Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Urve Sepp Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – Tarvaprojekt Osaühing (registrikood 11291236) Lihtmenetlus
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde äriregistri väljavõtted Tarvaprojekt Osaühingu, Selatan Tarakanita OÜ, Margat Konsultatsioonid OÜ ja Kinnisvarahunt OÜ kohta.
2.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.
3.Anda Maksu- ja Tolliametile luba arestida Eesti Vabariigi kasuks Tarvaprojekt Osaühingu (registrikood 11291236) ettemaksukonto (viitenumber 15407300) 11 060 (üksteist tuhat kuuskümmend) euro ja 63 sendi ulatuses.
4.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva määrusega antud loa alusel täitetoimingu sooritamisest. Seejärel toimetada määrus koos taotlusega kätte Tarvaprojekt Osaühingule.
Kohtulahendi avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi ka MTA või maksuhaldur) esitas Tartu Halduskohtule 21. juunil 2021 taotluse (dtl 3-9), anda luba maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks sissenõude pööramise teel rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele, valides meetmena aresti seadmise Tarvaprojekt Osaühingu MTA ettemaksukontole (viitenumber 15407300) Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu). Luba sooviti ettemaksukonto arestimiseks äriühingu poolt deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruse summa 11 060,63 eurot ulatuses.
2.Maksuhaldur esitas taotluses järgmised põhjendused ja selgitused.
2.1.Maksuhaldur kontrollib 29. märtsi 2021. a korralduse nr 12.2-3/055332-1 (dtl 10-12) alusel Tarvaprojekt Osaühingu perioodi september 2020 – jaanuar 2021 käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsust, sh Tarvaprojekt Osaühingu 2021. a jaanuari käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude (11 060,63 eurot) õigsust.
2.2.Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine. Tarvaprojekt Osaühingu kontrollimenetluse käigus on selgunud asjaolud, mis annavad maksuhaldurile alust arvata, et äriühing on kontrollitaval perioodil kajastanud raamatupidamises reaalselt mittetoimunud tehinguid KV Hoolduse OÜ-ga (hetkel kehtiv ärinimi Selatan Tarakanita OÜ), Margat Konsultatsioonid OÜ-ga ja Kinnisvarahunt OÜ-ga. Tarvaprojekt Osaühing deklareeris KV Hoolduse OÜ rekvisiitidega vormistatud arvete (dtl 13-15) alusel 2020. aasta septembri käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu kokku summas 5131,20 eurot, Margat Konsultatsioonid OÜ rekvisiitidega vormistatud arvete (dtl 1626) alusel 2020. aasta oktoobri, novembri ja detsembri ning 2021. aasta jaanuari käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu kokku summas 3537,54 eurot ja Kinnisvarahunt OÜ rekvisiitidega vormistatud arvete (dtl 27-38) alusel 2020. aasta septembri, oktoobri, novembri ja detsembri ning 2021. a jaanuari käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu kokku summas 33719,98 eurot. Tarvaprojekt Osaühing on deklareerinud kontrollitaval perioodil eelpool nimetatud äriühingute rekvisiitidega arvete alusel sisendkäibemaksu kokku 42388,72 eurot eesmärgiga suurendada sisendkäibemaksu kaudu tagastamisele kuuluvat käibemaksu.
2.3.Maksuhalduri seisukoht tugineb järgneval.
2.3.1.Tarvaprojekt OÜ võõrandati koheselt peale kontrollimenetluse alustamist. Töötajate töölepingud töötamise registris lõpetati 30. märtsil 2021 ning samal päeva vahetus äriühingu osanik. Kuni
30.märtsini 2021 oli osanik X, alates 30. märtsist 2021 on osanik Merivälja Ehitus OÜ. 7. aprillil 2021 vahetus äriühingu juhatuse liige. Kuni 7. aprillini 2021 oli juhatuse liige X, alates 7. aprillist 2021 Y. Tarvaprojekt Osaühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 26. aprillil 2021 põhjusel, et äriühing (uus juhatuse liige) ei tõendanud maksuhaldurile ettevõtlusega tegelemist. Pikka aega tegutsenud äriühingu (alates aastast 2006) võõrandamine koheselt pärast kontrollimenetluse alustamist viitab tavapäraselt probleemidele maksuarvestuse õigsuses.
