X, Y, Z ja Q kaebus Viljandi Vallavolikogu 25. veebruari 2021. a otsuse nr 1-3/330 „Karula-Piiri detailplaneeringu algatamine“ tühistamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebajad – X, Y, Z ja Q; lepinguline esindaja vandeadvokaat Villy Lopman Vastustaja – Viljandi vald
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X, Y, Z ja Q kaebus.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebajate nimed tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X, Y, Z ja Q esitasid 13. mail 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viljandi Vallavolikogu 25. veebruari 2021. a otsuse nr 1-3/330 „Karula-Piiri detailplaneeringu algatamine“ tühistamiseks. Kaebusest ja vaidlustatud otsusest ilmnevad järgmised asjaolud.
Osaühing Mulgi Lihakarn (registreerimiskood 10313941) esitas 9. septembril 2020 Viljandi vallale ettepaneku (reg 16.09.2020 nr 7-2/88-1) detailplaneeringu algatamiseks Karula külas katastriüksustel 71501:002:0008 (Karula-Piiri), 71501:002:0167 (Piirike), 71501:002:0166 (Luha), 71501:002:0165 (Salu), 71501:002:0168 (Kikka-Karula tee). Ettepaneku järgi soovis Osaühing Mulgi Lihakarn muuta Piirike, Luha ja Salu katastriüksused tootmismaaks ja määrata kogu tootmiskompleksi ehitusõiguse. Osaühing soovis laiendada lauda hoone (ehitisregistri kood 112006424, kasutamise otstarbe kood 12744 – elamu, kooli vms abihoone) toiduainetetööstuse hooneks (kasutamise otstarbe kood 12514 –
3-21-1033
toiduainetetööstuse hoone), seadustada hoone kasutamine tapamajana, ehitada juurde loomsete jäätmete põletamise osa ja rajada tootmiskompleksi jaoks vajalikud kanalisatsioonipaigaldised.
1.2.Viljandi Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti koostatud Karula-Piiri detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) eelhinnangu lõppjärelduste kohaselt ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine vajalik. Koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu kohta on küsitud arvamust Keskkonnaametilt, Veterinaarja Toiduametilt, Põllumajandusametilt ja Päästeametilt, kes esitasid omapoolsed seisukohad detailplaneeringu koostamiseks.
1.3.Viljandi Vallavolikogu algatas 25. veebruari 2021. a otsusega nr 1-3/330 „Karula-Piiri detailplaneeringu algatamine“ üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise Karula külas katastriüksustel 71501:002:0008 (Karula-Piiri), 71501:002:0167 (Piirike), 71501:002:0166 (Luha), 71501:002:0165 (Salu), 71501:002:0168 (Kikka-Karula tee). Detailplaneeringu ala suurus on ligikaudu 3,1 ha. Otsusega anti detailplaneeringu koostamiseks järgmised lähteseisukohad.
1.3.1.Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeritava maa-ala maakasutuse juhtotstarbe muutmine tootmismaaks ja toiduainete tööstuse kompleksile ehitusõiguse määramine. Lisaks rajada kompleksi loomsete jäätmete põletamise seade. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb alal kehtivast Saarepeedi valla üldplaneeringuga kehtestatud nõudest detailplaneeringu koostamiseks tööstus-, tootmis- ja teenindusehitiste rajamisel.
1.3.2.Detailplaneeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 p-des 1 kuni 9, 12, 13, 17 sätestatud ülesanded.
1.3.3.Läbi viia maa-ala geodeetiline mõõdistamine.
1.3.4.Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava: 2021 aasta jooksul.
1.3.5.Krundi ehitusõiguse osas nähti ette krundi kasutamise sihtotstarve (tootmismaa). Ehitiste suurima lubatud arvu, suurima lubatud ehitusaluse pinna ja ehitiste lubatud maksimaalse kõrguse osas tingimusi ei seatud (määratakse detailplaneeringuga). Ehitiste suurima lubatud sügavuse osas tingimusi ei seatud.
1.3.6.Muude nõuetena määratleti hoonestusala minimaalne kaugus Kikka-Karula teest (10 m tee servast); krundi piirded – vastavalt Saarepeedi valla üldplaneeringule; tehnilise taristu lahendus ja haljastus lahendada detailplaneeringuga; juurdepääs planeeringualale Kikka-Karula teelt.
