Korrakaitse › Vanglad

3-21-2659

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-2659 Vastustaja ei ole põhjustanud kaebajale mittevaralist kahju, mida tuleks kaebajale hüvitada. Tallinna Vangla on 12.11.2021 otsuses nr 5-37/21/238-2 kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet põhjalikult analüüsinud ja oma seisukohti põhjendanud. Üksikvangistuses hoidmine VangS § 69 alusel ajavahemikul 24.09.2020–30.08.2021 Kaebaja suhtes kohaldati VangS § 69 lg-st 1 tulenevaid täiendavaid julgeolekuabinõusid Tallinna Vangla 09.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/214, 30.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/12/231 ja 30.06.2021 käskkirjaga nr 1-21/1-2/132. Kaebaja oli paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse, piiratud oli tema liikumis- ja suhtlemisvabadust ning keelatud oli kehakultuuriga tegelemine (spordisaali ja spordiväljaku kasutamine). Kuni 30.12.2020 kohaldati kaebaja suhtes ka isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist (lõpetati 30.12.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/287) ning ajavahemikul 30.09.2020–30.03.2021 kambrisse sisenemisel ning vanglasisesel saatmisel käeraudu (lõpetati 30.03.2021 käskkirjaga nr 1-21/1-2/62). Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati kaebajast lähtuva ohu tõttu, mis nähtust järgnevast: - 06.08.2020 nõudis kaebaja viivitamatult kohtumist peaspetsialist-korrapidajaga ning teavitas, on vaimuhaige ja võib rünnata vanglaametnikku; - 04.09.2020 nõudis kaebaja enda viivitamatut arsti juurde viimist ning teavitas, et soovib kambrikaaslasele pastapliiatsi kõrri lüüa; - 09.09.2020 teavitas kaebaja, et kui teda kohe arsti juurde ei viida, siis ta lõhub kambri sisustust ja paneb madratsi põlema; - 29.09.2020 ähvardas kaebaja vangla vara lõhkuda ning rünnata meditsiiniosakonna töötajat ja psühhiaatrit; - 09.11.2020 korraldas kaebaja kambris uputuse (mis levis kahe eluosakonna koridori) ja ähvardas valvurit lüüa kruusiga, nii et veri väljas; - 13.11.2020 avaldas kaebaja, et soovib ebakvaliteetse toidu pärast korraldada vanglas mässu; - 15.11.2020 kahjustas kaebaja kambri sisustust; - 06.12.2020 vigastas kaebaja katkise tassi killuga oma käsivart; - 12.05.2021 teatas kaebaja, et tal on psüühikaprobleemid ja ta soovib kedagi lüüa; - 21.06.2021 avaldas kaebaja, et kõik ajab teda närvi, ta tahab asju lõhkuda, põlema panna ja ennast ära uputada; - 01.07.2021 valas kaebaja kambris vett põrandale, viskas laiali purustatud paberitükke ning avaldas, et tal oli hommikul vihahoog ja ta tahaks kedagi lüüa või midagi lõhkuda; - 09.07.2021 avaldas kaebaja vestluses vangla direktoriga, et soovis rünnata psühhiaatrit, sest ravimipinalis ei olnud ravimit, mida arst vastuvõtul lubas. Samuti selgitas kaebaja, et avatud eluosakonnas ei lõpetanud üks kinnipeetav telefonikõnet ja kaebaja oleks teda rünnanud, kui kinnipeetav oleks talle silma vaadanud; - 18.07.2021 ägestus kaebaja, kui ametnik vaatas korrapärase järelevalvetoimingu käigus kambrisse. Kaebaja ärritus, tõusis voodist ja lõi metallkruusiga korduvalt vastu ust ning viskas kruusi vastu lage ja ust, ise samal ajal karjus ärritunult. VangS § 66 lg 1 järgi korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagaks vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. Vanglal tuli nii kaaskinnipeetavate, vanglateenistujate ja ka kaebaja enda elu ja tervise huvides hoida teda eraldatud lukustatud kambris. Julgeolekuabinõud on vangla üldist julgeolekut, teiste vanglas viibivate isikute julgeolekut või isikut ennast kaitsvad meetmed ja ohuolukorras tuleb vanglal paratamatult kaaluda erinevaid kaitstavaid hüvesid. Sõltumata kaebajal diagnoositud tervisehäiretest, tuleb vanglal kaitsta ka teisi vanglas viibivaid isikuid. Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine aitas tema üle teostada paremat järelevalvet ja nende vajalikkust hinnati pidevalt. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on arvestatud 3(14)

