Õ.S. ja T.S. kaebus Kohila Vallavalitsuse 07.12.2020 ehitusloa nr 2012271/41692 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – Õ.S. ja T.S. Kaebajate esindaja - vandeadvokaat Aldo Vassar Vastustaja – Kohila vald Kolmas isik 1 – A. A. (isikukood xxxxxxxxxx) Kolmas isik 2 – P. A. (isikukood xxxxxxxxxxx) Kolmas isik 3 – M. A. (isikukood xxxxxxxxxxx Kolmas isik 4 – M. A. (isikukood xxxxxxxxxxx) Kolmas isik 5 – Päikesesärts OÜ (registrikood 14855538) Kolmas isik 6 - OÜ PALINDROMES (registrikood 12955388)
Menetlustoiming
Tähtaja küsimuse lahendamine
RESOLUTSIOON
Lõpetada seoses kaebetähtaja rikkumisega haldusasjas nr 3-21-510 menetlus. Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv summas 30 eurot. Jätta vastustaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Mõista Õ.S.lt ja T.S.lt solidaarselt A. A., P. A., M. A., M. A., Päiksesärts OÜ ja OÜ PALINDROMES kasuks välja menetluskulud kokku summas 5260,80 eurot.
5.Kaebajatel tuleb menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest kolmandate isiku poolt näidatud arveldusarvele.
6.Kolmandatel isikutel esitada kaebajatele 5 päeva jooksul arvates käesoleva määruse saamisest andmed, kuhu arveldusarvele tuleb menetluskulud kanda.
7.Jätta vastustaja ja kolmandate isikute taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.02.11.2020 otsustas Kohila vald, et väljastatakse ehitusluba Pihali külas, Kasemetsa kinnistule päikeseelektrijaama (PEJ) rajamiseks (tl 51). 07.12.2020 väljastas Kohila Vallavalitsus ehitusloa nr 2012271/41692 Pihali külas, Kasemetsa kinnistule PEJ rajamiseks (tl 7-12p).
2.10.03.2021 saabus Tallinna Halduskohtule Õ.S. ja T.S. kaebus Kohila Vallavalitsuse 07.12.2020 ehitusloa nr 2012271/41692 tühistamiseks. Kaebajad on tasunud riigilõivu kokku summas 30 eurot.
3.Tallinna Halduskohtu 11.03.2021 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja viis läbi eelmenetluse toimingud. Ühtlasi kaasas kohus menetlusse kolmandad isikud.
4.16.04.2021 saabus kohtule kolmandate isikute seisukoht kaebusele. Kolmandad isikud paluvad jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada haldusasja menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu või alternatiivselt jätta kaebus rahuldamata. Kolmandad isikud paluvad mõista Õ.S.lt ja T.S.lt solidaarselt välja kolmandate isikute menetluskulud (kulunimekiri ja dokumendid esitatakse kohtu määratud tähtajaks).
4.1.Kolmandad isikud märgivad esmalt, et vaidlustatud ehitusloast tulenevad õigused on realiseeritud ehitised on valmis ning seega ei võimalda ehitusloa tühistamine saavutada kaebuse eesmärki, millest tulenevalt tuleb jätta kaebus läbi vaatamata HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Teiseks leiavad kolmandad isikud, et ehitusluba ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi (HKMS § 121 lg 2 p 1) ja kaebus tuleb ka sel põhjusel jätta läbi vaatamata.
4.2.HKMS § 124 lg 2 järgi lõpetab kohus asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebajad on kaebuses paljasõnaliselt väitnud, et said ehitusloast teadlikuks alles 15.02.2021 ehk 1,5 kuud pärast PEJ valmimist. Puudutatud isikud on seisukohal, et faktilisi asjaolusid arvestades pidid kaebajad saama ehitusloast teada oluliselt varem kui 15.02.2021. 27.10.2020 kinnitasid kaebajad vallale, et neil ei ole seoses kavandatava ehitusloaga mingeid vastuväiteid PEJ rajamiseks Kasemetsa kinnistule. 02.11.2020 tegi vastustaja otsuse ehitusloa väljastamise kohta, misjärel alustati Kasemetsa kinnistul ehitustegevuse ettevalmistamisega. 03.13.11.2020 toitlustas kaebaja Õ.S. ehitajaid. xxxxxx kinnistu on kaebajate alaline elukoht ning kaebajad olid faktiliselt teadlikult PEJ ehitamisest ehitusloa alusel, mis väljastati 07.12.2020. Arvestades, et PEJ sai valmis ehk igasugune ehitustegevus Kasemetsa kinnistul lõppes seisuga 29.12.2020 ja visuaalselt nähtavalt oli PEJ valmis (tegemist ei ole allmaarajatisega vmt), pidid kaebajad hiljemalt samaks ajaks ehk 29.12.2020 aru saama, et ehitusluba on väljastatud. Kaebajatel ei olnud mingit põhjendatud alust eeldada, et Kasemetsa kinnistule PEJ ehitamine toimub kehtiva ehitusloata. Riigikohtu praktikas on läbivalt rõhutatud isikute enda kohustust aktiivselt teavet hankida isikuid puudutavatest menetlustest selleks, et kaebused oleksid esitatud tähtaegselt, tagamaks kõigile haldusmenetlusest puudutatud isikutele õiguskindlus. Puudutatud isikud on seisukohal, et kaebuse esitamine ligi 2,5 kuud pärast ehitusloa alusel ehitustööde lõppemist on kaebuse esitamisega ebamõistlikult kaua viivitamine, mistõttu tuleb lugeda kaebetähtaeg möödunuks vastavalt HKMS § 46 lg-le 7 ja haldusasja menetlus lõpetada HKMS § 124 lg 2 alusel.
