lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-805/13

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 31.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-805/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1504
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

31. mai 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-805

Haldusasi

X kaebus Kaitseväe kalmistul koristustehnikaga üle haudade sõitmise keelamiseks, kalmistu kaitseks komisjoni loomiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kriminaalasja algatamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Kaitseministeerium, esindaja Meelika Väravas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29. aprilli 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. aprilli 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-805 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 16.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kaitseväe kalmistul koristustehnikaga üle haudade sõitmise keelamiseks, kalmistu kaitseks komisjoni loomiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ning kriminaalasja algatamiseks seoses kalmudele kahju tekitamise ja hauakivide ning mälestusmärkide lõhkumisega. Kaitseväe kalmistul asub kaebaja vanaisa Y haud. Haual sõidab koristustehnika. Seetõttu on hakanud haud vajuma, mälestusmärk on kaldunud, deformeerunud ja laguneb. Kaebaja palub keelata traktori ja mistahes transpordivahendiga üle haudade sõitmise.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Halduskohus tagastas 29.04.2021 määrusega kaebuse kriminaalasja algatamiseks seoses kalmudele kahju tekitamise ning hauakivide ja mälestusmärkide

3-21-805 lõhkumisega HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse; ning kaebuse Kaitseväe kalmistul koristustehnikaga üle haudade sõitmise keelamiseks, kalmistu kaitseks komisjoni loomiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kalmistul koristustööde tegemise keelamist (sh koristustehnikat kasutades) ning kalmistu kaitseks komisjoni loomist. Samuti ei saa olla kaebajale tekitatud kalmistul koristustööde tegemise tagajärjel mingisugust mittevaralist kahju.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

X esitas 06.05.2021 määruskaebuse halduskohtu määruse peale.

Kaebaja palub saata asi halduskohtule läbivaatamiseks. Kaebaja vanaisa haud asub Kaitseväe kalmistul. Kalmistule, hauale ja hauakivile on tekitatud kahju. Kaebaja on esitanud avalduse kriminaalasja algatamiseks 2020. a sügisel.

Kaitseministeerium palub 27.05.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kalmistul koristustööde tegemise keelamist (sh koristustehnikat kasutades) ning kalmistu kaitseks komisjoni loomist. Kalmistu haldajal on õigus ja kohustus teostada kalmistu üldiseks korrashoiuks vajalikke töid vastavalt kaitseministri 18.04.2012 käskkirjaga nr 126 kinnitatud Tallinna Kaitseväe kalmistu kasutamise eeskirjale. Kaebaja väide, et haual sõidab raske koristustehnika, millest on tingitud haua vajumine, mälestusmärgi deformeerumine ning lagunemine, ei vasta tõele. Vastustaja ei tuvastanud 24.05.2021 teostatud visuaalsel vaatlusel kaebaja vanaisa (Y) hauaplatsil koristustehnikaga sõitmisest tingitud hauaplatsi kahjustamist (fotod vastuse lisad 1–4). Hauaplatsidel toimub vaid muru niitmine vastavalt vajadusele, muid koristustöid hauaplatsidel ei teostata. Muru niitmiseks kasutatakse muruniidukit, mitte rasketehnikat. Haudade vajumine ja nn mälestusmärgi liikumine on paratamatu protsess, mille ära hoidmiseks peaks hauaplatsi kasutaja käituma vastavalt Kaitseväe kalmistu kasutamise eeskirjale ning teostama ise seal sätestatud vajalikke töid. Kaitseväe kalmistu kasutamise eeskirja p 9.1 kohaselt vastutab hauaplatsi hooldamise eest hauaplatsi kasutaja, mh p 9.1.4 kohaselt peab hauatähis (nn mälestusmärk) olema terve ja tekst loetav ning p 9.1.5 kohaselt hauaplatsi kattev muru pügatud. P 2.1.4 kohaselt on hauaplatsi kasutaja isik, kellel on kalmistu haldaja kirjalik või taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolek hauaplatsi kasutamiseks. Hauaplatsi kasutaja surma korral on tema omastel eelisõigus hauaplatsi kasutamiseks. Kaitseväe kalmistu kasutamise eeskiri sätestab kaebajale võimaluse saada oma vanaisa hauaplatsi kasutajaks ja soovi korral tellida kalmistu haldajalt p-s 5.2 sätestatud teenuseid. Kalmistul koristustööde tegemise tagajärjel ei saa olla kaebajale tekitatud mittevaralist kahju. Vastustaja selgitustest ja lisatud piltidest nähtub, et hauaplatsile ei ole kahju tekitatud. Seega on ka mittevaralise kahju nõue põhjendamatu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalmenetlusega seotud küsimused lahendatakse kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud korras prokuratuuris ja maakohtus. Kriminaalmenetluse algatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, 2(4)

