Living Minerals OÜ kaebus kohustada Terviseametit tagastama Living Minerals OÜ poolt tasutud sunniraha summas 600 eurot; alternatiivselt vähendada sunniraha suurust ning kohustada Terviseametit tagastama Living Minerals OÜ poolt liigselt tasutud sunniraha; tuvastada Living Minerals OÜ poolt Terviseameti 04. veebruari 2019. a ettekirjutuse nr 12.81.1.291/5 nõuetekohane täitmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja — Living Minerals OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Vastustaja — Terviseamet, volitatud esindaja Leho Kuusk
Asja läbivaatamise vorm
01.12.2020 istungil ja kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25.06.2021. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.Terviseamet tegi 04.02.2019 kaebajale riikliku järelevalve teostajana ettekirjutuse, kohustades Living Minerals OÜ-d rikkumise ja ohu kõrvaldamiseks lõpetama alates ettekirjutuse kätte saamise päevast viivitamatult toote „MMS mineraalne suuloputusvahend“ (toode nr 1) turustamise. Terviseamet tegi riikliku järelevalve teostajana ettekirjutuse adressaadile alljärgneva hoiatuse: käesoleva ettekirjutuse resolutsioonis nimetatud kohustuse või kohustuste
3-19-2056 mittetähtaegse või mittekohase täitmise korral kohaldatakse ettekirjutuse adressaadile sunniraha 600 (kuussada) eurot.
2.Alates augustist 2019 hakkas Living Minerals OÜ müüma toodet nimega „Mineraalne lahus MMS“ (edaspidi: toode nr 2).
3.Perioodil 26.07.2019-24.09.2019 teostas Terviseamet ettekirjutuse täitmise kontrolltoimingud ning tuvastas kontrolliprotokollis nr 12.8-1.1.291/11, et ettekirjutust ei ole täidetud.
4.Terviseamet teavitas kaebajat 15.08.2019 nr 12.8-1.1.291/310 kirjaga menetluse läbiviimisest seoses ettekirjutuse nr 12.8-1.1.291/5 täitmise kontrollimisega ning saatis 26.09.2019 Living Minerals OÜ-le kirja nr 12.8-1.1.291/328, millega andis võimaluse esitada omapoolsed vastuväited, et veenduda sunniraha rakendamise õiguspärasuses.
5.Living Minerals OÜ esindaja käis 04.10.2019 Terviseametis kohtumisel, kus esitas vastuväited kontrollaktile.
6.Living Minerals OÜ vastuväidetele vastas Terviseamet 14.10.2019 kirjaga „Vastus menetlusosalise vastuväidetele sunnivahendi rakendamise menetluses nr 12.8-1.1.291/346-1“, milles asus seisukohale, et ettekirjutus ei ole täidetud ning ettevõte turustab jätkuvalt keelatud kosmeetikatoodet „MMS mineraalne suuloputusvahend“ uue nimega “Mineraalne lahus MMS“.
7.Terviseamet tegi 17.10.2019 otsuse nr 12.8- 1.1.291/346-3 (edaspidi: sunniraha määramise otsus), millega määras kaebajale sunniraha summas 600 eurot.
8.Living Minerals OÜ kandis sunniraha summas 600 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole ning esitas 04.11.2019 Tallinna Halduskohtusse kaebuse, milles esitas 6 erinevat nõuet.
9.Kohus tegi 12.11.2019 käiguta jätmise määruse, millega andis kaebajale aega kaebuse nõuete täpsustamiseks. Kaebaja esitas 28.11.2019 seisukohad, milles täpsustas kaebuse nõudeid.
10.04.12.2019 võttis kohus kaebuse menetlusse järgnevates nõuetes: kohustada Terviseametit tagastama Living Minerals OÜ poolt tasutud sunniraha summas 600 eurot (heastamiskaebus HKMS § 37 lg 2 p 5, RVastS § 11 lg 2); alternatiivselt vähendada sunniraha suurust ning kohustada Terviseametit tagastama Living Minerals OÜ poolt liigselt tasutud sunniraha (sunniraha otsuse osalise õigusvastasuse tuvastamise kaebus HKMS § 37 lg 2 p 6 ning heastamiskaebus HKMS § 37 lg 2 p 5, RVastS § 11 lg 2); ning tuvastada Living Minerals OÜ poolt Terviseameti 04.02.2019. a ettekirjutuse nr 12.8-1.1.291/5 nõuetekohane täitmine (tuvastamiskaebus HKMS § 37 lg 2 p 6).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja nõue ja seisukohad
11.Kaebaja leiab, vastustaja on haldusmenetluse läbiviimisel oluliselt eksinud ning on 04.02.2019 ettekirjutusele tuginedes määranud sunniraha toote eest, mida ettekirjutus ei puudutanud. Vastustaja on ekslikult kaebaja uut toodet samastanud vanaga, tegemist ei ole sama tootega ning kaebaja poolt turustatud uue toote suhtes ei ole vastustaja ühtegi ettekirjutust ega veel vähem sunniraha rakendamise hoiatust teinud.
12.04.02.2019 ettekirjutuses sisaldunud etteheited on kõrvaldatud, seega isegi kui kohus peaks leidma, et tegemist on sama tootega, tuleb sunniraha rakendamine sellest hoolimata keelata, kuna toode on viidud õigusaktidega vastavusse.
12.1.Ettekirjutuse järgi oli vana toote A osa koostiseks märgitud 28% naatriumkloritit, kuid tegelikkuses sisaldas see 23% naatriumkloritit. Kaebaja täitis ettekirjutuses toodud nõude ning muutis etiketil oleva koostisinfo. Uuel tootel on toodud selline koostisinfo, mis vastab pakendi sisule. 2(12)
3-19-2056
12.2.Ettekirjutuse järgi puudusid vana toote osadel ja nende segul nõutavad CLP määruse kohased klassifikatsioonid. CLP määrus (EL määrus 1272/2008) reguleerib seda, kuidas müüja peab oma toodete pakendamisel märkima selle sees olevate ainete mõju ning võimalikke ohtusid. Ettekirjutuse järgi ei olnud kaebaja tooted nõuetekohaselt märgistatud. Kaebaja täitis ettekirjutuse ning lisas uuele tootele CLP määruse kohased klassifikatsioonid.
12.3.Puuduv turvakork. Ettekirjutuse järgi puudus vanal tootel turvakork, mis raskendaks selle avamist. Kaebaja poolt müüdaval uuel tootel on vajaminev turvakork olemas, seega on ettekirjutusest tulenenud etteheide ära langenud.
