Osaühingu Comlink kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 06.05.2021 otsuse nr 78-21/232169 tühistamiseks ja Keila Linnavalitsuse 01.04.2021 korralduse nr 112 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega Keila Linnavalitsus tunnistas vastavaks ja edukaks Baltic Restaurants Estonia AS-i pakkumuse
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – Osaühing Comlink, esindaja v.adv Margus Kõiva Vastustaja (hankija) – Keila linn, esindaja Enno Fels Kolmas isik – Baltic Restaurants Estonia AS, esindaja v.adv Sandor Elias
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 1. juuni 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Osaühingu Comlink määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse Osaühingu Comlink määruskaebus Tallinna Halduskohtu 1. juuni 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-1060 resolutsiooni punkti 1 peale.
Muuta Tallinna Halduskohtu 1. juuni 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-1060 resolutsiooni punkti 1, kohaldades esialgset õiguskaitset järgmises sõnastuses: „Rahuldada Osaühingu Comlink esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ning keelata riigihankes „Toitlustusteenuse tellimine Keila Koolile 2021/2022 kuni 2025/2026 õppeaastateks“ (viitenumber 232169) hankelepingu sõlmimine kuni 01.07.2021 (k.a).“
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 280 lg 4, § 235 lg 1).
1.Keila Linnavalitsus (hankija) avaldas 08.02.2021 riigihangete registris hanketeate, millega alustas sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlust „Toitlustusteenuse tellimine Keila Koolile 2021/2022 kuni 2025/2026 õppeaastaks“ (viitenumber 232169) ning tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD), sh lähteülesande. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitati neli pakkumust.
2.Keila Linnavalitsus tunnistas 01.04.2021 korralduse nr 112 (korraldus nr 112) p-ga 2 vastavaks Baltic Restaurants Estonia AS-i, Osaühingu Comlink (OÜ Comlink) ja AS-i Eesti Eine pakkumused ning p-ga 3 edukaks Baltic Restaurants Estonia AS-i pakkumuse.
3.OÜ Comlink esitas 09.04.2021 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles taotles tunnistada kehtetuks: 1) hindamisprotokollis sisalduv protokolliline otsus Baltic Restaurants Estonia AS-i pakkumuse edukaks tunnistamise kohta; 2) korralduse nr 112 p-s 2 sisalduv Baltic Restaurants Estonia AS-i pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus; 3) korralduse nr 112 p-s 3 sisalduv Baltic Restaurants Estonia AS-i pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. 26.04.2021 teatas OÜ Comlin, et muudab oma taotlusi ega vaidlusta hindamisprotokollis sisalduvat protokollilist otsust.
4.VAKO 06.05.2021 otsusega nr 78-21/232169 jäeti OÜ Comlink vaidlustus rahuldamata ning mõisteti OÜ-lt Comlink Baltic Restaurants Estonia AS-i kasuks välja lepingulise esindaja kulud 1470 eurot koos käibemaksuga.
5.OÜ Comlink esitas 17.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 06.05.2021 otsuse nr 78-21/232169 tühistamiseks ja Keila Linnavalitsuse 01.04.2021 korralduse nr 112 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega Keila Linnavalitsus tunnistas vastavaks ja edukaks Baltic Restaurants Estonia AS-i pakkumuse. Kaebaja taotles koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluses hankemenetluse peatamist ning hankelepingu sõlmimise keelamist kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Hankelepingu sõlmimise järgselt kaotaks kaebaja pöördumatult võimaluse hankelepingu sõlmimiseks vaidlusaluses riigihankes ja kaebaja õiguste sisuline kaitse ei oleks tagasiulatuvalt võimalik. Kaebaja eesmärk on sõlmida õiguspärase hankemenetluse tulemusena riigihankes ise vastustajaga hankeleping. Kaebust saab pidada perspektiivikaks. Vaidluse all on mitmeid kaebuses esitatud õiguslikke küsimusi, mida kohus peaks sisuliselt arutama ja kaebaja hinnangul tuleb kaebus rahuldada. Kaebaja huvi õiguspäraselt läbiviidud hankemenetluse ja hankelepingu sõlmimise võimaluse säilimise vastu kaalub üles vastustaja võimaliku huvi sõlmida hankeleping viivitamatult. Avalikust huvist lähtudes puudub ka viivitamatult hankelepingu sõlmimise vajadus, sest hankelepingu täitmine algab 2021/2022. õppeaasta alguses.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 18.05.2021 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ajutiselt kuni 01.06.2021.