3-21-2659 kaebaja tervisliku seisundiga. Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja 09.07.2021 õiendi järgi ei ole kaebaja ühelgi vastuvõtul väljendanud probleeme, mida võiks selgelt seostada üksiolekuga. 18.05.2021 toimunud kliinilise psühholoogi vastuvõtul avaldas kaebaja hoopis, et soovib olla kambris üksi, sest kardab, et kellegagi koos olles võib tekkida konflikt. 12.08.2021 toimunud kliinilise psühholoogi vastuvõtul avaldas kaebaja, et ta ei vaja kliinilise psühholoogi nõustamist enne oktoobrit. Samuti on kaebaja ka ise pidanud enda suhtes vajalikuks eraldatud lukustatud kambris hoidmist. 30.09.2021 toimus kaebajaga vestlus seoses julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise otstarbekusega. Kaebaja hindas enda avatud eluosakonda paigutamist ennatlikuks, sest tema käitumine on ettearvamatu ja konflikti tekkimisel kaaskinnipeetavaga ei suudaks ta ennast kontrollida ning võib kasutada vägivalda. Miski kaebaja tervisekaardi kannetes ei viita sellele, et üksinda kambris viibimine põhjustanuks taotlejale üleelamisi. Kohus on kaebaja liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist korduvalt hinnanud ja leidnud, et piirangud on julgeolekukaalutlustel põhjendatud ja vajalikud. Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekumeetmeid kehtivate käskkirjade alusel. Kaebaja tervist jälgisid regulaarselt meedikud, ta sai vajalikku ravi. Kaebajal toimus mitmeid vestlusi kaplanitega ning temaga tegelesid regulaarselt ka psühholoog ja suhtlusprogrammi raames sotsiaaltöötaja. Kaebaja sai pidevalt suhelda vangla erinevate teenistujatega (vanglaametnikega, meedikutega, juristidega, juhtkonnaga) ja soovi korral oma lähedastega. Kaebaja käis iga päev jalutuskäikudel ning ta sai soovi korral jalutusboksis või kambris kehakultuuriga tegeleda. Kaebaja sai kambris raadiot kuulata ja lugeda raamatuid ning ajalehti. Tallinna Vangla vastuse lisana on esitatud ka Tartu Vangla psühhiaatri 24.03.2020 hinnang sellele, kas kaebajat tohib, arvestades temal diagnoositud isiksus- ja käitumishäireid, paigutada VangS § 69 lg 1 alusel eraldatud lukustatud kambrisse. Psühhiaater selgitas, et diagnooside määramise ajal tehtud psühhiaatri sissekannetest ei nähtu, et X oleks olnud võimetu psüühikahäire tõttu karistust kandma. Diagnoos iseenesest ei määra erikohtlemise vajadust. Isiksushäire ei vabasta kindlasti vastutusest, hilise tekkega psühhoosi korral sõltub selle raskusest. Kui isik on reaalsusest irdunud, siis teda ei tohiks karistada. X puhul ei ole seda fikseeritud. Psühhiaater selgitas, et kui eraldatud lukustatud kambris on tagatud psüühikahäire ravi ja piisav järelevalve, siis võib seda ka kohaldada. Samas tõendis on 16.09.2020 andnud hinnangu Tallinna Vangla perearst, kes nõustus Tartu Vangla psühhiaatriga ning selgitas täiendavalt, et kaebaja kohta peetava tervisekaardi sissekannetest ei nähtu samuti, et isiku karistamine või üksi viibimine oleks vastunäidustatud. Kaebaja ei ole reaalsusest mingilgi viisil irdunud. Isik on käinud kolm korda kahe erineva psühhiaatri vastuvõtul, kelle sissekanded on sarnased – isik orienteerub igakülgselt, käitumine korrektne, enesevigastamise-suitsidaalsuse riski ega psühhootilisust esile ei tule. Isik on kaevanud unetust, et võib ettearvamatult käituda, on ärritunud. See ei viita tõsisele vaimsele patoloogiale. Diagnoosid on traumajärgse ajukahjutuse sündroom (diagnoos põhineb anamneesil, et on olnud peatraumasid ja nüüd sagedased peavalud), psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine anamneesis ja sellega seotud hiline isiksus- või käitumishäire, ka mitteorgaaniline unehäire. Ükski diagnoos ei vaja erakorralist psühhiaatri sekkumist või muud ravi, mis on juba määratud (nt haloperidool ägeda psühhoosi vastase ravimina). Kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et kaebajat on ajavahemikul 04.09.2020–30.08.2021 meditsiiniliselt teenindatud järgmiselt: psühhiaatri vastuvõtud toimusid 18.09.2020, 28.09.2020, 23.10.2020, 13.11.2020, 09.12.2020, 12.02.2021, 15.03.2021, 25.06.2021, 07.07.2021, 21.07.2021, 18.08.2021; psühholoogi vastuvõtud 18.09.2020, 21.09.2020, 02.10.2020, 13.11.2020; kliinilise psühholoogi vastuvõtud 18.05.2021, 15.06.2021, 12.08.2021; õe vastuvõtud 26.09.2020, 30.09.2020, 03.11.2020, 07.11.2020, 06.12.2020, 11.02.2021, 12.05.2021, 09.06.2021, 21.06.2021, 01.07.2021, 11.07.2021; perearsti vastuvõtud 07.10.2020, 16.11.2020, 11.01.2021; üldarsti vastuvõtud 07.04.2021 ja 12.07.2021; hambaarsti 4(14)

