Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Tristan Ploom
Määruse tegemise aeg ja koht
10.06.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1142
Haldusasi
Xi kaebus Terviseameti kohustamiseks vabandama ning kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja: X Vastustaja: Terviseamet
Resolutsioon
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
tulenevalt järeldab kohus, et kaebaja on kahju tekkimise seostanud Terviseameti poolt väidetavalt valeandmete või -statistika avaldamisega seonduvalt koroonaviiruse levikuga. Kaebaja sõnul hirmutatakse koroonaviirusesse surnud ja haigestunud inimeste kohta statistika avaldamisega inimesi. Esiteks märgib kohus, et kaebaja ei ole seostanud, kuidas väidetava (vale)statistika avaldamine on kaebajat mõjutanud ning talle kahju tekitanud. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Seega ei saa kaebaja teiste isikute (elanikkonna) huvides ning kaitseks kaebust esitada. Kui ka nentida, et koroonaviiruse leviku statistika avaldamine Terviseameti poolt kaebajale mõningat ebakindlust, teadmatust või hirmu tekitas, ei saa see olla sellise intensiivsusega, mis õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaudselt võiks hirmu tundmise paigutada tervise kahjustamise alla (eeldades, et hirmutunne on teatud määral seotud ka stressi tekkega), kuid ilmselgelt ei nähtu kaebuse asjaoludest, et kaebajale seetõttu olulist tervisekahju oleks tekkinud. Seega ei saa kaebaja õiguste riive olla suur. Kaebaja ei ole sisustanud, millisel muul moel sai Terviseameti poolt andmete avaldamine talle kahju tekitada. Liiatigi ei ole kaebaja põhistanud oma väidet eksitavate andmete või valestatistika avaldamise osas. Kaebaja sellsisuline väide on paljasõnaline ning ei ole kohtu hinnangul usutav. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse rahuldamine kahju hüvitamise osas on ebatõenäoline. Teiseks, vabandamine saab toimuda heastamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 5) raames. Kaebaja ei ole ka selles osas selgitanud, kuidas Terviseameti poolt koroonaviiruse leviku andmete avaldamine saab kaebaja subjektiivseid õiguseid rikkuda ning miks Terviseamet koroonaviiruse leviku statistika avaldamisega seonduvalt peaks kaebaja ees vabandama. Lisaks leiab kohus, et kaebaja etteheited seonduvad ka meedia, sh Raadio 4 tegevusega koroonaviiruse leviku andmete avaldamisel. Raadio 4 on Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) programm. Juhul kui kaebaja leiab, et ERR-i programmi tegevus on olnud mingis osas õigusvastane ning kaebaja õiguseid kahjustav, tuleb kaebajal vastav kaebus esitada ning põhistada ERR-i vastu. Kohus märgib ka etteruttavalt, et üldine väide, et „meedia hirmutab elanikkonda“ ei seostu kaebaja enda subjektiivsete õiguste riivega. Nagu eespool viidatud, on kaebuse esitamine avalikes huvides lubatud vaid erandlikel seaduses sätestatud juhtudel.
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.