Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. juuni 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-19-2303 OÜ Estestetica kaebus Terviseameti 8. aprilli 2019. a ettepaneku nr 12.4-2/19/358-1 tühistamiseks, Terviseameti 14. mai 2019. a lõppraporti osaliseks tühistamiseks ning Terviseameti tekitatud kahju 8625 euro hüvitamiseks Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 2020. a otsus
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja OÜ Estestetica, volitatud esindaja Fränk Valdmann Vastustaja Terviseamet, volitatud esindaja Leho Kuusk
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Estestetica apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ Estestetica apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
18.detsembri 2020. a otsus asjas nr 3-19-2303 muutmata. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. juulil 2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Terviseameti (TA) protokolli nr 12.4-2/19/344-1 kohaselt korraldas TA 26. märtsil 2019 OÜ Estestetica salongis ohu ennetuse eesmärgil vaatluse, mille käigus tuvastas, et salongis osutatakse muu hulgas esteetilisi mittekirurgilisi protseduure (ilusüstid, mesoteraapia, mikronõelumine).
2.TA tegi 8. aprilli 2019. a kirjaga nr 12.4-2/19/358-1 OÜ-le Estestetica ettepaneku taotleda esteetiliste meditsiiniliste mittekirurgiliste protseduuride osutamise soovi korral viivitamatult eriarstiabi osutamise tegevusluba vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §dele 40–42. TA lisas, et ilma tegevusloata ja tegevusloa taotlemise ajal ei ole nimetatud protseduuride teostamine lubatud. Seetõttu tuleb meditsiiniliste mittekirurgiliste protseduuride osutamine salongis peatada ning eemaldada salongi koduleheküljelt info esteetiliste meditsiiniliste mittekirurgiliste protseduuride osutamise kohta. Järelevalvemenetluse tulemusena tuvastati, et OÜ Estestetica osutab salongis esteetilisi mittekirurgilisi meditsiinilisi protseduure (ilusüstid, mesoteraapia, mikronõelumine). Tegemist on tervishoiuteenustega, mida võib osutada vastavat tegevusluba omav isik. Sellekohane otsus on avaldatud 14. juuni 2017. a esteetilise mittekirurgilise protseduuri standardis (EVS-EN 16844:2017). Teenust osutav ettevõte peab omama TA väljastatud tegevusluba ambulatoorse eriarstiabi mittekirurgilise esteetilise meditsiiniteenuse osutamiseks ning tervishoiutöötaja peab olema registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris. Õde ei saa taotleda eriarsti tegevusluba. TA-d tuli teavitada kasutusele võetud meetmetest hiljemalt 26. aprilliks 2019.
OÜ Estestetica esitas 13. aprillil 2019 TA 8. aprilli 2019 kirja peale vastuväited.
4.TA saatis OÜ-le Estestetica 14. mai 2019. a seisukoha mittekirurgiliste esteetiliste protseduuride kohta ning teate menetluse lõpetamise kohta. TA märkis kokkuvõtlikult järgmist: 1) mittekirurgilised esteetilised protseduurid liigituvad eriarstiabi valdkonda. Seetõttu on botuliinteraapia ja täitesüstid tervishoiuteenused, mida tohib osutada üksnes juriidiline isik, kellele on TA väljastanud eriarstiabi osutamiseks vajaliku tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa (TTKS § 2 lg 1, § 4, § 40 lg 1 p-d 1–5, § 40 lg 3, tarbijakaitseseaduse (TKS) § 10 lg 1 ja § 61 lg 2 p 1). TA juhindub teenuse ohutuse hindamisel standardist EVSEN16844:2017+A1:2018 „Esteetilise meditsiini teenused. Mittekirurgilised meditsiinilised protseduurid“. Selle standardi p 3.1.5 avab arsti kohustuse viia läbi esteetilise meditsiini protseduure, kuid neid protseduure tohivad arsti otsese järelevalve all läbi viia ka assistendid. Arsti assistentideks on arstid, kes õpivad tunnustatud kraadiõppes või volitatud tervishoiutöötajad; 2) tegevusloata tegevuses on karistusseadustiku § 372 lg 2 p-s 3 ja lg-s 4 sätestatud teo tunnused. Nimetatud tegevusega võidi põhjustada oht inimese tervisele või elule ja see on toime pandud tervishoiuteenusega seotud tegevusalal. Esteetiliste meditsiiniliste protseduuride klassifikatsioon on standardis samuti ära toodud; 3) ilusüste ja tätoveeringute eemaldamist laseritega tohib teha TA-s registreeritud tervishoiutöötajana õde, kes töötab TA-s registreeritud eriarstiabi tegevusluba omava juriidilise isiku juures, juhul kui samal ajal ja kohas on vastav arst; 4) ilutuba, kus toimub esteetilise meditsiini teenuste osutamine ilma tegevusloata, peab koheselt tegevuse peatama. Juhul, kui teenuse osutaja siiski jätkab oma tegevust, esitatakse kuriteoteade prefektuurile;
2(12)
3-19-2303 5) kuna OÜ Estestetica teatas 13. mail 2019, et ta lõpetas mittekirurgiliste esteetiliste meditsiiniteenuste osutamise ja eemaldas kodulehelt www.vilvimassaaz.ee vaidlusalused teenused, tuleb lõpetada OÜ Estestetica suhtes alustatud järelevalvemenetlus.
