Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

KOHTU PÕHJENDUSED

miskaebus on lubatav üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 1). PlanS § 94 kohaselt on igal isikul õigus üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega saab kaebaja pöörduda pärast üldplaneeringu kehtestamist kohtusse nii oma subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka populaarkaebusega. Kaebeõigust ei anna ka see, et kohtusse pöördumine pärast haldusakti andmist võib olla kaebaja hinnangul koormavam kui enne üldplaneeringu kehtestamist. Üldplaneeringu kehtestamisel on vastustajal väga lai kaalutlusõigus, kuhu kohus sekkub üksnes erandlikel juhtudel. Eriti ettevaatlik tuleb olla kaalutlusõigusesse sekkumisel enne haldusakti andmist, sest nii asuks kohtuvõim teostama täitevvõimu viimase asemel, mis on vastuolus võimude lahususe põhimõttega. Kohtule ei nähtu keelamiskaebuse osas, et hetkel oleks tõsikindlalt põhjust arvata, et vastustaja kehtestab kaebaja õiguseid rikkuva üldplaneeringu. Nagu vald on ka 12.10.2020 kirjas selgitanud, siis vald kaalub edaspidi avalikult kasutatava tee ja lautrikoha ning sadama planeerimisel erinevaid seisukohti. Seega ei ole kaebaja õiguste riive hetkel ettenähtav.

Üldplaneeringuga võib otsustada kinnistule sadama võimaliku asukoha ka siis, kui ehitisregistris puuduksid andmed akvatooriumi või muuli olemasolu kohta või kui ka faktiliselt akvatooriumi või muuli polegi ja need tuleks alles rajada. Samuti võib vald keelduda sadama asukoha määramisest üldplaneeringuga, kui faktiliselt või ehitisregistrisse kantuna on akvatoorium või muul olemas. Sadama rajamine ei saa seega sõltuda üksnes ehitisregistri andmetest, vaid tegelikult olukorrast ning kinnistu omanike ja ümbritseva kogukonna huvide kaalumisest. Seega ei võimalda toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguseid kaitsta ega sadama üldplaneeringus kindlaksmääramist välistada. Akvatooriumi, muuli ega aerukuuri olemasolu ei ole loogilises seoses kallasrajale juurdepääsuga (KeÜS § 38). Kallasraja sulgemine otsustatakse üldplaneeringuga (KeÜS § 39 lg 3) ning kaebajal on võimalik oma õiguseid kaitsta üldplaneeringu menetluses. Ka siis, kui sadama asukohta ei määrata planeeringus, peab sadama kohustusliku elemendi, akvatooriumi otsustama Vabariigi Valitsus ning vajalik on vallavolikogu kooskõlastus (SadS § 4 lg 1, § 5 lg 1, § 7 lg 2). Seega ei mõjuta ka arengukavas potentsiaalse sadamana äramärkimine seda, et sadam tegelikult ka rajataks Sealjuures ei ole arengukava haldusaktiks, millega otsustataks kaebaja õiguste või kohustuste üle. Kohus kordab, et kaebusest nähtub kaebaja tahe sama kinnistut paatide veeskamiseks kasutada. Ehitisregistri andmete õigsuse tagamine on avaliku võimu ülesanne. Riigikohus on möönnud isiku õigust vaidlustada tema kinnistu kohta käivaid ehitisregistri andmeid (26.03.2019 otsus nr 3-1452261, 11.11.2002 otsus nr 3-3-1-59-02, 25.11.2015 määrus nr 3-3-1-52-15), sh kui ehitisregistri valeandmed võivad kaudselt tuua kaasa ehitise omanikule ebasoodsaid tagajärgi või kui õigusliku tähenduseta vale info võib raskendada näiteks kinnistu mõttelise osa kasutamist ja käsutamist. Käesolevas asjas ei ole tegemist kirjeldatud olukorraga. Sealjuures ei ole kaebajal õigust pöörduda kohtusse avalikkuse kaitseks, et ehitisregistris oleksid kaebajale mittekuuluva kinnistu kohta õiged andmed, sest kaebaja on õigus pöörduda kohtusse üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Käesolevas asjas ehitusregistrisse kantud akvatoorium ei oma õiguslikku tähendust sadamaseaduse mõttes ning sellega ei ole loodud sadamat sadamaseaduse mõttes.

mis seataks naabrite subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebajal puudub õigus pöörduda kohtusse avaliku huvi, sh looduskeskkonna kaitseks (HKMS § 44 lg 2). Sealjuures ei nähtu, et Lautri kinnistul oleks ehituskeeluvöönd või kallasrada kehtestatud kaebaja õiguste kaitseks Saadu (kaebajale kuuluva) kinnistu detailplaneeringuga. Kaebuse 04.06.2021 täienduse lisa 1 kohaselt oli planeeringualaks üksnes Saadu kinnistu ning seega selle detailplaneeringuga ei otsustatud Lautri kinnistu ehitusõiguse üle. Kohus märgib täiendavalt, et ehitusteatise õiguslik toime toiminguna on eelduslikult tänaseks ammendunud. EhS § 37 kohaselt võib ehitusteatise alusel ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates. Tegemist on ehitusloa kehtivusest erineva normiga, kus ehitusloa kehtivus sõltub mh ka ehitamisega alustamisest. EhS seletuskirjas on selgitatud, et ajaline piiritlemine on vajalik, sest ehitise asukohast tulenevad avalik-õiguslikud piirangud võivad muutuda, mistõttu ehitise ehitamine ei pruugi enam olla lubatav. Kuna ehitusteatise esitamine ei ole taotlejale eriti koormav ning see on lõivuvaba, siis on põhjendatud, et pärast kahe aasta möödumist esitataks see uuesti. Sätet on veel täiendatud, et kaheaastane periood hakkab kulgema teatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest. Eeltoodust tuleneb, et kaheaastane periood ehitamiseks hakkab kulgema ehitusteatise esitamisest ning käesolevaks ajaks on ehitisteatisest tulenev ehitamise õigus juba lõppenud. Kui ehitustegevus jätkub, on kaebajal võimalik taotleda ehitusjärelevalve algatamist. Aerukuuri ehitusteatise mõju osas üldplaneeringuga sadama asukoha määramisele jääb kohus eelnevas punktis käsitletu juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.