2.3.2.Tarvaprojekt Osaühingu poolt esitatud dokumendid ja antud selgitused tehingute kohta kolme eelviidatud äriühinguga ei ole usaldusväärsed. Menetluse käigus on võetud selgitused väidetavate tehingupartnerite esindajatelt, mis kinnitavad samuti, et tegemist ei ole reaalselt toimunud tehingutega. KV Hoolduse OÜ, Margat Konsultatsioonid OÜ ja Kinnisvarahunt OÜ olid Tarvaprojekt Osaühingu väidetavad tehingupartnerid riigihanke objektidel (Konguta kooli ja lasteaia ruumide laiendus ja rekonstrueerimistööd ning Valga sidemaja olmeruumide ja ETS-posti trepikoja remonttööd). Maksuhaldur on tuvastanud, et eelpool nimetatud ettevõtted ei olnud reaalselt tegutsevad. Tarvaprojekt Osaühing on esitanud tehingute tõendusena arved, mis on üldsõnalised ning millelt ei selgu tehingute üksikasjad, tehtud tööde maht ega müüdud kaupade kogus ja väärtus. Esitatud arved ei võimalda tuvastada tehingute sisu ega taga tehingute kontrollitavust. Tarvaprojekt Osaühing ei ole väidetavate alltöövõtjatega sõlminud alltöövõtulepinguid, samuti puuduvad igasugused arvete alusdokumendid (hinnapakkumised, aktid, kokkulepped jms), mis tõendaks tehingute tegelikku toimumist. Menetluse käigus on selgunud, et kõigi kolme Tarvaprojekt Osaühingu tehingupartneriga on seotud Z, kes on endine Tarvaprojekt Osaühingu töötaja ja kontrollitava perioodi juhatuse liikme X ammune tuttav. Isikud on omavahel seotud, mis võimaldab neil vastavalt vajadusele omavahel kokku leppida.
2.3.4.Tehinguid KV Hoolduse OÜ-ga ja Margat Konsultatsioonid OÜ-ga ei ole tegelikkuses toimunud. KV Hoolduse OÜ endine juhatuse liige ja osanik kuni 13. oktoobrini 2020 oli X (Tarvaprojekt OÜ juhatuse liige kuni 7. aprillini 2021). KV Hoolduse OÜ juhatuse liige tehingute toimumise ajal oli Q. Margat Konsultatsioonid OÜ juhatuse liige on samuti Q, kes on kinnitanud, et tema on variisik. Teda sundis KV Hoolduse OÜ ja Margat Konsultatsioonid OÜ juhatuse liikmeks hakkama tema endine elukaaslane Z. Ta ei ole andnud Zile volitust tehingute tegemiseks, ei tea midagi äriühingute majandustegevusest ning ei ole koostanud arveid ega korraldanud raamatupidamist. X sõnul oli Z KV Hoolduse OÜ ja hiljem Margat Konsultatsioonid OÜ esindaja ning esitas nende ettevõtete alt peamiselt projektijuhtimise arveid Tarvaprojekt Osaühingule. KV Hoolduse OÜ alt esitati arveid üksnes septembris 2020. Oktoobris 2020 sattus äriühing maksuhalduri huviorbiiti seoses käibemaksu enammaksega, misjärel äriühing võõrandati 14. oktoobril 2020 Limitinvest OÜ-le ning uueks juhatuse liikmeks sai C. Ettevõte kustutati 29. oktoobril 2020 käibemaksukohustuslaste registrist, sest uus juhatuse liige ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist. Pärast KV Hoolduse OÜ võõrandamist osutas Z 2(6)
Tarvaprojekt Osaühingule projektijuhtimise teenust Margat Konsultatsioonid OÜ nimel. Z on oma seletuses öelnud, et tegi sama tööd, mida varasemalt Tarvaprojekt Osaühingus töötades - koostas hinnapakkumisi riigihangetele Tarvaprojekt Osaühingu nimel ning kasutas Tarvaprojekt Osaühingu telefoni ja e-posti aadressi, kuid arved teenuse eest esitati alguses KV Hoolduse OÜ nimel ja hiljem Margat Konsultatsioonid OÜ nimel. Sisuliselt kinnitab eeltoodu, et KV Hoolduse OÜ ja Margat Konsultatsioonid OÜ nimel esitati üksnes arveid ning nende osalemine oli vajalik üksnes Tarvaprojekt Osaühingu poolt maksueelise, s.o sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamiseks.
