Urmas Tenno kaebus Maksu- ja Tolliameti 16.04.2020.a otsuse nr 8-3.1/22460 ja 25.05.2020.a vaideotsuse nr 61/4632-2 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistung 08.06.2021
Menetlusosalised
Kaebaja Urmas Tenno, esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Indrek Lind
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus: - tühistada Maksu- ja Tolliameti 16.04.2020.a otsus nr 8-3.1/22460 ja 25.05.2020.a vaideotsus nr 6-1/4632-2; - kohustada vastustajat määrama kaebaja tasumisele kuuluva intressi suuruseks 11 143,43 eurot ning tagastama kaebajale 1 391,12 eurot.
2.Jätta menetluskulud vastustaja kanda.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1 764 eurot. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 02.08.2021. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
5.Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 27).
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Kaebaja Urmas Tenno esitas maksustamisperioodide jaanuar 2010 kuni detsember 2011 käbedeklaratsioonid ja 2010. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (parandusdeklaratsioonid) 27.04.2016. Deklaratsioonide alusel tuli kaebajal tasuda maksusumma 72 806,53 eurot.
2.Kriminaalmenetluses arestiti 14.12.2011.a ja 13.03.2012.a kohtumäärustega kaebaja vara, milleks lõpptulemusena oli rahasumma 85 341,08 eurot. Kriminaalasjas 1-16-3814 tehtud kohtuotsuse (otsuse kuupäev 19.07.2016, jõustus 04.08.2016, dtl 76-89) alusel kanti see rahasumma kaebaja maksu- ja tolliameti (MTA) ettemaksukontole 2010. ja 2011. aasta parandusdeklaratsioonide esitamisega tekkiva maksukohustuse ning sellelt tasumisele kuuluva intressikohustuse katteks. Maakohus määras, et kui maksu- ja intressikohustuse täitmisel jääb vahendeid üle, kuuluvad need kaebajale tagastamisele.
3.Punktis 2 nimetatud summa arvel täideti 04.08.2016 punktis 1 nimetatud maksukohustus.
4.Kaebaja esitas 21.07.2016 MTA-le taotluse punktis 1 nimetatud maksukohustuste põhjal arvestatud intressivõla kustutamiseks. MTA lahendas taotluse 03.10.2019 (dtl 41-47), kuid tunnistas selle otsuse 12.11.2019.a vaideotsusega kehtetuks (dtl 55-57).
5.MTA esitas 06.09.2016 kaebajale intressinõude kogusummas 72 763,85 eurot (esimene intressinõue). Sellest 10 993,78 eurot täideti ettemaksukontol oleva raha arvel. Esimene intressinõue tühistati kohtuasjas 3-16-1874, kohtuotsus jõustus 08.08.2019.
6.MTA jättis 16.04.2020.a otsusega nr 8-3.1/22460 (dtl 10-11, edaspidi vaidlustatud otsus) rahuldamata kaebaja tagastusnõude täitmise taotluse summas 11 181,34 eurot. MTA põhjendas otsust sellega, et ta esitas taotluse lahendamise raames kaebajale intressinõude summas 72 764 eurot ning tasaarvestas selle osaliselt tagastusnõudega. MTA nõudis samas otsuses kaebajalt tasaarvestuse järgse intressivõla 61 582,66 euro tasumist.
7.Kaebaja esitas 18.05.2020 vaidlustatud otsusele vaide. MTA jättis 25.05.2020.a vaideotsusega nr 6-1/4632-2 (dtl 13-16) vaide rahuldamata.
8.Kaebaja esitas 25.06.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse järgmistes nõuetes: - tühistada vaidlustatud otsus ja vaideotsus; - kohustada MTA-d esitama intressiarvestus kuni kriminaalasjas nr 10760000064 toimunud vara arestimiseni ja tagastama kaebajale arestitud raha ülejääk pärast maksusumma 72 806,53 euro ja kuni 14.12.2011 arvestatud intressi tasumist.