4.3.Kolmandad isikud paluvad kaebajatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud kokku summas 5260,80 vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 145-149p). Puudutatud isikute menetluskuludeks on olnud kulud õigusabile kokku mahus 27,4 tundi, hinnaga 160 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk kokku summas 5260,80 eurot, mis on seisnenud järgnevad õigusabis: 1) tutvumine kaebuse ja selle lisadega, tutvumine 11.03.2021 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-21-510, tutvumine seotud materjalidega ja lisainfo otsimine ning sellega tutvumine (EHR, kinnistusraamat, maa-ameti andmebaasid, Kohila valla kehtiv üldplaneering, Kohila valla arengustrateegia „Kohila vald aastani 2025“, erinevad uuringud puudutavalt päikese-energiajaamasid (vt vastus kaebusele p 27-29)), infovahetus kliendiga asjaolude selgitamiseks ja täiendavate tõendite kogumiseks, täiendavate tõenditega tutvumine, vastuse koostamine kaebusele (21,3 tundi); 2) tutvumine vastustaja 19.04.2021 vastusega kaebusele ja selle lisadega, tutvumine 20.04.2021 kohtunõudega kaebajatele, tutvumine kaebajate 03.05.2021 menetlusdokumendi ja selle lisaga, tutvumine vastustaja 10.05.2021 ja 12.05.2021 seisukohtadega ja lisadega, tutvumine kohtunõudega MKM-le ja MKM vastusega, tutvumine kohtu 13.05.2021 nõudega, infovahetus kliendiga, tutvumine täiendavate tõenditega, käesoleva menetlusdokumendi koostamine (6,1 tundi).
5.19.04.2021 saabus kohtule vastustaja seisukoht kaebusele. Vastustaja palub esiteks lõpetada Õ.S. ja T.S. kaebuse menetlus Kohila valla 07.12.2020 ehitusloa nr 2012271/41692 tühistamise nõudes kaebetähtaja rikkumise tõttu. Alternatiivselt taotlusele 1, jätta Õ.S. ja T.S. kaebus Kohila valla 07.12.2020 ehitusloa nr 2012271/41692 tühistamiseks läbi vaatamata. Alternatiivselt taotlusele 1 ja 2, jätta Õ.S. ja T.S. kaebus Kohila valla 07.12.2020 ehitusloa nr 2012272/41692 tühistamiseks rahuldamata.
5.1.Kaebajad on avaldanud, et said ehitusloast teada alles 15.02.2021, s.o enam kui kaks kuud pärast ehitusloa väljastamist. Vastustaja hinnangul ei ole see alljärgnevat arvestades eluliselt usutav. Esiteks, kaebajad elavad alaliselt xxxxx kinnistul, mis külgneb Kasemetsa kinnistuga. Õ.S.e 17.11.2020 e-kiri kinnitab, et xxxxx kinnistult avaneb Kasemetsa kinnistule piisav vaade, et tuvastada ehitustegevuse algus (tl 111 ja selle pöördel). Kaebajate kinnistult avaneva vaate rikkumine on muuhulgas olnud ka kaebajate peamiseks argumendiks, miks vastustaja oleks pidanud kaebajate hinnangul ehitusloa andmisest keelduma (tl 108 ja selle pöördel). Ehitusloa väljastamisega samal päeval, s.o. 08.12.2020, algasid Kasemetsa kinnistul aktiivsed ehitustööd, mis vältasid pea terve kalendrikuu. Arvestades kaebajate kinnistu asukohta ning kaebajate varasemaid etteheiteid on eluliselt ebausutav, et päikesepaneelide ehitustööd jäid kaebajatele enam kui kahe kuu jooksul (s.o. kuni 15.02.2021) märkamata. Teiseks, kaebajad olid kaasatud ehitusloa andmise menetlusse. Seejuures osalesid mõlemad kaebajad menetluses aktiivselt, suheldes vallaametnikega ja kolmandate isikutega korduvalt nii e-kirja teel, telefoni teel kui ka nõupidamistel. Kaebajad olid seega juba alates oktoobrist 2020 teadlikud, et vald võib lähiajal Kasemetsa kinnistu omanikele ehitusloa väljastada. Kolmandaks, suhtlusest vastustajaga nähtub ka kaebajate märkimisväärne huvi nii ehitusloa väljastamise menetluses toimuva, kui ka projekti lõpptulemuse vastu. Õ.S. on seejuures korduvalt viidanud, et ta orienteerub väga hästi ehitisregistris ning hoiab end ehitisregistri kaudu menetlusega ka ise kursis. Näiteks teadvustas Õ.S. juba enda 15.11.2020 e-kirjas, et „Ehitusluba pole väljastatud, ehitisregistris on esitatud 06.11.20 taotlus, mis on täna menetlemisel“ (tl 109-110). Seega kontrollis Õ.S. ehitusregistrist ehitusloa olemasolu koheselt, kui Kasemetsa kinnistu omanikud olid 11.11.2020 hakanud kinnistule transportima vajalikke materjale ning alustanud paneelide aluskarkasside kokkupanekuga (tl 109-110). Sarnaselt selgitas Õ.S. ka enda 17.11.2020 e-kirjas, et ta kontrollis uuesti ehitisregistri andmeid ning leidis „ise ehitisregistrist dokumendid ja info, et luba ei ole väljastatud“ (tl 111 ja selle pöördel). Arvestades kaebajate varasemat käitumist, on põhjendatud arvata, et kui kaebajate hinnangul oleks rajatisi püstitatud ilma ehitusloata, oleks kaebajad sellest vastustajale ka esimesel võimalusel teada