12.4.Ettekirjutuses heideti kaebajale ette, et ta pole vana toote puhul teostanud vajaminevaid stabiilsusteste. Kaebaja viis vajaminevad stabiilsustestid läbi. Toote stabiilsus on tõendatud ning see kajastub toote ohutushinnangus.
12.5.Ettekirjutuse järgi puudus vana toote ohutushinnangus info toote füüsikalis-keemiliste omaduste kohta. Kaebaja täitis selle nõude, kajastades uue toote füüsikalis-keemilised omadused selle ohutushinnangus.
12.6.Ettekirjutuses toodi välja, et kaebaja kasutusvalmis vana toode sisaldab väga suures koguses jääkkloori (võrreldes joogivee ja basseinivee normidega). Kaebaja uus toode sisaldab jääkkloori ohutus koguses. Kui toodet kasutada vastavalt selle kasutusjuhendile, on toode inimese tervisele täiesti ohutu. See info kajastub ka uue toote ohutushinnangus.
12.7.Cl2 sisaldumine tootes. Vastustaja tuvastas, et vanas tootes sisaldus keemiline ühend Cl2 (CAS 7782-50-5), mis on kosmeetikatoodetes keelatud. Kaebaja müüdav uus toode seda ühendit ei sisalda. Seda tõendab vastav laborianalüüsi tulemus (kaebuse lisa 8) ja ohutushinnang (kaebuse lisa 7). Ohutushinnangus on näiteks öeldud (A osa 1. punkt), et kloori (CAS 7782-50-50) kontsentratsioon lõpptootes puudub. Kuna järelikult erineb uue toote koostis vanadest toodetest (kus Cl2 sisaldus), siis tulebki lugeda, et uue toote osas vastustaja ühtegi ettekirjutust teinud ei ole.
13.Kaebaja toode on ohutu.
13.1.Vastustaja seisukoht kloori esinemisest kaebaja uues tootes põhineb oletusele, mitte tõenditele. Vastustaja pole tegelikult kloori (Cl2, st keelatud ühendi) esinemist kaebaja tootes korralikult kontrollinudki. Vastustaja leian, et vastavalt teoreetilisele reaktsioonivõrrandile tekib lahusesse igal juhul kloor. Ainus tõend, mis vastustajal selle väite tõendamiseks ette on näidata, on tema enda poolt läbi viidud „test“ (vastustaja 30.01.2020 vastuse lisa 3). Küll aga ei nähtu isegi sellest testist, et kaebaja tootes kloori üleüldse sisalduks. Dokumendis on testitabeli alla on märgitud, et määramispiir (ehk teisisõnu mõõteviga) on 0,2 mg/100ml kohta. Tabelist aga ongi näha, et aktiivse kloori sisaldus jääb alla 0,2 mg/100ml kohta. Järelikult tuvastas vastustaja tegelikult ka ise, et kaebaja uues tootes kloori ei sisaldu. Ka kasutati testi tegemisel meetodit, mille puhul ei saa keemialabor kinnitada, et see meetod ka päriselt ausa ja täpse tulemuse annab.
13.2.Toote „Mineraalne lahus MMS“ CLP määruse kohane klassifikatsioon ja ohutusaruanne (safety report) ütlevad et tegemist on kategooriatesse 3 ja 4 kuuluva lahusega, mis on kosmeetikatoodetes lubatud. Toote „Mineraalne Lahus MMS“ ohutushinnangu koostaja on olnud teadlik toote ohukategooriatest ning ohulausetest ja piktogrammidest, kuid siiski hinnanud toote juhistejärgsel kasutamisel ohutuks.
13.3.Vastustaja eksitab kohut kahe mõiste eristamata jätmisega. Nimelt on oluline vahet teha jääkklooril ja kloriinil. Jääkkloori (residual chlorine) sisaldusel kosmeetikatoodetes piirnorme pole. Määruses 1223/2009 II lisas toodud aine ongi aga tegelikult kloriin (vt inglisekeelses määruses chlorine), mis kannab keemilist tähistust Cl2. Seda ainet kaebaja tooted ei sisalda ning kaebaja on seda tõendanud nii ohutushinnangu (vt kaebuse lisa 7) kui ka laborianalüüsiga (vt kaebuse lisa 8). 3(12)
3-19-2056
14.Vastustaja sunniraha määramise otsus tugines sellele, et vastustaja väidete kohaselt ei täitnud kaebaja vastustaja 04.02.2019 ettekirjutust. Vastustaja heidab kaebajale ette sama toote müümist. On oluline analüüsida, mida täpselt vastustaja 04.02.2019 ettekirjutuses kaebajal käskis teha. Ettekirjutuse teksti kohaselt „teeb amet riikliku järelevalve teostajana ettekirjutuse, kohustades Living Minerals OÜ (registrikood 14117355) rikkumise ja ohu kõrvaldamiseks lõpetama alates ettekirjutuse kätte saamisest alates viivitamatult toote „MMS mineraalne suuloputusvahend“ turustamise. Mõistlik inimene ja ettevõtja saab Terviseameti ettekirjutusest aru sedasi, et vastustajale ei meeldinud koostise ja etiketi tõttu kaebaja turustatav toode. Kaebaja eemaldaski toote (nii nagu ettekirjutuse resolutsioonis kirjas) ning töötas välja uue toote, mis lahendas ära esimese toote kohta vastustaja poolt esitatud mured. Selles valguses ning analüüsides haldusakti resolutsiooni (st konkreetselt seda, millist tegevust kaebajalt oodati), pole mingit kahtlust selles, et kaebaja täitis ettekirjutuses toodud juhiseid.
14.1.Kaebaja saab aru, et vastustaja pidas uut toodet ekslikult vanaks ainult selle pakendi välisilme tõttu, kuna vanal tootel ja uuel tootel jäi see suures ulatuses sarnaseks. See aga ei saa olla ettekirjutuse täitmata jätmise aluseks, kuna ettekirjutuses ei sisaldunud kohustust kaebajal oma toote pakendi kujundusest edaspidi hoiduda või seda ettekirjutuse täitmise jaoks muuta. Kaebaja hinnangul ei saa vastustaja tugineda sellele, et tegemist oli samade toodetega, kui tegelikult näitavad nii vastustaja enda tõendid kui ka toodete kasutusjuhendid seda, et tooted olid erinevad.
14.2.Esimese toote puhul tuli kokku segada 3 tilka mõlemast pudelist, oodata ning lisada siis 100ml vett. Teise toote puhul tuli kokku segada 1 tilk mõlemast pudelist, oodata ning lisada siis 1 liiter vett. See teave nähtub vastustaja enda tõenditest. Järelikult olid tooted ka sellest aspektist erinevad.
