Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-20-2372 3. juuni 2021 Kadri Palm Paju Arendus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks tagasi täita 13. oktoobri 2020. a toiminguga Paju Arendus OÜ pangakontolt Maksu- ja Tolliameti pangakontole kantud 141 269,51 eurot Kaebaja – Paju Arendus OÜ, lepingulised esindajad Vahur Kivistik ja Gerly Kask Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karin Kask Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Paju Arendus OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 5. juulil 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tartu Halduskohus rahuldas 28. veebruari 2019. a määrusega haldusasjas nr 3-19-377 Maksu- ja Tolliameti (MTA) taotluse ning andis loa Eesti Vabariigi kasuks kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Paju Arendus OÜ (kaebaja) omandis olevale kinnistule, registriosa nr 39003, asukohaga Tartu linn, Ihaste tee 12a, summas 171 305,33 eurot (dtl 72-77).
2.MTA tegi 11. septembril 2020 maksuotsuse nr 12.2-3/047121-15, millega nõudis kaebajalt tagasi ettemaksukontole täidetud ja äriühingu muude nõuetega tasaarveldatud oktoober 2018 tagastusnõue summas 1696,72 eurot (dtl 24-53). Lisaks määrati kaebajale täiendavalt tasumisele kuuluvaks maksusummaks 140 154,41 eurot. Kaebaja esitas 11. septembri 2020. a maksuotsuse peale 12. oktoobril 2020 vaide (dtl 83-86).
3.MTA 13. oktoobri 2020 korralduse nr 13-2.7/224677 (dtl 62-63) alusel täideti sundtäitmise korras kaebaja Swedbank AS-i pangakontolt MTA 11. septembri 2020 maksuotsusega nr 12.23/047121-15 määratud maksusumma.
4.Kaebaja esitas 22. oktoobril 2020 MTA 13. oktoobri 2020 toimingu peale vaide, mille MTA jättis 28. oktoobri 2020. a vaideotsusega nr 6-1/4738-2 rahuldamata (dtl 10-13, 58-61).
5.Kaebaja esitas 27. novembril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tagasi täita MTA 13. oktoobri 2020. a toiminguga kaebaja pangakontolt MTA pangakontole kantud 141 269,51 eurot (dtl 5-8).
6.Tartu Halduskohus võttis 1. detsembri 2020. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA ja kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 15-16).
7.MTA vastas kaebusele 4. jaanuaril 2021 (dtl 18-22).
8.Tartu Halduskohus otsustas 17. märtsi 2021. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks (dtl 69-70).
9.Kaebaja esitas 22. aprillil 2021 seisukoha vastustaja 4. jaanuari 2021 menetlusdokumendile (dtl 89-91) ning menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (dtl 93-99).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja taotleb MTA kohustamist tagasi täita 13. oktoobri 2020. a toiminguga kaebaja pangakontolt MTA pangakontole kantud 141 269,51 eurot, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
10.1.Kaebaja ei nõustu maksu määramisega ning on esitanud vaide maksuotsuse peale. Oluline on märkida, et maksuotsusega võttis MTA seisukoha, et kuna Mammut Kinnisvara OÜ, Mammut KV OÜ ja kaebaja moodustavad ühe majandusüksuse, siis nendevahelistes tehingutes sisendkäibemaksu mahaarvamine ei ole lubatud. Ühtse majandusüksusena käsitlemine ei ole eraldiseisvate juriidiliste isikute puhul tavaolukorras ettenähtav, kui tegemist oleks eraldiseisvate juriidiliste isikutega, nagu isikud eeldasid, siis oleks sisendkäibemaksu mahaarvamine kaebaja poolt lubatud.
3-20-2372
10.2.MTA oli seadnud maksusumma tagatiseks hüpoteegi. Kohtumääruses 3-19-377 on hüpoteegi seadmist põhjendatud sellega, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks. Seega seostas MTA ise hüpoteegi seadmise sundtäitmisega. Väärib rõhutamist, et hüpoteek tagab MTA nõude täielikult. Kaebajale ei olnud ettenähtav, et hüpoteegi olemasolu korral sundtäidab MTA võla esimesel päeval peale vaide esitamise tähtaega ettevõtte pangakontolt, tekitades seeläbi ettevõttele tõsise käibevahendite kriisi. Sundtäitmisel ei tohi tekkida olukorda, kus ettevõtte vahendid on üheaegselt mitmekordselt koormatud. Nii tsiviil- kui haldusprotsessis kehtib põhimõte, et tagatis peab olema vaidluse korral valitud mõistlikult ja võimalikult vähe koormav, selle kohta on arvukalt Riigikohtu tasandi praktikat. Ettevõtte jaoks ei olnud ette nähtav, et ühe koormatise olemasolul MTA kasutab ka teist sundtäitmise meetodit.
