Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –X
Asja läbivaatamine
28.06.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.10.2021 (kaasa arvatud).
Asendada avaldatavas kohtumääruses Xi nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.X on xx xx xxxx Eesti Vabariigis sündinud Venemaa Föderatsiooni kodanik, kellel oli alates 07.05.2001 alaline elamisluba Eestis elamiseks, mis seoses välismaalaste seaduse (VMS) muudatusega muutus pikaajalise elaniku elamisloaks.
Harju Maakohus mõistis 20.01.2017 otsusega asjas nr xxxxxx Xi süüdi karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 2 p 1 ja § 141 lg 1 järgi ning mõistis talle lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 aasta vangistust. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19.09.2017 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja mõistis Xi õigeks süüdistuses KarS § 141 lg 1 alusel. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata.
3.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 21.10.2019 otsusega nr 15.3-3.4/742-5 Xi pikaajalise elaniku elamisloa alates 21.10.2019 kehtetuks, tegi talle lahkumisettekirjutuse Eesti lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele isiku vabanemisel kinnipidamisasutusest, ning
3-21-1343
kohaldas isiku suhtes 5-aastast sissesõidukeeldu. PPA jättis 11.11.2019 vaideotsusega Xi vaide otsuse peale rahuldamata. Tartu Halduskohus rahuldas 18.06.2020 otsusega asjas nr 3-19-2161 Xi kaebuse PPA 21.10.2019 otsuse peale sissesõidukeeldu puudutavas osas. Muus osas jäi PPA otsus muutmata. Tartu Ringkonnakohus jättis 22.06.2021 otsusega PPA apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus ei ole veel jõustunud. Asjas ei ole kohaldatud esialgset õiguskaitset PPA otsuse kehtivuse peatamiseks.
X vabanes Tartu Vanglast 21.06.2021.
5.PPA esitas 18.06.2021 Tartu Halduskohtule kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks.
taotluse
Xi
kinnipidamiseks
ja
Tartu Halduskohus rahuldas 21.06.2021 määrusega asjas nr 3-21-1343 PPA taotluse ja andis loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 28.06.2021.
6.PPA esitas 22.06.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra. Põhjendused:
6.1.Xil puudub pärast vanglast vabanemist seaduslik alus Eestis viibimiseks. Tema puhul esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud alus kinnipidamiseks. Xi on karistatud kriminaalkorras 3 korral ja väärteo korras 7 korral. Kriminaalkorras on isik süüdi mõistetud esimese ja teise astme kuritegudes ning nendega on ohustatud avalikku korda. Kahel korral on isikut karistatud reaalse vanglakaristusega. Kolmanda kuriteo pani isik toime katseajal, mis viitab asjaolule, et ta ei teinud vajalikke järeldusi varasemast käitumisest. Isiku poolt korduv raskete kuritegude toimepanek, seda ka katseajal, näitab isiku suhtumist Eesti riigi seadusandlusesse. On alust arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik järelevalvemeetmete kohaldamise korral neid järgida ja võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Seda kahtlust suurendab asjaolu, et Viru Maakohus pikendas 18.12.2015 määrusega asjas nr xxxxxx Xile Viru Maakohtu 15.05.2015 otsusega asjas nr xxxxxx määratud katseaega 4 kuu võrra, sest isik rikkus korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid ega ilmunud ilma mõjuva põhjuseta registreerimisele. Seega esineb isiku suhtes põgenemisoht (VSS § 68 p 4) ja isik võib vabaduses viibides talle pandud kohustustest kõrvale hoiduma hakata, järelikult ei ole tema suhtes võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid.
6.2.Tartu Vangla 10.06.2021 teavitusest nähtub, et isikul puudub kehtiv reisidokument ja ta ei soovi endale Venemaa Föderatsiooni passi ega tagasipöördumistunnistust taotleda. See näitab isiku soovimatust täita talle pandud lahkumiskohustust ja pole alust arvata, et vabaduses viibides võiks isik endale iseseisvalt reisidokumenti hankima hakata (VSS § 68 p 6). Isik ei vaidlustanud Tartu Halduskohtu 18.06.2020 otsust asjas nr 3-19-2161, millega jäeti PPA otsusega koostatud lahkumisettekirjutus kehtima. Seega jääb PPA-le arusaamatuks, miks ei ole isik alustanud endale vajalike dokumentide hankimist, kui ta nõustub lahkumisettekirjutuse ja selle täitmisega pärast vangistusest vabanemist.
