3-21-1515/6 - Korrakaitse - Vanglad - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

1) 06.08.2020 nõudis kinnipeetav kohest kohtumist peaspetsialist-korrapidajaga ning teatas, et ta on vaimuhaige ja võib rünnata vanglaametnikku; 2) 04.09.2020 nõudis enda kohest arsti juurde viimist ja teatas, et ta soovib kambrikaaslasele pastapliiatsi kõrri lüüa; 3) 09.09.2020 teatas, et kui teda kohe arsti juurde ei viida, siis hakkab tegutsema - võtab kambri algosadeks ja paneb madratsi põlema; 4) 29.09.2020 ähvardas vangla vara lõhkuda ning rünnata meditsiiniosakonna juhatajat ja psühhiaatrit; 5) 09.11.2020 korraldas kambris uputuse, mis levis ka osakonna koridori ning ähvardas valvurile kruusiga vastu pead lüüa, nii et veri väljas; 6) 13.11.2020 avaldas, et soovib korraldada vanglas mässu ebakvaliteetse toidu pärast; 7) 15.11.2020 kraapis lusikaga kambri trellustelt värvi maha ja kahjustas pleksiklaasi; 8) 06.12.2020 lõikas katkise tassi killuga oma käsivart; 9) 12.05.2021 teatas, et tal psüühikaprobleemid ja soovib kedagi lüüa, kuid ei täpsustanud nimeliselt, keda; 10) 21.06.2021 avaldas, et kõik ajab teda närvi, ta tahab asju lõhkuda, põlema panna ja ennast ära uputada; 11) 01.07.2021 valas kambris vett põrandale ja loopis kambris laiali purustatud paberitükke ning avaldas, et tal oli hommikul vihahoog ja tahaks kedagi lüüa või midagi lõhkuda; 12) 09.07.2021 avaldas vestluses vangla direktoriga, et psühhiaatrit soovis rünnata, sest tunneb end petetuna, kuna ravimipinalis polnud ravimit, mida arst vastuvõtul lubas. Avatud eluosakonnas oleks rünnanud kinnipeetavat, kes ei lõpetanud telefonikõnet, kui oleks talle silma vaadanud. Õnneks seda ei juhtunud. Vangistusseaduse § 66 lg kohaselt peab vangla korraldama kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagaks selle seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Riigikohus on leidnud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Eelpool kirjeldatud sündmused kinnitavad, et X on ohtlik ja vanglal tuleb nii kaaskinnipeetavate, vanglateenistujate ja ka taotleja enda elu ja tervise huvides teda eraldatult lukustatud kambris hoida. Vangla lõpetab täiendavad julgeolekuabinõud koheselt, kui taotleja agressiivsus taandub ja ta ei ole enam avatud osakonnas teistele isikutele ohtlik. Taotleja on küll üksinda lukustatud kambris, kuid teda ei hoita täielikus isolatsioonis. Ta saab suhelda vanglateenistujatega ja soovi korral oma lähedastega. Tal võimaldatakse käia igapäevastel jalutuskäikudel ning ta saab soovi korral jalutusboksis või kambris kehakultuuriga tegeleda; ta saab kambris raadiot kuulata ja lugeda raamatuid ning ajalehti. Taotleja tervist jälgivad regulaarselt meedikud, ta saab vajalikku ravi ning temaga tegeleb regulaarselt ka psühholoog. Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja Dagmar Rüütli 09.07.2021 õiendi kohaselt ei ole taotleja ühelgi vastuvõtul väljendanud probleeme, mida võiks selgelt seostada üksiolekuga. 18.05.2021 toimunud kliinilise psühholoogi vastuvõtul avaldas kinnipeetav hoopis seda, et soovib üksi kambris olla, kuna kardab, et kellegagi koos olles võib konflikt tekkida. X õiguste riive ei ole käesoleval juhul suurema kaaluga, kui kolmandate isikute ja vangla üldise julgeoleku tagamise vajadus. Kui hiljem selgub, et Tallinna Vangla on X suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel õigusvastaselt käitunud, on vanglal võimalik meetmete rakendamisega võimalikke kahjusid taotlejale hüvitada. Küll aga võib põhjustada esialgse õiguskaitse kohaldamine pöördumatuid tagajärgi kolmandatele isikutele ja ohustada vangla üldist julgeolekut.