10.3.Kaebaja soovis esitada ajatamistaotluse. Maksuotsuse lisa 1 pakkus selle võimaluse välja. Seal ei olnud märgitud, et ajatamistaotlust saab esitada ainult maksuotsuse jõustumiseni, või et ajatamistaotluse esitamisel on ajalised piirangud. Kaebajal oli MTA kasuks hüpoteegi seadmisega tekkinud veendumus, et kuna tagatis on MTA-l olemas, siis saavad ettevõte ja MTA teha maksuvõla täitmise osas koostööd, et ajatada maksuvõlg graafiku alusel. Ettevõte arvestas võimalusega, et võlg tasutakse maksegraafiku alusel, ettevõte ei olnud lihtsalt jõudnud veel sundtäitmistoimingute tegemise ajaks esitada MTAle vastavat võla ajatamise avaldust.
10.4.MTA on juba pikalt meedia vahendusel kommunikeerinud ettevõtetele, et soovitakse teha koostööd ning üheskoos leida lahendusi, mille käigus ettevõtted ei pea maksuvõlgade tasumise nimel tegevust lõpetama, vaid saavad ka edaspidi tegutseda. Sellisele paindlikule lähenemisele lootis ka kaebaja. Asjaolu, et käesoleval hetkel pidas MTA vajalikuks kogu maksuvõla summa ettevõtte pangakontolt ühekordse maksena ära võtta, viitab ka ebavõrdsele kohtlemisele. Juhul kui ettevõttel ei oleks pangakontol maksuvõlale vastavas suuruses käibevahendeid olnud, siis ei oleks sundtäitmist toimunud ning ettevõte oleks saanud läbi rääkida ajatamisgraafiku osas. Tegutsevale ettevõttele omase käibevahendite tagavara olemasolu karistati seekord kohese maksuvõla täitmisega, selle asemel et ettevõtte suhtes tavapäraseid paindlikke lahendusi kasutada.
10.5.Selline käitumine on ilmselgelt vastuolus hea halduse tavaga. Tavapäraselt ei täideta 140 tuhande euro suuruseid maksuotsusega määratud maksukohustusi ühekordse maksena, tavapäraselt on ettevõtetel võimalik sõlmida maksegraafik ning vältida olukorda, kus käibevahendite puudumise tõttu muutub võimatuks ettevõtte põhitegevusega jätkamine. MTA ei saa eeldada, et tegutsevalt ettevõtetelt on võimalik rohkem kui 140 tuhat eurot ära võtta ilma igasuguse kaalutlusotsuseta, kui on olemas kehtiv ja nõude suurust ületav tagatis. Käesoleval juhul ei nähtu kuskilt, et MTA oleks kaalunud sundtäitmise vajalikkust.
10.6.Euroopa hea halduse tava eeskirja punkt 6 näeb ette proportsionaalsuse. Otsuseid tehes tagab ametnik, et rakendatavad meetmed on proportsioonis taotletava eesmärgiga. Otsuste tegemisel tagab ametnik eraisiku huvide ja avaliku huvi tasakaalustatuse. Euroopa hea halduse tava peab järgima ka MTA. MTA huviks on maksuvõla tasumine ettevõtte poolt. Selle jaoks oli MTA-l olemas hüpoteek, mis tagab selle, et ettevõte teeb MTA-ga koostööd maksuvõla tasumise osas. Käesoleval juhul on MTA jätnud täielikult arvestamata kaebaja huvi, kelle pangakontol olnud vahendid olid mõeldud ettevõtluse jätkamiseks, tulemuslik äritegevus võimaldaks nii tasuda juba tekkinud maksuvõla kui tuua riigile täiendavat maksukasu. Maksuvõlgade sundtäitmise menetlus ei ole mõeldud ettevõtete äritegevuse lõpetamiseks. Proportsionaalsuse hindamisel oleks MTA pidanud võtma ühendust ettevõttega, et arutada läbi maksuvõla tasumise võimalused. Ühelt poolt tuleb kaaluda avalikku huvi maksuvõla täitmiseks ning teiselt poolt ettevõtte huvi jätkata äritegevusega. Avaliku huvi tagamiseks oli MTA-l olemas hüpoteek. Huvide tasakaal on MTA ebaproportsionaalse tegevuse tulemusena paigast ära, sest ettevõtte huvi
3-20-2372 majandustegevusega jätkata ei ole toimingu tegemisel üldse arvesse võetud. Ettevõte eeldas, et ei toimu ebaproportsionaalset sunni kasutamist.
