Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Hannele Hummel Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse - X
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 30.06.2021 taotlus X suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.
2.Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu):
2.1.käsutamise keelumärke seadmiseks X ja X ühisomandis olevale korteriomandile registriosa numbriga XXXXXXXX, elamumaa 100%, Harju maakond, Tallinn, XXXXXXXX linnaosa, XXXXXXX tänav Xa- XX selliselt, et kinnisasja käsutamine on keelatud X;
2.2.käsutamise keelumärke seadmist Transpordiameti liiklusregistrisse X nimele registreeritud sõidukitele Toyota RAV4 registreerimismärgiga XXXXXX ja Toyota Land Cruiser 120 registreerimismärgiga XXXXX.
Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
4.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (MKS § 130 lg 1 p 1).
5.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse liikmete poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 11).
6.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Asjaolusid, mida halduskohus peab kaaluma selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, on selgitanud Riigikohus 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p-s 50.
7.Maksuhaldur on algatanud X vastutuskohustuse tuvastamise menetluse kohtule esitatud taotlusega (MKS § 1361 lg 1). Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loa taotluse esitamisega (vt Riigikohtu 18.03.2020 määruse nr 3-19-1178 p 9). Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 12).
8.Maksuhaldur on maksudeklaratsioonidel esitatud andmete õigsust eeldades tuvastanud, et äriühingul X OÜ on maksuvõlg 30.06.2021 seisuga on 91 051,42 eurot (vt taotluse lisa 1 ja taotluse tabel 1), millest põhivõlg moodustab 82 434,81 eurot ja intress, sh arvestuslik intress 8616,61 eurot. X OÜ maksuvõlg põhivõla osas koosneb äriühingu poolt deklareeritud, kuid tasumata maksusummadest kokku summas 82 434,81 eurot maksustamisperioodide 12.2019 kuni 05.2020 ning 07.2020 kuni 04.2021 osas. Maksuvõla tekkimise ajal oli X OÜ juhatuse liikmeks X. Tulenevalt MKS § 8 lg-st 1 on juhatuse liikme kohustuseks tagada deklareeritud maksukohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Maksuhaldur on toonud taotluses välja mitmeid asjaolusid, mis viitavad sellele, et X OÜ maksukohustuste täitmata jätmine võib olla tingitud juhatuse liikme ülesannete nõuetekohasest täitmata jätmisest (MKS § 8 lg 1). Näiteks on X perioodil, kui äriühingul oli maksuvõlg, võtnud äriühingu pangakontodelt välja sularaha, mille kasutamine ettevõtluse tarbeks on kaheldav, ning teinud ülekandeid, milliste seos äriühingu majandustegevusega on vähemalt küsitav (vt taotluse lisad 2 ja 3). Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul pidada põhjendatuks maksuhalduri kahtlust, et X OÜ maksuvõla tasumata jätmine on tingitud X tegevusest (ehk raha pangakontodelt välja võtmisest, äriühingu tegevusega mitteseotud ülekannete tegemisest). Seega ei saa välistada äriühingul tekkinud maksuvõla ning X tegevuse vahel põhjusliku seose olemasolu ning tema vastutust (MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1). Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks võib olla rahalise nõude või kohustuse määramine 86 467,72 euro suuruses summas (s.o põhivõlg 81 738,66 eurot + intress 30.06.2021 seisuga summas 4729,06 eurot; MKS § 1361 lg 1).
9.Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Sundtäitmise võimatusele viitab praeguses asjas see, et X OÜ-lt maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi (vt taotluse lisad 5-10). Samuti on maksuhalduri taotluses esitatud andmete põhjal alust arvata, et X OÜ puhul ei ole enam tegemist tegutseva äriühinguga (alustatud on selle likvideerimismenetlust). Lisaks on maksuhaldur selgitanud, et äriühingule ei kuulu registervara, mille arvelt võiks äriühingu maksunõude täitmine osutuda võimalikuks. Seega on maksuhaldur taotluses piisavalt ära näidanud, et äriühing maksukohustuslasena ise ei suuda maksuvõlga tasuda ning ka edaspidine sissenõudmise võimalus on ebatõenäoline.
10.Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 1). Maksuhalduri taotluse põhistus ja esitatud pangakontode väljavõtted annavad põhjendatud aluse eeldada, et puudutatud isik on äriühingu juhatuse liikmena rikkunud tasumiskohustust teadlikult ning põhjustanud kohustuste teadliku täitmata jätmisega äriühingule maksuvõlgade tekkimise. Sellises olukorras esineb ka alus arvata, et puudutatud isikul puudub soov täita vastavat kohustust ka isiklikult vastutusmenetluse tulemusena. See viitab kaudselt sellele, et sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või ka võimatuks. Kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks.
11.MTA analüüsitud asjaoludest tuleneb, et puudutatud isiku sissetulek on ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tulevikus tõenäoliselt vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Kohus peab võimalikuks, arvestades puudutatud isiku käitumist äriühingu juhatuse liikmena X OÜ kohustuste täitmata jätmisel, et isik võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.
12.MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuse tegemise, ei esine. Äriühingu maksuvõlg tuleneb esitatud deklaratsioonidest, äriühing on õigusvõimeline (likvideerimismenetlus on pooleli) ning maksuvõlga ei ole kustutatud. MKS §-s 98 sätestatud maksusumma määramise maksimaalne aegumistähtaeg (5 aastat) ei ole möödunud (MKS § 96 lg 5).
13.Maksuhaldur taotleb kohtult luba käsutamise keelumärke seadmiseks X ja X ühisomandis olevale korteriomandile registriosa numbriga XXXXXXXX, elamumaa 100%, Harju maakond, Tallinn, XXXXXXXX linnaosa, XXXXXXX tänav Xa- XX Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) selliselt, et kinnisasja käsutamine on keelatud X. Samuti anda luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Transpordiameti liiklusregistrisse käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist X nimele registreeritud sõidukitele Toyota RAV4 registreerimismärgiga XXXXXX ja Toyota Land Cruiser 120 registreerimismärgiga XXXXX. Arvestades, et maksuhalduril ei olnud praeguste andmete põhjal võimalik kindlaks teha kinnisasja nr XXXXXXXX täpset turuväärtust ning asjaolu, et sõidukite turuväärtus on ajas kahanev, siis ei ole kohtu hinnangul alust eeldada, et maksuhaldur on taotlenud täitmist tagavaid toiminguid ebaproportsionaalses mahus. Kohtu hinnangul ei ole maksuhalduri taotletud meetmed ka omaniku huve ülemäära kahjustavad.
14.Eeltoodut arvestades on maksuhalduri taotletud täitetoimingud eesmärgipärased ja sobivad meetmed. Kinnisasjale ja sõidukitele käsutamise keelumärke seadmine maksuvõla tagamiseks on proportsionaalne ja põhjendatud. Arvestades taotluses toodud põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagava toimingu sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Seega rahuldab kohus maksuhalduri taotluse.
15.Puudutatud isikul on võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega (MKS § 1361 lg 3). Maksuhaldur on selgitanud, et lõpetab täitetoimingud kui X kannab deposiiti 86 467,72 eurot või annab asendustagatise väärtusega 93 823,72 eurot (koos sundtäitmise kuludega) valides tagatise liigi vastavalt MKS § 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleb arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.