andnud. Seda kaebajad aga ei teinud. Vastupidi, kaebajate pöördumised vastustajale lakkasid koheselt pärast ehitusloa väljastamist ning kolmandal isikul võimaldati ehitustööd lõpuni viia. Eelnevat arvestades on eluliselt ebausutav, et kuigi kolmandad isikud jätkasid varasemalt pooleli jäänud ehitustegevust juba 07.12.2020, siis ei olnud Õ.S. ja T.S. ehitusloa väljastamisest järgnevad 2,5 kuud teadlikud ega huvitunud samas ka ehitusloa menetlusest. Neljandaks, kaebajad ei ole ka ise mis tahes moel üritanud põhjendada seda, miks nad said ehitusloast teada just 15.02.2021. Sellest tuleb vastustaja hinnangul järeldada, et tõenäoliselt on Õ.S.e ja T.S.e sellekohane väide otsitud. Kõike eelöeldut arvestades pidid kaebajad ehitusloa andmisest teada saama juba hiljemalt 07.12.2020. Nimetatud kuupäevast hakkas kulgema kaebetähtaeg. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-37-07 tehtud lahendi p-des 10 – 12 seejuures selgitanud, et mõistliku ajana HKMS § 46 lg 7 tähenduses tuleb üldjuhul käsitleda kuni kahe kuu pikkust perioodi, sest mõistlik aeg hõlmab nii haldusakti väljanõudmiseks kui ka kohtusse pöördumiseks vajalikku aega. Kuigi Õ.S.ele ja T.S.ele ei ole ehitusluba teatavaks tehtud, tuleb vastustaja arvates asuda seisukohale, et kaebajad on ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega viivitanud. Riigikohtu viidatud praktikat arvestades oleksid kaebajad pidanud kaebuse esitama hiljemalt 08.02.2021 ehk kaks kuud pärast ehitusloa väljastamise võimaluse avastamist (kuigi vastustaja hinnangul võiks käesoleval juhul pidada mõistlikuks ajaks veelgi väiksemat perioodi, arvestades kaebajate teadlikkust ehitusloa andmise kavatsusest, oskust ehitusluba ise ehitisregistrist kätte saada (st kaebajad valla poole haldusakti väljanõudmiseks ei pöördunud), jm). Seevastu on Õ.S. ja T.S. pöördunud kohtusse alles 10.03.2021 ehk enam kui kuu aega pärast tühistamiskaebuse esitamiseks ettenähtud mõistliku aja möödumist.
5.2.Vastustaja märgib, et seejuures puudub alus tühistamiskaebuse tähtaega ennistada, et seeläbi vältida HKMS § 124 lg 2 alusel menetluse lõpetamist. Kaebajad ei ole ehitusloa tühistamiskaebuse tähtaja ennistamist taotlenud. Samuti on kaebajad tänaseks minetanud tähtaja ennistamise taotluse esitamise õiguse (HKMS § 71 lg 2). Järelikult puudub menetluslikult võimalus tühistamiskaebuse esitamise ettenähtud tähtaega ennistada. Igal juhul puuduks ka sisuliselt tähtaja ennistamiseks igasugune alus HKMS § 71 lg 1 tähenduses. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist ning mõjuva põhjusena on käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Käesoleval hetkel ei ole kaebajad selliste asjaolude esinemist põhistanud. Kaebajatel ei esinenud seega tühistamiskaebuse esitamiseks mis tahes takistusi. Kaebuse esitamisega viivitamiseks puudus igasugune mõjuv põhjus. Tähtaega rikkudes esitatud kaebuse menetlemine on lubamatu, sest selle menetlemine rikub teiste protsessiosaliste õigusi ja huve, sh õiguspärast ootust, et tähtaegselt vaidlustamata haldusakt jääb kehtima. Seda eriti olukorras, kus tänaseks on ehitusloa alusel toimunud ehitustegevus lõppenud ning kolmandad isikud on ehitusloast tuleneva õiguse realiseerinud. Kõike eelöeldut arvestades on kaebajad minetanud ehitusloa tühistamise kaebuse esitamise õiguse. Vastustaja palub menetluse lõpetada seoses kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja rikkumisega (HKMS § 152 lg 1 p 2, § 124 lg 2)
5.3.Alternatiivselt, kui kohus peaks asuma eelnevast olenemata seisukohale, et kaebuse läbivaatamist ei takista kaebetähtaja rikkumine, siis palub Kohila vald jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada (ehitusluba on ammendunud) ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.4.03.05.2021 vastusega ei ole kaebajad ümber lükanud Kohila valla ja kolmandate isikute taotluse aluseks olevaid asjaolusid.