7.Keila Linnavalitsus taotles 25.05.2021 vastuses kaebusele esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Õige on kaebaja järeldus, et hankelepingu sõlmimine lõpetab hankemenetluse ja kaebajal ei ole võimalik enam hankelepingut sõlmida. Praegusel juhul on aga avalik huvi kaalukam kaebaja kaitstavast õigusest ning kaebaja ei ole veenvalt põhistanud, milles seisneb vaidlustatud hankija otsuse õigusvastasus, mistõttu on kaebuse eduväljavaated vähesed.
2(6)
3-21-1060 Vastustaja ja kaebaja vahel sõlmitud Keila linna koolide toitlustusteenuse osutamise leping lõpeb 30.06.2021 ning alates 01.07.2021 puudub Keila Koolil toitlustusteenuse osutaja. Seega on kaitstavaks avalikuks huviks Keila Kooli kui Eesti ühe suurema kooli õpilastele toitlustamisvõimaluse tagamine 2021/2022. õppeaasta algusest, milleks on hädavajalik sõlmida hankeleping edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga esimesel võimalusel, et lepingupartneril oleks mõistlik asuda tellima toitlustamisteenuse osutamiseks vajalikku suurköögi inventari ja köögitehnikat ning sisustada kahe koolihoone köögiruumid nõuetekohaselt enne toitlustamisteenuse pakkuma asumist. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega võivad planeeritud köögitehnika tarned ja paigaldamine hilineda, mis seab ohtu õpilaste toitlustamise 2021/2022. õppeaasta algusest. Korraldatava riigihanke lepinguprojekti kohaselt peab vastustaja andma Pargi tn 2 ja Ehitajate tee 1 ruumid uue üürniku kasutusele enne hankelepingu täitmise algust piisava ajaga, et üürnikul oleks võimalik asuda varustama ruume vajaliku inventariga. Praegu osutab Ehitajate tee 1 koolimajas toitlustusteenust kaebaja, kuid see leping lõpeb 30.06.2021 ning kaebaja peab ruumid vastustajale tagastama 07.07.2021.
8.Baltic Restaurants Estonia AS palus 25.05.2021 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebus on vähe perspektiivikas ning esialgse õiguskaitse kohaldamine kohtuotsuse jõustumiseni oleks ebaproportsionaalselt avalikke huve ning kolmanda isiku ja hankija õigusi rikkuv. Toitlustusteenust tuleb osutada alates 2021/2022. kooliaasta algusest, st alates 01.09.2021, ning selleks ajaks peab olema tellitud, tarnitud ja paigaldatud köögiseadmed. Köögiseadmete eeldatav tarneaeg on kuni 2 kuud, mistõttu on hankelepinguga ette nähtud võimalus alustada ruumide sisustamisega varasemalt. Kuna augustis on tehastes tavapäraselt kollektiivpuhkused, siis peaks kolmas isik seadmed ära tellima paari nädala jooksul, kuid seda ei ole võimalik teha enne hankelepingu sõlmimist. Tegemist oleks põhjendamatu äririskiga. Kui esialgne õiguskaitse rakenduks kohtuotsuse jõustumiseni, oleks hankelepingu sõlmimine enne õppeaasta algust ebatõenäoline. Sel põhjusel tähendaks õiguskaitse kohaldamine, et ohtu satuks toitlustusteenuse osutamine Keila Koolis 2021/2022. õppeaastast ning hankelepingu sõlmimine üleüldse. Selliselt võib kaebaja saavutada pahatahtlikult oma eesmärgi kaebuse rahuldamisetagi.