3-21-2659 vastuvõtud 15.10.2020 ja 14.01.2021; silmaarsti vastuvõtt 16.04.2021 ning taastusravi arsti vastuvõtud toimusid 30.04.2021 ja 28.05.2021. Vastustaja on kohtule esitanud ka vangiregistri väljavõtte, millest nähtuvalt on kaebaja kohtunud suhtlusprogrammi raames sotsiaaltöötajaga kokku 17 korda ajavahemikul 21.10.2020–19.03.2021. Psühhoteraapia mittevõimaldamine VangS § 52 lg 1 järgi osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. See tähendab, et ravi määrab arst ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda endale meelepärast ravi. Kaebaja sai Tallinna Vanglas asjakohast ravi ja viibis regulaarselt nii psühhiaatri kui psühholoogi vastuvõttudel. Psühhoteraapiat puudutavas küsimuses on 07.07.2021 vangla vastuses nr 7-8/21/15212 selgitatud, et Tallinna Vanglas on võimalik teha psühhoteraapiat (käitumis-kognitiivset teraapiat), mille eelduseks on see, et isik on teraapiaks motiveeritud ja valmis iseendaga tööd tegema. Kliinilise psühholoogi hinnangul kaebajal selleks motivatsiooni ei ole olnud. 18.08.2021 vastuvõtul avaldas kaebaja, et enne oktoobrit ta kliinilise psühholoogi nõustamist ei vaja. Samuti on kaebaja 12.08.2021 kinnitanud, et ühtegi pretensiooni tal kliinilistele psühholoogidele ei ole. Ravimite andmine liiga vara Vastavalt Tallinna Vangla kodukorra p-le 19.7 antakse kinnipeetavatele ravimeid kodukorras ettenähtud aegadel. Kaebajale on ravimeid jagatud kodukorra lisades sätestatud päevakava alusel (V-hoone lukustatud kambrites kell 19.55–20.42 ning R-hoone suletud kambrites kell 18.30–22.00). Kaebaja tervisekaardi kannetest ei nähtu, et isikul oleks seoses ravimite väljastamise aegadega esinenud probleeme. Töötamise mittevõimaldamine Kuigi kinnipeetavad on üldjuhul VangS § 37 lg-st 1 tulenevalt kohustatud töötama, puudub neil subjektiivne õigus nõuda enda tööle määramist. VangS § 38 lg 1 järgi kindlustab vanglateenistus kinnipeetava tööga üksnes võimaluse korral. Vangla kohustus kinnipeetav tööle määrata ei ole absoluutne. Seda enam, kui vangla on pidanud vajalikuks kohaldada kaebaja suhtes meetmeid, mis võimaldaksid ta eraldada suuremast hulgast kinnipeetavatest, sest vastasel juhul oleks raskendatud tema kui vanglas viibivatele isikutele ohtu kujutava kinnipeetava üle tõhusama järelevalve tagamine. Kaebajale töö võimaldamisel oleks ta paratamatult puutunud kokku teiste isikutega ning vanglas viibivate isikute ja vangla julgeoleku kaitset oleks võimatu tagada. Helistamisvõimalus üks kord nädalas Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 51 lg 2 järgi võimaldatakse kinnipeetaval telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Kaebaja telefonikõnede logist nähtub, et kaebajale on võimaldatud telefoni kasutada iga nädal. Vastuse lisast nr 14 nähtuvalt on kaebaja kasutanud telefoni ühel korral nädalas juunikuus (kahel nädalal) ja augustikuus (kahel nädalal). Teistel nädalatel on kaebaja kasutanud telefoni 2–4 korda nädalas. Juunis on kaebaja helistanud 86 korda, juulis 220 korda ning augustis 44 korda. Teleri puudumine kambris, venekeelse ajalehe andmine üks kord nädalas ning raamatute ebapiisav väljastamine VangS § 31 lg 1 järgi võimaldatakse kinnipeetaval vanglas jälgida raadio- ja televisioonisaateid. Siiski ei kuulu teler kambri kohustuslike elementide hulka ja vanglal puudub kohustus tagada 5(14)