10.7.Euroopa hea halduse tava eeskirja punkt nr 9 näeb ette objektiivsuse. Otsuste tegemisel võtab ametnik arvesse asjassepuutuvaid tegureid ning omistab neist igaühele nõuetekohase kaalu. Maksuvõla sundtäitmise otsuse tegemisel oleks MTA pidanud arvesse võtma hüpoteegi olemasolu ning asjaolu, et ettevõttelt maksuvõla kättesaamine on igal juhul tagatud. Kui MTA oleks hüpoteegi olemasolu arvesse võtnud, siis ei oleks saadud jõuda järeldusele, et pangakontolt tegevuseks vajalike käibevahendite ära võtmine on parim võimalus maksuvõla kättesaamiseks. Tulenevalt proportsionaalsuse ja objektiivsuse põhimõtetest ja seoses hüpoteegi olemasoluga oleks MTA pidanud kaebajaga kokku leppima, kuidas toimub maksuvõla täitmine ja kinnisvara koormava hüpoteegi vähendamine nii, et ei tekiks maksumaksja topelt koormamist. Kuna MTA-l on kohustus vältida maksumaksja topelt koormamist (st sundtäitmine läbi pangakonto aresti ja hüpoteegi korraga), siis ei oleks tohtinud enne maksumaksjaga hüpoteegi asjus läbi rääkimist teha mingeid täiendavaid toiminguid.
10.8.Kohtumäärus 3-19-377 annab võimaluse hüpoteegiga tagada vaid maksuotsusega määratavat põhivõlga ja sissenõudmiskulusid. Maksuintressid ei kuulu sissenõudmiskulude hulka. Juhime tähelepanu asjaolule, et vaatamata maksusumma tasumisele ei ole MTA jätkuvalt vabastanud kaebaja kinnistut hüpoteegist ning 19. oktoobri 2020. a intressiotsusega nr 13-3/99698 seoses viidatakse MTA teenuste osakonna võlamenetluse talituse võlamenetleja 19. oktoobri 2020 kell 8.56 saadetud e-kirjas sõnaselgelt, et hüpoteek kustutatakse alles peale intressi tasumist.
10.9.Kaebaja juhib ka tähelepanu, et 39 107 eurose intressinõude edastamise e-kirjas on kaebajale pakutud võimalust ajatamistaotluse esitamiseks, on küsitud ettepanekuid maksuvõla tasumise osas ning isegi märgitud, et olemas on kohtulik hüpoteek, mille saab peale võla tasumist kustutada (olgugi, et see võlg ei ole hüpoteegiga tagatav). Oluliselt suurema 141 269,51 eurose nõude sundtäitmisele samasugust teavitust, ettepanekute küsimist ja koostööd mingil arusaamatul põhjusel ei eelnenud.
10.10.Kaebaja kinnitab, et soovib jätkuvalt maksuvõla ajatada tingimustel, mida MTA tavapäraselt ajatamiseks ette näeb.
11.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
11.1.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 149 lg 1 kohaselt ei peata vaide esitamine vaidlustatava haldusakti täitmist. Kuivõrd kaebaja ei taotlenud MTA 11. septembri 2020. a maksuotsuse nr 12.2-3/047121-15 peale vaiet esitades maksuotsuse täitmise peatamist, siis ei toonud vaide esitamine endaga kaasa vaidlustatud haldusakti täitmise peatamist.