Esiteks, kaebajad ei ole tõendanud enda väiteid, et nad pöördusid õigusabi saamiseks lepingulise esindaja poole alles 11.02.2021 ega ka seda, et nende lepinguline esindaja edastas vaidlusaluse ehitusloa kaebajatele 15.02.2021. Kui kaebajate sellekohaseid väiteid kinnitavad tõendid tõepoolest eksisteeriks, oleksid kaebajad kahtlemata saanud vastavad tõendid kaebuse tähtaegsuse küsimuse kummutamiseks kohtule esitada. Tõendite esitamata jätmise tõttu puudub võimalus kontrollida kaebajate väidete tõele vastavust. Teiseks, ka enda 03.05.2021 vastuses kinnitavad kaebajad, et nad olid kogu aeg teadlikud naaberkinnistul toimuvast - kaebajad tegid ülesvõtteid muuhulgas isegi selle kohta, millised sõidukid liiguvad Kasemetsa kinnistu läheduses (vt tl 126). See tähendab, et kaebajatele ei saanud jääda märkamata ehitusloa väljastamisega samal päeval alanud ehitustööd. Selguse huvides märgib vastustaja siiski, et erinevalt kaebajate 03.05.2021 seisukohtades ning 20.11.2020 ja 24.11.2020 pöördumistes väidetust ei toimunud novembris 2020 mis tahes ehitustöid Kasemetsa kinnistul. Kohila valla esindajad kontrollisid Kasemetsa kinnistul toimuvat kaebajate pöördumiste alusel nii 17.11.2020, 20.11.2020 kui ka 24.11.2020, kuid ebaseaduslikku ehitustegevust ei tuvastatud (vt ka Kohila valla korrakaitsespetsialisti selgitused 24.11.2020 kontrollkäigu kohta, tl 130). Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et sõidukite viibimist Kasemetsa kinnistuga piirneval riigiteel, millele viitas konkreetselt kaebajate 20.11.2020 e-kiri, ei saanud vald kuidagi takistada, sest teadmata isikule kuuluva sõiduki paiknemine riigiteel ei ole käsitletav ehitustegevusena. Kolmandaks, väidetava ehitustegevuse osas püsis olukord Kasemetsa kinnistul seega muutumatuna alates ehitustegevuse peatamise korraldusest 16.11.2020 pealelõunal kuni ehitusloa väljastamiseni 07.12.2020. 07.12.2020 alanud päikesepaneelide rajamise tööde jätkumisest ei teavitanud kaebajad erinevalt varasemast Kohila valda, mis viitab, et Õ.S. ja T.S. olid teadlikud ehitusloa olemasolust (st teavitused väidetavast ebaseaduslikust ehitustegevusest edastati vallale vaid siis, kui Õ.S. oli kontrollinud ehitisregistrist, et ehitusluba kolmandatel isikutel puudub). Kaebajad ei ole kohtunõudele esitatud vastuses selgitanud, millisel põhjusel nad ei pidanud enam vajalikuks ehitustegevuses informeerida (kui eeldada kaebajate väidete õigsust, et nende arusaamise kohaselt kolmandatel isikutel päikesepaneelide püstitamiseks ehitusluba puudus). Neljandaks, erinevalt Kohila valla teavitamisest hakkasid kaebajad hoopis 07.12.2020 ehk ehitusloa väljastamisega samal päeval otsima võimalusi ehitusloa vaidlustamiseks, mis täiendavalt viitab, et Õ.S. ja T.S. olid ehitisregistrist ehitusloa kätte saanud. Seda tõendab fakt, et Õ.S. pöördus teabenõudega Transpordiameti poole, et välja nõuda ehitusloale antud Transpordiameti kooskõlastuskiri (tl 131-132). Tulenevalt eelnevast palub Kohila vald asja nr 3-21-510 menetluse lõpetada seoses kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja rikkumisega või jätta kaebus läbi vaatamata. Puudub mis tahes tõend, mis kinnitaks kaebajate väidet, et nad said vaidlusaluse ehitusloa kätte alles 15.02.2021 advokaadi e-kirjaga.
5.5.Õ.S.e 07.12.2020 e-kirjast ilmneb, et erinevalt varasematest pöördumistest ei nimetanud Õ.S. naaberkinnistul toimuvat tegevust ehitusloata toimuvaks ega ebaseaduslikuks ehitustegevuseks (tl 131). Vastupidi, Õ.S. viitas Transpordiametiga toimunud suhtluses Transpordiameti kooskõlastusele, mis on ehitusloa andmise aluseks olev dokument. Seega järeldub, et Õ.S. sai nii naaberkinnistul toimunud tegevuse märkamise tõttu kui ka ehitisregistri vahendusel teadlikuks ehitusloa andmisest hiljemalt 07.12.2020.
5.6.Vastustaja palub mõista Õ.S.lt ja T.S.lt solidaarselt välja Kohila valla kasuks menetluskulud summas 4 410 eurot (käibemaksuga) vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (tl 141-144).
6.Kaebajate seisukohad seoses kaebuse tähtaegsuse küsimusega.
6.1.Kaebajad vastustaja seisukohtadega kaebuse tähtaegsuse osas ei nõustu ning vaidlevad vastavasisulisele taotlusele vastu.