3-21-2659 teleri olemasolu igas kambris. VangS § 31 lg 2 järgi võib kinnipeetaval vanglateenistuse ametniku loal olla isiklik televiisor. Kaebajal ei olnud isiklikku televiisorit, kuid tal oli võimalus saada infot nt raadio vahendusel. Kambrites on sisse ehitatud raadiod, mille valikus on nii eestikui venekeelsed kanalid. VangS § 30 järgi tagatakse kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju. Kinnipeetaval on lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või korda. Milliseid konkreetseid ajalehti ja ajakirju peab vangla tagama, ei ole seadusandja välja toonud. Ajakirjade valik on vanglateenistuse otsustada. Tallinna Vangla on kinnipeetavatele lugemiseks tellinud eestikeelse ajalehe „Postimees“, mis ilmub kuus korda nädalas, ja venekeelse ajalehe „Novaja Gazeta“, mis ilmub viis korda nädalas. Üleriigilist päevalehte vene keeles enam ei ilmu. Lugemiseks on ka tasuta ajaleht „Kesknädal“. Ajakirjadest on tellitud ajakiri „Digi“, „Imeline Ajalugu“, „Imeline Teadus“, „National Geographic“, „Eesti Kirik“, „Pluss“, „Psychologies“, „Discovery“, „Foma“ ja „Vinograd“. Õigusaktid ei reguleeri, kui sageli peab kinnipeetav saama vangla tellitud ajalehte lugeda. Kohtupraktikas on peetud piisavaks, kui ajalehte võimaldatakse lugeda paar korda nädalas. Kaebaja on 23.09.2020 vanglale esitatud taotluses viidanud, et ta on saanud ajalehte lugeda 1–2 korda nädalas. Ajalehti jagavate vanglaametnike selgituste kohaselt on kaebajale antud kambrisse venekeelseid ajalehti rohkem kui kord nädalas ja pakutud on ka eestikeelseid ajalehti, millest kaebaja on keeldunud. Kaebajal on olnud võimalus tellida ajalehti ja ajakirju enda vahenditest, mida kaebaja teinud ei ole. Kaebajal oli võimalik lugeda vangla raamatuid, mis olid saadaval V-hoone ja R-hoone osakonda paigutatud raamaturiiulis, samuti andis kaplan 19.11.2020 kaebajale lugemiseks usulist kirjandust. 03.11.2020 on sotsiaalteenuste korraldaja kaebajaga vestelnud raamatukogu täiendamise küsimuses ja selgitanud, et vastavalt võimalustele täiendatakse ka raamatukogu. 09.11.2020 on vangla kaebajale selgitanud, et raamatuid on võimalik laenutada ja vahetada ning kõikide raamatute vahetamine uute vastu on planeeritud aasta lõpuks. Arvestades, et kaebaja loobus 17.02.2021 haldusasjas nr 3-20-2230 raamatukogu kasutamise võimalust puudutavast kaebusest, saab järeldada, et raamatutega seoses alates sellest ajast probleeme ei esinenud. Kaebajale on võimaldatud ajalehtede, ajakirjade ja raamatute lugemist. Isegi kui mõnel nädalal sai kaebaja ajalehte vaid kord nädalas ning ei saanud raamatukogu teenust nii sageli kui soovis, ei saa sellist olukorda pidada väärikust alandavaks. Jalutusboksis valju muusika mängimine Kohtud on leidnud, et kauakestev tugev soovimatu heli võib mõjutada inimese psühholoogilist heaolu ja selle kaudu tervist. Müra võib tekitada stressi ja agressiivsust ning häirida isiku põhiõigustega kaitstud tegevusi. Müra mõju isikule on individuaalne, sõltudes kuulmistajust, kultuuritaustast, tervislikust seisundist, helis sisalduvast informatsioonist, ümbritsevast keskkonnast ja teistest teguritest. Müra norme vanglatele kehtestatud ei ole. Vangla tingimustes reguleerivad mürataset majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ ja sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 § 9 lg 2 järgi on klubides, restoranides ja baarides taustamuusika helirõhu ekvivalenttaseme soovituslik arvsuurus 65 dB. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei tohi helirõhu ekvivalenttase olla lastele ettenähtud üritustel suurem kui 90 dB. Määruse § 8 järgi loetakse inimtegevusest põhjustatud müra ehitistes vastuvõetavaks, kui ehitis vastab projekteerimisnormide eelnõu EPN 16.1 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ (1999) nõuetele. Heliisolatsiooninõuded on esitatud tingimusel, et helirõhutase LpAmax müraallikaga ruumis ei ületa 80 dB.