5.OÜ Estestetica esitas halduskohtule kaebuse TA 8. aprilli 2019. a kirja tühistamiseks, 14. mai 2019. a lõppraporti osaliseks tühistamiseks ning TA tekitatud kahju 8625 euro hüvitamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja osutab klientidele muu hulgas mesoteraapia, mikronõelumise ja hüaluroonhappe täitesüstide/ilusüstide teenuseid. Ilusüste teeb meditsiiniõe haridusega Y, kes on kantud tervishoiutöötajate registrisse (kood nr N13544). Nimetatud protseduuride tegemine ei kuulu ilukirurgia valdkonda ega TTKS kohaldamisalasse ning seega on TA nõuded põhjendamatud. Protseduuri teostamisel ei kasutata ravimeid; 2) kaebaja kasutab peamiselt Restylane hüaluroonhappe täitesüste. Täiteaine väljub kehast 6-12 kuu jooksul. Hüaluroonhape on elusorganismide koostises olev loomulik komponent. Mikronõelumise puhul ei ole tegemist naha mistahes haigusseisundi ravimisega. Tegemist on mittekirurgilise esteetilise protseduuriga, millel puudub igasugune meditsiiniline eesmärk. Mesoteraapia puhul ei ole tegemist naha mistahes haigusseisundi ravimisega, vaid protseduuriga, millel puudub meditsiiniline eesmärk. Tegemist ei ole ilukirurgiaga, vaid üksnes süstimisega ja sellel puudub meditsiiniline eesmärk. Hüaluroonhappe täitesüst ei ole siirdatav meditsiiniseade (sotsiaalministri 28. aprilli 2014. a määrus nr 26 “Meditsiiniseadmete liigitamise reeglid”). Hüaluroonhappe täitesüst tervikuna on küll meditsiiniseade, kuid seda üksnes seetõttu, et hüaluroonhappe täitesüsti turustatakse koos süstlaga. Süstal ainuüksi ei ole siirdatav meditsiiniseade, mistõttu ei saa seda liigitada RHK-10 klassifikatsiooni jaotise Z45 alla. Viimati märgitut kinnitab ka farmaatsiaterminoloogia raamat; 3) kehtiv õigus ei erista, milliseid süste võivad teha arstid ja milliseid õed. Õde on läbinud meditsiiniõe õppekava. Kui mõned preparaadid nõuavad lisateadmisi, saab need omandada täiendõppe kaudu. Kuna õed on haritud selleks, et süste teha, puudub mõistlik põhjendus keelata õdedele ilu- ja täitesüstide tegemine. Ilu- ja täitesüstid ei erine vaktsineerimisest. Eestis ei saa ilu- ja täitesüstimist õppida. Hüaluroonhappe ilusüstimine, mikronõelumine ja mesoteraapia ei nõua arstiteaduslikke teadmisi ja oskusi. TA-le ei esitatud 2018. a esimese 8 kuu jooksul ühtegi avaldust ilu- ja täitesüstide protseduuride teostamise tagajärjel tekkinud tüsistuse või komplikatsiooni kohta; 4) vastustaja ei saa tervishoiuteenuse tegevusloa kohustuse nõudmisel tugineda üksnes standardile ja selles toodud käsitlusele, sest kõnealune standard on soovituslik ega ole õiguslikult siduv. Kui vastustaja soovib keelata ilu- ja täitesüstide tegemise kõikidel teistel isikutel peale plastikakirurgide, tuleks selleks luua vastav regulatsioon; 5) kaebajale tekkis otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kaebaja lõpetas ilusüstide tegemise 2019. a mais. Kaebajal jäi 2019. a suvel tulu teenimata. Kaebaja 2018. a ilusüstide müügitulu oli 8100 eurot, mis ühes kuus on keskmiselt 675 eurot. Kaebaja ei saanud ilusüstide tegemisest tulu 2019. a-l 7 kuu jooksul, s.o juunist kuni detsembrini. Kaebaja jäi 2019. a-l ilma 4725 eurost. 6) kaebaja otsene varaline kahju on 3900 eurot. Kaebaja peab kandma kulutusi turule naasmisega, kodulehe tegemisega, reklaamimisega. Kohaliku ajalehe „Meie Maa“ kuulutuse avaldamine ajalehe sise- ja tagaküljel maksab 170 eurot. Turule naasmiseks on vajalik reklaamkuulutuse avaldamine vähemalt üks kord nädalas kolme kuu jooksul (s.o 13 nädalat), millele kulub 2210 eurot. Art Media Agency OÜ odavaim valmiskujundusega koduleht maksab 800 eurot. Ühel kuul reklaami avaldamine Saaremaa enimkülastatavas internetikeskkonnas (saarlane.ee) maksab 140 eurot. Selleks, et klientuur taastada, tuleb reklaami avaldada vähemalt kolm kuud, s.o 420 eurot. Facebooki reklaam maksab hinnanguliselt 470–500 eurot kuus.
3(12)
3-19-2303
6.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vaidlusalune mittekirurgiline esteetiline meditsiiniline protseduur on tervishoiuteenus. Selleks on vaja tegevusluba (TTKS § 40 lg 1). Teenus on tervishoiuteenus, kui see sisuliselt vastab tervishoiuteenuse mõistele. Haiguse ravi või diagnoosimine on tervishoiuteenus ja sellele laienevad tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevad nõuded üksnes juhul, kui diagnostiline- või ravitegevus toimub majandus- või kutsetegevuse raames. Tervishoiuteenuseks kvalifitseerub selline majandus- või kutsetegevuse raames haiguse ennetamisele, diagnoosimisele või ravimisele suunatud toiming, mille nõuetekohane tegemine eeldab vältimatult arstiteaduslikke teadmisi ja oskusi ning mille võimalik