9.Tallinna Halduskohus rahuldas 01.06.2021 määruse resolutsiooni p-ga 1 esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt, keelates riigihankes „Toitlustusteenuse tellimine Keila Koolile 2021/2022 kuni 2025/2026 õppeaastateks“ (viitenumber 232169) hankelepingu sõlmimise kuni 11.06.2021. Ehkki kooliaasta 2021/2022 algab 02.09.2021 ning sinna on aega ca 3 kuud, ei saa olla vaidlust, et RHAD kohaselt peab hankelepingu täitja varustama kaks koolisööklat inventariga ja leidma sinna vajalikud töötajad. RHAD kohaselt on hankijal kohustus anda uuele teenuse osutajale köögi sisustamiseks ruumid üle piisav aeg enne teenuse osutamise algusaega 02.09.2021. Praegusel juhul on hankijal võimalik koolisööklad edukale pakkujale üle anda alates 01.07.2021 (Pargi tn 2) ning 08.07.2021 (Ehitajate tee 1). Koolitoidu tagamine eeldatavalt 1600 õpilasele alates 02.09.2021 on kaalukas avalik huvi (Tallinna Ringkonnakohtu 14.08.2019 määrus nr 3-19-1491 ning Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2021 määrus nr 3-21-991). Kuigi hankijale võib praegusel juhul ette heita ebaõnnestunud hankeprotsessi planeerimist, kuna protsessi ei ole planeeritud võimalike vaidluste aega, ei muuda see järeldust, et avalik huvi koolitoidu tagamisel on kaalukam, võrreldes kaebaja huviga sõlmida ise vastav leping hankijaga. Kuna hankeasjades on võimalik 3-astmeline kohtumenetlus, ei ole kohtumenetlus eeldatavalt uue kooliaasta alguseks lõppenud.
3(6)
3-21-1060 RHS § 115 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija nõudma pakkujalt asjakohast selgitust. Seda on hankija ka teinud. Kolmas isik põhjendas esitatud pakkumuses päevaprae hinna kujunemist. Kas pakkumust on pärast selgituste saamist endiselt alust pidada põhjendamatult madalaks, on reeglina keerukas majanduslik otsus, mille hindamine on esmajoones hankija ülesanne, arvestades varasemaid kogemusi ja hetke paremaid teadmisi. Kohtulik kontroll hankija hinnangu üle pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta on üldjuhul piiratud (Riigikohtu 16.03.2020 otsus nr 3-19-1825, p 14). Kui hankija on hinnanud edukaima pakkumuse maksumust ja pidanud seda põhjendatuks, on kaebajal kohustus tõendada asjaolusid, millest järelduks, et hankija on pakkumuse hindamisel eksinud või pakkumuse maksumus esitatud kujul on ilmselgelt põhjendamatu (HKMS § 59 lg 1 esimene lause; Riigikohtu 14.03.2011 otsus nr 3-3-1-87-10, p 19). Praegusel juhul ei lükka kaebaja esitatud arvutused ümber kolmanda isiku esitatud selgitusi, mille kohaselt ei ole tegemist alapakkumusega. Samuti ei toeta RHAD kaebaja seisukohta, et päevapraad peaks vastama RHAD-s kehtestatud koolilõuna nõuetele. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse eduväljavaated vähesed ja esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole kohtumenetluse lõppemiseni põhjendatud. Samas on kaebaja jaoks kaalul oluline hüve, sest ta kaotab potentsiaalselt võimaluse sõlmida 60 kuud kestev hankeleping. Hankelepingu sõlmimise mõningane edasilükkumine ei ohusta oluliselt avalikku huvi, kuna asja materjalidest ei nähtu, et kolmandal isikul oleks võimalik saada köögiruumid enda valdusesse enne juulikuud. Kaebajal on võimalik praegune esialgse õiguskaitse määrus vaidlustada ringkonnakohtus kolme tööpäeva jooksul. Kui ringkonnakohus peaks kaebuse perspektiivi osas jõudma halduskohtust teistsugusele seisukohale, on ringkonnakohtul veel enne 11.06.2021 võimalus anda esialgsele õiguskaitsele pikem kestus vms.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.OÜ Comlink palub 04.06.