15.Vastustaja üks vastuväiteid on, et inimesed hakkavad toodet kasutama tervist kahjustavalt. Kaebaja poolt turustatav „Mineraalne lahus MMS“ on mõeldud kasutamiseks üksnes kokku segatult. Kosmeetikaturul on veel arvukalt samal tööpõhimõttel toimivaid tooteid. Näiteks töötavad sedasi erinevad värvimiseks mõeldud tooted (juuksevärvid, ripsme- ja kulmuvärvid jne). Juuksevärvide puhul on samuti oluline, et segataks kokku kaks eri tuubides olevat ainet ning et see aine kasutataks ära kindla aja jooksul. Kusjuures väga tihti (eriti näiteks blondeerijate puhul) on ained eraldiseisvatena tervist kahjustavad. Järelikult on selge, et vastustaja ei saa kaebaja uut toodet keelustada vabandusel, et see võib olla vale kasutamise korral tarbijale ohtlik. Kuna kaebaja on uue toote puhul tarbijaid rangelt juhendanud toodet mitte alla neelama, ei saa kaebajalt oodata enamat, kui usku enda toote tarbijate mõistuspärasele tegutsemisele.
16.Vastustaja poolt nimetatud „keelatud ja ohtlikud ühendid CL2 ja CLO2 sisalduvad tegelikult munitsipaalveevõrgu joogivees. Jääkkloori piirnorm on 0,5 kuni 1 mg/l kohta, et oksüdeerida ja desinfitseerida vett, hoides see puhas ja selge. Selline piirnorm tuleneb sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määrusest nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. Näiteks 2018. aastal võttis Rapla Veepuhastusjaam kasutusele „Dutrioni“ 0,3%-lise kloordioksiidi vesilahuse. ClO2 jääkkontsentratsioon joogivees on 0,2 mg/l. Kuna joogivesi võib sisaldada Cl2- ning joogivett kasutatakse igapäevaselt kosmeetilistel eesmärkidel (suuloputamine, silmade pesemine, näo puhastamine jne, aga ka joomiseks), siis ei saa vastustaja väita, et kaebaja toode on inimesele ohtlik.
17.Kaebaja tootel on teadusuuringute abil tõendatud kasulikud toimed. Osa vastustaja vana toote kohta tehtud ettekirjutusest käsitleb ka väidetavat kaebaja toote ohtlikkust inimese tervisele. Kaebajale on teada mitmed teadusuuringud, mis tõendavad kaebaja toote ohutust, sh teistsuguse tarbimise korral, ka alla neelamise korral, kuigi sel viisil kasutamist kaebaja ei propageeri. Toodete siltidel on selgelt kirjas korrektne kasutusjuhis, mis ei sisalda toote alla neelamist. Kloordioksiidi paljud kasutusvõimalused ja rakendused on rahvusvaheliselt heaks kiidetud ning seda illustreerib hästi ka näiteks Eestis turustatav kloordioksiidil baseeruv toode “Dutrion”. 4(12)
3-19-2056 Mõned näited “Dutrioni” erinevatest kasutusvaldkondadest: “tõhus joogivee desinfitseerija; piimatööstus; õlletootmine; puu–ja köögiviljade töötlemine; kala, liha ja linnuliha töötlemine; tervishoid: infektsioonhaiguste profülaktika kodudes, koolides, lasteaedades, haiglates ja muudes avalikes asutustes ning ühistranspordivahendites: tõhus COVID–19 vastu juba madalate kontsentratsioonide juures.
18.Kaebaja suhtes kohaldatud sunniraha on ebaproportsionaalne. Kui kohus peaks jõudma järeldusele, et ei ole alust keelata sunniraha rakendamist, et sunniraha rakendamine oli õiguspärane ja et kaebaja rikkus ettekirjutust, siis tuleb vähendada sunniraha summat. Kaebaja tegi kõik endast oleneva, et ettekirjutus täita – ta kõrvaldas ettekirjutuses toodud toote müügilt. Vastustaja 04.02.2019 ettekirjutuse resolutiivosa on määratletud niivõrd kitsalt, et kaebajal oli igasugune alus oma tegevuses lähtuda sellest, et kui ta eemaldab ettekirjutuses märgitud toote müügilt, saab ta selle ettekirjutuse n-ö unustada. See, et tema poolt hiljem turule toodud uut toodet asuti käsitlema ettekirjutuse rikkumisena, tuli kaebajale täieliku üllatusena. Vastustaja seisukohad
19.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Kaebaja toode nr 1 ja toode nr 2 on identsed.
19.1.Kosmeetikatoode „MMS mineraalne suuloputusvahend“ (toode nr 1) koosneb 100 ml A ning 100 ml B lahusest, mis on järgmiste koostistega:
19.1.1.A lahus: naatriumkloriti (NaClO2) 23,1%-line vesilahus (vastavalt uuringu protokollile nr. KL2018/E2519K)CAS nr 7758-19-2 (pakendil oli sisalduseks märgitud 28%);
19.1.2.B lahus: vesinikkloriidhappe (HCl) 4%-line vesilahus CAS nr 7647-01-0).
19.2.Kosmeetikatoode „Mineraalne lahus MMS“ (toode nr 2) koosneb 100 ml A ning 100 ml B lahusest, mis on järgmiste koostistega:
19.2.1.A lahus: naatriumkloriti (NaClO2) 23,6%-line vesilahus (vastavalt uuringu protokollile nr. KL2019/E2831K) CAS nr 7758-19-2 (pakendil oli sisalduseks märgitud 23%);
19.2.2.B lahus: vesinikkloriidhappe (HCl) 4%-line vesilahus CAS nr 7647-01-0).
19.3.Lähtudes ülaltoodust on mõlema toote A-lahuse ja B-lahusekoostised identsed, ka on A lahuse ning B lahuse pakendite kujundus identne. Taust, taimed ja linnud on ühesugused, mis annab tarbijatele mõista, et tegemist on tõenäoliselt sama tootega. Kaebaja andis ka ise sotsiaalmeedias ja sealt kaudu ka ajakirjanduses teada, et tegemist on sama tootega (vastustaja 31.01.2020 vastuse lisa 10).
20.Vastustaja kaalus menetluse käigus, kas on vajadust teha uus ettekirjutus, kuid kuna toodetel on identne koostis, nende pakendid on märkimisväärselt suure sarnasusega ning kuna kaebaja ise on maininud, et tegemist on sama tootega, siis jõudis amet otsusele, et tegemist on sama tootega ja uue ettekirjutuse tegemine ei ole vajalik.