mõju organismile on sedavõrd intensiivne, et selle toimingu ebaõige läbiviimine võib tuua kaasa meditsiinilisi komplikatsioone; 2) kaebaja tegi enda tegevuskohas ka hüaluroonhappega täitesüste Restylane, Radiesse ja Juvedrem. Kaebuse kohaselt tegi kaebaja ka vitamiinisüste. Need protseduurid eeldavad arstiteaduslike üldteadmiste ja -oskuste olemasolu (põhjalikke meditsiinilisi teadmisi naha ehitusest, näo ja kaela anatoomiast ning inimese füsioloogiast). Selle protseduuriga tungitakse inimese kehasse ning nõuetele mittevastavad protseduurid (nt hügieeninõuete eiramine) võivad seada ohtu inimese tervise. Vitamiinisüstide ja hüaluroonhappe süstide tüsistustena võivad tekkida põletikulised reaktsioonid, tursed, verevalumid jne. Hüaluroonhappe süstide riskiaste on väga kõrge ning nende ebapädeval teostamisel võib kliendil esineda ränki tüsistusi. Kui hüaluroonhape satub süstimise käigus veresoonde, võib vastavas naha piirkonnas tekkida naha nekroos, raskematel juhtudel võib klient jääda pimedaks või saada insuldi. Seega peab teenuse osutaja enne protseduuri teostamist koguma patsiendi anamneesi, hindama objektiivselt tema terviseseisundit, tundma protseduuri vastunäidustusi ning olema valmis võimalike komplikatsioonide korral adekvaatselt reageerima. Samuti peab protseduuride teostaja olema teadlik võimalikest kõrvaltoimetest ning tüsistustest. Oluline on silmas pidada, et juhtudel, kui patsiendil tekib protseduuri teostamise käigus tugev allergiline reaktsioon (anafülaksia), tuleb teenuse osutajal manustada patsiendile viivitamatult adrenaliini, mis on retseptiravim ning mis ei ole kättesaadav tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba mitte omavatele ettevõtetele. Ka standardi järgi tohib esteetilistel eesmärkidel teostatavaid meditsiinilisi protseduure, mille puhul tungitakse protseduuri käigus naha sarvkihist sügavamale või millel on või väidetavalt on sarvkihist kaugemale ulatuv bioloogiline mõju (nii vahendeid või seadmeid kasutades kui ka mitte kasutades), teostada ainult tervishoiutöötaja; 3) kaebaja tegevus hüaluroonhappe süstide osas kuulub RHK-10 kvalifikatsiooni kohaselt koodi Z45 alla (implantaatseadme kohanduskäitlus), mikronõelumine ja mesoteraapia L98 (naha ja nahaaluskoe mujal klassifitseerimata muud haigusseisundid) alla (sotsiaalministri 10. jaanuari 2002. a määruse nr 13 „Tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine“ (määrus nr 13) §-d 1 ja 3); 4) sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määrus nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ sisaldab 39 eriarsti eriala, sh plastika- ja rekonstruktiivkirurgiat (§ 3 p 22). Ilusüstide (sh hüaluroonhappe täitesüstid), mikronõelumise (kui nõel tungib sarvkihist sügavamale või 0,2 mm nina ja silmade ümber, 0,5 mm ülejäänud näol ja kaelal ning 1 mm ülejäänud kehal) ja mesoteraapia puhul on tegemist protseduuridega, mis kuuluvad esteetikakirurgia (ilukirurgia) valdkonda. Esteetikakirurgia on üks osa plastika- ja rekonstruktiivkirurgiast. Esteetikakirurgia ehk välimuskirurgia on plastikakirurgia osa, kus tehtavad operatsioonid ja protseduurid ei oma üldjuhul meditsiinilist näidustust. Ilukirurgia valdkonda kuuluvad kõik erinevad meditsiinilised protseduurid, mida teostatakse patsiendi soovil tema välimuse parandamise eesmärgil või naha vananemisilmingute vältimiseks; 5) ainuüksi registreering tervishoiutöötajate riiklikus registris ei anna tervishoiutöötajale õigust osutada patsientidele majandus- või kutsetegevuse raames tervishoiuteenuseid (TTKS § 40 lg 1 ja § 42 lg 2). Meditsiiniõe haridusega Y, kes on kantud tervishoiutöötajate registrisse, saab 4(12)
3-19-2303 osutada patsientidele tervishoiuteenuseid, kui ta asub tööle ettevõttesse, millel on tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba või kui ta taotleb tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa füüsilisest isikust ettevõtjana; 6) kahju ja tegevuse vahel puudub põhjuslik seos. Kahju oleks saabunud ka siis, kui vaidlustatud akte poleks antud. Vastustaja pole süüliselt tegutsenud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 13 lg 2 mõttes. Tõendatud pole see, et kahju on seotud just esteetilise mittekirurgilise protseduuriga. Kaebaja töötaja kinnitas, et vaidlusaluseid protseduure tehakse harva, peamiselt tehakse massaaži. Kaebaja 2018. a puhaskasum oli krediidiraportid.ee portaali andmetel 677 eurot, seega on alusetu nõuda saamata jäänud tulu 4725 eurot. Kodulehte ei pea uuesti tegema, selle saab aktiveerida. Reklaamikulu oleks kaebaja kandnud ka siis, kui ta oleks tegutsenud. Kaebaja kahju saab olla umbes 500 eurot.