2.3.5.Tehinguid Kinnisvarahunt OÜ-ga ei ole tegelikkuses toimunud. X sõnul leidis Kinnisvarahunt OÜ ehitustööde teostajaks objektidel Tarvaprojekt Osaühingu endine töötaja Z. Kinnisvarahunt OÜ ei ole esitanud kontrollitaval perioodil käibedeklaratsioone, seega ei ole ta kinnitanud tehingute tegemist Tarvaprojekt Osaühinguga. Ettevõte on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist alates 16. veebruarist 2021. Kinnisvarahunt OÜ ei ole kontrollitaval perioodil deklareerinud töötasu väljamakseid töötajatele. Kui äriühingul puuduvad töötajad ning ta ei ole deklareerinud alltöövõttu teistelt äriühingutelt, ei saanud Kinnisvarahunt Tarvaprojekt Osaühingule teenust osutada. Kinnisvarahunt OÜ juhatuse liige kinnitas, et teostas ehitustöid objektidel, kuid arved esitati vastavalt sellele ja sellises summas kui palju Tarvaprojekt Osaühingul antud hetkel materjalide jaoks raha kanda oli. Arved ei ole seega esitatud teostatud tööde eest, vaid rahaliste vahendite saamiseks. Eeltoodu kinnitab, et Kinnisvarahunt OÜ sellisel kujul koostatud arved ei kajasta tegelikult toimunud tehinguid, mistõttu puudub Tarvaprojekt Osaühingul nende arvete alusel sisendkäibemaksu arvestamise õigus kuivõrd sisendkäibemaksu arvestamise tingimused on täitmata.
2.3.6.Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et Tarvaprojekt Osaühingu kontrollitava perioodi juhatuse liikme X ja endise töötaja Zi seotus on läbi KV Hoolduse OÜ ja Margat Konsultatsioonid OÜ loonud võimaluse Tarvaprojekt Osaühingul saada maksueelise ja finantsvahendeid sisendkäibemaksu näol tehingutelt, mida ei ole tegelikkuses toimunud. KV Hoolduse OÜ, Margat Konsultatsioonid OÜ ja Kinnisvarahunt OÜ poolt Tarvaprojekt Osaühingule väljastatud arved on sisutühjad, mis koostati üksnes selleks, et luua mulje reaalselt toimunud tehingutest ja nende alusel sisendkäibemaksu tagasi küsida.
2.4.Tarvaprojekt Osaühing kajastas perioodil 2020. a september – 2021. a jaanuar KV Hoolduse OÜ, Margat Konsultatsioonid OÜ ja Kinnisvarahunt OÜ rekvisiitidega arvete alusel sisendkäibemaksu kokku 42 388,72 eurot. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks Tarvaprojekt Osaühingu sisendkäibemaksu vähendamine kokku summas 42 388,72 eurot, mille tulemusel kuulub Tarvaprojekt Osaühingul juurde tasumisele käibemaks 42 388,72 eurot. Tõenäoliselt tulevikus rahalise kohustuse määramise õiguslikuks aluseks on KMS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1.
2.5.Maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et Tarvaprojekt Osaühing on pannud toime maksupettuse. Tarvaprojekt Osaühingule ei kuulu kinnisvara ega muud registervara (sõidukid, väikelaevad). Puuduvad ka väärtpaberikontod. Seega puudub registervara, millele sissenõuet pöörata. Tarvaprojekt Osaühing võõrandati koheselt pärast maksumenetluse alustamist ning ta on käibemaksukohustuslaste registrist välja arvatud. Äriühingul puuduvad töötajad. Arvestades eespool toodut ja kontrolli tulemusena Tarvaprojekt Osaühingule maksuotsusega määratava rahalise nõude suurust (kokku 42388,72 eurot), on MTA-l tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
2.6.Eelaresti taotluse ajendiks on asjaolu, et suure tõenäosusega tuleb maksuhalduril tagastusnõuded vabastada ettemaksukontole enne kui koostatakse maksuotsus. Samas on maksuhaldur seisukohal, et eeltoodud faktiliste asjaolude pinnalt on maksu määramine tõenäoline ning raha tagastamine äriühingule alusetu.
2.7.MKS § 130 lg 1 punkti 3 kohaselt võib MTA pöörata sissenõude rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. 3(6)
Maksuhaldur leiab, et esineb alus Tarvaprojekt Osaühingu suhtes MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud täitetoimingute rakendamiseks ehk aresti seadmiseks ettemaksukontole. Tarvaprojekt Osaühing võib ka edaspidi pahatahtlikult käituda ning kahjustada riigi huve, muutes kontrolli lõppemisel maksuotsusega määratava rahalise nõude (eelduslikult 42 388,72 eurot) hilisema sissenõudmise võimatuks.