9.Kaebaja põhiseisukohad olid järgmised. - Riigikohus lahendas kohtuasjas 3-16-1874 kaebajalt intressi nõudmise lõplikult ning selle otsuse põhjal ei tohiks MTA kaebajalt intressi tasumist nõuda; - vaidlustatud otsus on põhjendamata. Puuduvad kaalutlused intressinõude esitamise ja selle suuruse kohta; - vastustaja ei ole järginud Riigikohtu juhiseid. Sh peaks vaidlustatud otsus sisaldama intressinõude vähendamist, kuid nõue on sama suur kui oli tühistatud nõue; - kui ka intressinõuet tuli uuesti menetleda, siis on selle sissenõudmine ebaõiglane. Maksuintress ei oma eesmärki. Riigil oli kindlus, et maksusumma tasutakse. Raha oli riigi käsutuses (kontol). Kaebaja ei saanud maksukohustust täita, kui tema vara oli arestitud. Kaebaja nõustub intressiga kuni vara arestimiseni; - kaebaja ei saanud esitada parandusdeklaratsioone varem, kuna kriminaalasjas räägiti läbi kaebaja kohustuste ulatuse üle. Kriminaalasja käigus kaebajalt nõutav summa oluliselt vähenes; - menetlus on kestnud väga kaua, 2011. aastal alanud maksumenetlus mõjutab kaebaja elu tänaseni.
10.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata, tema põhiseisukohad olid järgmised: - Riigikohus tühistas haldusasjas 3-16-1874 kaebajale 06.09.2016 koostatud intressinõude kui haldusakti, kuid see ei muutnud olematuks kaebaja intressivõlga; - kaebaja avalduste põhjal ei ole ta taotlenud intressivõla kustutamist ja võib taotleda hoopis intressi arvestamata jätmist. Kohtuistungil nõustus vastustaja lähtuma kohtuasjas 3-16-1874 kindlaks tehtud asjaolust, et kaebaja esitas 21.07.2016 taotluse intressivõla kustutamiseks; - vastustajal tuli hinnata intressinõude esitamise raames, kas esineb aluseid intressivõlg kustutada; - vastustaja andis kaebajale võimaluse esitada oma seisukoht seoses intressivõla kustutamise ja intressinõude esitamisega, kaebaja seda ei teinud; - vastustaja mõistab Riigikohtu seisukohta nii, et „ebaõiges suuruses intressinõude tegemine“ tähendab, et maksuhaldur peab intressinõuet koostades hindama muuhulgas ka intresside kustutamise põhjendatust; - vastustaja on seda teinud, vastustaja põhjendused sisalduvad 21.11.2019.a kirjas kaebajale (dtl 59-64). Vastustaja jääb selle juurde, et intressivõla kustutamine selle sissenõudmise ebaõigluse tõttu ei ole põhjendatud; - topeltmaksustamise ohtu ei olnud, kuna poolte vahel ei olnud maksuõigussuhet (kaebaja ei esitanud maksudeklaratsioone ja vastustaja ei teinud maksuotsust) ja vara ei laekunud kaebaja ettemaksukontole. Kõnealune summa ei olnud ka riigi käsutuses; - kaebaja oleks saanud intressikohustuse tekkimist vältida, deklareerides ja tasudes maksud õigeaegselt. Ka kriminaalmenetluses oleks kaebaja saanud esitada deklaratsioonid varem. Intress kandis eesmärki motiveerida kaebajat esitama maksudeklaratsioone esimesel võimalusel; - vastustaja ei ole haldusmenetluse nõudeid rikkunud.
KOHTU SEISUKOHT
11.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 31 lg 1 alusel võivad sellest seadusest ja maksuseadustest tuleneda järgmised rahalised nõuded ja kohustused: - p 1: maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus); - p 3: isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse (tagastusnõue); - p 5: maksukohustuslase kohustus tasuda intress (kõrvalkohustus). MKS § 31 lg 2 kohaselt tekivad eeltoodud nõuded ja kohustused seadusega sätestatud tingimuste saabumisel, kui seadusega ei ole sätestatud, et kohustuse tekkimiseks on vaja maksuhalduri haldusakti.
12.MKS § 115 lg 1 alusel tuleb maksukohustuslasel arvestada ja tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. MKS § 115 lg 3 ja 4 kohaselt esitab maksuhaldur intressinõude, kui maksukohustuslane ei ole intressi tasunud, ning intressinõude võib esitada tagastusnõude täitmise otsuses. Eeltoodud sätetest tuleneb, et eristada tuleb intressivõlga (MKS § 115 lg 1, § 32 p 4) ja intressinõuet (MKS § 115 lg 3). Intressivõlg tekib seaduse alusel, kui maksusummat ei ole tähtaegselt tasutud, kuid ei ole ilma intressinõude esitamiseta sissenõutav. Intressivõlg saab
lõppeda MKS § 31 lg 3 toodud alustel, s.t tasumise, kustutamise või aegumisega. Intressinõue on intressivõla kohta koostatud haldusakt, mis on sundtäidetav ning mida kohus saab tühistada.