11.2.MKS § 128 lg 2 sätestab eeldused, millal on maksuvõla sundtäitmine lubatud. Maksuvõla sundtäitmine on lubatud, kui: 1) kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud ning nõue on sissenõutav; 2) nõuet sisaldav haldusakt on maksukohustuslasele seadusega ettenähtud korras teatavaks tehtud; 3) maksuvõlg ei ole ajatatud; 4) maksuvõlg ei ole aegunud, kustutatud või muul alusel lõppenud; 5) haldusakti täitmist ei ole peatatud. Kuivõrd kõik nimetatud tingimused olid vaidlustatud täitetoimingu tegemise ajal täidetud, oli maksuhalduril õigus maksuotsusega määratud, kuid maksuotsuses märgitud tähtajaks tasumata jäetud maksuvõlg sundtäita.
11.3.Vastavalt MKS § 130 lg-le 1 alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist, kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis määratud tähtaja jooksul. Vastustaja arvates on vaideotsuses põhjendatult märgitud, et maksuvõla sundtäitmine ei ole maksuhalduri kaalutlusotsus, vaid imperatiivne kohustus. Vastav
3-20-2372 asjaolu nähtub ka MKS § 10 lg 2 p-st 3, mille kohaselt on maksuhalduri ülesandeks nõuda sisse maksuvõlad. Seega ei ole maksuhalduril maksuvõla olemasolul ning juhtumil, mil kõik maksuvõla sundtäitmise eeldused on täidetud, kaalutlusõigust selles osas, kas alustada maksuvõla osas sundtäitmist või mitte.
11.4.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega ebavõrdsest kohtlemisest. Samuti on alusetu kaebaja seisukoht, nagu oleks tavapärane, et sellises suuruses võlga korraga sisse ei nõuta. Vastustaja selgitab, et see, kas võlg nõutakse sisse korraga, sõltub maksukohustuslase rahalistest vahenditest ja tema esitatud taotlustest. Kui maksukohustuslasel on piisavalt rahalisi vahendeid ja ta ei ole taotlenud maksuvõla tasumise ajatamist (või haldusakti vaidlustamise korral selle täitmise peatamist), pole maksuhalduril mingit takistust võlg koheselt täies ulatuses sisse nõuda.
11.5.Maksuvõla suurus sissenõudmisel tähendust ei oma ning puuduks ka igasugune alus ja mõistlik põhjendus maksukohustuslasele eeliste andmiseks või erinevaks kohtlemiseks sellel põhjusel, et tema võlgnevus on suurem. Vaideotsuses on selgitatud, et maksuhaldur täidab oma ülesannet, nõuda sisse maksuvõlad, olenemata maksuvõla suurusest ning alustab sundtäitmist alati, kui MKS § 128 lg-s 2 sätestatud eeldused on täidetud. Maksuvõla sundtäitmine seaduses sätestatud tingimuste järgimisel ei ole kuidagi vastuolus hea halduse tavaga.
11.6.Vastustaja hinnangul oleks just maksuvõla sissenõudmata jätmise või kaebaja taotletud tagasitäitmise puhul tegemist ebavõrdse, s.t kaebaja alusetult soodsama kohtlemisega, võrreldes nende maksukohustuslastega, kes enda maksud õigeaegselt tasuvad või kes kasutavad seaduses ettenähtud võimalusi maksukohustuse täitmise edasilükkamiseks.
11.7.Vastustaja hinnangul puudus kaebajal põhjus hüpoteegi seadmisest järeldada, et selle kaudu hakataksegi vajadusel sundtäitmise toiminguid tegema. MTA esitas kohtule taotluse hüpoteegi seadmiseks MKS § 1361 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.
11.8.Hüpoteek kaebaja kinnistule seati tagamaks, et maksukohustuslane ei muudaks ennast kontrolli ajal varatuks. See aga ei tähenda, et maksuvõla tekkimisel oleks maksuhalduril puudunud õigus selle sissenõudmiseks muul, lihtsamal viisil. Maksuhalduril oli antud juhul võimalik maksuvõlg sundtäita maksukohustuslase pangakontol olevate rahaliste vahendite arvel, seega ei pidanud ta asuma hüpoteeki realiseerima. Vaideotsuses on põhjendatult märgitud, et hüpoteegi realiseerimine on ilmselgelt nii maksuhaldurile kui ka maksukohustuslasele ajamahukam ja kulukam maksuvõla täitmise viis. Nimelt kuuluvad hüpoteegi realiseerimise korral maksukohustuslase poolt tasumisele ka sissenõudmiskulud. Seega oli maksuvõla sundtäitmine kaebaja pangaarvelt inkasso korras igati proportsionaalne meede maksuvõla sissenõudmiseks. Siinkohal märgib vastustaja, et kaebaja kinnistule seatud hüpoteek on 25. novembril 2020 kustutatud.
