AS ATKO Bussiliinid kaebus Riigihangete vaidluskomisjoni 31.03.2021 otsuse nr 51-21/232391 tühistamise ja Kohtla-Järve linnale kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes (muuta alusdokumendi punkte 7.2.1, 7.13., 8.4.6., ja 8.6.)
Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Kaebaja – AS ATKO Bussiliinid, lepinguline esindaja advokaat Kardo Karon Vastustaja – Kohtla-Järve linnavalitsus, esindaja linnapea Ljudmila Jantšenko
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13. mail (k.a) 2021. Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioon- või vastukassatsioonkaebust. Apellatsioon-, kassatsioon- ja määruskaebuse võib hankeasjas vaadata läbi lihtmenetluses, sõltumata käesoleva seadustiku § 133 lõigetes 1 ja 2 sätestatust. Kui käesoleva seadustiku § 133 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eeldused ei ole täidetud, ei tee ringkonnakohus hankeasjas otsust ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Apellatsioon-, kassatsioon- ja määruskaebuse esitaja vastaspool on kohustatud esitama kümne päeva jooksul edasikaebuse saamisest arvates kaebusele kirjaliku vastuse. Sama tähtaja jooksul on vastuse esitamise õigus ülejäänud menetlusosalistel (HKMS § 278-279). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3).
3-21-749
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohtla-Järve Linnavalitsus alustas 18.02.2021 avatud hankemenetlusena läbiviidavat riigihanget „Avalik bussiliinivedu Kohtla-Järve linnas 2021-2031(viitenumber 232391).
2.AS ATKO Bussiliinid esitas 12.03.2021 riigihangete vaidluskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija kohustamiseks viia riigihanke alusdokument kooskõlla õigusaktidega. Kaebaja leidis, et riigihanke alusdokumendi punktid 7.13., 7.2.1., 8.4.6., ja 8.6 ei ole kooskõlas riigihangete seaduse (RHS) ja teiste õigusaktidega ning sisaldab antud punktide näol ebamõistlikke tingimusi. Lisaks soovis kaebaja, et hankemenetlus peatataks VAKO-s toimuva menetluse ajaks.
3.VAKO rahuldas 17.03.2021 AS ATKO Bussiliinid taotluse ja peatas hankemenetluse vaidlustuse läbivaatamise ajaks VAKO-s.
4.VAKO jättis 31.03.2021 otsusega vaidlustuse rahuldamata.
5.AS Bussiliinid esitas 8.04.2021 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse, milles taotles kohtult VAKO 31.03.2021 otsuse nr 51-21/232391 tühistamist ja Kohtla-Järve linnale kohustava ettekirjutuse tegemist (muuta alusdokumendi punkte 7.13., 7.2.1, 8.4.6., ja 8.6) ja viia neid seadusega kooskõlla. Ühtlasi taotles AS ATKO Bussiliinid kohtult esialge õiguskaitse korras hankemenetluse peatamist halduskohtumenetluse ajaks.
6.Tartu Halduskohus võttis 8.04.2021 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Kohtla-Järve linna, kohustas vastustajat vastama kaebusele 7 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest, kohustas vastustajat esitama kohtule seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas 2 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest ning kohustas VAKO-d edastama kohtule kohtueelse menetluse toimiku hiljemalt 12.04.2021.
8.Vastustaja vastas 12.04.2021 kaebusele ja edastas seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas 12.04.2021.
9.Tartu Halduskohus rahuldas määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas alates 14.04.2021 hankemenetluse viitenumbriga 232391 ning keelas hankemenetluses menetlustoimingute tegemine kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-21-749. Lisaks määras kohus menetlusosalistele aja täiendavate seisukohtade tõendite ja taotluste esitamiseks, aga samuti menetluskulude nimekirja ja kulude kandmist tõendavate dokumentide esitamiseks kuni 20.04.2021, aga samuti aja vastuväidete esitamiseks hiljemalt 26.04.2021.
10.Kaebaja edastas kohtule 16.04.2021 täiendava seisukoha, kuludokumendid ja menetluskulude nimekirja. Kaebaja jäi varem esitatud kaebuse põhjenduste juurde ja palus välja mõista vastustajalt menetluskulud 2741.90 eurot.