6.3.Põgenemisohu puhul on tegemist prognoosotsusega ja see ei hõlma endas ainuüksi võimalust isiku omavoliliseks lahkumiseks Eestist, vaid ka võimalust, et isik võib end siseriiklikult hakata ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata. Kuigi isikul on Eestis ema, isa ja õed, ei vähenda see põgenemisohtu. Perekonna olemasolu ei motiveerinud isikut varasemalt kuritegelikust eluviisist loobuma, seetõttu pole alust arvata, et käesoleval juhul tagaks kindlaks määratud elukohas elamine isiku
2(5)
3-21-1343
kättesaadavuse, kui tema väljasaatmine muutub reaalsemaks. Samuti puudub isikul kehtiv reisidokument, mida hoiule võtta.
6.4.Lisaks esinevad VSS § 15 lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused. Isik ei täida väljasaatmismenetluses kaasaaitamiskohustust dokumentide hankimisel (VSS § 264 lg 1 p 3). Tartu Vangla on PPA-d teavitanud sellest, et isik ei soovi endale ei tagasipöördumise tunnistust, mis väljastatakse saatkonna poolt tunduvalt kiiremini kui pass, ega ka Venemaa Föderatsiooni passi taotleda. Kehtivate reisidokumentide puudumise tõttu ei ole PPA-l võimalik isiku väljasaatmist lõpule viia ja talle vajalike dokumentide hankimine võtab aega. PPA alustab isikule reisidokumendi hankimisega Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Ühenduse vahelise tagasivõtulepingu alusel, mille kohaselt menetletakse tagasivõtutaotlust 25 kalendripäeva. Arvestades PPA senist kogemust, võib isikule Venemaa Föderatsiooni ametivõimudelt dokumendi saamine võtta aega mõnest kuust kuni mõne aastani, seega võib see viibida. Küll aga saab isik ise oma väljasaatmist kiirendada saatkonnalt vajalike dokumentide hankimisega.
6.5.PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamise tähtaja pikendamine vastuolus tema turvalisuse ega tervisekaalutlustega. Isiku kinnipidamine on vajalik väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks.
7.X leidis, et põgenemisoht ei ole põhjendatud. Tal ei olnud võimalik Tartus dokumente taotleda, sest Tartus polnud konsulit. Ta ei ole enda väljasaatmisele vastu, kuid soovib enne seda kinnipidamiskeskuse ametnikega konsulteerida. Samuti tahtis ta ära oodata ringkonnakohtu otsuse. Ei ole veel jõudnud dokumente vormistada, sest on viibinud kinnipidamiskeskuses lühikest aega.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kuna X ei ole Eesti kodanik, on ta välismaalane (VMS § 3). VSS § 2 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Sama sätestab VMS § 43 lg 1. Ka Eestis elaval alalisest elanikust välismaalasel peab olema elamisluba või elamisõigus (VMS § 5). Xil puudub Eestis viibimiseks elamisluba ja elamisõigus. PPA tunnistas 21.10.2019 otsusega tema elamisloa kehtetuks ja tegi talle lahkumisettekirjutuse. Tartu Halduskohus jättis Xi kaebuse selles osas rahuldamata ja isik ei ole halduskohtu otsust vaidlustanud, seega on PPA otsus elamisloa kehtetuks tunnistamise ja lahkumisettekirjutuse osas jõustunud. Samuti puuduvad Xil VMS § 43 lg-s 1 sätestatud muud alused Eestis ajutiseks viibimiseks. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole asjas nr 3-19-2161 esialgset õiguskaitse kohaldatud ega PPA otsuse kehtivust peatatud, seega on otsus täitmiseks kohustuslik. Xil on kohustus Eestist lahkuda olenemata sellest, kas ta seda soovib või mitte.
9.Hetkel ei ole isikut võimalik välja saata, sest tal puudub kehtiv reisidokument ja selle hankimine võtab aega.
10.VSS § 25 lg 1 järgi pikendab halduskohus PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu kaupa, kuid kõige kauem 6 kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted. VSS § 15 lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
3(5)
3-21-1343
VSS § 15 lg 2 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust; 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
11.Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul esinevad VSS § 15 lg-s 2 nimetatud alused ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted, mis annavad VSS § 25 lg 2 järgi aluse pikendada Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega 4 kuu võrra.
12.Kohus nõustub PPA-ga, et Xi suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 15 lg 2 p 1, § 68 p-d 4 ja 6), mistõttu ei ole tema suhtes leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus ega taga tema lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Kohtute infosüsteemi andmetel on Xi karistatud kriminaalkorras 3 korral (asjad nr xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx) ja kõigil kordadel määratud karistuseks vangistus. Seega ei ole ta käitunud õiguskuulekalt ega järginud kehtivaid norme.