3-21-805 sest selleks on ette nähtud erikord. KrMS § 193 lg 1 kohaselt alustab kriminaalmenetlust uurimisasutus või prokuratuur. KrMS § 195 lg 1 kohaselt esitatakse kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult. Määruskaebusest nähtuvalt on kaebaja seda õigust ka kasutanud ja esitanud 2020. a sügisel avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks. Kriminaalmenetluse alustamata jätmist on võimalik vaidlustada KrMS §-des 207 ja 208 ettenähtud korras. Seega tagastas halduskohus kaebuse kriminaalasja algatamiseks seoses kalmudele kahju tekitamise ning hauakivide ja mälestusmärkide lõhkumisega õigesti HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu.

6.Halduskohus tagastas kaebuse nõuete osas keelata Kaitseväe kalmistul koristustehnikaga üle haudade sõitmine, luua Kaitseväe kalmistu kaitseks komisjon ja hüvitada kaebajale tekitatud mittevaraline kahju HKMS § 121 lg 2 p 1 kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Nimetatud sätte puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et praeguses asjas on kaebeõiguse puudumine ilmselge.
7.Vabariigi Valitsuse 21.03.2013 määruse nr 46 „Kaitseväe kalmistu haldamise kord“ § 1 lg 1 kohaselt vastutab Kaitseväe kalmistu haldamise eest Kaitseministeerium. Sama määruse § 1 lg 2 järgi on kaitseministril õigus volitada Kaitseväe kalmistu haldamisega seotud ülesannete täitmine teisele juriidilisele isikule. Kaitseministri 18.04.2012 käskkirjaga nr 126 kinnitatud Kaitseväe kalmistu kasutamise eeskirja p 3.1 sätestab, et kalmistu haldamise eest vastutab kaitseminister. Eeskirja p 3.2 kohaselt tagab kalmistu haldaja kalmistu heakorra ja korraldab kalmistu kasutamist, sh korraldab kalmistu kujundamisega seotud ülesandeid. Seega on tulenevalt Kaitseväe kalmistu kasutamise eeskirjast kalmistu haldajal (s.o kaitseministril) õigus ja kohustus teostada kalmistu üldiseks korrashoiuks vajalikke töid.
8.Kaitseministeerium on 27.05.2021 vastuses määruskaebusele selgitanud kalmistu haldaja poolt Kaitseväe kalmistul haudade korrashoiuks vajalike tööde teostamist ning kinnitanud, et hauaplatsidel toimub üksnes vastavalt vajadusele muru niitmine muruniidukiga ning muid koristustöid hauaplatsidel ei teostata. Hauaplatsidel ei sõideta raske koristustehnikaga, nagu väidab kaebaja. Vastustaja on esitanud koos määruskaebusega fotod kaebaja vanaisa hauaplatsist ja hauatähisest. Kaebaja väidetud kahju tekitamist hauaplatsile ja –tähisele fotodelt ei nähtu. Fotodelt paistab hauaplaadi vajumine ja mõra selles. Kuna hauaplatsidel muru niitmiseks ei kasutata rasketehnikat, siis on ilmne, et hauaplaadi vajumine on tingitud looduslikust maapinna vajumisest, mis on loomulik protsess kõikidel kalmistutel. Samuti on paratamatu, et aja jooksul võivad ilmastikutingimustest tekkida kahjustused hauatähisele.
9.Kaitseväe kalmistu kasutamise eeskirja p 9.1 kohaselt vastutab hauaplatsi hooldamise eest hauaplatsi kasutaja. Hauaplatsi kasutaja peab kandma hoolt selle eest, et hauatähis oleks terve ja sellel olev tekst loetav ning hauaplatsi kattev muru oleks pügatud (Kaitseväe kalmistu kasutamise eeskirja p-d 9.1.4 ja 9.1.5). Eeskirja p 2.1.4 kohaselt loetakse hauaplatsi kasutajaks isik, kellel on kalmistu haldaja kirjalik või taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolek hauaplatsi kasutamiseks. Hauaplatsi kasutaja surma korral on tema omastel eelisõigus hauaplatsi kasutamiseks. Kaebajal või mõnel muul kaebaja vanaisa lähedasel on võimalik saada hauaplatsi kasutajaks. Vastava nõusoleku saamiseks tuleb esitada kaitseministrile hauaplatsi kasutaja andmed, platsi asukoht, suurus ja kinnitus, et kasutaja järgib hauaplatsi kujundamise ja hooldamise nõudeid ning täidab kalmistu kasutamise eeskirja (vt eeskirja p 5.1). Vastustaja on õigesti selgitanud, et kaebaja väidetud haua ja hauatähise vajumist ning deformeerumist oleks olnud võimalik ennetada hauaplatsi hooldamiskohustuse võtmisega. Kui lähedastel ei ole võimalik hauaplatsi eest hoolt kanda, siis on Kaitseväe kalmistu eeskirja p-st 5.2 tulenevalt hauaplatsi kasutajal võimalik tellida kalmistu haldajalt teenuseid hauaplatsi heakorra 3(4)