1.3.7.Eskiislahendusest peab selguma detailplaneeringuga kavandatav ehitusõigus ning võimalike kinnistu piiriüleste mõjude ulatus, mille alusel saab täiendavalt otsustada detailplaneeringu koostamisse kaasatavate isikute vajaduse ja eskiislahenduse avaliku arutelu korraldamise vajaduse üle.
1.3.8.Mitte algatada koostatava detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist, kuna koostatud eelhinnangu järeldused ei too esile keskkonnamõju olulist suurenemist kavandatava tegevusega ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega ei kaasne seega eeldatavalt vahetut või kaudset mõju, mis võib ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
2(8)
3-21-1033
Samas on märgitud, et lepinguga on Osaühing Mulgi Lihakarn võtnud üle koostatava detailplaneeringu finantseerimise kohustuse. Sama lepinguga on detailplaneeringu koostamise kohustuse võtnud arhitekt Sulev Ilves.
2.Kaebajad esitasid esindajate vahendusel 26. märtsil 2021 Viljandi vallale vaide, milles taotlesid Viljandi Vallavolikogu 25. veebruari 2021. a otsuse nr 1-3/330 kehtetuks tunnistamist ja Karula-Piiri detailplaneeringu menetluse lõpetamise otsuse tegemist. Viljandi Vallavolikogu otsusega nr 1-13/1122-4 (allkirjastatud 15. aprillil 2021) tagastati kaebajate vaie haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 punkti 1 alusel. Otsuses otsustati tellida täiendav ekspertarvamus Karula-Piiri detailplaneeringu KSH eelhinnangu punktide osas, mis on tõusetunud pärast detailplaneeringu algatamist ja vaietes väljatoodut. Otsuses on märgitud, et pärast ekspertarvamuse saamist on vallavolikogul võimalus vaadata üle seisukoht KSH algatamise vajalikkuse või mittevajalikkuse osas.
3.Kaebajad, taotledes kohtult detailplaneeringu algatamise otsuse tühistamist, esitavad kokkuvõtvalt järgmised seisukohad.
3.1.Detailplaneeringu algatamise otsus ei vasta õigusaktidele. Detailplaneeringu algatamine on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga, mille kohaselt planeeritava maa-ala, s.o Piirike, Luha ja Salu kinnistute juhtotstarbeks on reserveeritud elamumaa. Tähtsust ei oma, et Viljandi Vallavolikogu 25. aprilli 2018. a otsusega nr 69 algatatud Viljandi valla üldplaneering näeb antud planeeringuala ette ettevõtlusotstarbega maana. Kõnealune detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev planeering, mille tellijaks ei tohi olla eraisik (üldplaneeringu seletuskirja p 2.5). Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajadust ei esine.
3.2.Vastustaja ei ole täitnud põhjendamiskohustust (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 ja 3) ega ole esitanud kaalutlusi selle kohta, miks on üldplaneeringuga kehtestatud sihtotstarbe muutmine vajalik. Detailplaneeringu alatamise otsus on vastuolus üldplaneeringuga osas, milles see ei arvesta planeeringuala sobivust keskkonda.
