Pirita Marina Hotel OÜ (endise nimega BRE Hotels OÜ) kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.06.2020 otsuse nr 13-21/00521-2 ning 27.08.2020 vaideotsuse nr 6-1/4680-2 tühistamisening 31.05.2020 taotluse uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – Pirita Marina Hotel OÜ (endise nimega BRE Hotels OÜ), lepinguline esindaja Indrek Põder; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Diana Talpsepp
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 01.07.2021. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pirita Marina Hotel OÜ (endise nimega BRE Hotels OÜ) esitas 31.05.2020 Maksu- ja Tolliametile taotluse 185 386,42 euro suuruse maksuvõla kustutamiseks.
2.Maksu- ja Tolliamet jättis 29.06.2020 otsusega 13-21/00521-2 Pirita Marina Hotel OÜ (endise nimega BRE Hotels OÜ) taotluse rahuldamata. Pirita Marina Hotel OÜ (endise nimega BRE Hotels OÜ) esitas 29.07.2020 eelnimetatud otsuse peale vaide, mis jäeti 27.08.2020 vaideotsusega nr 61/4680-2 rahuldamata.
3.Pirita Marina Hotel OÜ (endise nimega BRE Hotels OÜ) esitas 28.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Maksu- ja Tolliameti 29.06.2020 otsuse nr 13-21/00521-2 ning Maksu- ja Tolliameti 27.08.2020 vaideotsuse nr 6-1/4680-2 tühistamist, samuti Maksu- ja Tolliametile vastava ettekirjutuse tegemist kohustusega jätkata maksuvõla kustutamise taotluse
läbivaatamisega, kuivõrd selle sissenõudmine on ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevatel asjaoludel ning Pirita Marina Hotel OÜ (endise nimega BRE Hotels OÜ) maksuvõlg on tingitud vääramatust jõust.
4.Tallinna Halduskohtu 08.10.2020 määrusega võeti kaebus menetlusse. Maksu- ja Tolliamet on kaebusele vastanud 05.11.2020.
5.Tallinna Halduskohtu 13.05.2021 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
6.Kaebaja maksuvõlg 29.05.2020 seisuga oli kokku 251 372 eurot, sellest eriolukorra eelseid ajatatud maksed seisuga 08.03.2020 oli kokku 65 985,58 eurot. Kaebaja on seisukohal, et käesoleval juhul on temalt maksuvõla sissenõudmine vähemalt 185 386,42 euro ulatuses ja sellele lisanduvate intresside osas ebaõiglane ning selle tasumine ja sissenõudmine ohustab kaebaja eksistentsi ning on eriolukorrast tingitud asjaoludest ebaõiglane, seades maksumaksjana ta ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste maksumaksjatega, kelle suhtes eriolukorrast tingitult ei kehtestatud piiranguid ning neid ei suletud. Kaebaja mõistab, et COVID-19 leviku tõkestamiseks seatud piirangud olid vajalikud ja sageli tuleb otsuseid teha väga kiiresti. Ettevõtja majandustegevuse vabadust ei saa aga ka eriolukorra ajal piirata meelevaldselt ja selge loogilise põhjenduseta. Majandustegevuse vabadus tuleneb põhiseadusest, eelkõige §-st 19 (õigus vabale eneseteostusele) ning §-dest 29 ja 31 (ettevõtlusvabadus). Vabariigi Valituse korraldustega, mis kehtestati eriolukorraga seonduvalt, on avaldatud ettevõttele laiaulatuslikku majanduslikku kahju. Ettevõte oli sunnitud sulgema eriolukorra juhi korraldusel spordikeskuse koos basseiniga, samuti oli vaja sulgeda seminaridega seotud teenuste pakkumine.