7.Tallinna Halduskohus jättis 18. detsembri 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja osutas klientidele majandustegevuse raames mittekirurgilisi meditsiinilisi protseduure nagu ilusüstid, mesoteraapia ja mikronõelumine. Kaebaja lõpetas nende protseduuride osutamise 2019. a mais; 2) eriarstiabi on üks tervishoiuteenuse alaliike ning selle teenuse osutamiseks peab olema tegevusluba (TTKS § 40 lg 1 p 3). Haiglavälist eriarstiabi võib osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või sihtasutus (TTKS § 21 lg 1). Kaebajal tegevusluba eriarstiabi osutamiseks puudub; 3) kaebaja osutatud täitesüstide, mesoteraapia ja mikronõelumise teenuseid saab pidada tervishoiuteenusteks TTKS § 2 lg 1 tähenduses; 4) tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist (TTKS § 2 lg 1). TTKS § 2 lg 2 kohaselt kehtestab tervishoiuteenuste loetelu sotsiaalminister. Määruse nr 13 § 1 sätestab, et tervishoiuteenusena käsitatakse: 1) rahvusvahelises haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (RHK-10) loetletud haiguste diagnoosimise ja ravimisega seotud tervishoiuteenused; 2) Põhjamaade Meditsiinistatistika Komitee kirurgiliste protseduuride klassifikatsioonis loetletud kirurgilised protseduurid; 5) praeguse vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda Riigikohtu 29. juuni 2006. a otsuse nr 3-1-146-06, p-s 12 märgitud seisukohtadest; 6) meditsiinialasest kirjandusest tuleneb, et hüaluroonhappe süstimine, mesoteraapia ja mikronõelumised on meditsiini valdkonnas tuntud meetodid, millega tungitakse minimaalselt inimese kehasse ning need võivad kliendile tekitada kõrvalmõjusid ja komplikatsioone. Need meetodid on kasutatavad terviseseisundi ravimiseks (s.o meditsiinilistel eesmärkidel, nt nahahaiguste ja armide ravimiseks, spordivigastuste tõttu tekkinud valu vaigistamiseks jm). Samas on neid meetodeid aina enam hakatud kasutama kosmeetilistel eesmärkidel, et muuta enda väljanägemist meelepärasemaks (sh kortsude ennetamiseks, silumiseks, vähendamiseks). Selliste meetodite kasutamine kosmeetilistel eesmärkidel aga ei välista võimalikke kõrvalmõjusid või komplikatsioone, mis võivad vajada meditsiinilist sekkumist ehk arstiabi. Seega sõltumata sellest, millisel eesmärgil kõnesolevaid protseduure teostatakse, eeldab selliste ravimeetodite kasutamine arstiteaduslike teadmiste ning –oskuste olemasolu; 7) standard sisaldab vaidlusaluseid protseduure (täitesüstid, mesoteraapia ja mikronõelumine; p 6.6, tabel 1). Selles märgitakse, et nende teostamine peaks olema üksnes arstide pädevuses, kui nad on saanud sellise protseduuri tegemiseks vastava väljaõppe (p 3.1.5). Ükski meditsiiniline protseduur ei ole riskivaba ning protseduuridega kaasneb püsivate armide, püsiva invaliidsuse ja isegi surma risk (p 6.3.5). Täpsemalt on määratletud erinevate esteetiliste protseduuride riskitasemed järgmiselt: A – minimaalne risk (s.o kerged mööduvad nähud/sümptomid); B – kahjustus (s.o mõõdukad mööduvad nähud/sümptomid); C – 5(12)
3-19-2303 invaliidsus (püsiv kahjustus talitluslike piiranguteta); D – puue (püsiv kahjustus talitluslike piirangutega) ja E – surm. Standardi tabeli p-s 6.6, millest on välja jäetud riskitase E (surm), on määratletud täitesüstide riskitasemeks D, mesoteraapia riskitasemeks C ning mikronõelumise riskitasemeks B. Seega on standardi järgi tegemist kõrge riskitasemega meditsiiniliste protseduuridega; 8) internetist kättesaadavad allikad (meditsiinialased artiklid, saated ja ka kaebaja viidatud preparaatide infolehed) kinnitavad vastustaja seisukohta, et kõnesolevate protseduuride tüsistustena võivad tekkida põletikulised ja/või allergilised reaktsioonid, tursed, verevalumid ning kui nt hüaluroonhape satub süstimise käigus suuremas koguses veresoonde, võib tekkida verevarustuse häire vastavas naha piirkonnas ja naha nekroos. Vastustaja on asjakohaselt viidanud olukorrale, kus patsiendil võib protseduuri teostamise käigus tekkida selline meditsiiniline komplikatsioon, millisel juhul peab protseduuri teostaja olema koheselt valmis adekvaatselt reageerima (sh patsiendile manustama näiteks retseptiravimit, millised on aga kättesaadavad üksnes tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba omavatele ettevõtetele); 9) kaebaja viidatud asjaolu, et vastustaja ei esitanud 2018. a esimese 8 kuu jooksul ühtegi avaldust kõnesolevate protseduuride teostamise järel tekkinud tüsistuste või komplikatsioonide kohta, ei tähenda, et kõnesolevate protseduuride teostamisega ei saa võimalikud tüsistused ja komplikatsioonid kaasneda (sh seda, et tegelikkuses ei esinenud mingisuguseid tüsistusi ja/või komplikatsioone ühelgi teenuse saajal); 10) võttes arvesse kõnesolevate protseduuride sisu ja nende tegemisega kaasnevaid riske patsiendi tervisele ja elule, on põhjendatud need protseduurid lugeda tervishoiuteenusteks, mitte üksnes iluteenusteks. Vastupidisele järeldusele ei vii ka kaebaja väide, et protseduuride teostamisel ei kasutata ravimeid. Selleks, et liigitada mingisugune teenus tervishoiuteenuseks, ei ole määrav, kas selle teenuse käigus kasutatakse ravimeid või mitte. Ka näiteks nõelravi tegemisel ei kasutata ravimeid, ent sellise ravimeetodi luges Riigikohus asjas nr 3-1-1-46-06 tervishoiuteenuseks; 11) kaebaja tegevus hüaluroonhappe süstide osas on võimalik liigitada määruses nr 13 viidatud RHK-10 väljaandes loetletud klassifikatsiooni Z45 (implantaatseadme kohanduskäitlus) alla ning mikronõelumise ja mesoteraapia osas klassifikatsiooni L98 (naha ja nahaaluskoe mujal klassifitseerimata muud haigusseisundid) alla. Hüaluroonhappe täitesüstid vastavad meditsiiniseadme seaduse (MSS) § 3 lg-s 1 sätestatud tunnustele ning seega saab täitesüste pidada meditsiiniseadmeks (sh implantaatseadmeks). Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogust nähtub, et ka TA on hüaluroonhappel põhinevaid täitesüste määratlenud meditsiiniseadmena. Meditsiiniseadmena määratlemist toetab ka sotsiaalministri 28. aprilli 2014. a määruse nr 26 „Meditsiiniseadmete liigitamise reeglid“ §-d 4–6. Meditsiiniseadmena tuleb käsitada süstalt (s.o paigaldusseade) koos täiteainega. Hüaluroonhappel põhinev täiteaine on bioimplantaadiks, mis süstlaga sisestatakse läbi naha patsiendi kehasse ja see jääb sinna umbes 6–12 kuuks; 12) TA 23. novembri 2020. a seisukoha järgi kuuluvad kõnesolevad mittekirurgilised meditsiinilised protseduurid plastika- ja rekonstruktiivkirurgia eriala (määruse nr 110 § 3 p 22) valdkonda. Määruses nr 110 on loetletud 39 eriarstiabi eriala, ent milliseid tegevusvaldkondi täpselt iga eriala hõlmab, ei ole õigusaktide tasandil reguleeritud. Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel on kättesaadavad arstlike erialade arengukavad. Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia eriala arengukavast aastani 2020 tuleneb, et plastikakirurgia on kirurgilise meditsiini osa, mis tegeleb inimkeha nähtavate osade deformatsioonide ja vaegmoodustiste morfoloogilise ja funktsionaalse rekonstruktsiooni, reparatsiooni ja korrigeerimisega ning kasutab selleks kudede taastamise, ümberpaigutamise ja siirdamise meetodeid. Arengukavast tuleneb, et plastikakirurgiat mõistetakse rekonstruktiivkirurgiana ja välimuskirurgia ehk ilukirurgiana. Esteetilisel plastikakirurgial enamasti puudub meditsiiniline näidustus. Kuigi eelviidatud arengukavas ei ole täpsemini selgitatud, mida tähendab ilukirurgia ning milliseid kitsamaid valdkondi see endas hõlmab, võib pidada põhjendatuks, et lisaks 6(12)
3-19-2303 kirurgilistele protseduuridele hõlmab see ka mittekirurgilisi (sh esteetilistel põhjustel tehtavaid) meditsiinilisi protseduure. Nähtuvalt plastika- ja rekonstruktiivkirurgia eriala residentuuri programmist, peab selle läbinud arst-resident oskama läbi viia enam levinud esteetilisi protseduure (nt süstitavad bioimplantaadid). Seega saab järeldada, et esteetiliste protseduuride tegemine kuulub plastikakirurgia eriala tegevusvaldkonda; 13) kuna vaidlusaluseid esteetilisi meditsiinilisi protseduure teostatakse eelkõige naha seisundi parandamiseks, võib neid paigutuda ka dermatoveneroloogia eriala alla (määrus nr 110 § 3 p 2). Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel kättesaadavast dermatoveneroloogia eriala arengukavast aastani 2020 tuleneb, et dermatoveneroloogia on meditsiini eriala, mis kätkeb muu hulgas naha ja nahaaluse koe, naha derivaatide ning nahal avalduvate süsteemsete haiguste ja nahahaiguste süsteemsete sümptomite diagnoosimist, ravi (nii medikamentoosset, füsiaatrilist kui kirurgilist), jälgimist ja ennetamist. Dermatoloogia kui dermatoveneroloogia haru hõlmab omakorda kitsamalt esteetilise dermatoloogia valdkonda. Arengukavas ei ole täpsemalt selgitatud, mida tähendab esteetiline dermatoloogia. Samas leiab internetiartiklitest, et esteetiline/kosmeetiline dermatoloogia on spetsialiseerunud just naha parandamisele kosmeetilistel eesmärkidel (nt kortsude ennetamiseks, silumiseks); 14) kuna kaebaja pakkus oma majandustegevuse raames meditsiinilisi protseduure (täitesüstid, mesoteraapia ja mikronõelumine), pidanuks tal TTKS 21 lg 1 ja § 40 p 2 järgi olema tegevusluba. Tähtsust ei oma asjaolu, et kõnesolevate protseduuride vahetuks läbiviijaks oli kaebaja juhatuse liige, kellel on meditsiiniõe haridus ning kes on registreeritud tervishoiutöötajate registris (vt ka Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-46-06 p-d 20–22). Kuna kaebaja osutas oma majandustegevuse raames eriarstiabi ilma TTKS § 40 p-s 2 ette nähtud tegevusloata, on vastustaja kokkuvõttes õiguspäraselt nõudnud kaebajalt kõnesolevate protseduuride teostamise lõpetamist ning salongi koduleheküljelt info eemaldamist esteetiliste meditsiiniliste mittekirurgiliste protseduuride osutamise kohta; 15) vaidlustamisviite puudumine ei ole tühistamisnõude rahuldamise aluseks; 16) kaebaja tegevuse piirang pole ebaproportsionaalne. Vaidlusaluste meditsiiniliste protseduuride liigitamine tervishoiuteenusteks TTKS § 2 lg 1 tähenduses ning kõnesolevate protseduuride teostamise läbiviimise õiguse andmine üksnes tervishoiutöötajatele (TTKS § 3 lg-d 1 ja 2) on teenuse saajate terviseohutuse seisukohalt oluline. Protseduuridega kaasnevad riskid on piisavalt suured ja võivad omada pöördumatuid tagajärgi; 17) kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks puudub alus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist või alternatiivselt kaebuse halduskohtule uueks läbivaatamiseks saatmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) täitesüstide, mesoteraapia ja mikronõelumise teenused ei ole oma olemuselt tervishoiuteenused ega kuulu TTKS-i reguleerimisalasse; 2) kaebaja osutatud teenus ei ole haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamine, diagnoosimine ega ravimine TTKS § 2 lg 1 tähenduses. Vaidlusaluste teenuste tervishoiuteenuseks lugemiseks puudub seaduslik alus. Selleks aluseks ei ole TA ega halduskohtu tõlgendus; 3) kui ringkonnakohus käsitab vaidlusaluseid teenuseid tervishoiuteenustena, ei ole seadus piisavalt täpne, et neid teenuseid käsitada tervishoiuteenustena; 4) seisukoht, et kaebaja tegevus hüaluroonhappe süstide osas on võimalik liigitada määruses nr 13 viidatud RHK-10 klassifikatsiooni Z45 (implantaatseadme kohanduskäitlus) alla ning mikronõelumise ja mesoteraapia osas klassifikatsiooni L98 (naha ja nahaaluskoe mujal klassifitseerimata muud haigusseisundid) alla, ei ole õige. Teenuse osutamisel ei ravi kaebaja haigusseisundeid. Samuti pole ta tegelenud implantaatseadme kohanduskäitlusega; 7(12)
3-19-2303 5) standard on soovituslik ja selle alusel ei saa luua õigust. Standardis kajastatud info on küsitav ja võib olla arstide poolt kallutatud. Tõendatud pole, et vaidlusaluste protseduuridega oleks kaasnenud püsivate armide, invaliidsuse ja surma risk; 6) halduskohus jättis tähelepanuta väite, et arstid ei ole õppinud eraldi ilu- ja täitesüstide tegemist ning Eestis ei ole võimalik seda õppekava alusel õppida. Kaebaja omab pädevat isikut, kes võib olla selles valdkonnas pädevam kui arst; 7) TA-le ei esitatud 2018. a esimese 8 kuu jooksul ühtegi avaldust, et vaidlusalused protseduurid oleks põhjustanud tüsistusi ja komplikatsioone. See kinnitab, et reaalne oht puudub; 8) halduskohus eksis Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-46-06 tõlgendamisel. Täitesüstimise, mesoteraapia ja mikronõelumise eesmärk ei ole ennetada, diagnoosida või ravida mõnd RHK10 klassifikatsioonis loetletud haigust. Vaidlusalused teenused ei ole tervishoiuteenused ning kaebaja ei osuta eriarstiabi.