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 01.06.2021 määruse resolutsiooni p 1 osas, milles halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata alates 12.06.2021 kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja palub uue määrusega peatada esialgse õiguskaitse abinõuna riigihange nr 232169 ja keelata hankelepingu sõlmimine kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Halduskohtu määrusest tulenevalt tekib vastustajal ja kolmandal isikul võimalus sõlmida hankeleping alates 12.06.2021 (RHS § 201 lg 2). Kaebaja eesmärk on sõlmida õiguspärase hankemenetluse tulemusena riigihankes ise vastustajaga hankeleping. Hankelepingu sõlmimisel muutub ka kaebuse rahuldamise korral võimatuks kaebuse eesmärgi saavutamine. Praegusel hetkel toimuvad Pargi tn 2 hoones koolihoone laienduse ehitustööd. Vastavalt riigihanke „Keila Pargi 2 koolihoone laienduse ehitustööd“ nr 223888 hankelepingu projekti ple 7.4 on alles 13.09.2021 ette nähtud põhiliste ehitustööde valmimine ning alles 13.10.2021 tööde lõplik valmimine. Seega saab uus toitlustusteenuse osutaja oma inventari ja tehnika Pargi tn 2 hoonesse paika seada kõige varem 13.09.2021. Hangitava toitlustusteenuse järgi saab vajadus tekkida alles pärast ehitustööde lõpetamist. Seetõttu pole köögiruumide vabastamine nii kiireloomuline, et välistada esialgse õiguskaitse kohaldamine pikemalt kui 11.06.2021. Halduskohus on vaidlustatud määruses pidanud kaebuse eduväljavaateid kasinateks ning on andnud hinnangu selle kohta, kas kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal või mitte. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb hoiduda põhivaidluse ette ära otsustamisest. Halduskohus on juba asunud hindama kaebuse keskset õiguslikku küsimust. Kui ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine kohtumenetluse lõpuni, siis aitaks kaebaja huvide kaitsele oluliselt kaasa ka see, kui esialgne 4(6)
3-21-1060 õiguskaitse kehtiks vähemalt halduskohtu otsuse vaidlustamise tähtaja lõpuni. Sellise kestvusega esialgne õiguskaitse ei saa esitatud tõendite alusel kindlasti avalikke huve riivata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lgle 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1 ja § 280 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 280 lg 4) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse kiireloomulisust arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks nõuda selle kohta vastustajalt ega kolmandalt isikult täiendavaid seisukohti, vaid arvestab nende halduskohtus esitatud seisukohtadega. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
12.Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtu- või vaidemenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse või vaide perspektiive.
13.Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja eesmärk on jõuda ise kolmanda isiku asemel hankelepingu sõlmimiseni vastustajaga. See on võimalik seni, kuni hankija pole kolmanda isikuga hankelepingut sõlminud. Tulenevalt HKMS § 267 lg-test 3 ja 4 ei saaks halduskohus pärast kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimist enam kehtivat hankelepingut ega lepingu sõlmimise aluseks olevat haldusakti tühistada. Seega minetaks kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamiseta võimaluse saavutada hankelepingu sõlmimine. See oleks kaebaja jaoks pöördumatu tagajärg, mis muudaks tema õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kuigi kaebajal on pärast hankelepingu sõlmimist võimalik esitada kahju hüvitamise nõue (RHS § 185 lg 6), ei asenda see hankelepingu sõlmimist ega kõrvalda kaebajale tekkinud tagajärgi. Ka menetlusökonoomia kaalutlustel tuleks ennetada võimalikke kahju hüvitamise nõudeid. Lisaks oleks kahju suuruse kindlakstegemine ja tõendamine keerukas ja võib kaasa tuua täiendava kohtumenetluse algatamise vajaduse.
