Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number
08.07.2021, Tartu 3-21-1033
Haldusasi
A.A. i, B.B. e, C.C. ja D.D. e kaebus Viljandi Vallavolikogu 25.02.2021. a otsuse nr 1-3/330 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 01.06.2021. a määrus A.A. i, B.B. e, C.C. ja D.D. e määruskaebus
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Kaebajad/määruskaebuse esitajad A.A. B.B. C.C. D.D. Volitatud esindaja v.adv. Villy Lopman Vastustaja Viljandi vald
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.06.2021. a määruse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Mulgi Lihakarn esitas 09.09.2020 Viljandi vallale ettepaneku detailplaneeringu algatamiseks Karula külas katastriüksustel 71501:002:0008 (Karula-Piiri), 71501:002:0167 (Piirike), 71501:002:0166 (Luha), 71501:002:0165 (Salu), 71501:002:0168 (Kikka-Karula tee). Ettepaneku järgi soovis OÜ Mulgi Lihakarn muuta Piirike, Luha ja Salu katastriüksuste sihtotstarvet maatulundusmaast (100%) tootmismaaks ja määrata kogu tootmiskompleksi ehitusõiguse. OÜ Mulgi Lihakarn soovis laiendada lauda hoone (ehitisregistri kood 112006424, kasutamise otstarbe kood 12744 – elamu, kooli vms abihoone) toiduainetetööstuse hooneks (kasutamise otstarbe kood 12514 – toiduainetetööstuse hoone), seadustada hoone kasutamine tapamajana, ehitada juurde loomsete jäätmete põletamise osa ja rajada tootmiskompleksi jaoks vajalikud kanalisatsioonipaigaldised.
2.Viljandi Vallavolikogu algatas 25.02.2021. a otsusega nr 1-3/330 (tl 7-8) üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise Karula külas katastriüksustel 71501:002:0008 (Karula-Piiri), 71501:002:0167 (Piirike), 71501:002:0166 (Luha), 71501:002:0165 (Salu), 71501:002:0168 (Kikka-Karula tee). Otsuse aluseks on Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lg 41, planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lg 1, § 124 lg 10, § 125 lg 2, § 128 lg 1 ja § 142 lg 6 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemise seaduse (KeHJS) § 35 lg-d 3 ja 5. Otsuse kohaselt on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks planeeritava maa-ala (ligikaudu 3,1 ha) maakasutuse juhtotstarbe muutmine tootmismaaks, toiduainete tööstuse kompleksile ehitusõiguse määramine, rajada kompleksi loomsete jäätmete põletamise seade. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Saarepeedi valla üldplaneeringuga kehtestatud nõudest detailplaneeringu koostamiseks tööstus-, tootmis- ja teenindusehitiste rajamisel. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava on 2021. a jooksul. Otsustati mitte algatada KSH-d. Valla hinnangul on taotletud eesmärgil detailplaneeringu algatamine asjakohane, kooskõlas valla arengukava ja säästva arengu põhimõtetega.
3.Määruskaebuse esitajad esitasid 26.03.2021 otsuse peale vaide (tl 9-13), mille Viljandi Vallavolikogu 01.04.2021. a (allkirjastatud 15.04.2021) otsusega nr 1-13/1122-4 (tl 15-15p) tagastas, kuna vallavolikogu 25.02.2021. a otsuse vaidlustamine ei ole võimalik. Lisaks märkis vallavolikogu, et otsustas tellida täiendava ekspertarvamuse Karula-Piiri detailplaneeringu KSH eelhinnangu punktide osas, mis on tõusetunud pärast detailplaneeringu algatamist. Kaebus
4.Määruskaebuse esitajad esitasid 13.05.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-5p) Viljandi Vallavolikogu 25.02.2021. a otsuse nr 1-3/330 tühistamiseks.
5.Määruskaebuse esitajate väitel on detailplaneeringu algatamine vastuolus kehtiva üldplaneeringuga, mille kohaselt on Piirike, Luha ja Salu kinnistute juhtotstarbeks reserveeritud elamumaa. Kõnealune detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev planeering, mille tellijaks ei tohi olla eraisik (üldplaneeringu seletuskirja p 2.5). Vastustaja ei ole esitanud kaalutlusi, miks on üldplaneeringuga kehtestatud sihtotstarbe muutmine vajalik. Detailplaneeringu algatamise otsus on vastuolus üldplaneeringuga osas, milles see ei arvesta planeeringuala sobivust keskkonda.