13.Kuna põgenemisohu puhul ei saa lähtuda pelgalt kriminaalkaristuse olemasolust, vaid peab hindama isikuga seotud konkreetseid asjaolusid, siis arvestab kohus põgenemisohu ja järelevalvemeetmete kohaldamise tõhususe hindamisel lisaks olemasolevale karistatusele ka alljärgnevate asjaoludega. PPA andmetel on isikut karistatud mitmel korral ka väärteo korras. Viimase kuriteo pani X toime varasema kohtuotsusega määratud katseajal. Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist, et Viru Maakohus pikendas 18.12.2015 määrusega kriminaalasjas nr xxxxxx Xile määratud katseaega 4 kuu võrra, sest isik rikkus korduvalt kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. Tartu Maakohus jättis kriminaalasjas nr xxxxxx korduvalt Xi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata, sest ei olnud veendunud isiku õiguskuulekas käitumises (Tartu Maakohtu 16.12.2019 ja 12.03.2021 määrused). Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei tunne isik vastutust enda tegude eest ja eitab oma süüd; ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid järgib valikuliselt, endale vajalikus ulatuses; enese heaolu seab kõige olulisemaks ning selle saavutamiseks on valmis piirama teiste heaolu (Tartu Maakohtu 12.03.2021 määrus). Isik ei ole aru saanud toime pandud kuritegudest ega teinud nendest vajalikke järeldusi (Tartu Maakohtu 26.03.2019 määrus). Isikus on juurdunud kuritegelikud mõtteviisid ja käitumismallid (Tartu Maakohtu 12.03.2021 määrus). Kohtu hinnangul võimaldavad kõik need asjaolud teha põhjendatud järelduse, et Xi puhul ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus. Isik ei ole oma varasema käitumisega näidanud, et ta järgib õigusnorme ja talle seatud kohustusi. Sel põhjusel puudub alus arvata, et ta võiks järgida talle seatavaid järelevalvemeetmeid. Xil ei ole ka kehtivat dokumenti, mida PPA saaks VSS § 10 lg 2 p 6 alusel järelevalvemeetmena hoiule võtta. Arvestades isiku varasemat normivastast käitumist, võib ta vabaduses viibides lahkumiskohustuse täitmist takistama ja end varjama hakata. Isikul puuduks vabaduses viibides motivatsioon lahkumiskohustuse täitmisele kaasa aidata.
14.Tartu Vangla 10.06.2021 kirjast PPA-le nähtub, et X ei soovi Venemaa Föderatsiooni passi või tagasipöördumistunnistust taotleda. Sellest järeldub, et isik ei soovi vabatahtlikult lahkumiskohustust täita. Isiku põhjendus, et Tartus ei ole konsulit, on otsitud. Saatkonnaga saab suhelda ka kirja ja telefoni teel. Vajadusel oleks saadetud saatkonnast ametnik isiku juurde või vangla oleks toimetanud isiku saatkonda vastuvõtule.
15.Isiku põhjendus, et ta soovis enne dokumentide vormistamist oodata ära ringkonnakohtu otsuse, on samuti asjakohatu põhjendus. Apellatsioonimenetluses oli vaidluse all vaid sissesõidukeeld. Elamisloa kehtetuks tunnistamise ja lahkumisettekirjutuse osas oli halduskohtu otsus jõustunud, sest isik ei vaidlustanud halduskohtu otsust. Seega on lahkumisettekirjutus täitmiseks kohustuslik ja isikul on kaasaaitamiskohustus, mh kohustus
4(5)
3-21-1343
aidata kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide vormistamisele (VSS § 264 lg 1 p 3). Kaasaaitamiskohustuse rikkumine võimaldab järeldada soovimatust riigist lahkuda, samuti võimalikku põgenemisohtu (VSS § 15 lg 2 p 2).
16.Kohtul puudub põhjus arvata, et Venemaa Föderatsioon keelduks oma kodanikku tagasi võtmast ja talle dokumente väljastamast. Seega pole põhjust arvata, et isiku väljasaatmine oleks perspektiivitu ja esineks alus tema vabastamiseks kinnipidamiskeskusest. Ainuüksi isiku soov jääda Eestisse elama ei anna alust jätta teda riigist välja saatmata.
17.Eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine ebaproportsionaalne. Isik on viibinud kinnipidamiskeskuses ühe nädala, seega ei ole tema kinnipidamine kestnud kaua. Isiku enda taotluse korral oleks vajalikud dokumendid võimalik kiiremini kätte saada ja ta varem välja saata.
18.Kohtule ei ole teada ka muid asjaolusid, mis võiks muuta isiku kinnipidamise tähtaja pikendamise tema jaoks ülemäära koormavaks. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4).
19.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning pikendada Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.10.2021 (kaasa arvatud). Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.