Määruse tegemise aeg ja koht 19.11.2022, Tallinn Haldusasja number
3-22-231
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Agata Tarraste Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja Aleksei Ratnikov
Asja läbivaatamine
18.11.2022
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveameti 18.07.2022 esitatud taotlus haldusasjas nr 3-22-231.
2.Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18.03.2023 (kaasa arvatud).
3.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 14.11.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 25 lg 2 alusel, kuna isiku suhtes esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1-3 sätestatud alused. 1) PPA pidas Venemaa Föderatsiooni (VF) kodaniku Xi 27.01.2022 VSS-i alusel 48 tunniks kinni ja toimetas isiku PPA kinnipidamiskeskusesse. Isikul puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis (EV) viibimiseks. Isikule 23.03.2019 tehtud ettekirjutus nr 1046645446 Eestist
3-22-231 lahkumiseks on täitmata ning see on sundtäidetav alates 13.11.2020. Alates 04.11.2015 viibib isik ilma seadusliku aluseta Eestis ning pole Eestist lahkunud. 2) PPA esitas 27.01.2022 halduskohtule taotluse saada luba Xi kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. Tallinna Halduskohus andis 28.01.2022 määrusega nr 3-22-231 loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.03.2022. Halduskohus pikendas kinnipidamist 24.03.2022 määrusega kuni 24.07.2022 ning 21.07.2022 määrusega kuni 20.11.2022. Seega on X kinnipidamiskeskuses viibinud 10 kuud. PPA palub kohtul võtta asja materjalide juurde 21.07.2022 tehtud kohtumäärus haldusasjas nr 3-22-231 ja PPA 18.07.2022 esitatud taotlus, kus on toodud isikuga seotud asjaolud, mis ei ole muutunud. 3) Xi osas esineb endiselt põgenemisoht (VSS § 68 p-d 1 ja 5). Vaidlus puudub, et isikule koostati ettekirjutus EV-st lahkumiseks ning tema suhtes kehtestati järelevalvemeetmed. Isik aga ei lahkunud EV-st ega täitnud järelevalvemeetmeid. Alates 14.10.2020 asus isik ennast vabaduses varjama, millega takistas enda väljasaatmist. Isik ei ole kinnipidamiskeskuses hakanud tegelema enda dokumenteerimisega ning keeldub koostööst PPA-ga. Isik on väitnud, et ei soovi lahkuda EV-st ning soovib endale siin elamisluba saada. PPA-s registreeriti 15.08.2022 isiku tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus välislepingu alusel. Seejärel 26.09.2022 esitas isik PPA-le uue tähtajalise elamisloa taotluse elama asumiseks vanema juurde. PPA teavitas 01.11.2022 isikut, et keeldub tähtajalise elamisloa andmisest täisealise lapse elama asumiseks Eestis elava vanema juurde ning pikendas taotluse menetluse tähtaega kuni 09.01.2023. PPA suhtles isikuga 14.11.2022 seoses tema elamisloa taotluse keeldumise algatamisega ning isikule pakuti võimalust taotleda endale tagasipöördumistunnistus Venemaa Saatkonnas. Sellega ei olnud isik nõus. Lähtudes isiku käitumisest ja ütlusest on PPA arvamusel, et isik ei soovi endiselt EV-st lahkuda ega taotleda endale tagasipöördumistunnistust. Sellega ei täida isik kaasaaitamiskohustust ja