Kaebajad on välja toonud, et said ehitusloast teada 15.02.2021. Haldusaktist teadasaamine HKMS § 46 lg 7 tähenduses tähendab seda, et isik saab teada haldusakti reaalsetest tagajärgedest ja suudab kujundada oma seisukoha, kas ta soovib selliste tagajärgede saabumise tõkestamiseks omapoolseid samme astuda. Teisisõnu vastavast sättest tuleneb, et kui isik on haldusaktist muul viisil teada saanud, mõistliku aja jooksul tegutsedes haldusakti välja nõudnud ning seejärel omakorda mõistliku aja jooksul kohtusse pöördunud, on kaebus tähtaegne. Mõistlikuks ajaks haldusakti vaidlustamiseks pärast selle olemasolust teadasaamist on Riigikohtu halduskolleegium pidanud kahte kuud, rõhutades sealjuures, et pärast haldusakti korrektset teatavakstegemist peab isikule jääma kohtusse pöördumiseks 30 päeva, nagu ka olukorras, kus haldusakt oleks isikule korrektselt teatavaks tehtud. Riigikohtu seisukohast on väljaloetav ka, et umbes kuuajaline periood teatavaks tegemata haldusakti väljanõudmise taotluse esitamiseks on samuti piisav. Seega tuleb kohtul teatavaks tegemata haldusakti puhul kontrollida seda, kas isiku poolt haldusakti väljanõudmine on toimunud mõistliku aja jooksul ning kas pärast haldusakti teatavakstegemist on isik kohtusse pöördunud 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. (Riigikohtu halduskolleegiumi määruse kohtuasjas nr 3-3-1-23-07 p-d 10–12.)
6.2.Esiteks puudub vaidlus selle osas, et kaebaja Õ.S. juhtis korduvalt vastustaja tähelepanu sellele, et naaberkinnistul toimub ebaseaduslik ehitustegevus – vastustaja on ka ise kohtule esitanud Kohila Vallavalitsuse ehitusspetsialisti e-kirja kaebajale, milles sedastatakse, et edastasid 16.11 töid tegevale ettevõttele nõude tööd lõpetada (tl 111 ja selle pöördel). Siinkohal kaebaja märgib, et teavitas vallavalitsust ebaseaduslikust ehitustegevusest ehk selle jätkumisest mh 20.11.2020 ja 24.11.2020 (tl 126-127). Kaebajad selgitavad, et alates eelmainitud teavitustest Kohila Vallavalitsus kaebaja kirjadele ning päringutele enam ei vastanud.
6.3.Kaebajad pöördusid õigusabi saamiseks advokaadi poole ning kaebajate esindaja kohtus kaebajatega esmakordselt 11.02.2021 ning kaebajate mureks oli ebaseaduslik ehitustegevus naaberkinnistul. Peale kohtumist sõlmiti poolte vahel kliendileping ning peale seda kaebajate esindaja tutvus kõnealuse olukorraga ning sh ehitisregistri andmetega. Kaebajate esindaja edastas selgitused, tagasiside ning mh kõnealuse ehitusloa kaebajatele 15.02.2021 e-kirja teel – ehk kõnealune kuupäev on ka see kuupäev, mil kaebajad said teada ehitusloast.
6.4.Vastustaja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et kaebajad oleksid varem ehitusloast teada saanud. Lisaks märgivad kaebajad, et ehitustegevusest teadasaamist käesolevas kaasuses ei saa käsitleda alusena, millest tulenevalt oleks kaebajad pidanud järeldama ehitusloa väljastamist. Vastustaja on ise esitanud tõendi selle kohta, et tegemist oli ebaseadusliku ehitustegevusega. Ka kaebajad on algusest peale lähtunud sellest, et tegemist oli ebaseadusliku ehitustegevusega ning kõik kaebajate vastavad pöördumised vastustaja aadressil olid seotud ebaseadusliku ehitustegevusega. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebajatele täiesti arusaamatuks vastustaja argument kaebetähtaja möödumise osas põhjendusel, et kaebajad olid ehitusloa menetlusse kaasatud. Vastustaja oli teadlik, et kaebaja aktiivselt ebaseaduslikule ehitustegevusele tähelepanu juhtis – ühest hetkest Kohila Vallavalitsus lihtsalt ei vastanud mitte midagi kaebaja kirjadele ja pöördumistele. Samuti ei teavitanud Kohila Vallavalitsus kaebajaid ehitusloa väljastamisest. Selline haldusmenetlus ilmselgelt ei vasta haldusmenetluse seadusest tulenvatele põhimõtetele ning mh hea halduse tavale. Kaebajad leiavad, et sellises olukorras vastustaja poolt kaebetähtaja möödumise vastuväitele tuginemine on selgelt silmakirjalik ja pahausklik.
6.5.Kokkuvõtvalt leiavad kaebajad, et antud juhul ei esine ning ei ole tõendatud sellist asjaolu, millest tulenevalt saab järeldada, et kaebajad oleks ehitusloast muul viisil teada saanud. Kui isegi kohus peaks
leidma, et antud juhul kaebajad on muul viisil ehitusloast teada saanud, on kaebajad seisukohal, et nad ei ole viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega.
6.6.Kaebajate esindaja märgib täiendavalt, et Õ.S. on selgitanud, et „Vaatasin arvutist järele kas olin reaalselt ka ehitisregistrisse sisse loginud. Ajaloost seda kahjuks tuvastada ei õnnestunud, Leidsin allalaadimistest, et olin 17.12.2020 kell 22.40 alla laadinud projekti. Ehitusloaga tutvusin esimest korda 15.02.2020 Teie poolt saadetud kirjas.“ Kaebajate esindaja esitab siinkohal kohtule ka kliendile konsultatsiooni järgselt saadetud kirja ja kliendi vastuse (kärbitud kujul, muu kirja sisu kinni kaetud). Kaebajate esindaja edastas 15.02.2021 kaebajatele e-kirja, milles andis kaebajatele tagasiside ja selgitused kohtumisel esitatud küsimuste kohta. Kaebajate esindaja kontrollis mh ehitisregistrit ja edastas klientidele sealt saadud ehitusloa väljavõtte ja projekti (Lisa 1a ja Lisa1b tl 155-156). Lisaks selgitas kaebajate esindaja kaebetähtajaga seonduvat. Kaebaja vastas kirjale 16.02.2021 (tl 157), milles kaebaja sedastas, et ehitusloa sisuga sai tutvuda alles teie (ehk esindaja) poolt saadetud kirjas. Siinkohal leiab kaebaja esindaja, et kaebaja selgitused on igatepidi loogilised ja eluliselt usutavad – inimene, kes ei käi igapäevaselt ehitisregistris andmete ja dokumentidega tutvumas, võibki endale teadmata klikkida erinevatele linkidele ning sealjuures omale teadvustamata, et on avanud või alla laadinud vms mingisuguse ehitusloa. Kaebajad on kokkuvõtvalt seisukohal, et menetlusökonoomika seisukohast on ainumõistlik, et kohus lahendab küsimuse kaebetähtajast esimesel võimalusel eelmenetluse faasis.