9.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vaidlusalused teenused on tervishoiuteenused. Õigusaktid ei sätesta tervishoiuteenuste ammendavat loetelu põhjusel, et meditsiinivaldkond areneb ja pidevalt lisandub uudseid ravimeetodeid ning protseduure; 2) Riigikohtu praktika kohaselt on teenus raviteenus, kui see sisuliselt vastab raviteenuse tunnustele. Seejuures peab diagnostiline- või ravitegevus toimuma majandus- või kutsetegevuses. Isikliku teenena osutatav esmaabi pole raviteenus. Samuti peab diagnoosimisele või ravimisele suunatud teenus eeldama arstiteaduslikke teadmisi ja oskusi, kuna tegevuse mõju võib organismile tuua kaasa komplikatsioone. Oluline pole seega üksnes teenuse eesmärk. Tervishoiuteenustena on käsitatavad ka need tegevused, mida ei teostata haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja raviks (nt ilukirurgia, raseduse katkestamine). Määrav on, et nende tegevuste tarvis on vaja omada arstiteaduslikke teadmisi ja oskusi ning selle teenuse ebapädev teostamine võib kaasa tuua meditsiinilisi komplikatsioone; 3) täitesüstid, mesoteraapia ja mikronõelumine on protseduur, mille tegemine eeldab arstiteaduslikke üldteadmisi ja -oskusi, sh näo anatoomia tundmist. Nende protseduuridega kaasneb kehasse tungimine ja reeglite vastane tegevus võib seada inimese tervise ohtu. Täitesüstid on meditsiinilised implantaadid, mis kuuluvad meditsiiniseadmete alla. Hüaluroonhappe süstide ebapädeva ja hügieeninõudeid eirava teostamise tagajärjel võivad tekkida naha värvuse muutumine, põletikulised reaktsioonid, granuloomid, fistulid, paresteesia ja krooniline valu jm tüsistused ning juhtudel, kui hüaluroonhape satub süstimise käigus veresoonde, võib vastavas naha piirkonnas tekkida naha nekroos, raskematel juhtudel võib klient jääda pimedaks või saada insuldi; 4) TA-le kaebuste esitamata jätmine ei tõenda, et vaidlusalused protseduurid ei või kaasa tuua tüsistusi ega komplikatsioone; 5) Standardit ei ole koostanud TA, vaid tegemist on Euroopa standardiga. Standardi käsitlusalasse kuuluvad sellised esteetilised meditsiinilised protseduurid, mis tungivad sarvkihist sügavamale või millel on või väidetavalt on sarvkihist kaugemale ulatuv bioloogiline mõju (nii meditsiiniseadmeid kasutades kui ka mitte kasutades). Seega käsitleb standard nii täitesüstide, mesoteraapia kui ka mikronõelumise teostamist. Tegemist pole õigusaktiga; 6) vaidluse all ei ole kaebajat esindava töötaja pädevus, vaid see, et kaebaja peab omama tegevusluba tervishoiuteenuste osutamiseks. Oskus ilusüste teha ei anna ühelegi arstile ega teisele tervishoiutöötajale õigust osutada patsientidele majandus- või kutsetegevuse raames tervishoiuteenuseid.
8(12)
3-19-2303
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas vaidlusalused protseduurid (s.o ilusüstid, mesoteraapia ja mikronõelumine) on käsitatavad tervishoiuteenusena ja kas need on käsitatavad eriarstiabina, mille osutamiseks on kaebajal vaja tegevusluba. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses esitatud põhjendustega ega korda kõiki põhjendusi üle (HKMS § 201 lg 4).
11.Eriarstiabi osutamiseks peab olema tegevusluba (TTKS § 40 lg 1 p 3). Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad (TTKS § 20 lg 1). Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (TTKS § 20 lg 2). Seega on eriarstiabina käsitamise üheks eelduseks see, et teenus peab olema käsitatav tervishoiuteenusena.
12.TTKS § 2 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuste loetelu on kehtestanud sotsiaalminister määrusega nr 13, mille kohaselt on loetelu aluseks rahvusvahelises haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnes väljaanne (RHK-10) ja Põhjamaade Meditsiinistatistika Komitee kirurgiliste protseduuride klassifikatsioonis loetletud kirurgilised protseduurid (TTKS § 2 lg 1 teine lause).