takistab oluliselt enda väljasaatmist. PPA varasemas praktikas seoses VF-i kodanikele dokumentide hankimisega nähtub, et isiku dokumenteerimine võtab isiku koostööga (telefonikõned ja kokkusaamised saatkonna ametnikuga, dokumendi taotluse ankeedi täitmine ja edastamine saatkonnale) aega umbes pool aastat (nt haldusasjad 3-19-2410, 3-19-1817, 3-21-1343, 3-22-1691). VF-ile isiku tagasivõtmiseks esitatud taotluse lahendamine on aga aeganõudvam ja võib võtta aega üle pooleteise aasta tulenevalt Venemaa ametivõimude tegevusest (nt haldusasjad 3-18-629, 3-19-1690, 3-19-334, 3-20-735, 3-20-18, 3-19-2284). Praegusel juhul on PPA korduvalt esitanud VF-ile taotlusi isiku dokumenteerimise osas (viimane taotlus saadeti 18.08.2022). PPA sai 14.09.2022 VF-i Siseministeeriumilt vastuse (koostatud 25.08.2022), milles paluti Xi Venemaa kodakondsuse tuvastamise eesmärgil pöörduda Venemaa Suursaatkonna konsulaarosakonna poole ning korraldada nimetatud isikuga vestlus. Samal päeval (14.09.2022) pöördus PPA Venemaa Suursaatkonna poole vestluse läbiviimise osas ning vestlus viidi läbi 19.09.2022. PPA teavitas 23.09.2022 Venemaa Siseministeeriumi toimunud vestlusest ning palus edastada vastus isiku dokumenteerimise ja tagasivõtmise osas. Praeguse hetke seisuga on isiku dokumenteerimine pooleli. PPA ootab Venemaa vastust isiku tagasivõtmise osas. 4) Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel. X ei ole oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist (VSS § 10). Isiku varasem käitumine on näidanud, et ta ei austa ega järgi EV seadusi. Kuna isik ei ole nõus lahkuma Eestist ja tema soov vältida väljasaatmist on nii suur, siis on PPA arvamusel, et vabaduses viibides hakkab isik uuesti ennast 2(5)
3-22-231 varjama PPA eest ning ei täida järelevalvemeetmeid. Eeltoodud tõttu võib ta jääda Eestis olles PPA-le kättesaamatuks. Samuti puudub isikul reisidokument. Kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne.
2.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA selgitas täiendavalt, et isikul oli ja on siiani iseseisvalt võimalus taotleda reisidokumenti, aga isik keeldub sellest. Kuna isik ei täida kaasaaitamiskohustust, siis tuleb PPA-l suhelda Venemaa Siseministeeriumiga ning see võtab rohkem aega. Seega isiku enda käitumine takistab oluliselt tema väljasaatmist. Arvestades, et isik ei ole varasemalt täitnud ka PPA kehtestatutud järelevalvemeetmeid, siis võib isik vabaduses olles veelgi rohkem takistada enda väljasaatmist. Praegune kohtuasi ei puuduta isiku elamisloa taotlemise menetlust, ent PPA peab vajalikuks tähelepanu juhtida, et elamisloa saamiseks peaks isikul muu hulgas olema ka dokument (isik seda praegu aga ei soovi saada). Sealjuures kinnipidamiskeskuses viibimine ei takista kuidagi isiku õiguste kaitset elamisloa taotluse menetluses. Lisaks on kinnipidamiskeskuses olemas õigusnõustajad, kes vajadusel teda õigusküsimustes aidata saavad. Väljasaatmine ei ole perspektiivitu, kuna Venemaa ametiasutused ei ole väitnud, et isiku puhul ei ole tegemist VF kodanikuga ning teda tagasi ei võeta.