21.Kaebaja on seisukohal, et tema poolt turule toodud uus toode ei ole seotud vana tootega. Samal ajal viitab kaebaja, et kasutas ameti poolt tehtud ettekirjutust uue toote nõuetega vastavusse viimiseks.. Seega leiab kaebaja ka ise, et need tooted on identsed, kuna vastasel juhul ei saaks kaebaja ettekirjutuses toodud märkusi uue toote puhul täies mahus arvesse võtta. Tootele turvasulguri, ohuklassifikatsiooni jne lisamine ning toote nimetusse ja pakendile/märgistusele marginaalsete muudatuste tegemine ei tähenda, et tegemist oleks uue tootega. Samuti on sama vana ja uue toote kasutuseesmärk, mõlemad tooted on ette nähtud kasutamiseks identsel viisil ehk suuloputusvahendina. Kui uus toode oleks teistsuguse kasutusotstarbega, näiteks oleks see ette nähtud kasutamiseks biotsiidina (desinfitseerimisvahendina), oleks kasutusviis erinev ning ka rakenduvad õigusaktid oleksid erinevad. Lisaks ei konkureeriks see toode siis enam teiste kosmeetikavahenditega (suuloputusvahendid), vaid hoopis biotsiididega. 5(12)
3-19-2056
22.Kaebaja poolt on jätkuvalt täitmata 04.02.2019 ettekirjutuse järgmised nõuded:
22.1.Täidetud ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1223/2009 (kosmeetikamäärus) I lisas toodud nõuded, kuna ohutusaruande koostamisel ei ole võetud arvesse I lisa täitmiseks suuniseid andvat rakendusotsust (Euroopa Komisjoni 25.11.2013 rakendusotsuse nr 2013/674/EL (edaspidi rakendusotsus)), mille punkti 3.8.7 e) kohaselt tuleb ohutusaruande koostamisel võtta arvesse segu või aine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (edaspidi CLP määrus) kohast klassifikatsiooni. Kaebaja 04.10.2019 esitatud ohutusaruandes ei ole jätkuvalt arvesse võetud CLP-määruse kohast klassifikatsiooni (vastustaja vastuse lisa 15 „Vastus menetlusosalise vastuväidetele sunnivahendi rakendamise menetluses nr 12.8-1.1.291/346-1“):
22.1.1.Toote A-lahuse näol on tegemist kosmeetikatootega, kus aine või ainete segu, millest toode koosneb, klassifitseerub ohtlikuks ning selle klassifikatsioon CLP-määruse kohaselt on järgmine: „Ettevaatust“; H302 Allaneelamisel kahjulik; H311 Nahale sattumisel mürgine; H314 Põhjustab rasket nahasöövitust ja silmakahjustusi; H373 Võib kahjustada elundeid (põrn); P102 Hoida lastele kättesaamatus kohas; P262 Vältida aine sattumist silma, nahale või riietele; P260 Tolmu/suitsu/gaasi/udu/ auru/pihustatud ainet mitte sisse hingata; P264 Pärast käitlemist pesta hoolega...; P270 Toote käitlemise ajal mitte süüa, juua ega suitsetada; P280 Kanda kaitsekindaid/kaitserõivastust/kaitseprille/kaitsemaski; P302+P352 NAHALE SATTUMISE
KORRAL:
pesta rohke veega/...; P310 võtta viivitamata ühendust MÜRGISTUSTEABEKESKUSEGA/ arstiga/...; P301+P312 ALLANEELAMISE KORRAL: halva enesetunde korral võtta ühendust MÜRGISTUSTEABEKESKUSEGA/arstiga/.../; P405 Hoida luku taga; P501 Sisu/mahuti kõrvaldada;
22.1.2.Toote A-lahuse ohutusaruande koostamisel ei ole võetud arvesse CLP klassifikatsiooni, kuna aruandes puuduvad viited klassifikatsioonile ning samuti eeltoodud ohu-ja hoiatuslausetele. Ohutusaruandes tehtud järeldus (assessment conclusion) viitab, et toode on ohutu mõistliku ja ettenähtud kasutuse korral. Kui vaadelda eeltoodud ohuklassifikatsiooni, mille kohaselt tohib toodet käidelda ainult isikukaitsevahendeid kasutades, siis ei ole tegemist ohutu tootega, eriti kuna ohutusaruandes puuduvad viited CLP-määruse kohasest klassifikatsioonist tulenevatele käitlemise nõetele.
22.1.3.Seejuures on oluline rõhutada CLP-määruse kohane märgistus ei ole nõutav tootel endal, kuid see peab olema arvesse võetud toote ohutusaruandes. Kuna A lahus on tunnistatud ohutusaruandes vaatamata klassifikatsioonile ohutuks, siis viitab see, et CLP-määruse kohane klassifikatsioon on arvesse võtmata.
22.1.4.Lisaks tuuakse lähteainete (antud juhul naatriumkloriti ning vesinikkloriidhappe) ohutuskaartide jaotises 1 alati välja antud aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad. Naatriumkloriti (tootja Acros Organics) puhul on kasutusaladena ohutuskaardis välja toodud: 1) tööstuslikud kasutusalad: ainete kasutamine ainetena või valmististe koostises tööstuslikes tegevuskohtades; 2) laborikemikaalid 3) laborireagentide kasutamine; 4) tööstuslik kasutamine teise aine tootmisel (vaheainete kasutamine). Mitte ükski eeltoodud kasutusaladest ei anna õigust kasutada selle tootja seda konkreetset ainet valmis kosmeetikatoote tootmiseks (sisuliselt ainet ainult lahjendades).
22.1.5.Vesinikkloriidhappe puhul on ohutuskaartides, mille kaebaja esitas, välja toodud kasutusaladena: 1) laboratoorsed kemikaalid (tootjad: Honeywell Fluka ja Fisher Chemical). Mitte kummalgi juhul ei ole toodud lähteained ette nähtud kasutamiseks kosmeetikatööstuses sisuliselt lõpp-produktina (lahjendatuna).
22.2.Kosmeetikamääruse artikli14 lg 1 p a) nõue ei ole jätkuvalt täidetud, kuna kasutusjuhendi järgselt kokku segatud kosmeetikatoote lõppsegu sisaldab II lisa kandes 78 keelatud ainena nimetatud kloori (CAS nr 7782-50-5). Tegemist on keemilise reaktsiooniga, kus naatriumklorit 6(12)
3-19-2056 segatakse vesinikkloriidhappega. Vastavalt reaktsioonivõrrandile tekib lahusesse igal juhul kloor (CAS nr 7782-50-5). Seega ei ole naatriumkloriti ja vesinikkloriidhappe omavahelisel segamisel saadav toode üheski variandis kooskõlas kosmeetikamäärusega (sõltumata lahjenduse suurusest), kuna igal juhul tekib lõppsegusse kosmeetikamääruse II lisa kandes 78 keelatud aine kloor (CAS nr 7782-50-5). Kloori tekkimist kinnitab ka vastustaja läbi viidud uuring (31.01.2020 vastuse lisa 3).
