vangiregister. Vangiregistrisse koondatud infot kasutatakse nii kinnipeetava riskide hindamisel kui ka igapäevaselt töö käigus erinevate otsuste tegemisel (nt paigutamisel, saatmisel, tööle määramisel, programmi suunamisel jne). Riskihindamine on aluseks kinnipeetava avavanglasse paigutamise ja ennetähtaegse vabastamise toetamise või mittetoetamise otsustamisel. Muu hulgas sisaldab vangiregister teavet kinnipeetavaga peetud vestluste kohta. Selliste kannete tegemise üheks eesmärgiks on koguda infot, mis iseloomustab kinnipeetava hoiakuid ja suhtumist, mis omakorda on üheks aluseks eelnimetatud hindamiste ja otsuste tegemisel. Kvaliteetse riskihindamise koostamise aluseks on eelkõige asjakohane info, mida on kinnipeetava kohta sihipäraselt kogutud ja säilitatud. Riskihindamise ankeedi väljatrükki ei ole võimalik kinnipeetavale edastada, sest selles sisalduvad küsimustik ja hinnangud on kriminogeensete riskide hindamise metoodika osa, mille teatavaks saamine annab kinnipeetavatele võimaluse hinnangute ja riskihindamise lõpptulemusega manipuleerida. Lisaks võib riskihindamine sisaldada ka vangla julgeolekut puudutavat infot (nt kuritegelike suhete olemasolu ja kontakte), selle ilmsikstulek võib kahjustada edasisi toiminguid või teiste isikute elu ja tervist. Ka vangiregistri kanded on teave, mis lõppastmes jõuavad riskihindamise ankeeti. Kohtupraktikas on leitud, et kinnipeetavale riskihindamise ankeedi väljastamine seaks vangistuse täideviimise eesmärkide täitmise ohtu. Sama kehtib ka vangiregistri kannete puhul, mille sisu jõuab hiljem riskihindamise ankeeti. Vangiregistrist teabele juurdepääsu võimaldamisel tuleb lähtuda VangS §-s 52 sätestatust. Kui vangla leiab, et teave käib vanglas kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ja selle avalikuks tuleb ohustab vangistuse täideviimist, võib vangla andmete andmesubjektile väljastamisest keelduda (VangS § 52 lg 6). Samal alusel on vanglal õigus taotleda kohtult kaebajale vangiregistri väljavõttega tutvumise mittevõimaldamist. Vangiregistri päeviku väljavõtted, mille vastustaja kohtule esitas, sisaldavad andmeid kaebajaga toimunud kohtumiste kohta. Fakt, et konkreetsel kuupäeval konkreetse vanglateenistujaga vestlus toimus, on kaebajale teada ning vestluse ühe osapoolena on talle 5(9)