MENETLUSOSALITE SEISUKOHAD
11.Kaebaja leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. Hankelepingu alusdokumendi RHAD (edaspidi avaliku teenindamise leping - ATL) punkt 7.13 sätestab, et kui seadusest tulenev
3-21-749 nõude esitamise, kujundusõiguse kasutamise või vedaja kohustuste rikkumisele tuginemise tähtaeg on lühem kui 6 kuud, loetakse see tellija suhtes kuuekuuliseks. Tähtaeg hakkab kulgema alates vedaja poolt tellija vastavasisulisest asjaoludest kirjalikus vormis teavitamisest. Kaebaja meelest on sellega vastustaja sisuliselt kindlaks määranud, et juhul, kui vastustajal on rikkumise alusel õigus nõuda leppetrahvi, siis on vastustajal leppetrahvi nõude esitamiseks 6 kuud rikkumise tuvastamisest vastustaja poolt. 180-päevane ajavahemik leppetrahvi esitamiseks ei ole põhjendatud ega proportsionaalne ning kahjustab tulevast vedajat. Eluliselt on tavapärane, et vedaja ei pruugi saada igast rikkumisest teada vahetult peale selle toimumist või üldse mitte, ilma et vastustaja sellest vedajale teada annaks. Kaebaja leiab, et mõistlik aeg, mille jooksul vastustajal on õigus rikkumise järgselt leppetrahvi nõuda, oleks 3 kuud. Juhul, kui kohus sellega ei nõustu, siis alternatiivselt peaks olema punkt 7.13 sõnastatud vähemalt nii, et vastustajal on kohustus teavitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul rikkumisest, mis annab vastustajale õiguse nõuda leppetrahvi. See tagaks vedajale võimaluse maandada riski, et sarnane rikkumine kordub. Kaebaja leiab, et praegu on asjakohane ka VÕS 159 lg 2. ATL punkt 7.13 on hetkel vastuolus kehtiva õigusega ja kahjustab liigselt vedaja õigusi.
11.1.Kaebaja vaidlustab ATL punktide7.2.1. ja 8.4.6. Kaebaja arvates on need 2 tingimust koosmõjus ja eraldi ei arvesta vedaja rikkumiste ulatusega ja ei ole seega proportsionaalsed. Transpordiameti poolt avastatud rikkumised, mille eest vedajale tehakse ettekirjutused, on valdkonnale omased ja tavapärased ning ettekirjutuste eesmärk on juhtida vedaja tähelepanu puudustele tema tegevuses. Transpordiamet teeb ettekirjutusi juhtumite eest, mis on kahetsusväärsed, kuid ei oma olulist mõju kogu lepingu korrektsele täitmisele. Bussijuhid on inimesed ning võib ette tulla juhtumeid, kus bussijuht eksib, on hooletu vms ning läbib peatuse mitte sõidugraafiku järgi. Seejuures vastustaja ATL loeb 2-3-minutilise sõidugraafiku ennetamist oluliseks rikkumiseks, mis on ilmselgelt ebamõistlik, sest tegemist on rikkumisega, mis ei mõjuta kogu lepingu täitmist ja eesmärki ning mida paratamatult ikka aeg-ajalt ette tuleb. Seega, kui kolm bussijuhti üks kord aastas eksivad ja selle kohta koostatakse ettekirjutus, tekkib vastustajal õigus lõpetada leping, mis on ilmselgelt ebaproportsionaalne. Kaebaja arvates lihtsam viis viia punkti 8.4.6 õigusaktidega kooskõlla oleks see, kui vastustaja oleks sätestanud, et lepingu ülesütlemise õigus on kolme olulise rikkumise korral 12-kuulise perioodi jooksul. Kaebaja hinnangul on ebamõistlik ja vedajat kahjustatav olukord, kus oluliseks rikkumiseks loetakse näiteks sõidugraafiku ennetamine 1-2 minutit. VAKO samuti nõustus kaebajaga, et punktis 7.2.1. toodu näol on tegemist siiski pigem ebaolulise rikkumisega, mis reeglina ei tohiks kaasa tuua lepingu ülesütlemist vastustaja poolt. Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et RHAD punktid 7.2.1 ja 8.4.6 on hetkel ebaproportsionaalsed, kuna ei arvesta absoluutselt rikkumise erinevat kaalu ja seega on vastuolus riigihangete aluspõhimõtetega. Seega on igati põhjendatud kaebaja nõue, et vastustaja peab punkti 8.4.6 muutma nii, et see kohalduks ainult oluliste rikkumise korral ja punktis 7.2.1. olev rikkumine lugeda ebaoluliseks rikkumiseks.
11.2.ATL punkti 8.6 kohaselt on lepingu ülesütlemise puhul vastustajal õigus realiseerida lepingu täitmistagatis täies ulatuses, mis loetakse täiendavaks leppetrahviks lepingu ülesütlemise eest. Vastav leppetrahv muutub sissenõutavaks vastustaja poolt vedajale lepingu ülesütlemise teate esitamisest. Kaebaja on seisukohal, et punkt 8.6 on ebaproportsionaalselt koormav tingimus, millel puudub seos hanke eesmärgiga ning mis ei arvesta vedaja rikkumise ulatust või vastustajale tekitatud kahju. Praktika näitab, et hankija, sõltumata rikkumise ulatusest, või tekitatud kahjust nõuab leppetrahvi just maksimaalses ulatuses ehk tagatisraha täies ulatuses.