13.Otsuse punktis 12 toodut arvestades ei nõustu kohus kaebajaga, et kohtuasjas 3-16-1874 lahendati kaebajalt intressi nõudmise küsimus lõplikult. Kohus tühistas esimese intressinõude, kuid ei kohustanud vastustajat kustutama kaebaja intressivõlga ja ei keelanud intressinõude esitamist. Ka vastustaja ei ole teinud otsust intressivõla kustutamise kohta. Pooled ei ole välja toonud, et intressi arvestamine või intressinõude esitamine oleks aegunud. Vastustajale jäi võimalus esitada uus intressinõue. Õige on aga see, et Riigikohtu 08.08.2019.a otsus kohtuasjas 3-16-1874 (dtl 91-94, edaspidi 08.08.2019.a otsus) sisaldab juhiseid vastustajale, mida asja uue otsustamise ehk kaebajale uue intressinõude esitamise korral arvestada. Kohtupraktika põhjal võib jõustunud kohtulahend tuua kaasa haldusorgani kaalutlusõiguse kitsenemise. Riigikohus on selgitanud, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 177 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. See säte ei piira kohtuotsuse kohustuslikkust üksnes otsuse resolutsiooniga. Kui kohus teeb haldusorganile ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks, on haldusorganile kohustuslikud ka asja uut läbivaatamist puudutavad õiguslikud seisukohad ja suunised, mis on ära toodud kohtuotsuse põhjendustes. Need on hõlmatud kaebuse alusega HKMS § 177 lg 1 mõttes. Olukorras, kus kõrgema astme kohtu seisukohad on kohustuslikud asja uuesti läbi vaatavale kohtule (HKMS § 233 lg 1), ei näe kolleegium põhjust, miks peaks haldusorganil olema lubatud kohtu seisukohti asja uuel läbivaatamisel ignoreerida. Vastasel juhul võiks haldusorgan korduvalt teha samu kaalumisvigu. See tooks kaasa juba lahendatud vaidluste kordumise ning võiks lõppkokkuvõttes viia põhiseaduse § 15 lg 1 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 1 rikkumiseni (Riigikohtu lahend 33-1-14-15 p 27).
14.Riigikohus esitas 08.08.2019.a otsuses kokkuvõtlikult järgmised seisukohad: - vara arestimisega tagati sisuliselt, et riik saaks tasumisele kuuluva maksusumma kätte. Vara arestimisel ei saanud lugeda maksukohustust täidetuks, kuid kui vara on arestitud sisuliselt selleks, et tagada maksukohustuse täitmine, siis ei saa maksuintress enam täies mahus oma eesmärke täita. Lisaks arestitud varale eraldi maksukohustuse täitmine oleks vähemalt ajutiselt kaasa toonud majandusliku topeltmaksustamise. Seetõttu on niisuguses olukorras MKS § 114 lõike 3 kohaldamisel maksuhalduri kaalutlusruum oluliselt vähenenud (otsuse p 12); - asjas ei esinenud ühtegi sel ajal kehtinud MKS § 119 sätestatud intressi mittearvestamise alust (otsuse p 14); - kaebaja esitas 21.07.2016 MTA-le avalduse, mida MTA-l tuli lahendada kui taotlust intressivõla kustutamiseks (otsuse p 14); - kuna taotlus esitati enne intressinõude tegemist, siis tuli taotlusega enne intressinõude esitamist arvestada. Taotluse lahendamata jätmine tingis olukorras, kus maksuhalduri kaalutlusruum oli oluliselt vähenenud, ebaõiglases suuruses intressinõude tegemise (otsuse p 15).
15.Kohtu hinnangul tuleb vaidlustatud otsus tühistada, kuna vastustaja ei ole selle tegemisel järginud 08.08.2019.a otsuses sisalduvaid seisukohti ja suuniseid. Vaidlustatud otsus on vastuolus HKMS § 177 lõikes 1 sätestatud kohustusega ning vastustaja ei ole kaalutlusõigust kohaselt teostanud.