6.7.Kui kohus peaks leidma, et kaebetähtaega on rikutud ning kohus lõpetab menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu, paluvad kaebajad jätta kõikide menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda. Näiteks on Riigikohus jätnud vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda põhjendusel, et „Vastustaja jättis kaebaja kaasamata ehitusloa menetlusse, millega kavandati rajatis kaebaja kinnistule. Kolmas isik asus kaebaja maale ehitama, hankimata selleks enne maakasutusõigust. Seetõttu tuleb vastustajal ja kolmandal isikul kanda ise menetluskulud, mis neil tekkisid põhjusel, et kaebaja otsis praeguse kohtuasja algatamisega võimalust oma rikutud õiguste kaitseks.„ (RKo 3-18-2022, p 26). Lisaks on halduskohtumenetluse kohtupraktikas juurdunud põhimõte, mille kohaselt kui tegu on vaidlusega, mis ei välju valla põhitegevuse raamidest, ei saa õigusabikulusid kaebajalt välja mõista (RKHK otsus asjas nr 3-3-1-63-10). Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et vastustaja ei teavitanud kaebajaid ehitusloa väljastamisest. Lisaks on kaebajad oma 03.05.2021 seisukohas kohtule välja toonud ning esitanud e-kirjad selle kohta, teatud hetkest vastustaja ehk Kohila Vallavalitsus kaebaja kirjadele ning päringutele enam ei vastanud. Selle üle samuti vaidlust ei ole. Lisaks eelnevalt viidatud lahendis heitis Riigikohtu kolleegium vastustajale ja kolmandale isikule ette seda, et nii vastustaja kui ka kolmas isik on suhtunud kaebaja omandiõigusesse hoolimatult. Käesoleval juhul on vastustaja ise kinnitanud, et Kasemetsa kinnistul ehk kolmanda isiku poolt alustati ebaseadusliku ehitustegevusega ehk alustati ehitustegevusega enne ehitusloa väljastamist. Vastustaja nõudis seejärel ehitustegevuse lõpetamist, misjärel seda ka tehti (vastustaja 19.04.2021. vastus kaebusele, punkt 1.9). Kaebajad kokkuvõtvalt leiavad, et johtuvalt vastustaja ja kaebaja käitumisest ning käesoleva kaasuse asjaoludest ja mh menetlusstaadiumist, on põhjendatud jätta menetluskulud kõik menetlusosaliste endi kanda. Lisaks paluvad kaebajad halduskohtul kontrollida volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
6.8.Tühistamiskaebuse lubatavus Riigikohus on selgitanud, et valminud ehitise vastavuse ehitisele ettenähtud nõuetele kinnitab ehitise kasutusluba (RKo 3-3-1-63-10, punkt 19). Lisaks selgitas Riigikohus viidatud lahendis, et enamikel
juhtudest fikseerib ehitise valmimise kui juriidilise fakti kastusuluba. Ehitusloa õiguslik toime ammendub seetõttu ehitisele kasutusloa väljastamisega. Ehitisele antud ehitusluba kehtib kuni ehitisele kasutusloa andmiseni, pärast kasutusloa andmist kaotab ehitusluba kehtivuse. Kaebajad märgivad, et ehitustegevus on jätkunud ka aprillikuu jooksul – 19.04.2021 läbis kaebajate kinnistut raskeveok. Ehitusseadustiku Lisa 2 kohaselt elektritootmisrajatise võimsusega kuni 100 kW ja üle 100kW püstitamise/rajamise puhul on nõutav kasutusluba. 03.05.2021 seisuga ehitisregistri andmetel aadressil Rapla maakond, Kohila vald, Pihali küla, Kasemetsa asuvatel rajatistel Kasemetsa-Päiksesärts Pej 1, Pej 2, Pej 3, Pej 4 ja Pej 5 puudub kasutusluba – ehitisregistri andmetel on ehitise seisundiks „ehitusluba antud“. Ehitisregistrist ei nähtu, et rajatiste osas oleks kasutusloa taotlus esitatud või kasutusluba väljastatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kõnealuse päikeseelektrijaama puhul ehitusloa õiguslik toime ammendunud, mistõttu on tühistamiskaebus asjakohane. Kui kohus peaks olema eeltoodu osas eriarvamusel, paluvad kaebajad selgitamiskohustuse raames kohtul seda välja tuua ning paluvad kohtul määrata tähtaeg nõude muutmiseks/täiendamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
Kaebetähtaja küsimuse lahendamine
7.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 124 lg 4 näeb ette, et kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg 2. HKMS § 46 lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Kohtupraktikas on leitud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud teda puudutava haldusakti olemasolu, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma vajalikke samme akti saamiseks. Seejuures tuleb eristada kõigepealt isikul kuluvat aega pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks, millele järgneb haldusorgani poolt haldusakti esitamise aeg, ning pärast seda tuleb isikul pöörduda kohtusse. Ajavahemik pärast haldusakti saamist kohtusse pöördumiseks ei või olla pikem kui 30 päeva, nagu on HKMS v.r § 9 lg-te 1–2 järgi tavapärane kaebetähtaeg (vt lahendeid kohtuasjades nr 3-3-1-23-07 (p 10) ja 3-3-1-82-07 (p 15)). Selle hindamiseks, kas tühistamisnõudega on ebamõistlikult viivitatud, arvestab kohus nii möödunud aega, kui ka seda, kas kaebajal oli mõjuv põhjus kaebuse esitamisega viivitamiseks. Kui haldusakti väljanõudmiseni või kohtusse pöördumiseni kulunud ajavahemiku õigustamiseks on mõjuv põhjus, ei ole tegemist ebamõistliku viivitusega ning kaebus on tähtaegne. (Riigikohtu 18.04.2013 lahend nr 3-3-1-3-13)
8.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 2 tuleneb, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et samal ajal
tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. HKMS § 150 lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat.