3.Xi selgitas kohtuistungil, et ta ei ole nõus Venemaale minema. Isiku väitel on ta VF kodanik, ent muud sidemed tal Venemaaga puuduvad. Xi volitatud esindaja märkis täiendavalt, et isiku puhul ei esine põgenemisohtu. Lahkumiskohustuse täitmata jätmist ei saa samastada põgenemisohuga. Isik ei ole lahkumiskohustust täitnud peamiselt põhjusel, et ta soovib Eestis olla ning on korduvalt taotlenud PPA-lt elamisluba Eestisse jäämiseks. Sealjuures PPA justkui karistab isikut kinnipidamiskeskuses viibimisega selle tõttu, et kahe riigi vahel toimub juba pikemat aega bürokraatlik kirjavahetus, mis ei ole viinud tulemuseni. Seega võib järeldada, et VF ei ole huvitatud, et isik suunduks elama Venemaale. Samuti ei ole PPA arvestanud asjaoluga, et isik ei ole kuidagi seotud VF-iga ning kõik isiku sidemed on seotud Eestiga. Mis puudutab järelevalvemeetmetest kinnipidamist, siis isik ei pruukinud varasemalt järelevalvemeetmeid piisavalt hästi mõista, et neid kohaselt täita. Samuti on kinnipidamiskeskuses isiku võimalused elamisloa vaidlustamiseks piiratumad kui vabaduses olles.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.PPA on taotlenud võtta asja materjalide juurde 21.07.2022 kohtumäärus haldusasjas nr 3-22-231 ja PPA 18.07.2022 esitatud taotlus. PPA on põhjendanud, et PPA 18.07.2022 taotluses on kirjeldatud isikuga seotud asjaolusid, mis ei ole muutunud. Seda, miks on Tallinna Halduskohtu 21.07.2022 määrus vajalik võtta käesoleva asja juurde, ei ole PPA põhjendanud. Kohus peab seega praegusel juhul põhjendatuks võtta asja materjalide juurde üksnes PPA 18.07.2022 esitatud taotlus, kuivõrd selles taotluses on kirjeldatud isikuga seotud asjaolusid mõnevõrra üksikasjalikumalt võrreldes PPA 14.11.2022 taotlusega ning seega omab see asja lahendamisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2).
5.VSS § 25 lg 1 sätestab, et välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks halduskohus pikendab PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alus ja sama paragrahvi lg-s 11 nimetatud põhimõtted. VSS § 25 lg 2 sätestab, et kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab halduskohus pärast VSS § 25 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem 18 kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise päevast arvates. 3(5)
3-22-231 VSS § 23 lg 1 alusel saab halduskohus anda loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. VSS § 23 lg 11 kohaselt peab kinnipidamine olema ka kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
6.Kohtu hinnangul on PPA piisavalt põhjendanud isiku osas esinevat põgenemisohtu (VSS § 23 lg 1 p 1). Praegusel juhul osutavad puudutatud isiku põgenemise ohule nii VSS § 68 p-des 1, 5 ja 6 nimetatud asjaolud kui ka isikuga seotud asjaolud kogumis. PPA tegi isikule 23.03.2019 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, mille täitmise tähtaega pikendati korduvalt, viimati kuni 12.11.2020. Isik aga ei lahkunud Eestist. Samuti kohaldas PPA isiku suhtes 09.04.2019 otsusega järelevalvemeetmeid, mille isik jättis ajavahemikul 13.08.2019– 07.10.2019 järgimata. Isik vahetas PPA-d teavitamata elukohta ja telefoninumbrit. Samuti ei olnud ta PPA-le pikkade ajavahemike jooksul kättesaadav (nt 13.08.2019–07.10.2019, pärast vanglast vabanemist kuni kinnipidamiseni 27.01.2022). Isik on selgelt väitnud, et ta ei soovi Venemaale minna. Seda kinnitas ta ka 18.11.2022 toimunud kohtuistungil. Eeltoodud asjaolud viitavad sellele, et isiku osas esineb põgenemisoht, st ta võib kinnipidamiskeskusest vabastamise korral Eestist omal käel lahkuda või hakata siseriiklikult kõrvale hoiduma väljasaatmismenetlusest. Sealjuures põgenemisohtu suurendab kohtu hinnangul ka see, et PPA teatel on PPA 01.11.2022 teavitanud isikut sellest, et tema tähtajalise elamisloa andmisest tuleb keelduda. Kohtu hinnangul ei ole isiku jätkuva põgenemisohu tõttu põhjendatud kohaldada ka VSS §-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Isiku üldsõnaline väide Eestis olevate sidemete kohta ei vähenda põgenemiskohta ning seda eriti olukorras, kus varasemalt isik ei järginud tema suhtes kohaldatud järelevalvemeetmeid. Seega esineb VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud alus isiku kinnipidamise pikendamiseks.