3.3.KSH algatamata jätmine on õigusvastane. Vallale teada olevate andmete pinnalt ei olnud objektiivselt võimalik jõuda veendumuseni, et kavandatava tegevusega ei kaasne ümberkaudsetele elanikele, põhjaveele vm olulist keskkonnamõju. Vaidlusaluse detailplaneeringu üheks eesmärgiks on rajada planeeringualale loomsete jäätmete põletamise osa. Loomsete jäätmete põletamine ehk kõrvaldamine on keskkonnamõju hindamise ja keskonnajuhtimissüsteemi (KeHJS) § 6 lg 2 p 17 mõistes tegevus, millel võib olla oluline keskkonnamõju. Olukorras, kus vastustajale ei ole esitatud kavandatud tegevuse ja selle mahu osas selgeid, arusaadavaid ja kontrollitavaid ning täielikke andmeid, ei ole võimalik jõuda õiguspärase tõsikindla veendumuseni, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Loomsete kõrvaljäätmete kõrvaldamine põletamise teel on lubatud vaid tunnustatud ettevõttes, mida Osaühing Mulgi Lihakarn ei ole. Detailplaneering ei fikseeri õiguslikult siduvalt taotleja äriplaani. Olukorras, kus ehitise mahud seda võimaldavad, on taotlejal vabadus oma tegevust hiljem laiendada. Elamualale lähemale laienemisega kaasneb reaalne oht, et tekivad ruumiliselt ulatuslikud häiringud ning selgelt negatiivne ja pikaajaline keskkonnamõju. Ebaselgetel asjaoludel põhineva KSH eelhinnangu tulemus ei ole õiguspärane. KSH algatamata jätmine on oluline menetlusviga ning menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-12-08). KSH eelhinnang on olulistes küsimustes äärmiselt puudulik ning sisaldab eksitavaid ja arusaamatuid seisukohti.
3(8)
3-21-1033
3.4.Detailplaneering ei vasta maakonna ja valla ruumilise arengu eesmärkidele ning on vastuolus kohalike elanike ja avaliku huviga. Planeeringu realiseerimisega kaasneks välisõhu märgatav halvenemine, sh kasvaks saasteainete hulk välisõhus. Samuti laieneks taotleja kavandatav tegevus elamumaadele lähemale. Kokkuvõttes ei ole täna olemasolevate teadmiste pinnalt võimalik välistada negatiivset mõju inimtervisele, elukvaliteedile ning vara väärtusele seoses kavandatavast tegevusest tekkiva õhusaaste ning süvenevate lõhnahäiringutega. Nimetatud asjaolud välistavad PlanS § 128 lg 2 p 3 ja 4 kohaselt detailplaneeringu algatamise.
3.5.Detailplaneeringu algatamise otsus ei lahenda küsimusi, mille lahendamine on seaduse järgi kohustuslik (PlanS § 126 lg 1) ning vaidlusaluse otsuse ellu viimine otsuses ette nähtud aja jooksul ei ole objektiivselt võimalik. Vallal puuduvad rahalised vahendid planeeringu elluviimiseks ning tegemist on detailplaneeringuga, mille koostamist ja mille kulude kandmist ei tohi üle anda arendajale (PlanS § 130 lg 2 p 2).
4.Vastustaja esitas 26. mail 2021 vastuseks kohtunõudele oma seisukoha kaebeõiguse ja kaebuse lubatavuse kohta, märkides järgmist.
4.1.Kaebajatel puudub kaebeõigus vaidlustamaks detailplaneeringu algatamise otsust (menetlustoimingut), mis nende õigusi iseseisvalt ei riku. Planeeringu algatamine on esimene staadium planeerimismenetlusest, milles ei muudeta ega lõpetata veel õigussuhteid ega otsustata, kas ja milline planeering kehtestatakse. Riigikohtu 18. veebruari 2002. a lahendi haldusasjas nr 3-3-1-8-02 kohaselt ei ole planeeringu algatamise korraldus haldusakt ega kuulu vaidlustamisele. Riigikohtu praktikas on leitud, et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga (18. veebruari 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 5; 17. novembri 2011. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-64-11, p 8).
4.2.Menetlustoimingut saab erandlikult vaidlustada siis, kui juba menetluse käigus on võimalik järeldada, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine ning seega puuduvad alused vaidlustada detailplaneeringu algatamist kui menetlustoimingut.
4.3.Detailplaneeringu otsus on üldplaneeringut muutev ja kehtiva regulatsiooni kohaselt võib iga isik teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Kõnealusel juhul on detailplaneeringu tellijaks Viljandi Vallavalitsus, mitte eraisik, nagu väidab kaebaja.