6(14)

3-21-2659 Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna juhataja ja Riigi Kinnisvara AS hooldusjuht mõõtsid 10.08.2021 Tallinna Vangla kolmanda üksuse (kus kaebaja paiknes) jalutusboksides mängiva raadio helitugevust ning said vastavaks näiduks 61,3 dB. See on kõigist eeltoodud helirõhu ekvivalenttaseme normidest ja Terviseinspektsiooni poolt arvutatud lubatavast helitasemest väiksem. Kaebaja tervisekaardi kannetest ei nähtu kaebuseid seonduvalt müratasemega jalutusboksis. Kirikusse, rehabilitatsiooni ja huviringidesse mitte lubamine Tallinna Vangla kodukorra p-i 18.1 järgi tagab vangla kinnipeetavaile usuliste vajaduste rahuldamise võimaluse. Kuna kaebajal oli liikumis- ja suhtlemispiirang, ei saanud ta osaleda jumalateenistustel vangla kabelis, kuid talle võimaldati hingehoidlikes küsimustes kohtuda kaplaniga individuaalselt. Kaebaja on soovinud joogat ja meditatsiooni huviringina. Vangla selgitas 23.10.2020 vastuses nr 5-8/20/20656-2, et jooga toimub vanglas vastavalt võimalustele, kuid Covid-19 haiguse tõttu on joogakursuste organiseerimine keeruline. Kinnipeetaval on võimalik laenutada raamatukogust jooga- ja hingamisraamatuid ning mediteerida ja tegeleda joogaga iseseisvalt oma kambris. Isegi kui huviringid oleks toimunud, ei oleks kaebaja saanud neis osaleda, sest tema liikumis- ja suhtlemisõigust oli piiratud. Paiknemine kambris, mille aken oli 2 m kõrgusel VangS § 45 lg 1 järgi peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Ehitusseadustiku § 11 lg 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3 lg 3 järgi peab ruumis olema aken, mis tagab ruumis piisava loomuliku valguse. Õigusaktidest ei tulene, kui kõrgel peaks asuma aken, ega ka seda, et aknast peab saama ümbrust jälgida. Seega ei saa ka taotluse esitaja nõuda väljas toimuva aknast jälgimise võimaldamist. Helistamisvõimalus üks kord nädalas ning tasuta postmarkide mitte väljastamine; suhtlemise mitte võimaldamine vähemalt 2 tundi päevas Õigusaktidest ei tulene vangla kohustust võimaldada kinnipeetavale 2-tunniseid suhtlemisvõimalusi, mistõttu ei ole ka õigusvastane, kui vangla seda ei võimalda. VangS § 28 lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (v.a mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. VangS § 28 lg 2 järgi toimub kirjavahetus ja telefoni kasutamine kinnipeetava kulul. VSKE § 47 järgi saadetakse kinnipeetava kirjad kinnipeetava kulul. Kirjad õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale, vanglakomisjonile või kohtule saadetakse vangla kulul. Seega ei pidanud vangla väljastama kaebajale erakirjade saatmiseks postmarke. VSKE § 51 lg 2 järgi võimaldatakse kinnipeetavale telefoni vähemalt üks kord nädalas ning seda võimalust on kaebaja ka kasutanud. Kaebajal oli võimalus kutsuda lähedasi ka lühiajalisele kokkusaamisele või suhelda nendega kirja teel. Kambriukse vaateava suletud asendis hoidmine VangS § 66 lg 1 järgi korraldatakse kinnipeetava järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Sama paragrahvi lg 11 järgi kehtestab järelevalve täpsema korralduse valdkonna eest vastutav minister. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 12 järgi tuleb järelevalvet teostades jälgida oma valvepiirkonda (p 1); rakendada abinõusid õigusrikkumiste ennetamiseks ja lõpetamiseks (p 2); teha ringkäik sisevalvepiirkonnas vähemalt kord tunnis (p 5). Sama 7(14)

3-21-2659 paragrahvi lg 2 järgi tuleb sisevalvepiirkonnas ringkäiku tehes kontrollida kambris toimuvat. Üldjuhul kontrollitakse kambris toimuvat visuaalselt läbi kambri uksesilma. Kui see ei ole võimalik, avatakse kontrollimiseks toiduluuk või kambri uks. Seega on kambri uksesilma vaateava ainus eesmärk järelevalve teostamine. Muul ajal on kambri uksesilm kaetud metallplaadiga. Uksesilma katmine tagab kinnipeetava privaatsuse kambris, sest nii ei saa ka eluosakonnas liikuvad isikud kambrisse vaadata. Samuti on takistatud kambris paiknevate kinnipeetavate võimalus jälgida eluosakonnas liikuvaid ametnikke nt selleks, et teada saada, kas koridoris on ametnikke, et siis keelatud tegevusega tegeleda. Kinnipeetavate privaatsuse ja vangla turvalisuse tagamiseks on vajalik hoida kambri uksesilmad kaetud. Õigusaktid ei kohusta vanglat tagama kinnipeetavale kambri uksesilmast välja vaatamise võimalust. Spordiseadmete kasutamise mitte võimaldamine jalutuskäigu ajal Õigusaktid ei reguleeri, millistele tingimustele peavad jalutusboksid vastama. Vangla kohustus on tagada jalutusboksides värske õhk. Tallinna Vangla jalutusboksides on värske õhk ja piisavalt ruumi kehakultuuriga tegelemiseks.