11.9.Alusetu on kaebaja väide, et talle polnud maksuotsuse sundtäitmine ettenähtav. Maksukohustuslane sai kontrolli tulemusest ja eeldatavast täiendava maksu määramisest teada kontrolliaktist. Maksuotsuses sisaldus ka hoiatus sundtäitmise alustamisest, kui maksusumma jääb tähtajaks tasumata, ning viide ajatamise võimalusele. Seega polnud kaebajal maksuhaldurilt saadud infot arvesse võttes mingit alust eeldada, et maksuvõla sundtäitmist ei alustata. Samuti oli tal piisavalt aega ja võimalusi, et koheseid sissenõudmistoiminguid vältida – tal oli võimalik esitada ajatamistaotlus või taotleda vaidemenetluses haldusakti täitmise peatamist.
3-20-2372
11.10.Kaebaja väide, et ta soovis esitada ajatamistaotluse, on antud juhul paljasõnaline. Sellise soovi realiseerimiseks oleks kaebaja pidanud aktiivsust üles näitama ning esitama vastavalt MKS § 111 lg-le 3 põhjendatud taotluse ja maksuvõla tasumise ajakava. Kaebaja seda teinud ei ole. Kaebaja seisukohal, nagu oleks maksuhaldur pidanud asuma kaebajaga kokku leppima, kuidas toimub maksuvõla tasumine, puudub alus. Maksuvõla sissenõudmist reguleerivad õigusnormid ei näe ette, et maksuhaldur peaks enda toimingud maksukohustuslasega kooskõlastama.
11.11.Kaebaja viitab, et pärast maksuotsust tehtud intressinõude edastamise e-kirjas on kaebajale pakutud võimalust ajatamistaotluse esitamiseks, küsitud ettepanekuid maksuvõla tasumise osas ning viidatud kohtuliku hüpoteegi olemasolule. Vastustaja hinnangul ei ole need asjaolud kuidagi seotud käesoleva vaidlusega, ega saa kuidagi kõigutada MTA
13.oktoobri 2020 sissenõudmistoimingu õiguspärasust või õigustada selle tagasipööramist.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Kaebaja on esitanud kaebuse MTA kohustamiseks tagasi täita 13. oktoobri 2020. a toiminguga kaebaja pangakontolt MTA pangakontole kantud 141 269,51 eurot.
13.Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki maksuhalduri põhjendusi üle korrata.
14.Maksukohustus tekib vahetult seaduse alusel ja lõpeb maksu tasumisega (MKS § 31 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1). Maksude arvutamise ja tasumise kohustus on MKS-st tulenevalt maksukohustuslasel, sh tuleb maksukohustuslasel endal arvestada ja tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi (MKS § 115 lg 1). Kui maksukohustuslane ei täida ise maksukohustust nõuetekohaselt, määrab maksusumma maksuhaldur (MKS § 92 lg 1), väljastades selleks maksuotsuse (MKS § 95 lg 1) või intressinõude (MKS § 115 lg 3). Seejärel on maksukohustuslasel võimalus tasuda määratud maksusumma vabatahtlikult maksuhalduri haldusaktis ettenähtud tähtaja jooksul, kandes nõutud summa selleks ettenähtud kontole. Kui maksukohustuslane ei tasu maksusummat, alustab maksuhaldur maksuvõla sundkorras sissenõudmist (MKS § 128 jj). Maksuvõla sundtäitmist reguleerivad MKS §-d 128-133. MKS § 128 esimese lause kohaselt on maksuhaldur kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. MKS § 130 lg 1 p 3 kohaselt kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis või MKS § 128 lg 4 p-s 2 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhalduril on õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele maksukorralduse seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras - näiteks arestida pangakonto ja pöörata sissenõue pangakontol olevale rahale (MKS § 130 lg 1 p 3 ja § 131).