4.4.Üldplaneeringu muutmisega seonduvalt selgitas Riigikohus, et kui detailplaneeringuga kavandatakse muuta kehtivat üldplaneeringut, on haldusorganil kaalutlusruum selles osas, kas KSH algatamine on vajalik või mitte (KeHJS § 33 lg 2). Haldusorgani otsustust KSH vajalikkuse üle saab vaidlustada koos detailplaneeringu kehtestamise otsusega ning halduskohus saab kaebuse lahendamisel hinnata KSH hindamata jätmise õiguspärasust (Riigikohtu 21. novemvri 2011. a määrus nr 3-3-1-48-11, p 17). KeHJS § 35 lg 11 sätestab, et kui keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadus selgub alles strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus, algatatakse keskkonnamõju strateegiline hindamine viivitamata. Seega on kaebaja väide KSH algatamata jätmise õigusvastasuse kohta ennatlik ja meelevaldne.
4.5.Detailplaneeringu lahendust teadmata on ennatlik väita, et selle elluviimisega kaasneks kellegi õiguste ebaproportsionaalne riive. Vastanduvate huvide põhjalik kaalumine toimub detailplaneeringu menetluse käigus. Detailplaneeringu erinevates etappidest on võimalik esitada planeeringu läbiviijale enda seisukohad, arvamused ja vastuväited. Praeguse otsusega 4(8)
3-21-1033
on detailplaneeringu koostamine alles algatatud. Planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel on õigus/võimalus planeeringut parandada ja täiendada. Seega kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist.
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
6.HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Seejuures on kohtupraktika pidanud kaebeõiguse jaatamiseks piisavaks õiguste riivet, mitte igal juhul rikkumist (vt Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-55-15, p 10).
7.Praegusel juhul on kaebajad vaidlustanud detailplaneeringu algatamise otsuse, mida reeglina peetakse kujunenud kohtupraktika järgi menetlustoiminguks ja selle kohtus iseseisvalt vaidlustamist lubatavaks vaid erandlikel juhtudel (Riigikohtu 18. veebruari 2002. a otsus nr 3-3-1-8-02, p 8; 13. oktoobri 2005. a otsus nr 3-3-1-44-05, p-d 10-11). HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
8.Arvestades, et vaidlusalune otsus kujutab endast menetlustoimingut mitte haldusakti, siis oleks käesolevas asjas tühistamisnõude asemel kohaseks nõudeks kohustamisnõue planeeringumenetluse lõpetamiseks või selle algatamise üle uuesti otsustamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 2). Selline nõue hõlmaks Viljandi Vallavolikogu 25. veebruari 2021. a otsuse nr 1-3/330 õigusvastasuse tuvastamise. Kohus ei tõlgenda aga kaebuses esitatud nõuet ega suuna kaebajaid kohase nõude esitamise juurde, sest kohtu hinnangul puudub kaebajatel kaebeõigus Viljandi Vallavolikogu 25. veebruari 2021. a otsuse nr 1-3/330 vaidlustamiseks.
9.Kohus märgib, et käesolev kaebus oleks lubatav üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt üks HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud eeldustest – otsus rikub kaebajate õigusi iseseisvalt (sõltumata lõplikust haldusaktist) või toob vältimatult kaasa nende õigusi rikkuva haldusakti andmise. Kaebajad ei väida, et detailplaneeringu algatamise otsus rikuks iseseisvalt nende õigusi. Kaebusest järeldub, et kaebajate hinnangul toob detailplaneeringu algatamise otsuse väidetav õigusvastasus praegusel juhul vältimatult kaasa õigusvastase detailplaneeringu kehtestamise. Kohus sellega ei nõustu.