Pooltele siduva kohtuotsusega on kindlaks tehtud, et kaebaja esitas 21.07.2016 intressivõla kustutamise taotluse ning see tuli lahendada enne intressinõude esitamist. Vaidlustatud otsus on tehtud olukorras, kus kehtiv otsus intressivõla kustutamise taotluse osas puudus (vt otsuse punkti 4). Vastustajat ei vabastanud kaebaja taotluse lahendamise kohustusest asjaolu, et intressivõla kustutamist on maksuhalduril õigus kaaluda ka omal algatusel. 08.08.2019.a otsuses on selgelt öeldud, et esimene intressinõue esitati ebaõiglases suuruses. Vaidlustatud otsuses sisalduv teine intressinõue on esitatud täpselt samas suuruses. Deklaratsioonide andmed, intressi arvestamise perioodid ja summad on samad, mis esimeses intressinõudes. Erinevus kogusummas tuleneb üksnes sellest, et MKS § 97 alates 01.01.2020.a kehtiva redaktsiooni alusel ümardatakse intressisumma euro täpsusega. Intressivõla kustutamisel võib reeglina tõesti tähendust omada see, miks jäi maksukohustus tähtaegselt täitmata. Kuid praeguses asjas oli 08.08.2019.a otsuse tegemisel teada, et kaebaja sooritas kuriteo. Seda on otsuse tegemisel arvestatud ning sellele vaatamata leidis kohus, et intressinõude suurus oli ebaõiglane. Seega ei ole asjas kohased põhjendused, et kaebaja oleks saanud intressi tekkimist õiguspärase käitumisega vältida. Tähtsust omab pigem see, et kaebajal puudus pärast vara arestimist olenemata deklaratsioonide esitamise ajast võimalus maksukohustust varem tasuda, kuna arestitud vara vabanes kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisel.
16.MKS § 114 lg 3 kohaselt võib maksuhaldur kustutada maksuvõla, kui selle sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu. Kohus märkis eespool, et puudub otsus kaebaja intressivõla kustutamise taotluse lahendamise kohta. Samas möönis vastustaja, et intressivõla kustutamist oleks tal tulnud intressinõude esitamisel kaaluda ka omal algatusel. Vaidlustatud otsus ei sisalda sellekohaseid põhjendusi ja ei viita nende olemasolule eraldi dokumendis. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et põhjendustena intressivõla kustutamata jätmisele tuleb käsitleda tema kirja kaebajale 21.11.2019 nr 13-21/00442-3 (dtl 59-64). Kohus peab usutavaks, et vastustaja lähtus nendest põhjendustest vaidlustatud otsuse tegemisel.
17.21.11.2019.a kirjas esitatud põhjendused ei ühildu mingil moel 08.08.2019.a otsuse põhjendustega. Kirjas on viidatud mitmetele kohtulahenditele, kuid praktiliselt mitte kordagi 08.08.2019.a otsusele. Jääb lausa mulje, et kiri pärineb maksumenetlusest, millel ei ole mingit puutumust kohtuasjaga 3-16-1874. Lühidalt seisnevad kirjas toodud vastustaja põhjendused selles, et intressi tekkimise põhjustas kaebaja ise, maksude õigel ajal deklareerimise ja tasumisega oleks kaebaja saanud intressi tekkimise ära hoida ja intressivõlga ei saa kustutada üksnes põhjusel, et kaebaja tahtlik maksukohustuste kohasest ja õigeaegsest täitmisest kõrvale hoidumine päädis kriminaalmenetlusega, mille käigus konfiskeeriti tema vara. See on otseses vastuolus 08.08.2019.a otsusega, kus on vastupidi öeldud, et kui kaebaja vara oli kriminaalasjas arestitud ja põhivõla tasumine riigile tagatud, siis on täies mahus intressi nõudmine kaebajalt ebaõiglane. Vastustaja viitas ka sellele, et varem ei ole sarnases olukorras intressi kustutatud. See võib olla õige, kuid õigus ja kohtupraktika on pidevas muutumises ja arengus. Isegi kui poolte vahelises vaidluses tehtud kohtuotsus on vastuolus muu kohtupraktikaga, tuleb pooltel siiski nende suhtes siduvat kohtuotsust täita.