9.Käesoleval juhul on vastustaja ja kolmandad isikud taotlenud haldusasja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kaebajad leiavad, et kaebus on tähtaegne. Kaebetähtaja ennistamise taotlust kaebajad kohtule esitanud ei ole.
10.Käesolevas asjas on vaidlustatud 07.12.2020 väljastatud Kohila Vallavalitsuse ehitusluba nr 2012271/41692 Kohila vallas, Pihali külas, Kasemetsa kinnistule päikeseelektrijaama rajamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajatele ei ole vaidlustatud ehitusluba selle väljastamise järgselt kätte toimetatud. Küll aga leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud, et kaebajad olid ehitusloa menetlusest teadlikud. Seda kinnitavad nii vastustaja 27.10.2020 e-kiri, milles vastustaja küsib kaebajate seisukohta ehitusloa menetluses ja kaebaja T.S.e vastus (tl 106-107), kui ka Õ.S. 12.11.2020 e-kiri, kus ta ei nõustu sellise projekti lahendusega ja tõstatab mitmeid küsimusi (tl 108 ja selle pöördel). 15.11.2021 on Õ.S. teavitanud vastustajat kolmandate isikutega läbirääkimise käigust seosest leevendusmeetmetega. Ühtlasi märgib Õ.S., et ehitisregistrist ehitusluba ei nähtu ja ehitusloa taotluse menetlus on ehitisregistri järgi pooleli. Õ.S. palub peatada ebaseadusliku ehitustegevuse (tl 109-110). Lisaks kinnitab seda, et kaebajad olid ehitusloa menetlusest teadlikud ka Õ.S.e poolt Maanteeametile 07.12.2020 saadetud e-kiri (tl 131), kus ta palub saata Maanteeameti kooskõlastus ehitusloa nr 2011271/13368 taotluse menetluses.
11.Kuivõrd kohtule esitatud andmetest nähtus, et kaebajad olid ehitusloa menetlusest teadlikud, kuid kohtule esitatud andmete põhjal ei olnud üheselt selge, millal said või pidid Õ.S. ja T.S. ehitusloa väljastamisest teada saama arvestades, et ehitusluba kaebajatele vastustaja poolt teatavaks ei tehtud, kuid Ehitisregister on avalik register, siis tegi kohus lähtudes HKMS § 2 lg 4 kohtule sätestatud uurimiskohustusest ehitisregistrile päringu, kas kaebajad on ehitisregistrist ehitusluba vaadanud ja kui on, siis millal. 12.05.2021 saabus kohtule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus kohtunõudele koos ehitisregistri logiga, kust nähtub, et Õ.S. on ehitusloa ehitisregistrist alla laadinud 17.12.2020. Kohus on seisukohal, et nimetatud kuupäevast hakkas kulgema tühistamiskaebuse esitamise 30 päevane tähtaeg ning seda mõlema kaebaja osas (tegemist on naaberkinnistu ühisomanikega ja abielupaariga, samuti pole kaebajad vastu vaielnud sellele, et ühe kaebaja teadmine ehitusloa väljastamisest on ka teise kaebaja teadmine - seda ka kaebajate enda poolt algselt väidetud ehitusloast teada saamisel, kus kaebajate esindaja edastas Õ.S.e e-postile ehitusloa) ning kaebus kohtule tuli seega esitada 18.01.2021 (kuivõrd 16.01.2021 oli laupäev). Kaebus on kohtule esitatud 10.03.2021 ehk kaebetähtaja rikkumisega. Kohus märgib, et peab väheveenvaks kaebaja esindaja seisukohta, et „...inimene, kes ei käi igapäevaselt ehitisregistris andmete ja dokumentidega tutvumas, võibki endale teadmata klikkida erinevatele linkidele ning sealjuures omale teadvustamata, et on avanud või alla laadinud vms mingisuguse ehitusloa.“. Kaebaja ei ole väike laps, kes arvutit juhislikult kasutama sattudes klõpsib selle nuppe ja imetleb ekraanil muutuvaid kujundeid ja värve. Nähtuvalt vastustaja vastusest omab kaebaja Õ.S. varasemat kogemust ehitisregistri kasutamisest ja kohus ei pea usutavaks, et teadlikult ehitisregistri kodulehe avanud ja selles sisalduvat eestikeelset teavet lugeda oskav inimene ei saa aru, milliseid dokumente ta seal näeb ja avab. Selline väide ei ole kohtu hinnangul ilma isiku vaimset võimekust tõendatult kahtluse alla seadmata tõsiseltvõetav. Arvestades eeltooduga puudub kohtul vajadus pikemalt peatuda poolte seisukohtadel seoses kaebetähtajaga.