6.Kavandatava tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju. Loomsete jäätmete põletamine on KeHJS § 6 lg 2 p 17 mõistes tegevus, millel võib olla oluline keskkonnamõju. Loomsete kõrvaljäätmete kõrvaldamine põletamise teel on lubatud vaid tunnustatud ettevõttes, mida OÜ Mulgi Lihakarn ei ole. Elamualale lähemale laienemisega kaasneb reaalne oht, et tekivad ruumiliselt ulatuslikud häiringud ning selgelt negatiivne ja pikaajaline keskkonnamõju. KSH algatamata jätmine on oluline menetlusviga ning lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Viljandi vallavalitsuse 2020 koostatud KSH eelhinnang (tl 17-26) on olulistes küsimustes puudulik ning sisaldab eksitavaid ja arusaamatuid seisukohti.
7.Detailplaneering ei vasta maakonna ja valla ruumilise arengu eesmärkidele ning on vastuolus kohalike elanike ja avaliku huviga. Detailplaneeringu algatamise otsus ei lahenda küsimusi, mille lahendamine on seaduse järgi kohustuslik (PlanS § 126 lg 1) ning selle elluviimine otsuses ettenähtud aja jooksul ei ole võimalik. Vallal puuduvad rahalised vahendid planeeringu elluviimiseks. Tegemist on detailplaneeringuga, mille koostamist ja mille kulude kandmist ei tohi üle anda arendajale (PlanS § 130 lg 2 p 2).
Vastustaja seisukoht
8.Vastustaja leidis 26.05.2021. a seisukohas (tl 68-69p), et määruskaebuse esitajatel puudub kaebeõigus. Planeeringu algatamine on esimene staadium planeerimismenetlusest, milles ei muudeta ega lõpetata õigussuhteid ega otsustata, kas ja milline planeering kehtestatakse. Puuduvad alused vaidlustada detailplaneeringu algatamist kui menetlustoimingut. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib iga isik teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Detailplaneeringu tellijaks on Viljandi Vallavalitsus, mitte eraisik. Haldusorgani otsustust KSH vajalikkuse üle saab vaidlustada koos detailplaneeringu kehtestamise otsusega. Määruskaebuse esitajate väide KSH algatamata jätmise õigusvastasuse kohta on ennatlik. Detailplaneeringu lahendust teadmata on ennatlik väita, et selle elluviimisega kaasneks kellegi õiguste ebaproportsionaalne riive. Halduskohtu määrus
9.Tartu Halduskohus tagastas 01.06.2021. a määrusega (tl 71-74p) kaebuse ja jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
10.Vaidlusalune otsus kujutab endast menetlustoimingut, mitte haldusakti. Kaebus oleks lubatav, kui on täidetud vähemalt üks HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud eeldustest – otsus rikub määruskaebuse esitajate õigusi iseseisvalt (sõltumata lõplikust haldusaktist) või toob vältimatult kaasa nende õigusi rikkuva haldusakti andmise. Määruskaebuse esitajad ei väida, et detailplaneeringu algatamise otsus rikuks iseseisvalt nende õigusi. Halduskohus ei nõustunud määruskaebuse esitajate hinnanguga, et detailplaneeringu algatamise otsuse väidetav õigusvastasus toob vältimatult kaasa õigusvastase detailplaneeringu kehtestamise.
11.Vastustaja on õigesti viidanud kohtupraktikas kinnistunud seisukohtadele, et planeeringu algatamine on esimene staadium planeerimismenetlusest, milles ei muudeta ega lõpetata õigussuhteid ega otsustata, kas ja milline planeering kehtestatakse. Planeerimismenetluse käigus hakatakse alles lõplikku planeeringulahendust välja töötama ning see selgub avaliku arutelu käigus (PlanS § 9 lg 1, § 137 lg 1). Selge ei ole, milliseks lõplik planeeringulahendus kujuneb ning kas ja mil määral see määruskaebuse esitajate subjektiivseid õigusi või avalikku huvi riivaks. Detailplaneering võidakse jätta ka kehtestamata.