7.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja jõudnud seeläbi ekslikule seisukohale kaebaja maksuvõla kustutamise osas selle sissenõudmise ebaõigluse alusel. Vaidlustatud otsus ja vaideotsus on vastuolus seadusandja poolt MKS § 114 lg 3 sätestatud põhimõtetega.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Vastustaja leiab, et maksuhalduri otsus on piisavalt põhjendatud ning kaebaja olukord ei ole võrreldes teiste sarnaste maksukohustuslastega ebaõiglane (täidetud ei ole üks MKS § 114 lg 3 eeldustest) ning kaebaja esitatud seisukohad ega tõendid ei anna alust otsuse tühistamiseks.
8.1.Vastustaja selgitab, et valdavas osas on kaebaja korranud sõna-sõnalt vaides esile toodut ning kaebaja sellekohased väited on ümber lükatud vaideotsuses. Eelnevat arvesse võttes ei pea vastustaja põhjendatuks vaidega korduvale osale uuesti vastata, paludes selles osas kohtul arvestada vaideotsuses tooduga.
8.2.Täiendavalt rõhutab vastustaja, et ainuüksi makseraskustes olek ei anna alust maksuvõla kustutamiseks selle sissenõudmise ebaõigluse alusel, kuna see oleks ebaõiglane teiste sarnases olukorras olevate isikute suhtes. Makseraskuste korral on maksukohustuslasel võimalik maksuhaldurilt taotleda oma maksuvõla tasumise ajatamist, mis annab võlgnikule võimaluse tasuda maksuvõlga osade kaupa pikema aja vältel. Seda võimalust on kaebaja juba ka kasutanud.
8.3.MKS § 114 lg-s 3 on seadusandja silmas pidanud erandlikke olukordi, kus maksuseaduse kohaselt oleks maksu sissenõudmine küll õigustatud, kuid konkreetses olukorras konkreetselt maksumaksjalt oleks maksuvõla sissenõudmine ebaõiglane. MKS § 114 lg 3 rakendamiseks peab antud olukorras esinema ka ebaõiglus kaebaja suhtes. Käesoleval juhul sellist ebaõiglust aga kaebaja esitatud väidetest ega tõenditest ei nähtu. Maksuhaldur on vaidlustatud otsustes õigesti mõistnud MKS § 114 lg 3 sisu ja eesmärki ning on otsuse tegemisel hinnanud ja arvestanud kõigi kaebaja taotluses toodud asjaolude ning põhjendustega. Kuivõrd kaebajat ei ole seatud ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste sarnaste maksukohustuslastega, siis on sellega täitmata ka üks maksuvõla kustutamise tingimustest ning seega pole maksuhalduril alust kaebaja maksuvõlga kustutada.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 29.06.2020 otsust nr 13-21/00521-2 ja 27.08.2020 vaideotsust nr 6-1/4680-2 ning taotletud nende tühistamist, samuti vastavasisulise 31.05.2020 taotluse uuesti läbivaatamise kohustamist. Maksu- ja Tolliameti 29.06.2020 otsusega nr 13-21/00521-2 jäeti osaühingu 31.05.2020 maksuvõla kustutamise taotlus rahuldamata.
10.Põhivaidlus väljendub antud juhul Maksu- ja Tolliameti 29.06.2020 otsuse nr 13-21/00521-2 õiguspärasuse küsimuses. Vastava taotluse uue läbivaatamise kohustamisele suunatud nõude saab rahuldada üksnes sel juhul kui maksuvõla kustutamise taotluse rahuldamata jätmine peaks osutuma õigusvastaseks ning taolises situatsioonis võib õigusselguse huvides ka vastava vaideotsuse tühistada. 29.06.2020 otsuse õiguspäraseks osutumise korral vastupidisel eeldusel baseeruvat tühistamis- ning kohustamisnõuet rahuldada ei saa.