13.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus vaidlusalused kvalifitseerinud tervishoiuteenusena TTKS § 2 lg 1 mõttes.
protseduurid
õigesti
14.Halduskohus tugines erialasele meditsiinilisele kirjandusele ja leidis, et hüaluroonhappe süstimine, mesoteraapia ja mikronõelumine on meditsiinilise valdkonna meetodid, millega tungitakse minimaalselt inimese kehasse ja nende tegevuste tagajärgedena võivad tekkida kõrvalmõjud ja komplikatsioonid. Komplikatsioonid võivad vajada meditsiinilist sekkumist. Eelnevast järeldas halduskohus, et sellised ravimeetodid eeldavad seega arstiteaduslike teadmiste ja oskuste olemasolu. Ühtlasi tugines halduskohus standardile, mille kohaselt: 1) täitesüstid, mesoteraapia ja mikronõelumine peavad olema väljaõppe saanud arsti pädevuses; 2) protseduuridega võivad kaasneda negatiivsed tagajärjed (täitesüstide riskitase on D - puue (püsiv kahjustus talituslike piirangutega), mesoteraapia risikitase on C - invaliidsus (püsiv kahjustus talituslike piiranguteta) ja mikronõelumise risikitase on B - kahjustus (mõõdukad mööduvad nähud/sümptomid)). Lisaks tugines halduskohus meditsiinilistele artiklitele, saadetele ja preparaatide infolehtedele, mille kohaselt võivad protseduuridega kaasneda põletikulised või allergilised reaktsioonid, tursed, verevalumid, verevarustuse häire ja naha nekroos. Eespool viidatud erialavaldkonna allikatele tuginedes luges halduskohus tulenevalt vaidlusaluste protseduuride sisust ning nendega kaasnevatest riskidest patsiendi elule ja tervisele vaidlusalused teenused tervishoiuteenuseks, kuna nende tegemine eeldab vältimatult arstiteaduslikke teadmisi ning selle võimalik mõju organismile on sedavõrd intensiivne, et võib kaasa tuua meditsiinilisi komplikatsioone (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. juuni 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-46-06, p 12).
15.Arvestades käesoleva otsuse p-s 14 kajastatud meditsiinivaldkonnas avaldatud seisukohti, samuti Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-46-06 p-s 12 võetud seisukohti, pidas halduskohus võimalikuks paigutada hüaluroonhappe süstimise RHK-10 koodi Z45 (implantaatseadme kohanduskäitus) alla ning mesoteraapia ja mikronõelumise koodi L98 (naha ja nahaaluskoe mujal klassifitseerimata muud haigusseisundid) alla. 9(12)
3-19-2303
15.1.RHK-10 klassifikaatori kohaselt paigutatakse koodi Z alla terviseseisundit mõjustavad tegurid ja kontaktid terviseteenistusega. RHK-10 jaotised Z00–Z99 on ette nähtud juhtudeks, kui diagnoosi või probleemina märgitakse muud olukorrad kui jaotistes A00–Y89 klassifitseeritavad haigused, vigastused või välispõhjused ning see võib kõne alla tulla kahel peamisel kaalutlusel: 1) kui isik, kes võib aga ei pruugi olla antud momendil haige, saab terviseteenistusega kokku mingil erieesmärgil, nt saada piiratud abi või teenust mingi vähema tervisehäire korral, olla koe- või elundidoonor, saada profülaktilist vaktsinatsiooni või arutada probleemi, mis iseendast ei ole haigus või vigastus; 2) kui esineb asjaolu või probleem, mis mõjustab isiku terviseseisundit, kuid iseendast ei ole tegelik haigus või vigastus. Selliseid tegureid võib avastada inimeste massilise läbivaatuse käigus, kui isik võib aga ei pruugi olla antud ajal haige, või ära märkida silmaspidamist vääriva tegurina siis, kui isik saab ravi mingi haiguse või vigastuse puhul. Alajaotised Z40–Z54 on ette nähtud hoolduse põhjuse näitamiseks ning neid kasutakse haigete puhul, kes on juba ravitud haiguse või vigastuse pärast, kuid saavad järel-, profülaktilist või tervistushooldust või hooldust ravitulemuste kinnitamiseks ja jääknähtude leevendamiseks ning seisundi võimaliku kordumise selgitamiseks või selle vältimiseks. Alajaotise Z45 alamjaotisteks on: Z45.0 (südamerütmuri kohanduskäitlus), Z45.1 (infusioonipumba kohanduskäitlus), Z45.2 (veresoone suubeseadme kohanduskäitlus), Z45.3 (implanteeritud kuuldeseadme kohanduskäitlus), Z45.8 (muude implanteeritud seadmete kohanduskäitlus ja Z45.9 (täpsustamata implanteeritud seadmete kohanduskäitlus).1 Ringkonnakohus jagab halduskohtu hinnangut, et hüaluroonhappe täitesüste on võimalik käsitada meditsiiniseadmena MSS §-de 3 ja 5 mõttes (kuni 25. maini 2021 kehtinud redaktsioon), sh implantaatseadmena. Viimati märgitut põhjusel, et hüaluroonhappel põhinev täiteaine on (bio)implantaat, mis sisestatakse süstlaga läbi naha patsiendi kehasse ning see jääb sinna umbes 6–12 kuuks.
15.2.Vastustaja 23. novembri 2020. a seisukoha kohaselt tungib mikronõelumise korral nõel sarvkihist sügavamale, nina ja silmade ümber 0,2 mm, ülejäänud näol ja kaelal 0,5 mm ning ülejäänud kehal 1 mm. Mesoteraapia korral süstitakse bioloogiliselt aktiivseid aineid sisaldav preparaat nahaalusesse koesse. Seetõttu on halduskohus õigesti pidanud võimalikuks paigutada selline mittekirurgiline meditsiiniline protseduur RHK-10 koodi L98 alla. Eeskätt saavad kõne alla tulla naha ja nahaaluskoe muud täpsustatud haigusseisundid (L98.8) või naha ja nahaaluskoe täpsustatud haigusseisundid (L98.9). Standardi p 2.1 kohaselt käsitatakse esteetilise meditsiini teenusena teenust, mis on seotud mittekirurgilise meditsiinilise protseduuriga, kus peamine eesmärk on inimese soovil tema välimuse, talitluse ja/või heaolu esteetiline muutus, taastamine või parandamine protseduuride abil, sh esteetiliste probleemide ja vananemisprotsessi ennetamine ja ravi ning tervise edendamine.
16.Halduskohtu hinnangul oli vaidlusaluseid mittekirurgilisi protseduure võimalik käsitada eriarstiabi erialana määruse nr 110 § 3 p 2 ja p 22 mõttes nii plastika- ja rekonstruktiivkirurgiana kui ka dermatoveneroloogiana.