15.Poolte vahel pole vaidlust selles, et Tartu Halduskohus rahuldas 28. veebruari 2019. a määrusega haldusasjas nr 3-19-377 MTA taotluse ja andis MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist kaebaja omandis olevale kinnistule summas 171 305,33 eurot. Kohtumääruse andmise ajaks oli MTA alustanud 27. veebruari 2019. a korralduse nr 12.2-3/047121-1 alusel kaebaja käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodil oktoober kuni detsember 2018, kuid polnud veel maksuotsust teinud. MTA leidis, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on kaebaja sisendkäibemaksu vähendamine, mille tulemusel suureneb kaebajal tasumisele kuuluv käibemaksu summa kokku 163 233,33 eurot. Seega andis kohus MTA-le loa olukorras, kus
3-20-2372 haldusakti ei olnud veel välja antud, kuid kohus pidas usutavaks, et kaebajale väljastatakse maksuotsus, mille tulemusena tekib tal käibemaksukohustus summas 163 233,33 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt tegi MTA kaebajale maksuotsuse 11. septembril 2020, kohustades kaebajat tasuma 140 154,41 eurot.
16.Vastustaja on 11. septembri 2020. a maksuotsuses selgitanud, et maksuotsusega juurde määratud maksusumma kokku 140 154,41 eurot, tuleb tasuda 30 päeva jooksul maksuotsuse saamise päevale järgnevast päevast arvates (MKS § 95 lg 5). Seejuures on MTA märkinud, et kui kaebaja ei ole maksuotsuses näidatud maksusummat tähtpäevaks tasunud, on MTA-l õigus algatada sundtäitmine (dtl 24). Maksuotsuse lisas 1 on maksuhaldur edastanud kaebajale maksu tasumiseks vajamineva info. Muuhulgas on vastustaja selgitanud, et kui kaebajal ei ole võimalik maksu kohe tasuda, siis on võimalik taotleda tasumise ajatamist. MTA on selgitanud ka seda, kust saab juhendi ajatamise taotlemiseks.
17.MKS § 128 lg 1 ls 1 järgi on maksuhaldur kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla (vt ka MKS § 10 lg 2 p 3). MKS § 128 lg 2 järgi on maksuvõla sundtäitmine lubatud, kui: 1) kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud ning nõue on sissenõutav; 2) nõuet sisaldav haldusakt on maksukohustuslasele seadusega ettenähtud korras teatavaks tehtud; 3) maksuvõlg ei ole ajatatud; 4) maksuvõlg ei ole aegunud, kustutatud või muul alusel lõppenud; 5) haldusakti täitmist ei ole peatatud. Kuivõrd kõik nimetatud tingimused olid vaidlustatud täitetoimingu tegemise ajal täidetud, oli maksuhalduril õigus maksuotsuses märgitud tähtajaks tasumata jäetud maksuvõlg sundtäita. Kohtu hinnangul ei nähtu haldusasja materjalidest maksuvõla sundtäitmist välistavaid asjaolusid. Välistavaks tingimuseks ei ole ka Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek kaebaja kinnistule.
18.Täitetoimingu tegemiseks esitab maksuhaldur kirjaliku taotluse või korralduse (MKS § 130 lg 11 ). Maksuhalduri haldusaktidele kehtestatud üldnõuded on sätestatud MKS §-s 46. Maksuvõla sundtäitmise täitetoiminguna on maksuhalduril muu hulgas õigus anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku pangakonto või kanda tema pangakontolt raha üle selleks määratud kontole maksuvõla summa suuruses (MKS § 131 lg 1). Asja materjalidest nähtub, et MTA on 13. oktoobril 2020 kohustanud krediidiasutust Swedbank AS-i arestima kaebaja olemasolev(ad) pangakonto(d) võlasummas 141 269,51 eurot; kandma kaebaja pangakonto(de)lt arestitud summa suuruses 141 269,51 eurot MTA pangakontole; edastama kaebaja pangakonto(de) arestimisel viivitamatult maksuhaldurile korralduse vastuvõtmise kuupäev ja kellaaeg, korralduse vastuvõtnud töötaja nimi ja ametinimetus, pangakonto(de) arestimise kuupäev ja kellaaeg ning pangakonto(de) jääk arestimise hetkel. Korralduse tegemise ajaks oli MTA 11. septembri 2020. a maksuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks antud 30-päevane tähtaeg möödunud ning selle täitmist ei olnud MTA peatanud, samuti ei ole maksuvõlga ajatatud. Seejuures oli kaebajal kohtu hinnangul piisavalt aega ja võimalusi, et koheseid sissenõudmistoiminguid vältida. Kaebajal oli võimalik esitada ajatamistaotlus või taotleda vaidemenetluses haldusakti täitmise peatamist.