11.Kaebaja märkis maksuvõla kustutamise taotluses, et seonduvalt eriolukorraga kehtestatud liikumispiirangutega peatus majutustegevus, suleti spordikeskus ja bassein ning katkes mitmete teenuste pakkumine, mistõttu on vastava maksuvõla sissenõudmine maksukohustuslasest mitteolenevatel asjaoludel ebaõiglane. Vastustaja kaebaja seisukohti põhjendatuks ei pidanud. Taotluse rahuldamata jätmise õigusliku alusena on vaidlustatud haldusaktis viidatud maksukorralduse seaduse paragrahvile 12, paragrahvi 114 lõikele 3 ning rahandusministri 02.05.2002 määrusega nr 61 vastu võetud maksuvõla mahakandmise ja kustutamise korra paragrahvile 51.
12.Maksukorralduse seaduse paragrahv 12 võimaldab maksuhalduril oma volituste piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega kaalutlusõigust teostada. Kaebaja vastustaja seisukohtadega küll ei nõustu, kuid seda, et kaalutlusõigust ei oleks teostatud, ei ole väidetud ning selle üle mingisugust sisulist vaidlust ka olla ei saa. MKS § 114 lg 3 kohaselt võib riiklike maksude maksuhaldur maksukohustuslase põhjendatud taotlusel või põhjendatud erandjuhul kustutada maksuvõla kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu. Rahandusministri 02.05.2002 määrusega nr 61 vastu võetud maksuvõla mahakandmise ja kustutamise korra paragrahviga 51 täpsustatakse neid aspekte, mida on vaja esile tuua kui taotletakse maksuvõla kustutamist maksuvõla sissenõudmise ebaõigluse tõttu. Samas baseerub eelnimetatu maksukorralduse seaduse § 114 lõikes 3 sätestatud alustel ning kohus seda siinkohal üle ei korda. Nimetatud määruse paragrahvi 51 teises lõikes esitatud regulatsioon on välja toodud vaidlustatud otsuse nr 13-21/00521-2 neljandal leheküljel.
13.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Vastustaja möönab, et eriolukorra kehtestamist ja sellega seotud
piiranguid võib pidada asjaoludeks, mille tekkimine ei sõltunud BRE Hotels OÜ tahtest ja mis ei olnud välditavad, kuid samas ei olnud eriolukorra kehtivuse ajal ega ka pärast eriolukorra lõppemist nähtud ette üleüldist maksuvabastust ning maksuvõla kustutamise menetluses tuleb hinnata ka küsimust sellest kas vastavad asjaolud viitavad ebavõrdsele olukorrale võrreldes teiste sarnaste maksukohustuslastega. Kohus nõustub vaidlustatud otsuse nr 13-21/00521-2 punktis 3 välja toodud maksuhalduri seisukohaga ning ei pea vajalikuks seda kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 tervikuna välja tuua, sest kaebus jääb rahuldamata. Vastustaja on õigesti märkinud, et kaebajat tuleks võrrelda nende isikutega, kelle põhitegevusalaks on samuti hotellindus ja muu sarnane majutusteenus ja et BRE Hotels OÜ ei ole olnud teiste sarnases situatsioonis olevate isikutega võrreldes ebavõrdselt koheldud. Täiendavalt on vastustaja selgitanud, et eriolukorrast tingitud mõjude leevendamiseks on riik näinud ette mitmeid abimeetmeid ja et kaebaja suhtes on võimaldatud näiteks intressi arvestamise peatamist eriolukorra kehtimise ajaks, maksuvõla tasumise ajatamist kaheks aastaks ning intressimäära vähendamist kuni vastava graafiku kehtivusajani.
14.Lähtuvalt eeltoodust ei olnud vaidlustatud otsuse nr 13-21/00521-2 tühistamiseks alust ning kaebaja sellekohane põhinõue jääb rahuldamata. Arvestades eelnimetatut ei saa rahuldada ka 31.05.2020 taotluse uuele läbivaatamisele suunatud kohustamisnõuet ega vastava vaideotsuse tühistamise nõuet.
15.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.