11.3.Kaebaja leiab, et sisalduv leppetrahvinõue on õigusvastane ainuüksi juba seetõttu, et see ei vasta ÜTS § 20 lg-le 4, mille järgi on pädeval asutusel, kes sõlmib avaliku teenindamise
3-21-749 lepingu, õigus vedajalt nõuda avaliku teenindamise kohustuse täitmise tagamiseks kohast tagatist kahjude hüvitamiseks lepingu täitmata jätmise korral. Leppetrahv täitmistagatise täies ulatuses peab olema mõeldud lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tingitud kahjude hüvitamiseks. Riigikohus on rõhutanud, et leppetrahvi nõude kaudu saab võlausaldaja esmajoones lihtsama võimaluse kohustuse rikkumisest tuleneva eeldatava kahju hüvitamise nõude realiseerimiseks kokkulepitud suuruses. ATL punkt 8.6 on vastuolus RHS põhimõtetega ja seega on põhjendatud kaebaja nõue kohustada vastustajat viima punkt 8.6 vastavusse õigusaktidega.
11.4.Sellest tulenevalt taotleb kaebaja kohtult VAKO 31.03.2021 otsuse nr 51-21/232391 tühistamist ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist - muuta alusdokumendi punkte 7.13., 8.4.6., ja 8.6.
12.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu.
12.1.Vastustaja teatas, et jääb ATL punktis 7.13 esitatud sõnastuse juurde ning nõustub VAKO seisukohtadega. Vastustaja märkis, et kaebaja on juba haldusasjas nr 3-20-1202 vaidlustanud samasisulisi ATL punkte. Kohus otsustas eelpoolminitud asjas viidates Riigikohtu seisukohale, et selline leping on kooskõlas RHS § 3 p-dega 1 ja 2. Antud otsus on jõustunud, uusi asjaolusid või põhjendusi võrreldes asjaga 3-20-1202 ei ole kaebaja toonud.
12.2.RHAD (ATL) punkti 8.4.6 osas nõustub vastustaja VAKO otsusega ja jääb varasemate põhjenduste juurde. Täpselt selles sõnastuses on kaebaja vaidlustanud haldusasjas nr 3-20-1199 ning kohus on leidnud, et antud lepingu punkt on kooskõlas RHS üldpõhimõtetega. Vastustaja märkis, et ATL punkti 8.4.6 osas on tegemist olukorraga, kus käesolevas asjas kaebaja kaebuse alus, kaebuse nõue, on täpselt samad nagu haldusasjas nr 3-20-1199, mille otsus on juba jõustunud. Teisisõnu on tegemist halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 43 lg 1 p 1 sätestatud eeldusega, mis välistab kaebuse menetlemist vastavas osas.
12.3.ALT punkti 7.2.1. osas on kohtuasjas nr 3-20-1199 kohus märkinud, et hankijal on õigus määratleda riigihanke lepingu olulisi tingimusi, mh milliste tingimuste rikkumist peab hankija oluliseks lepingurikkumiseks. Põhjendused, miks vastustaja hinnangul sõiduplaanist mitte kinnipidamine kujutab endast olulist rikkumist, on toodud vastuses vaidlustusele ning vastustaja jääb antud põhjenduste juurde.
12.4.ALT punkti 8.6 sõnastuse õiguspärasust hindas samuti VAKO. Vastustaja nõustub VAKO põhjendustega. Kohtud on juba analoogses olukorras täpselt samasuguses sõnastuses ATL eelnõu juba analüüsinud. Haldusasjas nr 3-18-752 kohtud on lahendanud AS Hansa Bussiliinid kaebust osas, milles kaebaja palus viia RHAD kooskõlla õigusaktidega, mille sõnastus oli sarnane ALT punkti 8.6 sõnastusega.
12.5.Eelnevat arvestades taotles vastustaja kohtult menetluse lõpetamist kaebuse osas, mis puudutab ATL punkti 8.4.6 vaidlustamist ning ülejäänud osas kaebuse rahuldamata jätmist.
KOHTU SEISUKOHT
13.Esmalt võtab kohus seisukoha vastustaja taotluse osas menetluse osalise lõpetamise kohta (I), seejärel vaatab kaebuse sisuliselt läbi (II) ning viimasena jagab menetluskulud (III). I
3-21-749
14.Kaebaja taotles kohtult halduskohtumenetluse lõpetamist (HKMS) § 43 lg 1 p 1alusel, kuna leidis, et ATL punkti 8.4.6 vaidlustamise osas on kaebus korduv. Vastustaja arvas, et haldusasjas nr 3-20-1199 oli esitatud sama nõudega ja alusega kaebus.