2.8.MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab MTA Tarvaprojekt Osaühingu vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui Tarvaprojekt Osaühing on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui Tarvaprojekt Osaühing on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 11 060,63 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS § 122 loetelule. Kui Tarvaprojekt Osaühing soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 11 060,63 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg-le 1 annab kohus sätestatud juhtudel loa haldustoimingu tegemiseks.
seadusega
4.HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ette nähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
5.Praegusel juhul taotleb maksuhaldur MKS § 130 lg 1 p 3 alusel luba aresti seadmiseks 11 060 euro ja 63 sendi ulatuses Eesti Vabariigi kasuks Tarvaprojekt Osaühingu ettemaksukontole, et arestida sinna laekuv äriühingu poolt deklareeritud enammakstud käibemaksu summa.
6.Esitatud taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Samas on kohtule taotluse lahendamiseks vajalikke tõendeid esitatud minimaalselt. Kohus märgib, et asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletuste esitamise kohustus on loa taotlejal ning taotluse lahendamise kiireloomulisuse tõttu peaks kohtu poolt tõendite kogumine või maksuhalduri esitatud tõendite põhjal täiendava teabe kogumine olema erandlik. MTA ei ole praegusel juhul taotluse juurde lisanud kontrollimenetluses kogutud tõendeid (nt X, Zi, Qi, Kinnisvarahunt OÜ juhatuse liikme seletusi), vaid on neid refereerinud. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid selle kohta, et äriühingul puudub vara (nt kinnisvara). Kohtule on need andmed siiski kättesaadavad ise registritesse päringut tehes. Arvestades taotluses kirjeldatut, leiab kohus, et taotluse läbivaatamine on hoolimata maksuhalduri esitatud andmete nappusest siiski võimalik ka kohtu enda poolt täiendavalt asja juurde võetud materjali arvestades. Kohtul puudub ka põhjus kahelda MTA taotluses esitatud andmete ja refereeringute õigsuses. Kohus võtab taotluse lahendamiseks asja juurde lisaks äriregistri väljavõtted Tarvaprojekt Osaühingu, Selatan Tarakanita OÜ, Margat Konsultatsioonid OÜ ja Kinnisvarahunt OÜ kohta.
7.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele maksukorralduse seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3), mis hõlmab ka maksuhalduri hallatava ettemaksukonto arestimist (Riigikohtu 16. mai 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-20-13, p 11.3). 4(6)
8.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
9.Taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on taotluse esitamise ajal Tarvaprojekt Osaühingu suhtes käimas nii tagastusnõude (seonduvalt 2021. a jaanuari käibedeklaratsiooniga) põhjendatuse kui ka september 2020 – jaanuar 2021 käibemaksu deklareerimise õigsuse kontroll. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et käibemaksu tagastusnõue tuleb lahendada seaduses sätestatud tähtajal, arvestades seadusest tulenevaid menetlustähtaegade pikendamise võimalusi (MKS §-d 106-107; KMS § 34). Kui tagastusnõuet välistavaid asjaolusid ei tuvastata, tuleb maksuhalduril tagastusnõue aktsepteerida. Aktsepteerimisega tunnistab maksuhaldur tagastusnõude olemasolu. Tagastusnõude tuvastamise menetlus lõpeb enammakse kandmisega maksukohustuslase ettemaksukontole (nt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, p 13). Asja materjalidest nähtub, et Tarvaprojekt Osaühingu poolt jaanuari 2021. a käibedeklaratsioonil tõenäoliselt alusetult deklareeritud enammakse ja perioodi 2020. a september kuni 2021. a jaanuar sisendkäibemaksu kohta maksuotsuse andmine toimub hiljem, kui maksuhalduril on seaduse järgi lubatud tagastusnõude täitmise tähtaega pikendada. Maksuhaldur on seega sunnitud Tarvaprojekt Osaühingu poolt jaanuar 2021 KMD-l kajastatud tõenäoliselt alusetu tagastusnõude summas 11 060,63 eurot vabastama äriühingu ettemaksukontole enne võimaliku maksuotsuse väljastamist ning sellega lõpeb tagastusnõude põhjendatuse kontroll. Tagastusnõude aktsepteerimine ei võta maksuhaldurilt võimalust nõuda maksu määramise menetluses hiljem tagastusnõudele vastav summa maksukohustuslaselt tagasi. Pelgalt tagastusnõude tähtaegse lahendamise võimatus ja täiendava kontrolli vajadus ei saaks olla aluseks tagastusnõude arestimiseks, vaid maksuhaldur peab olema alustanud ka maksude tasumise õigsuse kontrolli (nt viidatud määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 17). Praegusel juhul on maksuhaldur alustanud lisaks tagastusnõude õigsusele ka käibemaksu deklareerimise õigsuse kontrollimist ning on sellest ka maksukohustuslast teavitanud (29. märtsi 2021. a korraldus nr 12.2-3/055332-1; dtl 10-12). Äriühingu maksukohustus suureneb eelduslikult 42388,72 euro võrra.