14.Esialgse õiguskaitse vajaduse korral saab esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmise aluseks üldjuhul olla üksnes kaebuse ilmselge perspektiivitus või kolmandate isikute ja avalikkuse ülekaalukas huvi. Kaebuse ilmselge perspektiivitusega on tegemist juhul, kui kaebuse eduväljavaated on olematud ning tegemist on õiguslikult selge olukorraga (vrd Riigikohtu 15.12.2011 määrus nr 3-3-1-57-11, p 16; 15.12.2011 määrus nr 3-3-1-57-11, p 16). Sarnaselt halduskohtule ei pea ringkonnakohus kaebuse eduväljavaateid ülekaalukalt heaks. Samas ei saa praeguses menetlusstaadiumis kaebust pidada siiski ilmselgelt perspektiivituks. Õiguspärase otsustuseni jõudmiseks ongi loodud võimalus mitmeastmelise kohtumenetluse kasutamiseks. Kolmanda isiku pakkumuse hinna küsimust (kas põhjendamatult madal või mitte) hindab kohus asja sisulise lahendamise käigus. Kaebaja leiab määruskaebuses ekslikult, et halduskohus on vaidlustatud määruses asunud põhivaidlust ette ära otsustama. Halduskohus jaatas kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust, seega tuli hinnata ka kaebuse perspektiive (HKMS § 249 lg 3). Kaebuse perspektiivi hindamisel kontrollib kohus, kas kaebajal esineb kaitstav subjektiivne õigus ning annab hinnangu kaebuse sisulisele edukusele.
5(6)
3-21-1060
15.Kaebaja huvile sõlmida hankeleping vastandub samaväärne kolmanda isiku õigus. Mõlemad on tulu teenimise eesmärgil huvitatud hankelepingu sõlmimisest ning kummagi huvi pole põhjust teise huvile eelistada. Koolis toitlustamise tagamine on kahtlemata kaalukas avalik huvi (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 42 lg 1). Samas on avalikes huvides ka aus ja õiglane hankemenetlus. Hankelepingu tähtaegade planeerimisel peab olema arvestatud võimalusega vaidluste tekkeks hankemenetluses ning nende vaidluste lahendamiseks vaidlustus- ja kohtumenetluses. Halduskohus on õigesti välja toonud, et hankija ei ole hankeprotsessi planeerides arvestanud võimalike vaidluste aega. See ei tohi aga võtta kaebajalt võimalust oma õigusi efektiivselt kaitsta. Kaebaja jaoks on kaalul oluline hüve, sest esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaotab ta potentsiaalselt võimaluse sõlmida ise hankeleping vastustajaga 2021/2022 kuni 2025/2026 õppeaastateks.
16.Arvestades kaebaja õigusi ja avalikke huve, ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine kohtumenetluse lõppemiseni, kuid muuta tuleb esialgse õiguskaitse kehtivust. Halduskohus on määranud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks praeguses asjas 21.06.2021. Ringkonnakohus keelab vaidlusaluses riigihankes hankelepingu sõlmimise kuni 01.07.2021 (k.a), s.o kuni halduskohtu otsuse edasikaebamise tähtaja lõpuni. Selleks ajaks on kaebuse eduväljavaated selginenud ja kohtul on võimalik vajadusel (uue taotluse esitamisel) otsustada esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise üle. Arvestades kohaldatava esialgse õiguskaitse abinõu lühiajalist pikendamist, ei pea ringkonnakohus tõenäoliseks, et selline viivitus hankelepingu sõlmimisel kahjustaks ebaproportsionaalselt avalikku huvi ning seaks reaalselt ohtu kahe koolisöökla varustamise vajaliku inventariga ja nendesse töötajate leidmise enne teenuse osutamise algusaega ehk 2021/2022. õppeaasta algust.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.