3-21-2659 vaimne tervis ei võimalda nende kinnipidamist vanglas (p-d 12 ja 47). Viidatud reeglid on soovituslikud. Kehtiv vangistusõigus ei näe psüühikahäirega isikute jaoks kas nende enda kaitseks või neist lähtuva ohu tõrjumiseks ette erirežiimi ega muid kohaseid abinõusid, mis võimaldaks vältida VangS §-s 69 sätestatud abinõude kohaldamist, kuid saavutada need eesmärgid sama tõhusalt, arvestades samas isiku vaimse tervise olukorda. Kaebaja oli küll üksinda eraldatud lukustatud kambris, kuid teda ei hoitud täielikus isolatsioonis. Kaebaja sai pidevalt suhelda vangla erinevate teenistujatega ja soovi korral oma lähedastega, tal võimaldati käia igapäevastel jalutuskäikudel ning ta sai soovi korral jalutusboksis või kambris kehakultuuriga tegeleda. Kaebaja sai kambris raadiot kuulata ja lugeda raamatuid ning ajalehti. Kaebaja tervist jälgisid regulaarselt meedikud ja ta sai vajalikku ravi. Kaebajal toimus mitmeid vestlusi kaplanitega ning temaga tegelesid regulaarselt ka psühholoog ja suhtlusprogrammi raames sotsiaaltöötaja. Tartu Vangla psühhiaater on eelnevalt hinnanud isiku vaimse tervise seisundit ja leidnud, et kaebajale pandud diagnoosid ei välista tema paigutamist üksikkambrisse. Kaebaja tervisekaardi andmetest ei nähtu, et kaebaja tervislik seisund on muutunud sel viisil, et ta ei tohiks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu viibida eraldatud lukustatud kambris. Tervisekaardi väljavõtte kohaselt ei ole tervishoiutöötajad kaebajat külastanud küll iga päev, kuid tema terviseseisund on olnud järjekindlalt meedikute tähelepanu all ning ta on viibinud erinevate spetsialistide vastuvõtul. Haldusasja materjalid ei viita sellele, et üksinda kambris viibimine põhjustanuks kaebajale üleelamisi. Kaebaja väited on ka vastuolulised. Ühelt poolt on kaebaja oma diagnoosidele viidates rõhutanud üksikvangistusse paigutamise lubamatust, teisalt ei ole ta üksinda kambris viibides ja erinevate spetsialistiga suheldes viidanud üksikvangistusega kaasnevatele vaimsetele probleemidele ning on isegi avaldanud soovi jätkuvalt üksi kambris viibida. Tallinna Vangla ei ole käitunud õigusvastaselt, paigutades kaebaja julgeolekueesmärkidel üksikkambrisse ajavahemikul 24.09.2020–30.08.2021. Seega ei nähtu, et kaebajat oleks inimväärikust alandavalt isoleeritud ning tema õigusi ülemäära riivavat üksikvangistust kohaldatud. Kaebaja õiguste riive ei ole suurema kaaluga kui kolmandate isikute ja vangla üldise julgeoleku tagamise vajadus. Vangla lähtus kaebaja vanglasisesel paigutamisel ning suhtlemis- ja liikumispiirangute seadmisel julgeolekukaalutlustest ning on kaebaja suhtes kohaldatavaid meetmeid mitmel korral üle vaadanud. Seega ei ole täidetud riigivastutuse seaduse § 7 lg-s 1 nimetatud avalik-õiguslikus suhtes esitatud kahjunõude eeldused, mistõttu puudub alus kaebaja kahjunõude rahuldamiseks seoses üksikvangistusse paigutamisega. Kaebust ei saa rahuldada ka osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist seonduvalt kaasuvate kinnipidamistingimustega. Psühhoteraapia võimaldamata jätmine Kaebaja tervisekaardi kannetest nähtuvalt ei ole tervishoiutöötajad pidanud kaebajale vältimatult vajalikuks psühhoteraapiat. Psühhoteraapiat (käitumis-kognitiivset teraapiat) ei võimaldatud kaebajale kaebajast tulenevatel põhjustel. Samuti on kaebaja ise 12.08.2021 kinnitanud, et ühtegi pretensiooni tal kliinilistele psühholoogidele ei ole. Kaebaja sai vaidlusalusel perioodil regulaarselt ravi ja viibis nii psühhiaatri kui psühholoogi vastuvõtul. Ravimite andmine liiga vara Kaebajale on ravimeid jagatud kodukorra lisades sätestatud päevakava alusel. Kaebaja ei väida, et ettenähtud päevakavast ei ole kinni peetud. Ka ei nähtu kaebaja terviseandmetest, et kaebajal oleks vaegusi seoses ravimite väljastamise aegadega.