22.3.Toote kasutusjuhendi järgsel valmistamisel segatakse kokku sama kontsentratsiooniga lähteained samas vahekorras, mille tulemusena toimub esimese toote kasutamisel toimunud reaktsiooniga identne reaktsioon ning sellisel reaktsioonil tekib alati kloor. Kaebaja enda poolt esitatud toote nr 1 „MMS mineraalne suuloputusvahend“ ohutusaruandes oli see ka fikseeritud. Kui vastustaja sellele tähelepanu juhtis, siis tõi kaebaja turule identse toote, mille puhul muutis ainult kasutusjuhendis valmistoote lahjenduse suurust. Analüüsil ainete määramisel on olemas alumine määramispiir, millest madalamal kontsentratsioonil ei ole võimalik ainet tuvastada. Seega suurte lahjenduste korral ei pruugi olla võimalik ainet ühegi meetodiga tuvastada. Küll aga see ei tähenda, et ainet seal ei oleks. Pöördumatute reaktsioonide reaktsioonivõrrandid kehtivad igal juhul, sõltumata sellest kui palju toote lõppsaadust lahjendatakse.
22.4.Vastuseks kaebaja väidetele, et kloori sisaldus tootes ei ole tõendatud, viitab vastustaja, et vastustaja kesklabor on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt (akrediteerimistunnistus L042, L128, M004). Seega on spetsialistid kindlasti oma valdkonnas pädevad, sest muidu ei oleks laborit akrediteeritud. Vastustaja poolt läbi viidud testi (vt 30.01.2020 vastuse lisa 3) tulemuste osas selgitab vastustaja järgnevat:
22.4.1.Testitabeli alla määramispiir (0,2 mg/100ml kohta) on küll seotud mõõteveaga, kuid tegemist ei ole sünonüümidega. Kaebaja poolt viidatud määramispiiri alla jääv tulemus on saadud 24 tundi pärast lahuse segamist. Kuna kasutusjuhendis soovitatakse tarbida toodet kohe pärast kokkusegamist, siis on asjakohased laboriprotokollis toodud tulemused, mis on mõõdetud kohe pärast toote juhendikohast valmistamist. Need tulemused on üle määramispiiri ning näitavad aktiivse kloori sisaldust tootes.
22.4.2.Testimisel kasutatud jodomeetrilise meetodi kohta toodud märkus: „meetod ei kuulu akrediteerimisulatusse“ tähendab antud juhul seda, et ameti laboris on meetod akrediteerimata, kuna seda ei kasutata nii palju, et selle konkreetse meetodi akrediteerimine oleks majanduslikult mõistlik, kuid see ei mõjuta meetodi ja katsetulemuste usaldusväärsust. Labor ise on akrediteeritud ning lähtub katsete läbiviimisel heast laboritavast. Tegemist on üldlevinud meetodiga aktiivse kloori sisalduse määramiseks veest.
22.5.Kaebaja toote nr 1 puhul tuli kokku segada 3 tilka mõlemast pudelist, oodata ning lisada siis 100ml vett. Teise toote puhul tuli kokku segada 1 tilk mõlemast pudelist, oodata ning lisada siis 1 liiter vett. Toodete kasutusjuhendi muutmine ei tähenda, et tegemist oleks erinevate toodetega, kuna tooted on sisult ja vormilt identsed. Ainus erinevus on lõpplahjenduses, mis aga ei muuda lõppsaaduse keemilist koostist. Seejuures rõhutab vastustaja, kaebaja tootega läbiviidaval reaktsioonil toimub reaktsioon mõlema toote puhul enne selle lahjendamist. Seega reaktsiooni ajal on lähteainete kontsentratsioonid ja vahekorrad samad ning seega ka saadused samad.
22.6.Kaebaja leiab, et tema toode sisaldab jääkkloori koguses 5 mg/l kohta, mis on inimese tervisele täiesti ohutu. Sotsiaalministri määruse „Joogivee kvaliteedi-ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ § 6 toodud tabelis on aga sätestatud, et jääkkloori piirsisaldus peab jääma vahemikku ≤ 0,5 ja ≤ 1. Tabeli kohta käivas märkuses 6 on täiendavalt sätestatud, et „Näitaja piirsisaldust „≤ 0,5 mg/l” kontrollitakse tarbija kraanist ja piirsisaldust „≤1” kontrollitakse veetöötlusjaamast väljuvas vees.“ Seega ületab kaebaja toode lubatud jääkkloori kogust, millega tarbija tohiks kokku puutuda, 10 korda ning seetõttu on kaebaja väide, et jääkkloori sisaldub selles ohutus koguses, kaheldava väärtusega. 7(12)
3-19-2056
22.7.Seonduvalt kaebaja etteheidetega, nagu ei teeks vastustaja vahet jääklooril ja kloriinil, selgitab vastustaja, et ainet, nagu kloriin, ei ole olemas, mida on kaebajale ka korduvalt selgitatud. On aine kloor. Jääkkloori mõõtis amet kaebaja lahustes, kuna kaebaja toodet propageeritakse kui tervendamisvahendit, mida tuleks juua. Jääkkloori mõõtmise eesmärk oli teha kindlaks, kas ja kui palju ületab jääkkloor joogivee ja basseinivee jaoks ettenähtud norme.
22.8.Kaebaja toote tootmine ei toimu mehhaniseeritult, mida on näha vastustaja fotodel, mis on fototabelis nr 12.8-1.1.291/1. Tootmisel kasutatakse tehnilisi kaale (mitte analüütilisi) ning ka mõõdunõu puhul on tegemist anumaga, kus eksimus 5-10 ml on loomulik, sest pole võimalik täpsemalt mõõta. Samuti tuleb mängu inimfaktor, sest automatiseeritud tootmise juures ei teki võimalikke inimlikke vigu, kuid käsitsi toorainete kokkusegamisel on inimlik eksitus võimalik ja tõenäoline. Lisaks tuleb arvesse võtta, et kaebaja andis ise ametile 16.01.2019 oma ütlustes teada (ning see on märgitud ka 04.02.2019 ettekirjutuses nr 12.8-1.1.291/5), et kasutab toorainena 80%lise puhtusastmega naatriumkloritit, mis tähendab, et ka tooraines võib puhta naatriumkloriti sisaldus mõne protsendi võrra kõikuda. Siinjuures tuleb arvestada, et mõõtevead liituvad.