10.Vastustaja on õigesti viidanud ka kohtupraktikas kinnistunud seisukohtadele, et planeeringu algatamine on esimene staadium planeerimismenetlusest, milles ei muudeta ega lõpetata veel õigussuhteid ega otsustata, kas ja milline planeering kehtestatakse. Kohus märgib, et planeerimismenetluse käigus hakatakse alles lõplikku planeeringulahendust välja töötama ning see selgub avaliku arutelu käigus (PlanS § 9 lg 1, § 137 lg 1). Igal isikul on õigus avaldada detailplaneeringu kohta arvamust (PlanS § 135 lg 2) ning detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud (PlanS § 127 lg 2). PlanS § 126 lõikes 1 on sätestatud ülesanded, mis tuleb 5(8)
3-21-1033
lahendada planeeringu menetlemise käigus. Muu hulgas tuleb planeeringus seada nõuded müra, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste ning muude keskkonnatingimuste tagamiseks (PlanS § 126 lg 1 p 12). Seega ei ole praegusel hetkel selge, milliseks lõplik planeeringulahendus kujuneb, ning kas ja mil määral see kaebajate subjektiivseid õigusi või avalikku huvi riivaks. Detailplaneering võidakse jätta ka kehtestamata. Kohus märgib, et ka asjaolu, et kavandatav tegevus on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga, ei ole kaebeõiguse aluseks, sest detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut (PlanS § 142 lg 1). Kohalikul omavalitsusel ei ole keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse ka asjakohastes mittesiduvates dokumentides väljendatud huve, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke (vt Riigikohtu 20. märtsi 2014. a otsus nr 3-3-1-87-13, p 12). Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum. Sellise otsuse kohtulik kontroll on piiratud, kuna kohus ei saa hinnata planeerimisotsuste otstarbekust (vt Riigikohtu 19. aprilli 2007. a otsus nr 3-3-1-12-07, p 11).
11.Eelnevat arvestades ei saa asuda seisukohale, et Viljandi Vallavolikogu 25. veebruari 2021. a otsus nr 1-3/330 tooks endaga vältimatult kaasa kaebajate õigusi rikkuva detailplaneeringu kehtestamise. Selliseks seisukohaks ei anna alust ka kaebaja väited, et detailplaneeringu algatamisel on jäetud õigusvastaselt algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine.
12.Kaebajad leiavad, et KSH algatamata jätmine on õigusvastane, sest kohalikule omavalitsusele teada olevate andmete pinnalt ei saanud ta jõuda veendumuseni, et olulist keskkonnamõju detailplaneeringuga ei kaasne. Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p-le 3 ja PlanS § 142 lg 1 p-le 3 tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, mis muudab oluliselt või ulatuslikult üldplaneeringut (vt nt Tallinna Haldukohtu otsus asjas nr 3-19-1409, p 40). Loomsete jäätmete põletamine ehk kõrvaldamine on KeHJS § 6 lg 2 p 17 mõistes tegevus, millel võib olla oluline keskkonnamõju. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 15 p 5 kohaselt tuleb anda eelhinnang, kui ööpäevas kahjutustatakse või töödeldakse üle 10 t loomakorjuseid ja loomseid jäätmeid. Kaebajate hinnangul ei ole olukorras, kus kavandatava tegevuse ja selle mahu kohta ei ole selgeid ja kontrollitavaid andmeid, võimalik jõuda järeldusele, et olulist keskkonnamõju ei kaasne.
13.Riigikohus on leidnud, et KSH algatamata jätmise vaidlustamine on lubatav üksnes juhul, kui kohustus KSH läbi viia põhineb vahetult seadusel ega jäta haldusorganile kaalutlusruumi. Sellise kohustuse eiramise puhul saab juba menetluse käigus järeldada, et planeering tuleks selle kehtestamise vaidlustamise korral tühistada, ning KSH algatamata jätmise vaidlustamine on järelikult lubatav (vt Riigikohtu 17. novembri 2011 määrused nr 3-3-1-63-11, p 8 ja nr 3-31-64-11, p 11). Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus KSH algatamise kohustus tuleneks vahetult seadusest. Osaühingu Mulgi Lihakarn poolt planeeritav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS § 6 lg 1 mõttes, mille puhul oleks keskkonnamõju hindamine kohustuslik (KeHJS § 3, § 33 lg 1). Riigikohus selgitas haldusasjas nr 3-3-1-64-11 (p-d 14-16), et määruse nr 224 loetellu kuuluvate tegevuste puhul on haldusorganil hindamisruum selle osas, kas loetellu kuuluval tegevusel on konkreetsel juhul eeldatavalt oluline keskkonnamõju või mitte. Hinnangu 6(8)