14.1.HKMS § 43 lg 1 p 1 sätestab, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule esitanud kaebuse sama nõudega ja samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus. HKMS § 41 lg-de 1 ja 2 kohaselt vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluse kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus. Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse.
14.2.Käesolevas haldusasjas vaidlustatud ATL punkti 8.4.6 sõnastus on järgmine: „arvestades õigusaktides sätestatud erisusi on tellijal õigus lõpetada leping ühepoolselt ennetähtaegselt, teatades sellest vedajale kirjalikult ette 60 päeva kui vedaja suhtes on koostatud vähemalt 3 ettekirjutust vähemalt 12 kalendrikuu jooksul“.
14.3.Kõigepealt vajab kohtu hinnangul tuvastamist, kas vastustaja poolt haldusasjas nr 3-201199 vaidlustatud ATL sõnastus on sarnane ATL punkti 8.4.6 sõnastusega. Kohus märgib, et haldusasjas nr 3-20-1199 oli vastustajaks MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, mille RHAD kaebaja vaidlustas. Kohus rõhutab, vastustajaks nimetatud haldusasjas ei olnud VAKO, vaid MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus vastavalt HKMS § 269 lg-le 1. Seega, juba seetõttu ei ole antud juhul HKMS § 43 lg 1 p 1 kohaldatav. Lisaks märgib kohus, et olenemata RHAD sõnastusest oli vaidluse all erinevad RHAD (ATL eelnõud) võrreldes käesoleva asjaga. Sellest tulenevalt ei ole kohtu arvates võimalik asuda seisukohale, et käesolevas haldusasjas ATL punkti 8.4.6 vaidlustamise osas oleks tegemist sarnase vaidlusega, mis oli lahendatud kohtuotsusega haldusasja nr 3-20-1199 menetluse raames.
14.4.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus vastustaja taotluse haldusasja osalise lõpetamiseks seonduvalt ATL punkti 8.4.6 vaidlustamisega, rahuldamata.
menetluse
II
15.Kohus selgitab, et hindab kaebuse põhjendatavust vaidlustatud ATL punktide kaupa.
16.ATL punkt 7.2.1.
16.1.Vaidlusalune punkt sätestab, et olulised lepingurikkumised on muu hulgas vedaja poolt sõiduplaanist mitte kinnipidamine, kui muudatus ei ole tellijaga kooskõlastatud. Kohus märgib, et ATL punktid 8.4.1 ja 8.4.6, mis täpsustavad punkti 7.2.1. ning näevad ette, et tellijal on õigus lõpetada leping ühepoolselt, kui esineb vähemalt 2 vedaja poolset olulist lepingurikkumist 12 kalendrikuu jooksul või vedaja suhtes on koostatud vähemalt 3 ettekirjutust 12 kalendrikuu jooksul.
16.2.Kaebaja arvas, et bussijuhid on inimesed ning aasta jooksul võivad ilmneda juhtumid kui bussijuht eksib, on hooletu vms ning läbib peatuse mitte sõidugraafiku kohaselt. Seega tegemist ei saa olla olulise rikkumisega. Vastustaja ja VAKO ei nõustunud kaebajaga ja leidsid, et ATL punkti 7.2.1. sätestatud tingimused on esitaks proportsionaalsed ning vastustajal on õigus kindlaks määrata lepingurikkumisi, mis on tema jaoks olulised.
16.3.RHS § 3 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna
3-21-749 lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.
16.4.Võttes arvesse, et vastustajal on lepingutingimuste kindlaksmääramise osas lai (kujundus)õigus, saab kohus kontrollida, kas RHAD, täpsemalt ATL projektis vastustaja poolt paika pandud tüüpilised lepingutingimused vastavad RHS üldpõhimõtetele.
16.5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 p-de 1 ja 2 sätestavad, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu.
16.6.Haldusasja materjalide kohaselt kuulub vedaja põhikohustuste hulka muuhulgas ka see, et veoteenust osutatakse vastavalt tellija poolt kinnitatud sõiduplaanile ja liini liikumisteele ning kooskõlas RHAD nõuetega. Järelikult, sõiduplaanist kinni pidamata jätmine on põhikohustuse rikkumine. Kohus leiab, kuna tegemist on põhikohustusega, mis tuleneb ATL üldisest eesmärgist, on vastustaja õigustatult otsustanud määrata lepingu oluliseks rikkumiseks ka sõidugraafiku järgimata jätmist. Eluliselt on ka usutav, et hankija ootab vedajalt põhikohustuste täitmist täpsemalt vastavalt kinnitatud sõidugraafikule. 16.7 Kohus rõhutab, et ATL punktis 7.2.1. nimetatud olulisi lepingurikkumisi peab esinema vähemalt kahel korral. Iseenesest on põhjendatud kaebaja väide, et kahel-kolmel korral sõidugraafiku ennetamine võib ette tulla erinevatel põhjustel nt halvad teeolud, avarii olukorrad vms, millest tulenevalt võib mõni sõidugraafikus märgitud peatamispunkti ajavahemik jääda täpsemalt järgimata, kas üks või kümmekond minutit. Samas on oluline välja tuua asjaolu, et ATL punkti 7.4 sätestab, et iga olulise lepingurikkumise korral võib tellija esitada leppetrahvinõude või vähendada toetust vedajale kuni 1500 euro võrra. Järelikult näeb punkt 7.4 ette vastustajale kaalutlusõiguse leppetrahvi määramiseks, mis omakorda tähendab seda, et iga punktis 7.2.1. nimetatud lepingurikkumine, mis väljendub sõiduplaani järgimata jätmises kas üheks või kaheks minutiks ei tähenda ilmtingimata seda, et sellega kaasneb õiguskaitsevahendi kohaldamine leppetrahvi määramise näol. Kohus on seisukohal, et ka punkti 8.4.1. sõnastus, mis näeb ette vastustajale võimaluse lepingu ühepoolseks lõpetamiseks kahel olulisel vedajapoolsel lepingurikkumise korral, on kaalutlusõigusel kohaldatav õiguskaitsevahend, mis ilmselt ei pea olema kohaldatud kaebaja poolt esile toodud juhtumite aset leidmise korral. Kohus märgib täiendavalt, kui vastustaja ikkagi kohaldab kaebaja suhtes õiguskaitsevahendeid, kas leppetrahvi määramise või lepingu ülesütlemise näol, jääb kaebajale alati võimalus vaidlustada kohaldatud õiguskaitsevahendeid kohtus. Võttes arvesse, et lepingu ülesütlemise tagajärjel kaasneks vastustajale ka liiniveo tagamisest tingituna kohustus leida kiirkorras bussiliinide teenindaja, ei saa üldjuhul vastustaja olla ise huvitatud lepingu kergekäelisest ülesütlemisest.
16.8.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et ATL punkt 7.2.1. on kooskõlas RHS-s sätestatud proportsionaalsuse ja muude põhimõtetega.
17.ATL punkt 7.13.
3-21-749
17.1.ATL punkti 7.13 sisu on järgmine: kui seadusest tulenev nõude esitamise, kujundusõiguse kasutamise või vedaja kohustuste rikkumisele tuginemise tähtaeg on lühem kui 6 kuud, loetakse see Tellija suhtes kuuekuuliseks. Tähtaeg hakkab kulgema alates vedaja poolt tellija vastavasisulistest asjaoludest kirjalikus vormis teavitamisest.
17.2.Kaebaja arvas, et 180-päevane tähtaeg leppetrahvi nõude esitamiseks ei ole põhjendatud ega proportsionaalne ning kahjustab kaebajat. Sellisel juhul on vastustajal võimalus sisuliselt koguda rikkumisi ja esitada need korraga pooleaastase perioodi lõpus vedajale, mistõttu võetakse vedajalt ära võimalus koheselt asjad korda teha (nt kutsuda korrale ebakorrektselt käitunud bussijuht vms). Lisaks kaasneb sellega ka oht, et vastustaja esitab korraga nii suures summas leppetrahvi, mis mõjub vedajale halvemal juhul saatuslikult. Selline olukord ei ole kaebaja arvates kooskõlas riigihangete aluspõhimõtetega.
17.3.Vastustaja ei nõustunud kaebajaga ja väitis, et tulenevalt õigusaktidest ja kohtupraktikast on nõuete esitamise 6-kuuline tähtaeg igati mõistlik ja proportsionaalne.
17.4.Kohus märgib esmalt, et kohtule jääb arusaamatuks kaebaja väide selle kohta, et väidetavalt ATL punktile 7.13 on vastustajal võimalus sisuliselt koguda rikkumisi ja esitada need korraga pooleaastase perioodi lõpus vedajale, mistõttu võetakse vedajalt ära võimalus koheselt asjad korda teha. Kohtu hinnangul on see puhas kaebaja oletus, mis ei ole kinnitatud vastavate tõenditega ega näidetega varasemast kogemusest. VÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt eeldatakse, et lepingu pooled käituvad teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Järelikult puudub kohtul alus arvata, et vastustaja saab rikkumisest teada, kuid ootab lepingus ettenähtud meetme kohaldamisega pahatahtlikult mitu kuud eesmärgiga kohaldada lepingupartneri suhtes rangemaid õiguslikke tagajärgi. Kohus rõhutab veel kord, et ilmselgelt on vastustaja ise huvitatud sellest, et lepingupartner oleks täitnud enda lepingust tulenevaid kohustusi maksimaalselt täpselt ja korrektselt, kuid mitte sellest, et saada kohustuse rikkumise tagajärjel, kas leppetrahvi või kahjunõude esitamise tulemusena mingit kasu. Ühtlasi nõustub kohus vastustajaga, et ATL punktis 7.13 ettenähtud tähtaega kohaldatakse õiguskaitsevahendite käivitamise osas. Kohus juhib kaebaja tähelepanu ATL punktile 7.7., mille kohaselt teavitab tellija vedajat lepingu nõuete rikkumisest ning täiendava tähtaja andmisest mõistliku aja jooksul pärast nõuete rikkumisest teadasaamisest. Kohus peab ATL punktis 7.7. nimetatud rikkumisest teatamiskohustust erisätteks, mis ei ole ATL punktis 7.13. kindlaksmääratud kuuekuulise tähtajaga hõlmatud.
17.5.Leppetrahvi nõude esitamise osas märgib kohus eraldi, et tulenevalt VÕS § 159 lg-st 2, saab võlausaldaja nõuda leppetrahvi tasumist mõistliku aja jooksul peale rikkumisest teadasaamisest. Riigikohus on leidnud, et terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ning seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades. Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta.1
17.6.Tallinna Ringkonnakohus on samasisulist punkti analüüsides leidnud, kuna VÕS § 101 lg 2 annab pooltele võimaluse leppida kokku õiguskaitsevahendite rakendamise tingimustes, siis ei saa ka sätestatud 6-kuulist tähtaega pidada õigusvastaseks pelgalt seetõttu, et see võib erineda seaduses sätestatud tähtaegadest. 6-kuulise tähtaja eesmärk on saavutada suurem õiguskindlus
RKTKo 3-2-1-79-16, p 16.
3-21-749 ja motiveerida vedajat täitma VÕS §-st 102 tulenevat teatamiskohustust.2 Kuna eelnevalt viidatud kohtupraktikat arvestades ei saaks ilmselgelt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid eiravaks pidada ka rikkumisest teada saamisest arvestatavat 6-kuulist tähtaega õiguskaitsevahendite rakendamisest teavitamiseks, siis ei ole selline tingimus õigusvastane.
17.7.Eelnevat arvestades leiab kohus, et ATL punkt 7.13 on kooskõlas RHS-s sätestatud proportsionaalsuse ja muude põhimõtetega ning õiguspärane.
18.ATL punkt 8.4.6
18.1.ATL punkti 8.4.6 sisust tulenevalt on tellijal õigus lõpetada leping ennetähtaegselt, tellija poolt erakorralise ülesütlemisega ilma etteteatamistähtajata, kui vedaja suhtes on koostatud vähemalt 3 ettekirjutust 12 kalendrikuu jooksul.
18.2.Kaebaja leidis, et vaidlusaluse punkti alusel saab vastustaja lõpetada lepingut ka ebaoluliste rikkumise korral, mis ei ole proportsionaalne ja kaebaja õigusi kitsendav tingimus. Vastustaja arvas, et tegemist ei ole kohustava sättega, mistõttu on vastustajal kaalutlusruum lepingu lõpetamise osas isegi siis, kui punktis 8.4.6 kindlaksmääratud tingimused on täidetud.
18.3.Kohus nõustub vastustajaga selles, et vaidlusaluse lepingu punkt 8.4.6 annab vastustajale mitte imperatiivse, kuid diskretsioonilise aluse lepingu lõpetamiseks, mis omakorda tähendab seda, et vastustajal on igal konkreetsel juhul võimalus kaaluda seda, kas ettekirjutuse aluseks olnud rikkumised on sellist laadi olulised rikkumised, mis väärivad vedajaga lepingu lõpetamist. Kohus rõhutab, et neid ettekirjutusi peab olema vähemalt kolm 12 kuu jooksul, mitte üks või kaks. Selge on see, et ettekirjutuseed võivad olla erineva sisuga ja määratud erinevate rikkumiste eest alates väikestest ja lõpetades tõsisematega. Vaidlusalune punkt annab vastustajale õiguse, kuid ei kohusta lõpetama lepingut isegi siis, kui vedajale on tehtud aasta jooksul näiteks 6 ettekirjutust, kuid vastustaja hinnangul on need pisikesed ja ei takista lepingulise eesmärgi täitmist. Vedajal on alati võimalus esitada enda vastusväited nii Transpordiametile tehtud ettekirjutuse osas kui ka vastustajale, viidates toime pandud rikkumiste ebaolulisele. Samuti, kui vedaja arvates on Transpordiamet rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet ja teinud ühele vedajale vaid märgukirja, kuid teisele samadest faktilistest asjaoludest lähtudes ettekirjutuse, võib viimane vaidlustada seda nii vaide- kui ka kohtumenetluse käigus. Siinkohal on kohtu hinnangul oluline rõhutada, et juhul, kui vedaja arvates oli lepingu lõpetamine tema poolt toime pandud rikkumiste laadi arvestades ebaproportsionaalne, on tal õigus vaidlustada seda kohtus. Sellele on õigustatult viidanud ka VAKO 31.03.2021 otsuses nr 51-21/232391
18.4.Lähtudes eeltoodust, peab kohus ATL (õige on ATL eelnõu punktis 8.4.6) nimetatud tingimust proportsionaalseks ja õigusaktidega kooskõlas olevaks.
19.ATL punkt 8.6.
19.1.Nimetatud punkti sisu on järgmine: vedajast tingitud asjaolude tõttu lepingu ennetähtaegsel ühepoolsel lõpetamisel tellija poolt, on tellijal lisaks lepingus sätestatud leppetrahvidele õigus realiseerida lepingu täitmistagatis täies ulatuses, mis loetakse täiendavaks leppetrahviks lepingu ülesütlemise eest. Käesolevas punktis nimetatud täiendav leppetrahv muutub sissenõutavaks tellija poolt vedajale lepingu ülesütlemise teate esitamisest.
TlnRKo 3-20-1202.
3-21-749 Eeltoodu ei välista tellija õigust kasutada muid seadusega ette nähtud õiguskaitsevahendeid, samuti muid nõudeid, eelkõige nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist tekkivate kahjude hüvitamist.
19.2.Kaebaja leidis, et punktis 8.6 on ebaproportsionaalselt koormav tingimus, millel puudub seos hanke eesmärgiga ning mis ei arvesta vedaja rikkumise ulatust või vastustajale tekitatud kahju. Praktika näitab, et hankija sõltumata rikkumise ulatusest või tekitatud kahjust nõuab leppetrahvi just maksimumsummas ehk tagatisraha täies ulatuses. Nõue ei vasta ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 20 lg-s 4 sätestatule. Vastustajal on sisuliselt võimalus nõuda nii tavapärast leppetrahvi kui ka täiendavat leppetrahvi täitmistagatise ulatuses.
19.3.Kohus kaebajaga ei nõustu. Vaidlusalusest tingimusest on näha, et tagatise arvelt leppetrahvi nõudmine on vastustaja õigus, mitte kohustus. Selle õiguse kasutamisel tuleb vastustajal lähtuda hea usu põhimõttest ning nõuda leppetrahvi tasumist üksnes ulatuses, mis väldib hankija alusetult rikastamist. Kuna lepingu erakorralise ülesütlemise asjaolud võivad olla erinevad, on kaalutlusruumi jätmine hankijale põhjendatud. Negatiivsed tagajärjed, mida leppetrahvi ja täitmistagatisega tuleb ära hoida, puudutavad vedaja võimalikke raskeid lepingurikkumisi, mis võib põhjustada suuri ja ootamatuid raskusi liinivedude tagamisega Kohtla-Järve linnale hallataval territooriumil. Lepingu ülesütlemise korral vedajapoolsete rikkumiste tõttu tuleb hankijal leida ühistranspordi korraldamisel alternatiivne lahendus mõnel juhul väga kiiresti. Sellisel juhul võivad hankija kulud olla märkimisväärsed ega piirdu üksnes uue hanke korraldamise kuludega ja uue hanke tulemusel sõlmitava ja praeguse hanke tulemusel sõlmitava hankelepingu hinnavahega. Kuigi sellise olukorra tekkimise risk on väga väike, täiendavad vaidlustatud tingimused ka preventiivset eesmärki. Kuna kõiki võimalikke hankijal tekkivaid kulusid ei ole võimalik ette näha ja avalikes huvides on selliste kulude kiire hüvitamine põhjendatud, konkreetsete leppetrahvi summade üle otsustamine toimub lõplikult tsiviilkorras maakohtus. Täitmistagatise iga osa suurus vastab vedaja ca 1,8 kuu tasu osale. Olukorras, kus leping öeldakse üles vedaja rikkumise tõttu ilma hankija eriliselt suurel määral kahju põhjustamata, saab hankija leppetrahvi sisse nõuda sellest summast väiksemas ulatuses. Maksimummääras leppetrahvi tasumise nõue saab seonduda vaid hankijale erakordselt suurt kahju põhjustava olukorraga lepingu täitmisel ja selle ülesütlemisel. Arvestades kahju ettenägematust ja seda, et lepingu ülesütlemine võib kaasa tuua kogu maakonna ulatuses ühistranspordi korralduses väga suuri probleeme, ei ole täiendava lepptrahvi nõudmine kogu tagatise ületuses (200 000 eurot) ebaproportsionaalne. Samale seisukohale jõudis ka Tallinna Ringkonnakohus, analüüsides analoogse sisuga ATL tingimuse õiguspärasust.3
19.4.Eelnevat arvestades nõustub kohus vastustajaga selles, et täitmistagatise käsitlemine leppetrahvina võimaldab vedajal taotleda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule.