9(14)

3-21-2659 Töötamise mitte võimaldamine VangS § 38 lg 1 järgi kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Vastustaja on viidanud, et tööle määramine olukorras, kus kaebaja suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekumeetmeid, on keeruline, sest töötamine tähendab kokkupuudet teiste kinnipeetavatega ja seetõttu võimalikke konflikte. Ei ole alust eeldada, et kaebaja jaoks olnuks töötamine suhtluse jaoks oluline, sest kaebaja ise on leidnud, et tema käitumine on ettearvamatu ja kellegagi koos viibides võiks tekkida konflikt. Teleri puudumine kambris, venekeelse ajalehe andmine üks kord nädalas ning raamatute ebapiisav väljastamine VangS § 31 lg 1 järgi võimaldatakse vanglas jälgida raadio- ja telesaateid. Eraldi lukustatud kambri režiim ja kaebaja suhtes kohaldatud liikumis- ning suhtlemispiirangud ei võimaldanud kaebajal vaadata üldkasutatavat telerit, kuid piirang ei riivanud ülemäära kaebaja õigust saada informatsiooni ja veeta aega. Kaebajal oli võimalus lugeda ajalehti ja raamatuid ning kuulata raadiot, seda ka vene keeles. VangS § 31 lg-s 2 sätestatud tingimustel võib kinnipeetav saada ka loa isikliku teleri kasutamiseks. Samas ei tähenda see, et vanglal oleks kohustus tagada teleri olemasolu igas kambris. VangS § 30 järgi tagatakse kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Kinnipeetaval on lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või korda. Isiklikke ajalehti ei olnud kaebaja tellinud, kuid tal oli võimalus lugeda vangla pakutavaid ajalehti ja ajakirju, sh venekeelset ajalehte. Õigusaktid ei reguleeri, kui sageli peab kinnipeetav saama lugeda vangla pakutavaid ajalehti ja ajakirju, kuid vastustaja selgituste kohaselt on kaebaja üldjuhul saanud kambrisse venekeelseid ajalehti rohkem kui paar korda nädalas ning lisaks on talle pakutud lugemiseks ka eestikeelseid ajalehti, kuid kaebaja on sellest keeldunud. Kaebajale on sellega tagatud piisav ligipääs päevauudistele, seda enam, et kaebajal oli kambris võimalik kuulata sisseehitatud raadiot, millest sai valida mitme eesti- ja venekeelse kanali vahel. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et talle väljastati raamatuid ebapiisavalt. Vastustaja on selgitanud, et kaebajal oli võimalik lugeda vangla raamatuid, mis olid saadaval V-hoones ja R-hoones osakonda paigutatud raamaturiiulis, samuti väljastas kaplan kaebajale lugemiseks usulist kirjandust. Kirikusse mitte lubamine, rehabilitatsiooni ja huviringidesse mitte lubamine Kaebajal ei olnud küll võimalik osaleda jumalateenistustel, kuid tal oli võimalus suhelda kaplaniga individuaalselt. Kaebaja kasutas seda võimalust. Huviringide toimumine oli kaebuses märgitud perioodil COVID-19 puhangu ärahoidmiseks vanglas üleüldiselt piiratud. Vangla on vaidlustatavas otsuses õigesti viidanud, et kui kaebaja soovis teha joogat ja mediteerida, oli tal võimalik selle valdkonna raamatuid raamatukogust laenutada ja kambris iseseisvalt praktiseerida. Paiknemine kambris, mille aken oli 2 m kõrgusel VangS § 45 lg 1 järgi peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Ehitusseadustiku § 11 lg 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3 lg 3 järgi peab ruumis olema aken, mis tagab ruumis piisava loomuliku valguse. Õigusaktidest ei tulene, kui kõrgel peab asuma aken või kas aknast peab olema võimalik väljaspool toimuvat jälgida. See, et kaebaja ei saa aknast välja vaadata, on ebameeldivus, mis

10(14)