3-21-1033
andmisel tuleb lähtuda KeHJS § 6 lg-s 3 nimetatud kriteeriumitest. Kolleegium leidis, et juhtudel, kus haldusorganil on detailplaneeringu menetlemisel hindamisruum kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju olulisuse osas, ei ole põhjendatud KSH algatamata jätmise kui menetlustoimingu vaidlustamise võimaldamine. Kuna sellisel juhul ei tulene KSH läbiviimise kohustus vahetult seadusest, vaid eeldab haldusorgani hindamisotsust, ei ole KSH algatamata jätmise näol tegemist ilmse menetlusveaga. Haldusorgani hinnangut keskkonnamõju olulisusele ning sellest tulenevat otsust KSH algatamata jätmiseks saab sellisel juhul halduskohtus vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga. Asjaolu, et kavandatav tegevus võib kuuluda määruse nr 224 loetellu, ei anna õigust KSH algatamata jätmise toimingu peale kohtusse pöördumiseks. Seetõttu puudub ka vajadus välja selgitada, kas tegemist on tõepoolest määruses nr 224 nimetatud tegevusega või mitte (Riigikohtu 17. novembri 2011. a määrus nr 3-3-1-63-11, p 10). Riigikohus on ka märkinud, et kui detailplaneeringuga kavandatakse muuta kehtivat üldplaneeringut, on haldusorganil kaalutlusruum selle osas, kas KSH algatamine on vajalik või mitte (KeHJS § 33 lg 2). KSH vajalikkus otsustatakse KeHJS § 33 lg-tes 3-5 sätestatud kriteeriumite ja lg-s 6 nimetatud asutuste arvamuse põhjal ning KSH algatamise otsusele tuleb lisada asjakohane põhjendus (KeHJS § 35 lg 3). Ka siinkohal ei ole tegemist vahetult seadusel põhineva ning haldusorganile kaalutlusruumi mitte jätva kohustusega KSH läbi viia. Järelikult ei ole KSH algatamata jätmine sellisel juhul ilmne menetlusviga ning kaebus selle menetlustoimingu vaidlustamiseks ei ole lubatav. Haldusorgani otsustust KSH vajalikkuse üle saab vaidlustada koos detailplaneeringu kehtestamise otsusega ning halduskohus saab kaebuse lahendamisel hinnata KSH hindamata jätmise õiguspärasust (Riigikohtu 17. novembri 2011. a määrus nr 3-3-1-63-11, p 11). Eelnevat arvestades ei anna ka keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise võimalik õigusvastasus praegusel juhul kaebajatele kaebeõigust detailplaneeringu algatamise otsuse vaidlustamiseks.
14.Kohus märgib, et Viljandi Vallavolikogu otsusest nr 1-13/1122-4 (allkirjastatud 15.04.2021) nähtuvalt on vald otsustanud tellida täiendava ekspertarvamuse KSH algatamise vajalikkuse või mittevajalikkuse osas. Seega on kohalik omavalitsus otsustanud KSH algatamise vajalikkuse küsimuse üle vaadata ning praegusel ajal ei ole selge, milliseks kujuneb valla lõplik seisukoht. KeHJS § 35 lg 11 sätestab, et kui keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadus selgub alles strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus, algatatakse keskkonnamõju strateegiline hindamine viivitamata. Kui KSH algatamise küsimuses jääb siiski kehtima praegune vaidlusalune otsus, on kaebajatel detailplaneeringu kehtestamise korral õigus see vaidlustada koos kehtestamise otsusega.
15.Mis puudutab Osaühingul Mulgi Lihakarn tema kavandatava tegevuse jaoks tunnustuste, lubade vms puudumist, siis see asjaolu ei saa olla detailplaneeringu algatamise otsuse vaidlustamise aluseks. Osaühingul on võimalik vastavad tunnustused ja load taotleda enne vastavate tegevustega alustamist.
16.Kohus leiab, et kaebajad on kaebusega kohtusse pöördunud ennatlikult ning neil puudub vaidlusaluse otsuse vaidlustamiseks kaebeõigus. Seega tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
17.Kaebuse tagastamise tõttu jäävad kaebajate menetuskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 4). Kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu kohus vastavlt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 ei tagasta, kui kaebuse tagastamise alus tuleneb HKMS § 121 lg-st 2.. 7(8)
3-21-1033
18.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebajate nimed tähemärgiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik Kohtumääruse põhjendusi on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 08.07.2021.a määrusega. Tartu Ringkonnakohtu 08.07.2021.a määrus Resolutsioon Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.06.2021. a määruse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.