12.Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut (PlanS § 142 lg 1). Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum. Sellise otsuse kohtulik kontroll on piiratud, kuna kohus ei saa hinnata planeerimisotsuste otstarbekust. Seega ei saa asuda seisukohale, et vallavolikogu 25.02.2021. a otsus tooks vältimatult kaasa määruskaebuse esitajate õigusi rikkuva detailplaneeringu kehtestamise. Selliseks seisukohaks ei anna alust ka määruskaebuse esitajate väited, et detailplaneeringu algatamisel on jäetud õigusvastaselt algatamata KSH. Tegemist ei ole olukorraga, kus KSH algatamise kohustus tuleneks vahetult seadusest. OÜ Mulgi Lihakarn poolt planeeritav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS § 6 lg 1 mõttes, mille puhul oleks keskkonnamõju hindamine kohustuslik (KeHJS § 3, § 33 lg 1).
13.Viljandi Vallavolikogu otsusest nr 1-13/1122-4 nähtuvalt on vald otsustanud tellida täiendava ekspertarvamuse KSH algatamise vajalikkuse või mittevajalikkuse osas. Praegusel ajal ei ole selge, milliseks kujuneb valla lõplik seisukoht. Kui KSH algatamise küsimuses jääb
kehtima praegune otsus, on määruskaebuse esitajatel detailplaneeringu kehtestamise korral õigus see vaidlustada koos kehtestamise otsusega. Mis puudutab OÜ-l Mulgi Lihakarn kavandatava tegevuse jaoks tunnustuste, lubade vms puudumist, siis see asjaolu ei saa olla detailplaneeringu algatamise otsuse vaidlustamise aluseks.
14.Määruskaebuse esitajad on kohtusse pöördunud ennatlikult ning neil puudub vaidlusaluse otsuse vaidlustamiseks kaebeõigus. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
Määruskaebus
15.Määruskaebuse esitajad paluvad määruskaebuses (tl 75-78) tühistada Tartu Halduskohtu 01.06.2021. a määrus ning saata asi menetlusse võtmise üle uueks otsustamiseks halduskohtule.
16.Halduskohus asus ekslikult seisukohale, et määruskaebuse esitajad pöördusid kohtusse ennatlikult. Kohtupraktikas on rõhutatud, et menetlustoiming võib olla vaidlustatav ka lõpliku haldusaktita. Valla otsus sisaldab menetlusvigu, mis tingivad detailplaneeringu menetluse ja selle lõpus antava haldusakti sisulise õigusvastasuse. Detailplaneeringu algatamise otsus on üldplaneeringuga vastuolus (arvestatud ei ole sigala ja tapamaja sobivust seda ümbritsevasse elukeskkonda, kaasatud ei ole avalikkust, KSH algatamata jätmine kujutab olulist menetlusviga). Vastustaja eksimus on ilmselge. HKMS § 45 lg 3 alternatiiv 2 eeldused on täidetud. Tegemist ei ole olukorraga, kus kaebeõiguse puudumine oleks selge kahtlusteta. Määruskaebuse esitajatel on kaebeõigus. Vastus määruskaebusele
17.Vastustaja palub vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata.