3-22-320 teada ka selle sisu. Vangiregistrisse tehtud vestluste kokkuvõtete väljastamist kaebajale vangla siiski võimalikuks ei pea, sest see, mida täpselt ja millise detailsusega teenistuja on vestluse kohta registrisse märkinud või märkimata jätnud, liigitub vanglatöös kasutatava taktika ja julgeolekuriskide hindamiseks vajaliku teabe alla. Nii vihjab ka sissekandes teatud info olemasolu või selle puudumine kasutatavale taktikale. Kinnipeetavast lähtuvate riskide ja sellest tulenevate julgeolekuohtude hindamiseks on vanglal erinevad meetodid. Kui kinnipeetavale saab teatavaks, kuidas vangla julgeolekualast teavet kogub, milliseid järeldusi oma igapäevatöö korraldamisel, sh julgeoleku- ja järelevalvemeetmete valikul sellele teabele tuginedes teeb ja kuidas need andmed mõjutavad kinnipeetava riskide hindamist, seab see ohtu nii riskide hindamise kvaliteedi kui ka vangla julgeoleku tagamise üldisemalt. Kuivõrd see, milliseid küsimusi kinnipeetavalt küsitakse ja millele vestlustel rohkem tähelepanu pööratakse, tuleneb mh vanglale isiku kohta teadaoleva info pinnalt, siis ei ole õige ka kõnealuse sissekande puhul viidata konkreetsetele lausetele, milles meetodid ja taktika sisaldub. Vaidlusalused sissekanded kogumis juba sisaldavadki meetodeid ja taktikat, st teavet selle kohta, mida vangla konkreetse isiku puhul peab oluliseks. Ka järeldused, mida vangla teabe kogumisel teeb, sõltuvad paljuski sellest, mis on vanglal isiku kohta juba varasemast teada. Nt kui vanglale on teada, et kinnipeetav vajab tugevdatud järelevalvet, siis tähendab see, et vangla võib pidada vajalikuks teatud liiki info kogumist. Vanglaametnikud on läbinud erialase väljaõppe, kuidas erinevaid julgeolekuriske tuvastada, kuid selle teatavakstegemisel ei ole samu meetodeid ja taktikaid enam võimalik julgeolekualase teabe saamiseks kasutada või muutuvad need tõenäoliselt ebatõhusateks. Muuhulgas saab vangla julgeolekualast teavet igapäevastest sündmustest dokumenteeritud kannetest (vangiregistri kanded, sh päevikukanded). Kui kinnipeetav ei tea täpselt, kuidas andmete kogumine ja analüüsimine toimub ning kuidas see mõjutab vanglas järelevalvemeetme valikut, nende kasutamise aega ja sagedust, on julgeoleku tagamiseks vajalik teave täpne ja ka valitavad meetmed asjakohased. Kui aga kinnipeetav teab, kuidas, kellelt ja mis laadi teavet nende riskide hindamiseks kogutakse, on tal võimalik teadlikult anda vangla julgeoleku tagamiseks oluliste asjaolude kohta valeinfot, varjata, eksitada ise või organiseerida eksitava teabe edastamist koos kaaskinnipeetavatega, et häirida vangla tööd või varjata õigusrikkumisi. Sellise teabe avaldamine ohustab ka karistuse täideviimist, sest lihtsustab kinnipeetava võimalusi manipuleerida ning mõjutada sellega temale antavaid hinnanguid ja tema suhtes tehtavaid otsuseid. Üksikud kanded ei sisalda kõrvaltvaatajale, kellel ei ole isiku kohta muud teavet ning kes ei ole teadlik, milliseid andmeid vangla julgeoleku tagamiseks kogub (meetodid, taktika), olulist teavet. Küll aga on see kogumis oluline vanglale, kes on teadlik konkreetse kinnipeetava riskidest, võimalikest manipulatsiooniohtudest ja negatiivsest meelestatusest endaga seotud riskide hindamise vastu. Ühtlasi ei ole välistatud, et kinnipeetavad võivad neile väljastatud teavet omavahel jagada, mis tähendab, et neile on lõppkokkuvõttes kättesaadav väga suur osa teabest, mille pinnalt saab teha järeldusi järelevalvemeetmete ja kogutava teabe kohta, samuti selle kohta, millele vangla igapäevategevustes tähelepanu pöörab ja kuidas ohte tuvastab või õigusrikkumise toimepanemise ohu korral nende toimepanemist vanglas ennetab.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6(9)

3-22-320

3-22-320 halduskohtule esitatud Tallinna Vangla vastusest kaebusele, lõpetati alates 02.03.2022 kaebajale julgeolekuabinõude kohaldamine, seega langes sellega ka ära tema suhtes abinõude kohaldamise põhjendatuse hindamise kohustus. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et esialgse õiguskaitse küsimuses võetud seisukohad on paratamatult esialgsed ning ei ole kohtutele siduvad järgmiste sarnaste vaidluste lahendamisel. Ringkonnakohus peab halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu põhjendatuks just praeguseid konkreetseid asjaolusid (kinnipeetava pikaaegne järjestikune eraldatud lukustatud kambris hoidmine, julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise kohta kaalutluste puudumine) arvesse võttes.

3-22-320 kaebajale aimu, millist informatsiooni ja kuidas peab vangla vajalikuks kinnipeetava kohta koguda ja milliseid järeldusi sellest teha. Näiteks oleks kaebajal võimalik edaspidi sellega vanglaametnikega suheldes arvestada ning sellele vastavalt oma käitumist ja tegevust suunata.

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.