18.Vaidlustatud otsus sisaldas endas kaht elementi - tagastusnõude täitmisest keeldumist ja intressinõude esitamist. Need on omavahel seotud, kuna enammakse tagastamata jätmise põhjuseks oli intressinõude esitamine ja enammakse tasaarvestamine sellega. Seda arvestades on vaidlustatud otsus punktis 15-17 toodud põhjendustel tervikuna õigusvastane ja kohus tühistab selle. Vaideotsusele ei ole kaebaja mingeid eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja vaidlustas vaideotsuse õigusselguse huvides, kuna ta ei nõustu vaideotsuse lõppjäreldusega vaide rahuldamata jätmise kohta. Kui kohus tühistas vaidlustatud otsuse, siis rahuldab kohus ka vaideotsuse tühistamise nõude.
19.Kaebaja palus kohustada vastustajat esitama intressiarvestus kuni kaebaja vara arestimiseni ja tagastama kaebajale arestitud raha ülejääk pärast maksusumma ja kuni 14.12.2011 arvestatud intressi tasumist. Kaebaja sõnastas eeltoodu kahe eraldi nõudena, kuid kohtu hinnangul on tegemist ühtse nõudega – kaebaja nõustub sellega, et intressi nõudmine temalt on põhjendatud kuni vara arestimiseni ning soovib selle summa kindlaksmääramist ja üle jääva rahasumma tagastamist.
20.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 4 ja 5 sätestavad, et kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Kohus võib teha ettekirjutuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. HKMS § 41 lg 3 ütleb, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. See tähendab, et nii definitiivse ettekirjutuse kui ka asja uueks otsustamiseks kohustamise korral on tegemist kaebuse rahuldamisega. Riigikohus on selgitanud, et kohtu tehtav definitiivne ettekirjutus on halduse kaalutlusõiguse korral erandlik meede ning selle tegemisel peab kohus olema veendunud, et ette kirjutatud lahendus on konkreetseid asjaolusid arvesse võttes nii haldusorgani, menetlusosaliste kui ka võimalike kolmandate isikute jaoks ainuvõimalik. Varasem jõustunud kohtulahend võib olla erandlikuks asjaoluks, mis koosmõjus muude arvesse võetavate asjaoludega võib tingida haldusorgani kaalutlusõiguse redutseerumise nullini (Riigikohtu lahend 3-3-1-14-15 p 26-27).
21.Kohtu hinnangul esinevad praeguses vaidluses eeldused teha vastustajale definitiivne ettekirjutus. 08.08.2019.a otsuses on öeldud, et vastustaja kaalumisruum kaebajalt intressi nõudmise osas on oluliselt vähenenud. Kohtu hinnangul on see pärast eelnimetatud kohtuotsust veelgi ahenenud. Kohus näitas eespool, et vastustaja tegi vaidlustatud otsuse, jättes täielikult arvestamata 08.08.2019.a kohtuotsuses antud siduvad juhised. Haldusmenetlus on pärast 08.08.2019.a otsust olnud väga konarlik. Põhjendatud ei ole veel ühe ehk kolmanda intressinõude koostamine kaebajale. Vastustaja kaalumisruumi ahendab ka see, et menetlus on kestnud kaua. Tasumisele kuuluva intressi kindlaksmääramise ja sissenõudmise menetlus kestab alates aastast 2016 ehk ligikaudu viis aastat. Ka 08.08.2019.a kohtuotsuse tegemisest möödub peagi kaks aastat. Intressi arvestamise ja intressinõude esitamise aegumistähtaeg on lühike - üks aasta maksusumma tasumise päevast (MKS § 118 lg 1 ja 3). Praeguses asjas ei ole aegumistähtaeg kohtuvaidluste
tõttu veel möödunud, kuid seda, et seadusest tulenev aegumistähtaeg on lühike, saab arvestada menetluse kestuse mõistlikkuse hindamisel. Kokkuvõttes on vaidlus kaebajalt intressi tasumise nõudmise üle kohtu hinnangul jõudnud seisu, kus ainsaks õiguspäraseks lahenduseks saab olla intressi nõudmine kuni vara arestimiseni ning loobumine intressi sissenõudmisest ülejäänud osas.