3-21-2659 kaasneb vangistuses viibimisega, kuid ei too kaasa kaebaja õiguste rikkumist, kui aken tagab ruumis piisava valguse olemasolu. Helistamisvõimalus üks kord nädalas ning tasuta postmarkide mitte väljastamine; suhtlemise mitte võimaldamine vähemalt 2 tundi päevas VangS § 28 lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (v.a mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja helistamine on täpsemalt reguleeritud VKSE-s. VangS § 28 lg 2 järgi toimub kirjavahetus ja telefoni kasutamine kinnipeetava kulul. Eelnevast tulenevalt ei rikkunud vangla õigusaktides sätestatut, jättes kaebajale väljastamata tasuta postmargid. Vangla on selgitanud, et VSKE-st tulenevalt saadetakse kirjad õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale, vanglakomisjonile või kohtule vangla kulul. Kaebusest ei nähtu, et vangla ei oleks kaebajale eelpoolnimetatud asutustele või isikutele tasuta kirjavahetust võimaldanud. VSKE § 51 lg 2 järgi võimaldatakse kinnipeetavale telefoni vähemalt üks kord nädalas. Seda võimalust on kaebaja kasutanud. Õigusaktidest ei tulene, et vangla peaks võimaldama kinnipeetavale võimalust helistada tihedamalt. Kaebaja ei ole ka täpsustanud, et tal oleks sellise piirangu tõttu jäänud olulised kõned tegemata või oma õigused kaitseta. Kaebaja igapäevane suhtlus vaidlusega hõlmatud ajavahemikus on olnud küllalt sage. Kaebajal ei takistatud suhtlemist lähedastega kirja või telefoni teel. Kaebaja ei ole soovinud kasutada võimalust lähedastega kokku saada. Tagatud olid ka ajaveetmise võimalused. Taasühiskonnastavaid tegevusi, mis eeldanuks viibimist koos kaaskinnipeetavatega, kaebaja julgeolekuabinõude olemuse tõttu jätkata ei saanud. Kaebaja ei viibinud sellises isolatsioonis ega ilma mõtestatud tegevuseta, et tema kinnipidamist saaks pidada väärikust alandavaks kohtlemiseks. Kambriukse vaateava suletud asendis hoidmine Vangistust reguleerivad õigusaktid ei reguleeri kambriukse ava (uksesilma) katmisega seonduvat. Seega tuleb uksesilma suletud asendis hoidmist pidada kooskõlaliseks VangS § 66 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb vanglal korraldada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja nõuete täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Õigusaktidest ei tulene kohustust tagada kinnipeetavale võimalust uksesilma kaudu kambrist väljaspool toimuvat jälgida. Jalutusboksis valju muusika mängimine ning spordiseadmete kasutamise mitte võimaldamine jalutuskäigul Nõue tagada kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas tuleneb VangS § 55 lg-st 2. Kaebajale oli tagatud värskes õhus viibimine õigusaktides ette nähtud ulatuses. Tallinna Vanglas on jalutusala projekteeritud vangla katusele, jalutusboksid on pealt avatud, tagatud on värske õhu juurdevool ja kinnipeetaval on võimalik näha taevast ja päikest. Vangla kinnitusel on jalutusboksis piisavalt ruumi liikumiseks ja soovi korral ka kehakultuuriga tegelemiseks. Kaebajal on võimalik kehakultuuriga tegeleda ka kambris viibides. Jalutusboksides muusika mängimine on kooskõlas VangS § 66 lg-s 1 ja § 90 lg-s 4 sätestatud järelevalve eesmärkidega. Muusika mängimine kannab suhtluskeelu tõkestamise eesmärki. Tallinna Vangla on mõõtnud mürataset jalutusboksides, kus kaebaja paiknes. Müratase on olnud tunduvalt väiksem õigusaktidega lubatud müratasemest. Tervisekaardist nähtuvalt ei ole taotluse esitaja kurtnud peavalu valjult mängiva muusika või müra tõttu. Kaebajale täiendavate julgeolekuabinõude ja kaasuvate kinnipidamistingimuste kohaldamisel ei ole vastustaja kaebaja väärikust alandanud ega tekitanud kaebajale hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11(14)

3-21-2659

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-2659 välistab kahju hüvitamise, või ei ole kaebaja kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, et kahju tekkimist ära hoida (RVastS § 7 lg 1). Esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine ei ole kahjunõude esitajale etteheidetav juhul, kui nende kasutamine poleks kahju tekkimist ära hoidnud, kahju kõrvaldanud või selle ulatust vähendanud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-16-16, p 14). Praegusel juhul ei viita miski sellele, et esmased õiguskaitsevahendid ei oleks saanud olla nende kasutamisel tulemuslikud, sest kohtud on varasemate käskkirjade õiguspärasust sisuliselt hinnanud. Tallinna Vangla 30.06.2021 käskkirja nr 1-21/1-2/132 peale esitatud vaide suurtele eduväljavaadetele viitas ringkonnakohus 20.07.2021 määruses asjas nr 3-21-1515.

13(14)

3-21-2659 kaasnevaid riiveid (vt selle kohta nt Euroopa Inimõiguste Kohtu 04.07.2013 otsus asjas nr 4242/07 Rzakhanov vs Aserbaidžaan, p-d 63–64, 67 ja 69).

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.