7.VSS § 25 lg 2 näeb samas ette, et enam kui kuueks kuuks pikendab halduskohus väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega juhul, kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Xil on käimasolevas väljasaatmismenetluses kohustus aidata kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele. PPA on kohtule esitatud taotluses ja ka 18.11.2022 kohtuistungil selgitanud, et isikule on korduvalt selgitatud võimalust enda dokumenteerimiseks, ent isik on keeldunud vastavate toimingute tegemisest. Seetõttu tuleb PPA-l Venemaa Siseministeeriumi kaudu taotleda isikule tagasipöördumistunnistus, kuid selliselt dokumendi saamine / hankimine võtab PPA praktika järgi tunduvalt rohkem aega võrreldes olukorraga, kui isikud ise endale reisidokumente taotlevad. Isik on jätkuvalt seisukohal, et ta ei soovi Venemaale minna ning ei aita kogutud info kohaselt kaasa endale VF-i kodaniku dokumentide hankimisele. Seega isiku väljasaatmine kestab kauem eeskätt tema enda käitumise tõttu. Sellises olukorras ei ole Xi poolt põhjendatud tugineda riikidevahelise suhtluse aeganõudvusele, mis tingib tema kinnipidamise venimise. Samuti ei ole kohtule usutav, et isik vabaduses olles endale dokumente hakkaks taotlema ja vabatahtlikult lahkumiskohustuse täidaks. Seega esineb VSS § 23 lg 1 p-s 3 nimetatud alus isiku kinnipidamise pikendamiseks (kohtupraktika järgi tuleb dokumentide hankimisega seonduva kaasaaitamiskohustuse rikkumist sisustada VSS § 23 lg 1 p 3, mitte p 2 olukorrana – vt nt Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 11). 4(5)
3-22-231 Tallinna Ringkonnakohus on 18.11.2022 määruses selgitanud, et VSS § 23 lg 1 p 2 kohaldamine nõuab kaasaaitamiskohustuse muul viisil täitmata jätmist kui dokumentide hankimisega seonduvalt, st see peaks seonduma eelkõige VSS § 264 lg 1 p-s 1 (väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suuliste ja kirjalike andmete ja seletuste esitamine), p-s 2 (isiku valduses ja väljasaatmismenetluses tähtsust omavate andmete, dokumentide ja tõendite esitamine) või p-s 4 (isiku tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumine) sätestatud kohustuse täitmata jätmisega. PPA ei ole välja toonud, missugust muud VSS § 264 lg-s 1 sätestatud kohustust isik rikkus. Seega ei ole VSS § 23 lg 1 p-le 2 tuginemiseks kaasaaitamiskohustus piisavalt konkretiseeritud.
8.Praegusel hetkel ei ole isiku väljasaatmine muutunud perspektiivituks. Isik on VF kodanik ja VF-st dokumentide taotlemine ei ole lõppenud ega muutunud võimatuks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 02.07.2020 määrus nr 3-19-334, p 18). PPA on selgitanud, et PPA-sse saabus 14.09.2022 VF-i Siseministeeriumi vastus, milles paluti esmalt pöörduda Venemaa Suursaatkonna poole selleks, et viia isikuga läbi vestlus. Seejärel on PPA teavitanud vestluse läbiviimisest Venemaa Siseministeeriumi ning palunud edastada vastus isiku dokumenteerimise ja tagasivõtmise osas, ent sellele kirjale ei ole veel vastust tulnud. Seega tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine viibib, ent ei ole teavet, et VF keelduks dokumentide väljastamisest ja isiku tagasivõtmisest.
9.Kohtu hinnangul ei ole kinnipidamine muutunud ka ajaliselt ebaproportsionaalseks. Isiku kinnipidamise tähtaja pikendamine nelja kuu võrra ei ületa 18 kuud, mis tähendab, et see on kooskõlas VSS § 25 lg-s 2 sätestatud tähtajaga. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et isiku kinnipidamine võiks olla ebaproportsionaalne tervise või turvalisuse kaalutlustel (VSS § 23 lg 4).
10.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA taotlus on põhjendatud (VSS § 25 lg 2 eeldused on täidetud) ja tuleb rahuldada ning pikendada Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18.03.2023 (kaasa arvatud). PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3).
11.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.