10.Menetluse praeguses etapis näib õiguspärase maksuotsuse tegemine tõenäoline. Maksuhaldur on kohtu hinnangul veenvalt põhjendanud oma järeldust käibemaksu lubamatust arvestusest ja tagasinõude põhjendamatusest (käesoleva määruse p-d 2.3 ja alapunktid ning neis osundatud tõendid).
11.Loa andmise aluseks olev kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-165, p 9). Taotlusest ja selle lisadest nähtuv Tarvaprojekt Osaühingu tegevus viitab usutavalt võimalusele, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või isegi võimatuks. Taotlusest nähtub, et Tarvaprojekt Osaühing võib olla toime pannud maksupettuse. Taotluses on kirjeldatud, miks MTA jõudis arusaamiseni, et tehinguid Tarvaprojekt Osaühingu ning KV Hoolduse OÜ, Margat Konsultatsioonid OÜ ja Kinnisvarahunt OÜ vahel ei ole tegelikkuses toimunud. 5(6)
Arvestades, et arvetel kirjeldatud tehingud on toimunud omavahel seotud isikute vahel ning nende toimumist tõendavad vaid puuduliku sisuga arved, on maksupettuse kahtlus õigustatud. Sellises olukorras võib jaatada ka võimalust, et äriühing hakkab maksukohustuse kandmisest kõrvale hoiduma. Pärast maksumenetluse alustamist võõrandati äriühing koheselt, kuigi oli tegutsenud juba aastast 2006. Tarvaprojekt Osaühingul puudub kinnisvara ja igasugune muu registervara ning äriühing on käibemaksukohustuslaste registrist välja arvatud. Tarvaprojekt Osaühingul puuduvad töötajad ning on alust arvata, et tegemist ei ole enam reaalselt tegutseva ettevõttega. Kavandatava maksuotsusega määratav rahaline nõue on küllalt suur (suurusjärgus 42 388,72 eurot) ning selle vabatahtlik tasumine äriühingu poolt on kogutud tõendeid tervikuna hinnates ebatõenäoline. Eelnevat arvestades on täitetoiminguks loa taotlemine kohtu hinnangul põhjendatud.
12.Maksuhaldur on analüüsinud Tarvaprojekt Osaühingu varalist olukorda ja on välja toonud, et äriühingule ei kuulu kinnisvara, sõidukeid (kohus on täiendavalt üle kontrollinud liiklusregistri hetkeseisu), väikelaevu ega väärtpaberikontosid. Andmed äriühingu pangakonto(de) seisu kohta puuduvad, kuid tegemist oleks äärmiselt likviidse varaga, mis on ajas kiiresti muutuv. Arvestades eeldatava maksukohustuse ulatust, tuleb asuda seisukohale, et äriühingu vara ei oleks selle täitmiseks piisav.
13.Maksuhaldur on taotluses (p 5) selgitanud, miks ta peab ettemaksukonto arestimist kohaseks abinõuks. Maksuhalduri taotletud abinõu (ettemaksukonto arestimine) tagajärjeks on, et äriühingule ei tagastata (ega tasaarvestata muude võimalike maksukohustustega) edaspidi arestitud summa ulatuses deklareeritud enammakse summat ega edaspidiseid laekumisi. Taotlusest ja selle lisadest ei saa järeldada, et selle abinõu kohaldamine tooks Tarvaprojekt Osaühingu jaoks kaasa pöördumatuid tagajärgi. Võrreldes näiteks pangakonto arestiga on tegemist äriühingu majandustegevust vähem riivava abinõuga.
14.MKS § 1361 lg 3 sätestab, et kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Maksuhalduril on kohustus hinnata täitetoimingute rakendamise põhjendatust ja proportsionaalsust maksumenetluse kestel ja lõpetada nende kohaldamine õigeaegselt (Riigikohtu 3. aprilli 2020. a otsus haldusasjas nr 3-17-98, p 20).
15.Taotluse punktist 6 tulenevalt lõpetab maksuhaldur täitetoimingud Tarvaprojekt Osaühingu suhtes, kui Tarvaprojekt Osaühing on esitanud tagatise vastavalt MKS § 120 lg 1 p-le 3 ja § 121 kohaselt suuruses 11 060,63 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kohus märgib, et asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui Tarvaprojekt Osaühing soovib tagatissumma kanda deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks 11 060,63 eurot.
16.Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et täitetoimingute lubamine maksuhalduri märgitud viisil ja ulatuses on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud ning taotlus tuleb rahuldada.