3-21-805 tagamiseks lepingu alusel, milles sätestatakse tellitavad teenused, nende maksumus ja tasumise kord.

10.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Keelamiskaebuse lubatavuse ja kaebeõiguse hindamisel tuleb lähtuda riigivastutuse seaduse (RVastS) § 5 lg-st 1 ja HKMS § 45 lg-st 1 nende koostoimes. Keelamiskaebuse võib nende sätete järgi esitada üksnes siis, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Vastustaja on kinnitanud hauaplatsi niitmist muruniidukiga, mitte rasketehnikaga. Seda kinnitavad asjas lisatud fotod. Järelikult ei ole kaebaja õigusi rikutud ning täitmata on HKMS § 45 lg-s 1 sätestatud eeldused keelamiskaebuse esitamiseks.
11.Kohustamiskaebuse põhjendatus eeldab kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust) ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (RVastS § 6 lg 1) või vähemalt selle kaalumiseks (RVastS § 6 lg-d 4 ja 5). Kui väidetavalt õigusvastaselt täitmata jäetud kohustus ei tulene vahetult seadusest, siis peab isik enne kohustamiskaebusega kohtusse pöördumist olema esitanud haldusorganile taotluse toimingu sooritamiseks ja haldusorgan peab olema jätnud selle rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata ning keeldumine või tegevusetus peab rikkuma isiku subjektiivseid õigusi. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kalmistu kaitseks komisjoni loomist. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks eelnevalt taotlenud kalmistu kaitseks komisjoni loomist ning kohustamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 2) eeldused on täitmata.
12.RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Esitatud asjaoludest tulenevalt ei nähtu praeguses asjas mittevaralise kahju hüvitamise aluste (RVastS § 9 lg 1) esinemist (nt kaebaja perekonna hea nime teotamist või eraelu puutumatuse rikkumist) ja kaebus on selles osas ilmselgelt perspektiivitu. Kuna kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge, tuleb kaebeõiguse olemasolu eitada.
13.Eelneva põhjal tagastas halduskohus kaebuse õigesti Kaitseväe kalmistul koristustehnikaga üle haudade sõitmise keelamiseks, kalmistu kaitseks komisjoni loomiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 kaebeõiguse ilmselge puudumise põhjendusel. Ringkonnakohus jätab X määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.04.2021 määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium