Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 19. mai 2021, Tartu 3-20-1418 X kaebus Viru Vangla tegevusele Tartu Halduskohtu 9. jaanuari 2021. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata kaebaja taotlus tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
2.Rahuldada X määruskaebus osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu 9. jaanuari 2021. a määrus osas, millega halduskohus tagastas kaebuse Viru Vangla kodukorra tühistamisnõude ja noa ja kahvli väljastamise kohustamisnõude osas ning saata asi nende nõuete osas Tartu Halduskohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Tagastada määruskaebuse lisana esitatud kontoväljavõte.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav X esitas 30. juulil 2020. a halduskohtusse kaebuse, mille ta palus liita 15. juunil 2020. a Tartu Halduskohtule esitatud kaebusega. X esitas kaebuses järgmised taotlused: - täita tema 9. aprilli 2020. a taotluses nr 6-10/14402-1 esitatud taotlused; - täita tema 23. aprilli 2020. a vaide nr 6-12/137-1 punktides 4.2, 4.3, 4.4 ja 4.5 esitatud taotlused; - tuvastada, et Viru Vangla vastas tema 23. aprilli 2020. a vaidele nr 6-12/137-1 ja 27. mai 2020. a vaidele nr 6-12/158-1 seaduses sätestatud tähtaega ületades.
2.Tartu Halduskohus tagastas 9. jaanuari 2021. a määrusega X kaebuse. Kohtumääruse põhjendused on järgnevad.
2.1.Kaebaja esitas 9. aprilli 2020. a taotluses nr 6-10/14402-1 vanglale erinevaid taotlusi. Viru Vangla 28. aprilli 2020. a vastusest nr 6-10/14402-2 nähtub, et vangla rahuldas kaebaja taotlused suuremas osas. Rahuldamata jäeti ainult kaebaja taotlus noa ja kahvli väljastamiseks. Kaebaja tegelikku tahet ja eesmärki arvestades tõlgendas halduskohus kaebaja taotlust selliselt, et ta on soovinud ka tühistamis- ja kohustamisnõudega vaidlustada Viru Vangla kodukorra punkti 3.7 osas, milles see ei näe ette noa ja kahvli väljastamist.
2.2.Kuna kaebaja on esitanud uusi nõudeid, mida ta pole 15. juunil 2020. a haldusasjas nr 3-20-1180 esitanud, registreeris kohus 30. juulil 2020. a kohtusse saabunud avalduse uue haldusasjana nr 3-20-1418. Halduskohtu hinnangul on see vajalik menetlusökonoomilistel kaalutlustel, sest vastasel korral saaks kaebaja uute faktiliste asjaolude lisandumisel pidevalt esitada varem esitatud kaebuse juurde uusi täiendusi ja nõudeid, muutes nii varem esitatud kaebuse menetlemise oluliselt raskendatuks.
2.3.Seoses taotlusega muuta Viru Vangla kodukorra p-i 3.7. selliselt, et see võimaldaks kaebajale väljastada nuga ja kahvel, selgitas halduskohus, et kaebaja esitas Viru Vangla kodukorra punkti 3.7 peale noa ja kahvli keeldu puudutavas osas vaide 27. mail 2020. a. Viru Vangla tagastas vaide 26. juuni 2020. a otsusega nr 6-12/158-2. Vangla selgitas, et kaebaja kannab Viru Vanglas karistust alates 3. jaanuarist 2017. a ning ta tutvus Viru Vangla kodukorraga 9. jaanuaril 2017. a. Viru Vangla kodukorra punkt 3.7 pidi väljastatavaid söögitarvikuid puudutavas osas kaebaja õigustele mõju avaldama juba vanglasse saabumisel. Seega tuli kaebajal Viru Vangla kodukorra punkt 3.7 vaidlustada 30 päeva jooksul kodukorra teatavakstegemisest. Kaebaja esitas vaide aga rohkem kui kolm aastat hiljem. Kuna kaebaja lasi mööda vaide esitamise tähtaja ja seda ei saanud ennistada, tagastas vangla halduskohtu hinnangul õiguspäraselt HMS § 79 lõike 1 punkti 3 alusel kaebaja vaide. Kuna kaebaja ei ole Viru Vangla kodukorra punkti 3.7 vaidlustamiseks noa ja kahvli keeldu puudutavas osas läbinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lõikes 1 nimetatud kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt, tagastas halduskohus kaebuse vastavas osas HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
2.4.Kohustamisnõude osas kohustada Viru Vanglat väljastama kaebajale nuga ja kahvel, selgitas halduskohus, et olukorras, kus Viru Vangla kodukord kehtib kujul, mis ei võimalda kaebajale noa ja kahvli väljastamist, ei ole kohtul võimalik kohustada Viru Vanglat kaebajale nuga ja kahvlit väljastama. Seda, et kaebajale ei väljastata söömiseks nuga ja kahvlit, ei saa pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. Vangla on selgitanud, et noad ja kahvlid on kinnipeetavatele keelatud vangla julgeoleku tagamiseks. Kohtu hinnangul on see kaalukas põhjus. Siiski on kinnipeetavatele lubatud plastnoad ja -kahvlid, mida nad saavad osta poest. Plastnoad ja -kahvlid ei pruugi olla söömiseks nii mugavad kui muust materjalist noad ja kahvlid, kuid nendega on siiski söömine võimalik. Samas on vangla selgitanud, et noa ja kahvli olemasolu pole söömiseks tingimata vajalik, sest vangla on menüü kokkupanekul arvestanud sellega, et toidud oleksid kergesti söödavad ainult lusikaga. See, et kaebaja ei saa söömisel kasutada tugevamast materjalist nuga ja kahvlit, on vangistusega paratamatult kaasnev tagajärg, mida ei saa pidada inimväärikust alandavaks. Halduskohus tagastas selles osas kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
2.5.Nõuete osas: - kohustada Viru Vanglat lisama kinnipeetavatele antavate asjade nimekirja käterätik (Viru Vangla kodukorra punkt 3.7); - tühistada Viru Vangla kodukorra punkt 11.2.5 ja kohustada Viru Vanglat looma kord, kus vangidele antud riided, voodipesu ning rätikud vahetatakse puhaste vastu vähemalt üks kord nädalas;
tühistada Viru Vangla kodukorra punktis 3.7 sätestatud vangidele antavate riiete arv ja kohustada Viru Vanglat looma uus kord, kus igale vangile antakse riideid kaks korda rohkem kui varasema regulatsiooni järgi; - tühistada Viru Vangla kodukorra punkt 11.2.3 ja kohustada Viru Vanglat looma uus kord, mille alusel võetakse korraga pessu vangi poolt antud kogus riideid sellise arvestusega, et tema kätte jääb vähemalt 1⁄4 riietusest; tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 3 alusel, sest kaebaja on need nõuded esitanud juba haldusasjas nr 3-20-1180 ning nende nõuete osas on kohtumenetlus pooleli.
2.6.Kaebaja taotluse tunnistada õigusvastaseks see, et Viru Vangla vastas kaebaja 23. aprilli 2020. a vaidele ja 27. mai 2020. a vaidele seaduses sätestatud tähtaega ületades, selgitas halduskohus, et vaidele vastamisega viivitamise õigusvastasuse ületuvastamine kohtuotsuse resolutsioonis ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See ei anna kaebajale mingit õiguslikku eelist. Vangla on põhiseaduse §-st 3 tulenevalt kohustatud oma tegevuse korraldama õiguspäraselt, sõltumata tema tegevuse või tegevusetuse õigusvastasust tuvastavast kohtulahendist. Kaebajal on tulevikus sarnases olukorras olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid. Täidetud ei ole tuvastamiskaebuse eelduseks olev erilise preventiivse huvi kriteerium, sest õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis ei ole praegusel juhul võimatu või ebamõistlikult raske. Halduskohtu hinnangul puudus kaebajal kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks ja kohus tagastas kaebuse tuvastamisnõude osas kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel. -
3.Kaebaja esitas 28. jaanuaril 2021. a Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 9. jaanuari 2021. a määruse tühistada ja liita see haldusasjaga nr 3-20-1180. Määruskaebuse põhjendused olid järgnevad.
3.1.Halduskohtu väide, et vangla on kaebaja avalduses esitatud taotlused täitnud, ei vasta tõele. Kaebaja on tänaseks saanud vaid uue teki.
3.2.Halduskohtu väide, et kaebaja esitas 28. juuli 2020. a kaebuses kohtule võrreldes 16. mai 2020. a kaebusega palju uusi taotlusi, mistõttu tuleb neid eraldi menetlustes lahendada, on kaebaja jaoks arusaamatu. Vaidlusaluse määruse p-s 2.2. nimetatud nõudeid sai kohus menetlema hakata alles peale seda kui vangla tegi 26. juunil 2020. a vaide edastamata jätmise otsuse nr 6-12/137-2 ja kaebaja oli taotlenud selle tühistamist. Kohtu nimetatud lisataotluste rahuldamata jätmise otsuse peale esitatud vaide lahendas vangla samas vaideotsuses (nr 6-12/158-2). Seega sai kohus neid asju menetleda täpselt ühel ajal st peale kaebaja 28. juuli 2020. a kaebust kohtule.
3.3.Noa ja kahvli väljastamist taotles kaebaja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 1 ja § 6 lg 1 alusel siis, kui kaebaja isiklikud söögiriistad hakkasid lagunema ja selgus, et kaebaja ei saa endale uusi muretseda. Kui vangla keeldus VVK ja kodukorra punkti 3.7 muutmast ning ei väljastanud kaebajale seetõttu nuga ja kahvlit, hakkas see kodukorra punkt kaebaja õigustele mõju avaldama alles siis. Sellise keelduva otsuse vaidlustamise tähtaeg on 30 päeva. Kaebaja vaidlustas keeldumise tähtaegselt, kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud ning kohus peab kaebust menetlema.
3.4.Vangla ja kohtu väide, et kõik plastikust noad ja kahvlid on ohuks vangla julgeolekule, on vale. On olemas kümneid plastikust nuge ja kahvleid, mida saab kasutada söömiseks, kuid ei kõlba kellegi ründamiseks. Ühed sellised on kaebajal kambris.
3.5.Vangla väide, et vangla pakutavat toitu saab süüa lusikaga, on asjasse puutumatu. Erisusi tavapärasest elust vabaduses saab vanglas seada vaid seadustega ning need erisused peavad olema vältimatult vajalikud.
3.6.Üle poolte vangla pakutavatest toitudest tuleb süüa noa ja kahvliga. Lisaks vangla pakutavale toidule tuleb süüa poest ostetavat kaupa.
3.7.Menetlustähtaegade rikkumist ja sellise tegevuse ärahoidmist tulevikus saab ära hoida vaid preventiivse eesmärgiga tuvastamiskaebust esitades.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
5.Kaebaja esitas 9. aprillil 2020. a vanglale taotluse (tl 18) vahetada lühikesed ja pikad püksid uute vastu, sest lühikesed püksid olid väga kulunud ning pikad püksid olid suured, vajusid alla. Karkudega oli sellises olukorras keeruline liikuda. Kaebaja taotles teki vahetamist puhta vastu, sest vana oli määrdunud ja vajas pesu. Samuti taotles kaebaja kausi vahetamist, sest vana kauss oli mõlkis ja ei püsinud hästi paigal. Viimasena taotles kaebaja, et talle väljastataks kahvel ja nuga, millega praadi süüa, sest poes müüdavad ühekordsed noad ja kahvlid ei sobi selleks ning kaebaja isikliku komplekti plastnuga hakkas katki minema.
6.Viru Vangla rahuldas 28. aprilli 2020. a otsusega (tl 19) kaebaja taotluse osaliselt, keeldudes kaebajale väljastamast nuga ja kahvlit. Otsuse kohaselt ei kuulu nuga ja kahvel Viru Vangla kodukorra p-s 3.7 loetletud kinnipeetavale väljastatavate esemete hulka. Vangla viitas otsuses ka vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 p-le 1 ning justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusele nr 72 “Vangla sisekorraeeskiri“ § 641 p-le 1, mille kohaselt on nuga ja kahvel vangla julgeolekut ohustavad esemed ning on seetõttu kinnipeetavale keelatud. Halduskohus järeldas vangla otsusest, et vangla on kaebaja 9. aprilli 2020. a taotluse suures osas rahuldatud ja rahuldamata on jäänud ainult noa ja kahvliga seonduv. Samas ei nähtu kohtumäärusest, millistest tõenditest lähtuvalt on halduskohus sellise järelduseni jõudnud. Määruskaebuses ütleb kaebaja, et on tänaseks kätte saanud ainult uue teki. Kohtunõude vastuses (tl 6) selgitab vangla, et kodukorras nimetatud esemed on kaebajale väljastatud. Samas ei nähtu vastusest, kas vangla on kaebaja 9. aprilli 2020. a taotluses nimetatud esemed (tekk, kauss, riided), mille osas taotlus rahuldati, ka tegelikult välja vahetanud. Selle üle, et need kaebajale kunagi on väljastatud vaidlus puudub, kaebaja ei väidagi, et tal neid ei ole. Kaebaja taotles nende vahetamist. Kas ka reaalselt toiming on sooritatud, seda kohtuasja materjalidest ei nähtu. Seega ei ole halduskohus asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitanud.
7.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et Viru Vangla kodukorra punkt 3.7 pidi väljastatavaid söögitarvikuid puudutavas osas kaebaja õigustele mõju avaldama juba vanglasse saabumisel 2017. aastal, mil talle tutvustati vangla kodukorda. Taotluses, millega kaebaja vanglalt nuga ja kahvlit taotles, on selgitatud, et nende vajadus on tingitud sellest, et kaebaja isikliku komplekti plastiknuga hakkab katki minema ja poes müüdavad ühekordsed noad ja kahvlid ei sobi prae söömiseks. Sellest järeldub, et varasemalt ei olnud kaebajal tekkinud vajadust uute söögiriistade jaoks, sest tema isiklikud söögiriistad olid terved ja töökorras, mistõttu puudus kaebajal ka põhjus kodukorra punkti 3.7. varasemaks vaidlustamiseks. Ka Riigikohus on 13. veebruari 2008. a määruses asjas nr 3-3-1-95-07 p-s 14 selgitanud, et üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgemahakkamine sõltub sellest, millal avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele. Juhul, kui üldkorralduse säte mõjutab isiku õigusi vahetult, tuleb kaebus halduskohtule esitada 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest. Kui tegemist on aga määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sättega, mis akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks
30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist, näiteks pärast üldkorralduse alusel tema suhtes toimingu sooritamist või haldusakti andmist. Sellisel juhul tuleks isikul oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks koos üldkorralduse vaidlustamisega halduskohtus vaidlustada ka vastav toiming või haldusakt. Riigikohus on sama seisukohta kinnitanud 5. septembri 2019. a määruses asjas nr 3-19-557 (p 8). Kohtuasja materjalidest nähtub, et kaebaja taotles noa ja kahvli väljastamist (koos teiste asjade vahetamisega). Vangla jättis noa ja kahvli osas taotluse rahuldamata, viidates kodukorra p-le
3.7.Kaebaja esitas vaides nõude, milles taotles vangla keeldumise tühistamist ja ka Viru Vangla kodukorra p-i 3.7 tühistamist praeguses sõnastuses ning palus rahuldada tema taotlus noa ja kahvli väljastamiseks. Sellisel kujul sõnastatud tühistamisnõue on ringkonnakohtu hinnangul asjakohane nõue, sest Viru Vangla kodukorra p-i 3.7 tühistamisel kaoks vanglal alus noa ja kahvli väljastamisest keelduda. Seetõttu tõlgendab ringkonnakohus ka kaebust selliselt, et kodukorra punkti muutmise nõue soodsama regulatsiooni andmiseks ei ole tingimata vajalik, kui kaebaja saavutaks soodsama olukorra ka ainuüksi haldusakti piirava regulatsiooni tühistamisega. Haldusorgan saab kaebuse rahuldamisel ise otsustada asjakohasema regulatsiooni andmise. Seega taotles kaebaja vaides Viru Vangla kodukorra p-i 3.7 tühistamist, sest selle regulatsioon avaldas talle mõju. Tema isiklikud söögiriistad hakkasid katki minema. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajal vangistusseaduse § 11 lg-s 5 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, sõltumata sellest, et vangla on jätnud vaide õigusvastaselt Justiitsministeeriumile edastamata, sest vangla hinnangul oli vaie esitatud hilinemisega halduskohtumenetluse §-s 75 sätestatud tähtaega rikkudes (tl 15-16). Eeltoodu tõttu on halduskohus kaebuse Viru Vangla kodukorra p-i 3.7 tühistamisnõude osas ebaõigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastanud ja ringkonnakohus rahuldab selles osas määruskaebuse ning saadab asja Viru Vangla kodukorra p-i 3. 7 tühistamisnõude osas tagasi halduskohtusse menetlusse võtmise otsustamiseks.
8.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga ka selles, et kohustamisnõude osas väljastada kaebajale nuga ja kahvel on kaebaja õiguste riive väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on seetõttu ebatõenäoline. Kuivõrd kaebaja on esitanud kodukorra tühistamisnõude esemete väljastamisest keeldumise peale, siis on kaebajal asjakohane esitada ka esemete väljastamiseks kohustamisnõue. Halduskohus on selles osas kaebuse ebaõigesti HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastanud, mistõttu rahuldab ringkonnakohus ka selles osas määruskaebuse ja saadab kohustamisnõude osas väljastada kaebajale nuga ja kahvel asja halduskohtusse tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks.
9.Seonduvalt kaebaja etteheitega, et halduskohus on rikkunud menetlusökonoomia põhimõtet, kui jättis praegused nõuded liitmata kohtuasjaga nr 3-20-1180, selgitab ringkonnakohus järgmist. HKMS § 48 lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud HKMS § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist.
Praeguses asjas esitas kaebaja kaebuse 30. juulil 2020. Kohtuasjas nr 3-20-1180 esitas kaebaja kaebuse 15. juunil 2020. a, milles taotles samuti selle liitmist asjaga nr 3-20-816, milles ta esitas kaebuse 26. aprillil 2020. a. Kui kaebaja pidevad kohtuasjade liitmise taotlused rahuldada, tekiks olukord, kus kohus lubaks kaebajal esitada ühes kohtuasjas mitme kuu jooksul erinevaid nõudeid ja kaebuse täiendusi. Sellist pikka menetluslikku jada ei saa pidada menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas olevaks. Selline olukord tekitab segadust, mitte ei lihtsusta ega aita kaasa kohtuasjade lahendamisele. Halduskohus on seega õigesti menetlusökonoomia põhimõtet arvestades jätnud kaebaja taotluse kohtuasjade liitmiseks rahuldamata.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et vaidlustatud määruse p-s 6 nimetatud nõuded on kaebaja esitanud teises haldusasjas nr 3-20-1180, mistõttu tagastas kohus need HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel õigesti.
11.Mis puudutab kaebaja taotlust tunnistada õigusvastaseks see, et Viru Vangla vastas kaebaja
23.aprilli 2020. a vaidele nr 6-12/137-1 ja 27. mai 2020. a vaidele nr 6-12/158-1 seaduses sätestatud tähtaega ületades, siis on ringkonnakohtu hinnangul halduskohus õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastanud. Täidetud ei ole tuvastamiskaebuse eelduseks olev erilise preventiivse huvi kriteerium.
12.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osas, milles halduskohus tagastas kaebuse Viru Vangla kodukorra p-i 3.7 vaidlustamiseks ja kohustamisnõude osas väljastada kaebajale nuga ja kahvel ning saadab asja halduskohtule nende nõuete osas tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks. Samuti tuleb halduskohtul välja selgitada, kas Viru Vangla on ka tegelikult vahetanud välja kaebaja 9. aprilli 2020. a taotluses nimetatud lühikesed ja pikad püksid ning kausi.
13.Kaebaja taotles enda vabastamist riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta riigilõivu haldusasjades määruskaebuse ja protesti läbivaatamise eest. Seega on määruskaebuse esitamine ringkonnakohtule riigilõivuvaba. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata ja tagastab määruskaebuse lisana esitatud kontoväljavõtte.
14.Kuivõrd ringkonnakohus tagastab määruskaebuse osaliselt ja saadab selle tagastatud osas Tartu Halduskohtule tagasi, siis ei võta ringkonnakohus teiste määruskaebuse lisade (Viru Vangla menüü ja kaupluses müüdavate toodete nimekiri) osas seisukohta ja nende asja juurde võtmise või võtmata jätmise otsustab halduskohus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.