11.Kohtusse pöördumise õigusele piirangute sh kaebetähtaja kehtestamiseks annab aluse eeskätte PS §-st 10 tulenev õiguskindluse põhimõte. Võimalus vaidlustada igal ajal ükskõik kui vanu haldusakte ja –toiminguid viiks olukorrani, kus ühiskonnas ei saa tekkida mingisugust stabiilsust ja õiguskindlust. Käesoleval juhul oleks pidanud kaebajad vastava tühistamiskaebuse kohu hinnangul esitama hiljemalt 18.01.2021 (vt ülal HKMS § 46 lg 1). Kaebajad vastavat kaebust seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitanud ei ole. Kaebajad ei ole kohtule esitanud selliseid mõjuvaid põhjuseid (ega kaebetähtaja ennistamise taotlust), mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise. Seega tuleb haldusasja menetlus lõpetada HKMS 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.
12.Kuna kohus lõpetab kohtuasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, tuleb asjas tasutud riigilõiv summas 30 eurot kaebajatele HKMS § 104 lg 5 p-st 4 tulenevalt tagastada. Kohus selgitab, et riigilõiv tagastatakse käesoleva määruse jõustumisel.
13.Kohus lahendab vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ka menetluskulude jaotuse küsimuse. Menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4).
13.1.Vastustaja palub kaebajatelt välja mõista menetluskulud kokku summas 4410 eurot vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (tl 141-144). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui tegu on vaidlusega, mis ei välju valla põhitegevuse raamidest, ei saa õigusabikulusid kaebajalt välja mõista (vt nt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-63-10). Käesolevas asjas on vaidlustatud ehitusloa õiguspärasus. Ehituslubade väljastamine kuulub valla põhiülesannete hulka. Käesoleva kohtumenetluse asjaolud ei ole sedavõrd erilised, et esineks alus haldusorgani kantud õigusabikulude väljamõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja taotlus kaebajatelt menetluskulude väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
13.2.Kolmandad isikud taotlevad menetluskulude hüvitamist kokku summas 5260,80 eurot vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (tl 145-149p). Kohus leiab, et kolmandate isikute menetluskulud summas 5260,80 eurot on arvestades asja mahtu ja keerukust esimeses astmes põhjendatud ning tuleb kaebajatelt solidaarselt kolmandate isikute kasuks välja mõista. Kogu menetlusele kulutatud 27,4 h olukorras, kus kolmandad isikud esitasid kohtule nii sisulise vastuse kaebusele, seisukohad seoses kaebetähtajaga, kui ka täiendavad seisukohad seoses menetluse lõpetamisega ei saa pidada ülemääraseks. Advokaadibüroo tunnihind 160 eurot jääb keskmise tunnihinna piiresse ja seda tuleb pidada mõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebajatelt mõista solidaarselt kolmandate isikute kasuks välja menetluskulud summas 5260,80 eurot. Vastustaja ja kolmandate isikute taotluse lahendamine jätta kaebus läbi vaatamata
14.Kohus on seisukohal, et kuivõrd haldusasja menetlus tuli lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu, siis tuleb jätta vastustaja ja kolmandate isikute taotlus jätta kaebus läbi vaatamata läbi vaatamata. Kohus märgib üksnes lühidalt, et vastustaja ja kolmanda isiku vastavad taotlused ei oleks ka põhjendatud. HKMS § 151 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 ja p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ja kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Sama paragrahv lg 2 p 21 sätestab, et kaebuse võib määrusega tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Säte ei sisalda kohustust vastav kaebus tagastada, kuid annab kohtule selleks võimaluse. Seejuures võib viidatud sätte p 1 alusel kaebuse selle esitajale tagastada üksnes juhul, kui kaevatav haldusakt ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste
rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses. Naaberkinnistule päikesepargi ehitamisel ei ole isiku subjektiivsete õiguste rikkumine välistatud. Seega ei oleks kaebuse läbi vaatamata jätmine kaebeõiguse puudumise tõttu antud juhul õiguspärane. Kohus ei nõustu vastustajaga ka selles, et tegemist oleks niivõrd väheintensiivse riivega, millisel juhul võiks jätta kaebuse läbi vaatamata tuginedes HKMS § 121 lg 2 p 21. Kohus selgitab, et antud juhul ei ole õige ka vastustaja ja kolmandate isikute seisukoht selles, et kaebus tuleks jätta läbi vaatamata, kuna ehitusloa alusel ehitatud ehitis on valmis ja sellega on ehitusluba ammendunud. Kuni kasutusluba ei ole väljastatud, on ehitusloa tühistamisnõue asjakohane (ja on võimalik, et selle nõude rahuldamisel tuleks päikesepark lammutada). Kui ehitusloale esitatud tühistamiskaebuse lahendamise ajal väljastatakse ehitisele kasutusluba, siis antakse kaebajale võimalus kaebuse muutmiseks ning jätkatakse asja menetlus ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõudes ja kasutusloa tühistamise nõudes. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.