23.Vastustajal on jätkuvalt alust arvata, et kaebaja toetab ja soodustab toodete väärkasutamist. Kaebaja on oma Facebooki grupis, mille administraatoriks kaebaja seaduslik esindaja oli ja mis praeguseks on kustutatud (vastustaja 30.11.20202, lisad 1, 2, 3 ja 4), avalikel esinemistel, konverentsidel (https://www.youtube.com/watch?v=Eq7tRaSJ11c ja https://www.youtube.com/watch?v=TulFXUAtrlg), blogis (https://mmsjameie.wordpress.com/, pöördumine ajakirjanduse poole) ja ajakirjanduses (https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kuula-doktorikraadiga-merili-kukushkin-mmseiole-murgine-mms-on-ju-koigest-lauasool-ja-vesi?id=72510433) propageerinud MMS-i seespidist tarvitamist. Eespool nimetatud MMS-i on kaebaja ise oma tootega seostanud, kasutades seda üldtuntud lühendit oma mõlema toote nimetuses. Lisaks on üldtuntud MMS koostise poolest identne kaebaja poolt kosmeetikatoodetena esitletud toodetega.
24.Vastustaja leiab, et kaebaja viited nt juuksevärvides sisalduvate ainete kahjulikkusest, ei ole asjakohased. Juuksevärvide ja muude kokku segatavate värvide puhul on iga komponendi kohta eraldi ohutusaruanne ning need ohutusaruanded ei väida, et komponendid eraldiseisvalt oleksid ohutud nagu kaebaja mõlema toote puhul. Juuksevärvid ja kaebaja toode erinevad üksteisest märkimisväärselt nii kasutusala kui toote koostise poolest. Juuksevärvide puhul on kokku segatavad kogused juba valmis mõõdetud ning pakendi (tuubide) kuju on selline, et oleks võimalik oksüdeerija lisada värvainele ilma, et inimene sellega kokku puutuks. Lisaks on pakendile lisatud isikukaitsevahendid. Kasutusjuhendis on olemas soovitused, et kindlustada inimestele minimaalne kokkupuude tootega. Lisaks on väga täpselt määratletud ära ka kokkupuuteaeg. Kaebaja toote puhul on võimalik inimesel otsene kokkupuude kemikaaliga. Samuti on olema võimalus ka kemikaali üle doseerida, kui tilkade lugemine peaks sassi minema. Puuduvad ka isikukaitsevahendid. Juuksevärv on piiratud kokkupuuteajaga ja maha pestav kosmeetikavahend. Kaebaja toode on limaskestade loputamiseks, kusjuures 10% tootest imendub. Juuksevärvide väärkasutust ei ole ka laialdaselt propageeritud.
25.Seonduvalt kaebaja väitega, et Cl2 ja ClO2 sisalduvad tegelikult munitsipaalveevõrgu joogivees, viitab vastustaja, et ei ole kordagi väitnud, et selliseid ühendeid munitsipaalveevõrgu joogivees ei ole. Tegemist on joogivee desinfitseerimiseks kasutatavate vahenditega ning kindlaksmääratud kogustes on need ühendid inimese organismile talutavad. Vastusaja on aga laboratoorsete katsetega näidanud, et kaebaja toodetes on nende ühendite kontsentratsioon kõrgem, kui joogiveele kehtestatud normid lubaksid. Joogiveega võrdlus oligi välja toodud seetõttu, et kaebaja on korduvalt enne tootjaks hakkamist propageerinud nimetatud toodete seespidist kasutamist (sisse joomist).
26.Kaebaja on viidanud tootele nimega „Dutrion“, mis on Eestis biotsiidina registreeritud ning sellest lähtuvalt rakenduvad sellele tootele biotsiidiseadus ning biotsiidimäärus. Kaebaja toode 8(12)
3-19-2056 samas on kosmeetikavahend ning sellele rakendub kosmeetikamäärus. Seega on õiguslikult tegemist täiesti erinevate toodetega, millele esitatavaid nõudeid reguleerivad erinevad õigusaktid.
27.Kaebaja on toonud mitmeid näiteid meditsiinivaldkonnast, seonduvalt kloordioksiidi kasutamisega ravimina. Need ei puutu aga kuidagi asjasse, kuna ravimitele kohalduvad teised nõuded ja õigusaktid ning seega ei ole need antud vaidluses kuidagi relevantsed.
28.Kaebaja on toonud ära ka arvutuse, kui palju peaks inimene tema toodet jooma, et saada kätte surmav annus. Ameti hinnangul ei ole ka see kuidagi asjaga seotud, kuna toode keelustati põhjusel, et sisaldab kosmeetikavahendis keelatud koostisainet. Kosmeetikavahendid ei ole aga kindlasti ette nähtud sisse joomiseks.
29.Kaebajale määratud sunniraha ei ole ebaproportsionaalne. Toode oli vaatamata ettekirjutusele taas müügil, toode sisaldab keelatud ainet ning toote ohutusaruanne ei vasta nõuetele. Lisaks võttis amet kaalutlemisel arvesse ka varasemaid sama toote menetlemisega seotud asjaolusid. Kaebaja jaoks on ettekirjutuste täitmine olnud ka varasemalt probleemiks. Nimelt kohustas amet varasemalt oma 28.08.2018 tehtud ettekirjutusega nr 12.8-1.1.291/39 kaebajat esitama toote „MMS mineraalne suuloputusvahend“ nõuetekohase ohutusaruande ning eemaldama viivitamatult turult toote „MMS mineraalne suuloputusvahend“. Toote müügi peatamise eesmärgiks oli eelkõige vajadus veenduda selles, et toode on tarbijaile ohutu. Ettekirjutuse kontrollimisel aga selgus, et kaebaja ei olnud ettekirjutust täitnud ning toodet müügilt eemaldanud. 19.09.2018 määras vastustaja kaebajale ettekirjutuse mittetäitmise eest sunniraha. Lisaks jätkas vastustaja menetlust, kuna riikliku järelevalvemenetluse peaeesmärk oli siiski toote ohutuse ja nõuetele vastavuse tuvastamine. 02.10.2018-04.10.2018 kontrollis vastustaja uuesti ettekirjutuse täitmist. Kuna kaebaja ei olnud endiselt pidanud vajalikuks ettekirjutust täita, siis määras vastustaja 10.10.2018 uuesti kaebajale sunniraha. Alles pärast seda eemaldas kaebaja tooted müügilt. Oma 04.02.2019 ettekirjutuses keelustas vastustaja toote müügi. Ometi aga jõudis toode jällegi, pärast mõningaid kosmeetilisi kohendusi nimetuses, pakendil ja märgistusel, taas müügile. Vastustaja ettekirjutused puudutavad sama ning kui mingi toode on kuulutatud ohtlikuks, siis sama toote uuesti turule toomine on enesestmõistetavalt keelatud ka siis, kui muudetakse kasutusjuhendit. Seda siis juhul, kui toote ohtlikkus ei seisne kasutusjuhendiga antud juhistes, vaid toode sisaldab sõltumata kasutusjuhendist kosmeetikatootes keelatud ainet.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
30.Vastustaja tegi 04.02.20219 kaebajale ettekirjutuse, millega kohustas kaebajat viivitamata kõrvaldama turult toote „MMS mineraalne suuloputusvahend“. Kaebaja ettekirjutust ei vaidlustanud ja kõrvaldas toote turult, kuid alates augustist 2019 hakkas kaebaja müüma toodet nimega „Mineraalne lahus MMS“ Vastustaja pidas kaebaja sellist käitumist 04.02.2019 ettekirjutusega vastuolus olevaks ning määras kaebajale ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha 600 eurot.