18.Vastustaja väitel võib üldplaneeringu muutmine toimuda nii üldplaneeringu kehtestamisega kui vajadusel ka detailplaneeringus sisalduva muudatusettepanekuga (RKHKo 06.11.2002, 3-3-1-62-02, p 16). Valla 25.02.2021. a otsuse p-s 2.7.6 on kirjas, et detailplaneering tuleb eelnõu staadiumis esitada läbivaatamiseks ja avalikustamiseks vallavalitsusele. Vastavalt PlanS § 127 lg-tele 2 ja 3 kaasatakse detailplaneeringu koostamisse kõik isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja kes on avaldanud soovi olla kaasatud. Vastanduvate huvide põhjalik kaalumine toimub detailplaneeringu menetluse käigus. Planeeringu lõplik lahendus kujuneb välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Tegemist ei ole seadusel põhineva ja haldusorganil kaalutlusruumi mitte jätva kohustusega KSH läbi viia. Kaebeõigus puudub, kui kaebus esitatakse menetlustoimingu peale, mis ei riku iseseisvalt määruskaebuse esitajate õigusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus Tartu Halduskohtu 01.06.2021. a määruse peale tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus jätab halduskohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
20.Tartu Halduskohus tagastas 01.06.2021. a määrusega kaebuse, millega määruskaebuse esitajad vaidlustasid Viljandi Vallavolikogu detailplaneeringu algatamise otsuse, mida peetakse kujunenud kohtupraktika järgi menetlustoiminguks ja selle kohtus iseseisvalt vaidlustamist lubatavaks vaid erandlikel juhtudel (RKHKo 18.02.2002, 3-3-1-8-02, p 8; RKHKo 13.10.2005,
3-3-1-44-05, p-d 10-11). Halduskohus tõdes, et tühistamisnõude asemel oleks kohaseks nõudeks kohustamisnõue planeerimismenetluse lõpetamiseks või selle algatamise üle uuesti otsustamiseks, kuid halduskohus ei tõlgendanud kaebuse nõuet ega suunanud määruskaebuse esitajaid kohase nõude esitamise juurde, sest halduskohtu hinnangul puudub määruskaebuse esitajatel kaebeõigus. Halduskohus ka märkis, et kaebus oleks lubatav üksnes juhul, kui täidetud on vähemalt üks HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud eeldustest. Üks eeldustest on, et otsus rikub määruskaebuse esitajate õigusi iseseisvalt (sõltumata lõplikust haldusaktist), kuid seda määruskaebuse esitajad kaebuses ei väida. Ka määruskaebuses ei väida määruskaebuse esitajad eeltoodut. Teine eeldustest on, et otsus toob vältimatult kaasa määruskaebuse esitajate õigusi rikkuva haldusakti andmise. Määruskaebuse esitajate hinnangul toob detailplaneeringu algatamise otsuse väidetav õigusvastasus praegusel juhul vältimatult kaasa õigusvastase detailplaneeringu kehtestamise, millega halduskohus aga ei nõustunud vaidlustatud kohtumääruse p-des 10-15 toodud põhjendustel, viidates sealjuures ka asjakohasele kohtupraktikale ja õigusaktidele. Halduskohus leidis kokkuvõttes, et kaebusega on kohtusse pöördutud ennatlikult. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
21.Ringkonnakohus peab vajalikus selgitada, et halduskohtu järeldusest, et kavandatav ettevõtmine ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS § 6 lg 1 mõttes, mille puhul oleks keskkonnamõju hindamine kohustuslik (KeHJS § 3, § 33 lg 1) (otsuse p 13), ei järeldu, et KSH läbiviimine ei võiks olla kohustuslik teistel alustel. Kuigi PlanS § 124 lg 5 viitab ainult KeHJS § 6 lg-le 1, on see viide ebatäielik. Strateegiline planeerimisdokument on KeHJS § 31 p 1 tähenduses mh ka detailplaneering. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhtumil sugugi selge, et KSH kohustuslikkus ei tulene KeHJS § 33 lg-st 1. KSH kohustuslikkus strateegilise planeerimisdokumendi koostamiseks järeldub näiteks ka KeHJS § 33 lg 1 p-st 1, kui planeerimisdokument koostatakse põllumajanduse, tööstuse või jäätmekäitluse valdkonnas ja kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lg-tes 2–4 sätestatust. Määruskaebuse esitajad on viidanud KeHJS § 6 lg 2 p-le 17, mis sätestab, et kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas loomakorjuste või loomsete jäätmete kõrvaldamisel või taaskasutusel on oluline keskkonnamõju. Ringkonnakohus lisab, et KSH kohustuslikkus võib lisaks p-le 17 tuleneda käesoleval juhul ka KeHJS § 6 lg 2 p-st 1, 7 või 22, mis näevad ette KSH läbiviimise vajaduse kavandatavate tegevuste puhul põllumajanduse, toiduainetetööstuse või muus valdkonnas. Seejuures tuleb arvestada ka KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määrusega. Riigikohus selgitas, et „juhul, kui planeeringuga kavandatakse KeHJS § 6 lg-te 2-4 kohaselt eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, tuleb detailplaneeringu menetluses korraldada KSH selle vajadust hindamata ja põhjendamata (KeHJS § 33 lg 1 p 3 ja § 35 lg 2)“ (RKHKo 17.11.2011, 3-3-1-64-11, p 14).
22.Lisaks KeHJS § 33 lg-s 1 loetletud KSH läbiviimisega seotud kohustustele võib KSH läbiviimise kohustus tuleneda ka KeHJS § 33 lg-s 2 sätestatud kaalutlusotsusest. KeHJS § 33 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lg 1 p-s 1 või 3 sätestatud juhul, või kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. KeHJS § 6 lg-s 2 sätestatut käsitles ringkonnakohus eelmises punktis. PlanS § 142 lg 1 p-d 1 ja 3 sätestavad, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut; kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine või muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik
üldplaneeringu muutmine. Seega näeb PlanS § 142 lg 1 p 1 ette samuti kaalutlusotsuse ja vaid PlanS § 142 lg 1 p 3 kehtestab kohaliku omavalitsuse organi hindamisruumi. Riigikohus märkis: „Lisaks juhtudele, kus KSH tuleb detailplaneeringu menetluses algatada selle vajadust põhjendamata, sätestab KeHJS § 33 lg 2 juhtumid, mil keskkonnamõju tuleb hinnata selle vajaduse korral ning KSH algatamise otsusele tuleb lisada asjakohane põhjendus (KeHJS § 35 lg 3). Selliseks juhtumiks on ka olukord, kus detailplaneeringuga kavandatakse muuta kehtivat üldplaneeringut (KeHJS § 33 lg 2 p 1 koosmõjus § 33 lg 1 p-ga 2). KSH vajalikkusele annab haldusorgan hinnangu KeHJS § 33 lg-tes 3-5 sätestatud kriteeriumite ja lg-s 6 nimetatud asutuste arvamuste põhjal. [...] Haldusorgani otsust KSH vajalikkuse üle saab vaidlustada koos planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamisega ning halduskohus saab kaebuse lahendamisel hinnata KSH algatamata jätmise otsuse õiguspärasust“ (RKHKo 17.11.2011, 3-3-1-64-11, p 17). Ringkonnakohus lisab, et kahtluse korral tuleks eelistada KSH läbiviimist, sest vastasel korral võib kehtestatud planeering osutuda õigusvastaseks üksnes põhjusel, et KSH on jäänud läbi viimata, ning et otsus, kas KSH läbi viia või mitte, on välja arvatud KeHJS § 33 lg 2 p-s 3 koosmõjus PlanS § 142 lg 1 p-ga 3 sätestatud juhul, täies ulatuses kohtulikult kontrollitav kaalutlusotsus.
23.Ringkonnakohus leiab, et ülejäänud osas on halduskohus määruses piisavalt põhjendanud, miks määruskaebuse esitajatel kaebeõigus puudub, millest tingituna kuulus kaebus ka tagastamisele. Ringkonnakohus nõustub seetõttu ülejäänud halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väidetest alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
24.Ringkonnakohus peab oluliseks vastustaja viidet PlanS § 127 lg-tele 2 ja 3 ning juhib täiendavalt määruskaebuse esitajate tähelepanu järgnevale. PlanS § 127 lg 2 ls 2 järgi tuleb KSH kohustuslikkuse korral kaasata detailplaneeringu koostamisse ka isikud ja asutused, keda detailplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Sõltumata eelnevast tuleneb PlanS § 127 lg 2 lausest 1 nende isikute õigus olla kaasatud detailplaneeringu koostamisse, kelle õigusi võib planeering puudutada, ning lisaks igaühe õigus avaldada soovi olla kaasatud detailplaneeringu koostamisse, millega kaasneb kohaliku omavalitsuse kohustus kaasata detailplaneeringu koostamisse need isikud, kes on selleks soovi avaldanud.
25.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jätab Tartu Halduskohtu 01.06.2021. a määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.