19.Kaebaja väidab, et soovis MTA-le esitada ajatamistaotluse ja ta on kohtule kinnitanud, et ta soovib jätkuvalt maksuvõla ajatada tingimustel, mida MTA tavapäraselt ajatamiseks ette näeb, ta lihtsalt ei jõudnud veel sundtäitmistoimingute tegemise ajaks MTA-le ajatamise avaldust esitada. Kaebaja selgitab, et tal oli MTA kasuks hüpoteegi seadmisega tekkinud veendumus, et kuna tagatis on MTA-l olemas, siis saavad ettevõte ja MTA teha maksuvõla täitmise osas koostööd, et ajatada maksuvõlg graafiku alusel.
3-20-2372
20.Kohus leiab, et kuna maksuotsuses oli kaebajale selgitatud, et maksuvõlg tuleb tasuda 30 päeva jooksul ning kui selleks ajaks ei ole maksusummat tasutud, on õigus algatada sundtäitmine, ei saanud kaebaja eeldada, et ajatamistaotluse esitamiseks on tal aega piiramatult. Ilma ajatamistaotlust esitamata ei saanud kaebaja ka eeldada, et maksuvõla saab tasuda maksegraafiku alusel. MKS § 111 ja riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise kord seob maksuvõla tasumise ajatamise makseraskustes maksukohustuslase põhjendatud taotluse ja maksuvõla tasumise ajakava esitamisega.
21.Kaebaja väidab, et talle ei olnud ettenähtav, et hüpoteegi olemasolu korral sundtäidab MTA võla esimesel päeval peale vaide esitamise tähtaega ettevõtte pangakontolt, tekitades seeläbi ettevõttele tõsise käibevahendite kriisi. Sundtäitmisel ei tohi tekkida olukorda, kus ettevõtte vahendid on üheaegselt mitmekordselt koormatud.
22.Kohus nõustub vaideotsuse selgitusega, et hüpoteek tagab maksuvõla sissenõudmise selliselt, et maksukohustuslasel on võimatu ennast maksuvõla tasumise hetkeks varatuks muuta ja tekitada seeläbi olukord, kus maksuhalduril on maksuvõla sundtäitmine võimatu või oluliselt raskendatud. Maksuhalduril puuduvad MKS § 128 lg-s 2 sätestatud tingimuste esinemise korral takistused pangakonto arestimiseks, kuigi varasemalt on taotletud ka kinnisasjale hüpoteegi seadmist. Ilmselgelt on hüpoteegi realiseerimine nii maksuhaldurile kui ka maksukohustuslasele ajamahukam ja kulukam maksuvõla täitmise viis, mistõttu olukorras, kus MTA-l on võimalik maksuvõlg sundtäita kaebaja rahaliste vahendite arvel, ei pea MTA asuma hüpoteeki realiseerima.
23.MKS ei sätesta täpsemaid reegleid selles osas, millises järjekorras ning milliste vahendite arvelt peaks maksuhaldur maksuvõla sundtäitmist alustama. Maksuhalduril tuleb sundtäitmise toimingute tegemisel lähtuda MKS § 12 tulenevast kaalutlusõiguse põhimõttest ning igakordselt analüüsida rakendavate meetmete tõhusust ja mõju maksukohustuslasele, kelle suhtes sundtäitmise meetmeid rakendatakse. Äriühingu pangakontode arestimine on kahtlemata meede, mille mõju äriühingule on intensiivne ning vahetu. Seega peaks maksuhaldur äriühingu pangakontode arestimisel erilise hoolega kaaluma sellise meetme kohaldamise proportsionaalsust. Kaebaja märgib, et MTA ei saa eeldada, et tegutsevalt ettevõttelt on võimalik rohkem kui 140 tuhat eurot ära võtta ilma igasuguse kaalutlusotsuseta, kui on olemas kehtiv ja nõude suurust ületav tagatis. Kohtu hinnangul oli maksuvõla sundtäitmine pangaarvelt nn inkasso korras proportsionaalne meede maksuvõla sissenõudmiseks, kuna hüpoteegi realiseerimine oleks kaebajale toonud täiendavad täitekulud suurusjärgus 8000 eurot (vt dtl 76). Muude sissenõudmistoimingute võimalikkus ei võta maksuhaldurilt õigust pangakonto arestimiseks.