31.Käesolev vaidlus puudutab seega sunniraha määramise küsimust ning ettekirjutuse õiguspärasus ei ole vaidlusküsimuseks kuivõrd kaebaja seda ei vaidlustanud. Küll aga tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel hinnata 04.02.20219 ettekirjutuse sisu sel määral, et kindlaks teha kas ettekirjutusest tulenev piirang laieneb ka kaebaja poolt 2019 augustikuus turule toodud toote nr 2 „Mineraalne lahus MMS“ turustamisele.
32.Nõustun vastustajaga, et toote nr 2 turule toomisega ei saa 04.02.20219 ettekirjutust lugeda täidetuks, sest kaebaja turustab jätkuvalt ettekirjutusega keelatud tootele identset toodet „MMS mineraalne suuloputusvahend“, tehes seda lihtsalt uue nimega. Põhjendan oma seisukohta järgnevalt.
33.Ettekirjutuse täitmise kontrollimise kohta koostas vastustaja kontrollprotokolli (kaebuse lisa 2), millest nähtub järgnev: 9(12)
3-19-2056
33.1.Vastustaja võrdles toodet nr 2 „Mineraalne lahus MMS“ keelustatud tootega nr 1 „MMS mineraalne suuloputusvahend“, eesmärgiga uurida A ja B lahuse kvalitatiivset ja kvantitatiivset koostist. Labori poolt 30.08.2019 väljastatud laboratoorse uuringu protokollidest nr KL2019/E2832K, nr KL2019/E2831K ja nr KL2019/E2830K (vastustaja 30.01.2020 vastuse lisad nr 1-3) selgus, et toode nr 2 „Mineraalne lahus MMS“ koosneb 100 ml A ning 100 ml B lahusest, mis on järgmiste koostistega:
33.1.1.A lahus: naatriumkloriti (NaClO2) 23,6%-line vesilahus (vastavalt uuringu protokollile nr. KL2019/E2831K) CAS nr 7758-19-2 (pakendil oli sisalduseks märgitud 23%);
33.1.2.B lahus: vesinikkloriidhappe (HCl) 4%-line vesilahus CAS nr 7647-01-0).
33.2.04.02.20219 ettekirjutuses viidatud toode nr 1 „MMS mineraalne suuloputusvahend“ koosnes 100 ml A ning 100 ml B lahusest, mis olid järgmiste koostistega:
33.2.1.A lahus: naatriumkloriti (NaClO2) 23,1%-line vesilahus (vastavalt uuringu protokollile nr. KL2018/E2519K)CAS nr 7758-19-2 (pakendil oli sisalduseks märgitud 28%);
33.2.2.B lahus: vesinikkloriidhappe (HCl) 4%-line vesilahus CAS nr 7647-01-0).
33.3.Lisaks analüüsis vastustaja ka toodete pakendite kujundust, leides, et mõlema toote A lahuse ning B lahuse pakendite kujundus on sisult identne (vt fototabeleid, vastustaja 30.01.2020 vastuse lisad 6-10). Toote kasutusala on sama ning ka toodete nimetustes kasutavad sõnaühendid on sarnased.
34.Kaebaja iseenesest ei vaidle vastu vastustaja poolt kontrolltoimingu käigus tuvastatud faktilistele asjaoludele kuid leiab, et kuivõrd toote nr 2 puhul on kõrvaldatud vastustaja ettekirjutuses märgitud puudused, on tegemist täiesti uue tootega, mille suhtes ei ole vastustaja ettekirjutust teinud. Sellise kaebaja seisukohaga ei saa nõustuda.
35.Minu hinnangul saab ülaltoodu põhjal üheselt järeldada, et kaebaja tooted nr 1 ja 2 ei erine üksteisest sedavõrd, et toodet nr 2 saaks pidada täiesti uueks tooteks, mille osas saaks väita, et vastustaja ei ole toote turustamise osas piiravat ettekirjutust teinud. Toodete koostised on identsed, ka on pakendite kujundus ning toodete nimetused sedavõrd sarnased, et keskmine tarbija peab tooteid tõenäoliselt samaks (mida nad ka on). Peale ettekirjutuse tegemist tootele turvasulguri ja ohuklassifikatsiooni märgiste lisamine, ei muuda toodet (ja selle omadusi) sellisel määral, et toodet nr 2 võiks pidada täiesti uueks tooteks, mille turustamisele ei laieneks vastustaja ettekirjutusest tulenevad piirangud. Siinjuures on tähelepanuväärne ka vastustaja osundus, et kaebaja ise on sotsiaalmeedia kanalite kaudu tarbijaid informeerinud, et tegemist on sama tootega (vastustaja 31.01.2020 vastuse lisa 10). Seega nähtub minu hinnangul eeltoodust üheselt, et kaebaja on soovinud toote nr 2 turule toomisega sisuliselt jätkata eelnevalt ettekirjutusega keelustatud toote turustamist.
36.Eelnevat ei väära ka asjaolu, et toote nr 2 puhul on kaebaja muutnud toote valmistamisjuhistes lahjendi kogust. Kaebaja toote nr 1 puhul tuli kokku segada 3 tilka mõlemast pudelist, oodata 30 sekundit ning lisada siis 100ml vett. Teise toote puhul tuli kokku segada 1 tilk mõlemast pudelist, oodata 30 sekundit ning lisada siis 1 liiter vett. Nõustun vastustajaga, et toodete kasutusjuhendi muutmine ei tähenda, et tegemist oleks erinevate toodetega, kuna tooted on sisult ja vormilt identsed.