22.Kohtuasja materjalide hulgas on olemas dokument, mis sisaldab arvestust intressi kohta kuni 14.12.2011 (dtl 48-49), selle summa suurus on 11 143,43 eurot. Kohtul on võimalik kindlaks määrata, et kaebajal tuleb tasuda intressi eeltoodud summas ja kaebajale tuleb tagastada maksukohustuse täitmisest ja intressi tasumisest üle jääv summa. Kohtuasja materjalide põhjal on üle jääva summa suurus 1 391,12 eurot (arestitud summa 85 341,08 miinus maksukohustus 72 806,53 miinus intress 11 143,43).
23.Kohus selgitas pooltele kohtuistungil, et pärast maksukohustuse täitmist üle jäänud summana on kohtuasjas nimetatud erinevad summasid. Kui kriminaalmenetluses arestiti rahasumma 85 341,08 eurot ja maksukohustus oli 72 806,53 eurot, siis peaks ettemaksukontol alles olema 12 534,55 eurot. Kuid esimeses intressinõudes nimetas vastustaja ettemaksukontol oleva summana 10 993,78 eurot ja kaebaja tagastustaotluses oli summa suuruseks 11 181,34 eurot. Pooled ei osanud istungil selgitada, milles on erinevuse põhjus. Praeguses asjas ei ole küsimuseks mitte üksnes enammakse tagastamine (MKS § 33 lg 1), vaid kriminaalasjas 1-16-3814 tehtud kohtuotsuse täitmine. Selle kohtuotsuse resolutsioonis on öeldud, et arestitud rahasumma kantakse MTA ettemaksukontole 2010. ja 2011. aasta parandusdeklaratsioonide esitamisega tekkiva maksukohustuse ja sellelt tasumisele kuuluva intressikohustuse katteks ning kui sellest jääb vahendeid üle, kuuluvad need kaebajale tagastamisele. Seega ei olnud tegemist tavapärase ettemaksukontol oleva summaga, mille arvel sai täita kaebaja muid maksukohustusi. Kaebajal on võimalus välja uurida, milleks on ettemaksukontol olnud raha kasutatud. Kui selle arvel on kaebaja soovil või nõusolekul täidetud kaebaja muid maksukohustusi, siis saab kaebaja esitada vastustajale kinnituse, et ta nõustub otsuse resolutsioonis toodust väiksema summa tagastamisega. Menetluskulud. Selgitused
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja kohustus.
25.Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (dtl 104-108, 119-122), mille järgi on kaebaja menetluskuludeks riigilõiv ja esindaja kulud. Kaebaja on kasutanud õigusabi järgmiselt: - toimingud vastustaja poolt 23.08.2019 uuesti avatud haldusmenetluses, kokku 5 tundi, summa 600 eurot, lisandub käibemaks 120 eurot, kokku 720 eurot; - vaidlustatud otsusega tutvumine, vaide koostamine, vaideotsusega tutvumine, kaebuse koostamine, suhtlus kliendiga, kokku 5 tundi, summa 650 eurot, lisandub käibemaks 130 eurot, kokku 780 eurot; - kohtuistungi ettevalmistamine, sellel osalemine, nõupidamised kaebajaga ja läbirääkimised vastustajaga, kokku 3,5 tundi, summa 455 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 546 eurot.
Kaebajale osutatud õigusabi tunnitasu on 130 eurot (lisandub käibemaks). Kaebaja taotluste (dtl 104-105, 119-120) põhjal soovib kaebaja menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
26.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja menetluskulud täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud (HKMS § 109 lg 6). Välja kujunenud kohtupraktika põhjal saab kohus välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid, mitte haldusmenetluses kantud õigusabikulusid (vt näiteks Riigikohtu lahend 3-3-1-10-16 p 16.1). Esindaja kuludest saab kohtumenetlusega seotuks pidada vaidlustatud otsusega tutvumist ning kaebuse koostamist ja sellele järgnevaid toiminguid. Kohus peab seda arvestades vajalikuks ja põhjendatuks õigusabi 6,5 tunni ulatuses ehk kulusid summas 845 eurot, millele lisandub käibemaks 169 eurot, kokku 1014 eurot. Kaebaja on tasutud riigilõivu suuruseks märkinud 15 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist ilmse veaga, kuna tegelikult tasus kaebaja riigilõivu 750 eurot (dtl 17, 21). Kohus võtab arvesse tasutud riigilõivu tegeliku suuruse. Kokku mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1764 eurot.
27.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.