24.Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuvõla ettevõtte pangakontolt ühekordse maksena ära võtmine viitab ebavõrdsele kohtlemisele. Kaebaja selgitab, et tavapäraselt ei täideta 140 tuhande euro suuruseid maksuotsusega määratud maksukohustusi ühekordse maksena, tavapäraselt on ettevõttel võimalik sõlmida maksegraafik ning vältida olukorda, kus käibevahendite puudumise tõttu muutub võimatuks ettevõtte põhitegevuse jätkamine. Kohtule ei ole teada, millistele tõenditele tuginedes väidab kaebaja, et tema maksuvõlaga sarnases suurusjärgus maksuvõlga ei täideta tavaliselt ühekordse maksena. Sellist infot ei ole ka vastustajal, kelle sõnutsi on kaebaja selline seisukoht alusetu. Usutav on MTA seisukoht, et see, kas võlg nõutakse sisse korraga või ositi, sõltub maksukohustuslase rahalistest vahenditest ja tema esitatud taotlustest. Kui maksukohustuslasel on piisavalt rahalisi vahendeid ja ta ei ole taotlenud maksuvõla tasumise ajatamist (või haldusakti vaidlustamise korral selle täitmise peatamist), pole maksuhalduril mingit takistust võlg koheselt täies ulatuses sisse nõuda.
3-20-2372
25.Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusorgani õigusvastane käitumine (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1). Kohus ei ole sellist õigusvastasust tuvastanud. Ka ei ole käesoleva otsuse tegemise ajaks ilmnenud asjaolusid, mis annaks aluse vastustaja kohustamiseks kaebaja pangakontode aresti alt vabastamiseks (HKMS § 158 lg 2 ls 1). Seega tuleb kaebus kohustamisnõude osas rahuldamata jätta.
26.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja kaebuse MTA kohustamiseks tagasi täita 13. oktoobri 2020. a toiminguga kaebaja pangakontolt MTA pangakontole kantud 141 269,51 eurot.
27.Kuigi see ei puuduta käesoleva haldusasja lahendamist, märgib kohus täiendavalt, et MKS § 1361 lg 3 näeb ette, et kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Riigikohus on
3.aprilli 2020. a otsuses asjas nr 3-17-98 p-s 20 selgitanud, et sellest sättest tuleneb maksuhaldurile kohustus hinnata täitetoimingu rakendamise põhjendatust ja proportsionaalsust maksumenetluse kestel, olgugi et kohus on andnud täitetoimingu sooritamiseks loa. Kui maksumenetluse käigus selgub, et rahaline nõue või kohustus on täitetoimingu sooritamiseks loa andmise menetluse käigus prognoositust väiksem, tuleb maksuhalduril täitetoimingu sooritamine vähenenud nõude või kohustuse mahus lõpetada. Vaidluse korral hindab kohus, kas maksuhaldur teadis või pidi teadma nõude või kohustuse ületagatusest.
28.Vastustaja on selgitanud, et kaebaja kinnistule seatud hüpoteek on 25. novembril 2020 kustutatud (dtl 21). Asja materjalidest nähtub, et MTA tegi kustutamise avalduse 23. novembril 2020 (dtl 80). Maksuotsus on kaebajale tehtud aga tunduvalt varem, 11. septembril 2020. Kohtu hinnangul pidi MTA-l maksuotsuse tegemise ajaks olema kujunenud veendumus, et kaebaja maksuvõlg on ületagatud (hüpoteek oli seatud summas 171 305,33 eurot, kuid maksuotsusega kuulus tasumisele 140 154,41 eurot). Veelgi enam, kui MTA pangakontole kanti 13. oktoobri 2020. a korralduse alusel 141 269,51 eurot, pidi MTA teadma, et kinnistule seatud hüpoteegiga on kaebaja maksuvõlg ületagatud. Kuna MKS § 1361 lg 3 näeb täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu äralangemise korral ette kohustuse täitetoiming lõpetada, on selle kohustuse rikkumisel tegemist maksuhalduri õigusvastase tegevusetusega.
29.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna MTA ei ole kohtule esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.