19.5.ÜTS § 20 lg 4 sätestab, et pädeval asutusel, kes sõlmib avaliku teenindamise lepingu, on õigus vedajalt nõuda avaliku teenindamise kohustuse täitmise tagamiseks kohast tagatist kahjude hüvitamiseks lepingu täitmata jätmise korral. Kohtu hinnangul ei ole RHAD punkt 8.6. vastuolus ÜTS § 20 lg-ga 4. Hankija on selgitanud nii vaidlustusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses, et ÜTS § 20 lg 4 võimaldavad koosmõjus lepingu rikkumise eest rakendada leppetrahvi vastavalt ATL p-dele 7.3.-7.5. ning juhul, kui rikkumine on seotud kahju tekitamisega, nõuda sama teo eest (mitte lepingu ülesütlemise eest) täiendava leppetrahvina ka
TlnRKo 3-18-752, p 17.
3-21-749 täitmistagatist. Väärib tähelepanu ka see asjaolu, et vaatamata sellele, et ÜTS § 20 lg 4 võimaldab nõuda täitmistagatist iga kord kahju tekitamise puhul, piirdus vastustaja võimalusega täitmistagatise realiseerimiseks üksnes lepingu ülesütlemisest põhjustanud rikkumise korral.
19.6.Eelnevale tuginedes leiab kohus, et täitmistagatise ulatuses ATL-s leppetrahvi kehtestamine ei ole ebaproportsionaalne. Vastustajal on leppetrahvi nõude rakendamisel kohustus hinnata rikkumise asjaolusid ning sellest tulenevate tagajärgede ulatust. ATL p 8.6 sätestab üksnes leppetrahvi maksimummäära, mille ulatuses on vastustajale jäetud kaalutlusruum. Juhul, kui vedaja leiab, et vastustaja esitatud leppetrahvi nõue on õigusvastane, on vedajal olemas õiguskaitsevahendid leppetrahvi nõude rakendamise ning nõude suuruse vaidlustamiseks.
20.Kokkuvõtvalt märgib halduskohus, et hankijal on hanketingimuste määratlemisel avar kaalutlusruum ning üksnes hankija enda otsustada on, mida ja millistel tingimustel ta hankida soovib. Hankijal ei ole kohustust kehtestada potentsiaalsetele pakkujatele meelepäraseid hanketingimusi ning samuti ei saa võimalikud pakkujad hankedokumentide vaidlustamisega kaubelda endale sobilikke või soodsamaid hankelepingu tingimusi. Kui kaebaja leiab, et hanke tingimused (sh hankelepingu tingimused) ei ole temale vastuvõetavad või lepinguga kaasnev äririsk on põhjendamatult suur, on tal õigus jätta oma pakkumus esitamata. Samuti on kaebajal võimalik sõlmitavas hankelepingus lepinguliste õiguste ja kohustuste tasakaalustamiseks määrata pakkumuse hind selliselt, et see oleks hanketingimustes sätestatud kohustusi ja riske arvestades piisav.
21.Sellest tulenevalt jättis VAKO 31.03.2021 otsusega kaebaja vaidlustuse õiguspäraselt rahuldamata.
22.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse rahuldamata tervikuna (nii VAKO 31.03.2021 otsuse tühistamisnõude kui ka vastustajale kohutamisnõude osas). III
23.Menetluskulud Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1, kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebus jäi tervikuna rahuldamata. Vastustaja ei ole esitanud kohtule määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja. Võttes arvesse eelpoolnimetatut ja tulenevalt HKMS § 108 lg-st 11 ja § 109 lg 1 neljandast lausest, jätab kohus võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
24.Kohus rahuldas 14.04.2021 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas alates 14.04.2021 hankemenetluse viitenumberiga 232391 ning keelas hankemenetluses menetlustoimingute tegemine kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-21-749. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb esialgne õiguskaitse tühistada. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse või menetlust lõpetava määrusega (HKMS § 253 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.