Arvutivõrgus kättesaadav: https://rhk.sm.ee/
10(12)
3-19-2303
16.1.Halduskohus tugines plastika- ja rekonstruktiivkirurgia eriala arengukavale aastani 2020 ja leidis, et plastikakirurgia hõlmab endas ka esteetilise kirurgia, millel enamasti puudub meditsiiniline näidustus. Meetodi eesmärgiks on tegelda inimkeha nähtavate osade deformatsioonide ja vaegmoodustiste morfoloogilise ja funktsionaalse rekonstruktsiooni, reparatsiooni ja siirdamisega, taastades, ümber paigutades või siirdades kudesid. Kuna plastikaja rekonstruktiivkirurgia eriala residentuuri programmi kohaselt peab arst-resident oskama läbi viia enam levinud esteetilisi protseduure (nt süstida bioimplantaate), oli halduskohtu hinnangul põhjendatud hõlmata ka vaidlusalused protseduurid plastika- ja rekonstruktiivkirurgia erialaga. Ringkonnakohus jagab halduskohtu hinnangut. Sellist laadi kirurgia on suunatud kaotatud vormi taastamisele läbi selle, et füüsilise vahendi (s.o süstla) abil tungitakse kudedesse ja viiakse sinna bioimplantaate.
16.2.Halduskohus märkis, et kuna vaidlusaluseid meditsiinilisi protseduure teostatakse naha seisundi, sh vormi parandamiseks ja see protseduur on kvalifitseeritav RHK-10 koodiga L98, on võimalik vaidlusaluseid protseduure käsitada ka dermatoveneroloogia valdkonda kuuluvatena. Halduskohus tugines dermatoveneroloogia eriala arengukavale aastani 2020 ja leidis, et dermatoveneroloogiaga on hõlmatud ka esteetiline dermatoloogia, mis on spetsialiseerunud naha parandamisele kosmeetilistel eesmärkidel. Ringkonnakohus jagab ka seda halduskohtu hinnangut.
17.Kuna kaebaja osutas tervishoiuteenust oma majandustegevuse raames ja selliste protseduuride nõuetekohane tegemine eeldab tulenevalt protseduuride võimalikest intensiivsetest meditsiinilisest komplikatsioonidest arstiteaduslikke teadmisi ja oskusi, peab tal selliste teenuste osutamiseks olema TTKS § 40 p 2 mõttes tegevusluba (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. juuni 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-46-06, p 12). Sellisel juhul ei ole ainuüksi määrav see, kas kasutatakse ka ravimit või mitte ning kas tegemist on olemasoleva patoloogiaga.
18.Kuigi tegevusloa nõue riivab intensiivselt kaebaja ettevõtlusvabadust, sest ilma selleta pole tal õigust vaidlusaluseid teenuseid pakkuda ja selle kaudu tulu teenida, tuleb teiselt poolt arvestada inimeste tervise kaitse vajadusega. Vaidlusaluste protseduuridega võivad kaasneda väga intensiivsed negatiivsed tagajärjed inimeste tervisele (vt käesolve otsus, p 14), mis õigustavad selliste teenuste osutamisele rangemate nõuete kehtestamist. Asjaolu, et protseduure teostas tervishoiutöötaja, ei ole võimalike negatiivsete riskide maandamiseks piisav. Lisaks pädevatele inimestele on sellise teenuse pakkumiseks tarvis ka tehnilist võimekust. Eriarstiabi osutamiseks on vaja lisaks vajalikele töötajatele ka nõuetele vastavaid ruume, sisseseadet ja aparatuuri (vt TTKS § 21 lg 2 ja § 42 p 2; sotsiaalministri 25. jaanuari 2002. a määrus nr 25 „Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“). Seejuures näeb ka standard ette, et raviasutusele, administratiivsele ootealale ning ravi- ja protseduuriruumidele oleks kehtestatud vähemalt standardis kajastatud minimaalsed nõuded (vt lk 16–21). Tegevusloa olemasolu tagab standardis kajastatud minimaalsete nõuete järgimise. Kaebaja viidatud asjaolu, et arstid ei ole eraldi õppinud ilu- ja täitesüstide tegemist ning Eestis ei ole võimalik seda õppekava alusel õppida, ei oma määravat tähendust. Standardi p 3.2.1 kohaselt peab esteetilist meditsiinilist protseduuri läbi viiv arst olema sellise protseduuri tegemiseks saanud väljaõppe ning see väljaõpe peab vastama riikliku pädeva asutuse sätestatud reeglile, mille kohaselt on lühim lubatav asjasse puutuv väljaõpe kolmeaastane. Vajadusel tuleb seega riigil tagada sellise õppevõimaluse olemasolu. Kuigi standard ei ole õiguslikult siduv dokument, on see abiks õigusnormide tõlgendamisel (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 7. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-5-10, p 19). Seejuures pole ringkonnakohtul alust kahelda standardis kajastatud seisukohtade õigsuses. Viidatud Euroopa
11(12)
3-19-2303 standardi kui dokumendi on koostanud tehniline komitee CEN/TC 403 „Aesthetic surgery and aesthetic non-surgical medical services“.
19.Kaebaja seisukoht, et reaalse ohu puudumist kinnitab asjaolu, et TA-le ei esitatud 2018. a esimese 8 kuu jooksul ühtegi komplikatsioonile viitavat avaldust, ei ole piisav teistsuguste järelduse tegemiseks. Esmalt on tegemist lühikese ajavahemikuga. Teiseks on oht kahju saabumise tõenäosus. Asjaolust, et kahju ei ole tänaseks saabunud, ei välista selle tõenäosust. Viimati märgitut on kajastatud standardis, mille usaldusväärsuses pole kohtul põhjust kahelda.
20.Halduskohus on õigesti juhtinud normilooja tähelepanu asjaolule, et selguse huvides ja võimalike vaidluste vältimiseks võib olla tarvis olemasolevaid norme konkretiseerida. Samas ei ole vaidlusalused normid sedavõrd ebaselged, et lugeda need sel põhjusel põhiseadusega vastuolus olevaks.
21.Kuna vastustaja otsus on sisult õiguspärane, ei ole alust nõuda kahju RVastS § 7 lg 1 alusel.
22.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
23.Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ja lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.