37.Pealegi ei ole vastustaja ettekirjutuses käsitlenud kaebaja tootele lahjendi lisamisega seotud küsimusi vaid on ettekirjutust põhjendanud mh sellega, et toote A ja B lahuse kokkusegamisel tekib kloor, mis on kosmeetikamääruse kohaselt täielikult keelatud aine. Kuivõrd kaebaja toodete koostis on identene ei muuda erinevus lõpplahjenduses A ja B lahuse segu keemilist koostist, see tähendab seda, et ka toote nr 2 puhul tekib A ja B lahuse kokkusegamisel kloor (CAS nr 778210(12)
3-19-2056 50-5), mis on kosmeetikamääruse II lisa kandes 78 märgitud, kui keelatud aine, mis määruse artikli14 lg 1 p a) kohaselt on kosmeetikatootes täielikult keelatud.
37.1.Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et vastustaja pole tegelikult kloori (Cl2, st keelatud ühendi) esinemist kaebaja tootes korralikult kontrollinudki. Vastustaja on toote nr 2 A ja B osade kokkusegamisel tekkinud reaktsiooni kontrollinud oma laboris ning on läbi viidud uuringu tulemusel tuvastanud kloori tekkimise toodete kokkusegamisel (vastustaja 31.01.2020 vastuse lisa 3). Vastustaja kesklabor on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt ja seetõttu puudub alus vastustaja laboris läbiviidud testi tulemustes kahelda.
37.2.Vastustaja on ammendavalt vastanud ka kaebaja osundustele testitabelis märgitud määramispiiri ja kasutatud meetodiga seotud kahtlustele, selgitades, et kaebaja poolt testitabelis viidatud määramispiiri alla jääv tulemus on saadud 24 tundi pärast lahuse segamist, samas nähtub tabelist, et peale kokkusegamist oli aktiivse kloori sisaldus valmissegus 0,5 mg/100ml kohta ning ka 10 minutit peale segamist veel 0,2 mg/100ml kohta. Seejuures on toote kasutusjuhendi kohaselt ooteaeg peale segamist 30 sekundit, mille järel lisatakse vett ja toode on kasutamiseks valmis. Ka on vastustaja testimisel kasutatud jodomeetrilise meetodi osas selgitanud, et tegemist on üldlevinud meetodiga aktiivse kloori sisalduse määramiseks veest.
37.3.Viitan siinkohal, et ehkki kaebaja osundab vastusaja laboris läbi viidud testi ebaõigsusele, ei ole kaebaja esitanud tõendeid, millest võiks järeldada vastupidist, ehk seda, et toote nr 2 puhul kloori A ja B komponentide segamisel ei teki. Kaebaja on küll kaebusele lisatud laborianalüüsi Chlorodiox Plus Palintest meetodil läbi viimise kohta, kuid puuduvad igasugused andmed analüüsi läbi viinud labori akrediteeringu ning kasutatud meetodi usaldusväärsuse osas. Kuivõrd kaebaja mõlema toote koostised ehk lähteainete kontsentratsioonid ja vahekorrad on identsed, saab samade ainete samades kontsentratsioonis kokkusegamise tulemusel tekkinud reaktsioon olla sama. Seejuures on oluline silmas pidada, tulenevalt kosmeetikamääruse artikli 14 lg 1 p-st a ning määruse lisast II on kloor selline ühend, mis on kosmeetikatootes igal juhul keelatud, seda vaatamata ka sellele, kas peale vastava tootele lahjendi (antud juhul vee) lisamist on kloori sisalduse täpset määra on lahjendatud tootes võimalik määrata.
38.Asjakohatud on kaebuse väited seoses sellega, et Cl2 ja ClO2 sisalduvad tegelikult munitsipaalveevõrgu joogivees ning sellele, et toote A ja B segamisel tekkiv kloordioksiid sisaldub mh Eestis lubatud tootes „Dutrion“. Vastustaja poolt läbi viidud laboratoorsetest katsetest nähtuvalt on kaebaja toodetes nende ühendite kontsentratsioon joogiveega lubatust tunduvalt kõrgem, toode „Dutrion“ on aga Eestis registreeritud biotsiidina, mitte kosmeetikatootena. Samuti on asjakohatud kaebaja viited kloordioksiidi kasutamise osas ravimite koosseisus, kuivõrd kaebaja on oma toodet käsitanud kosmeetikatootena, mistõttu ei ole asjakohane kaebaja toote võrdlus ravimiga ning kaebajal ei ole ka luba toodet ravimina turustada.
39.Eelpooltoodust tulenevalt leian, et vastustaja on põhjendatult leidnud, et kaebaja tooted nr 1 ja 2 on identsed tooted ning toote nr 2 turule toomisel on kaebaja oma tegevuses läinud vastuollu 04.02.2019 ettekirjutuses tooduga. Põhjendatuks ei saa pidada kaebaja väidet, et kuivõrd ettekirjutuse resolutsioonis on teda kohustatud lõpetama üksnes toote „MMS mineraalne suuloputusvahend“ turustamine, on kaebaja toote nr 1 eemaldamisega ettekirjutuses toodud juhised täitnud. Ehkki ettekirjutuse resolutsioonis on tõepoolest viidatud konkreetse toote nimetusele, tuleb ettekirjutuse sisu väljaselgitamiseks lähtuda lisaks resolutiivosale ka ettekirjutuse muudest osadest sh põhjendavast osast. Vastasel juhul tekiks ebamõistlik olukord, kus iga kord peale väikeste muudatuste tegemist toote nimetuse või pakendi osas, oleks võimalik varasemalt järelevalveorgani poolt keelatud toode uuesti turule tuua. Käesoleval juhul on ettekirjutuse põhjendavast osast selgesti arusaadav, et ettekirjutuse sisuks on kõrvaldada turult mitte konkreetse nimetusega toode, vaid toode, mille omadused on identsed ettekirjutuses analüüsitud tootega. 11(12)
3-19-2056
40.Sunniraha eesmärgiks on motiveerida ettekirjutuse adressaati oma kohustusi korrektselt täitma. Kaebajale määratud sunniraha ei saa pidada ebaproportsionaalseks, erinevalt kaebuses väidetust ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks vastustajaga asunud koostööle, mis võinuks olla aluseks sunniraha vähendamisele. Vastustaja oli tootes tuvastanud keelatud aine olemasolu ning vaatamata sellele asus kaebaja keelustatud tootega identset toodet uuesti turustama. Kaebajale määratud sunniraha ei saa pidada ebamõistlikult suureks.
41.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus jätta tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
42.Kaebaja on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks koos kuludokumentidega. Taotluse kohaselt on kaebaja menetluskuludeks käesolevas asjas riigilõiv 18 eurot ja õigusabikulud kokku 2986,76 eurot (ilma käibemaksuta).
43.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd otsus on tehtud kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustajad ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlusi esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.