X kaebus Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras 28.05.2020 otsuse nr 18-13K tühistamiseks, vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 01.04.2020 kutsetaotlus uuesti läbi ja kutse andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras, volitatud esindaja Kati Uusmaa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 02.06.2021. a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 01.04.2020 Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras kutsete kutsekomisjonile taotluse täiskasvanute koolitaja tase 8 kutse taotlemiseks. 28.05.2020 edastas kutsekomisjon kaebajale otsuse nr 18-13K, millega otsustati kaebajale täiskasvanute koolitaja tase 8 kutset mitte anda. Otsuse põhjendused: Hinnatavatest kompetentsidest said tõendatud: läbivad kompetentsid, professionaalne enesearendamine. Tõendamist ei leidnud: õppeprotsessi ettevalmistamine, õppeprotsessi läbiviimine, õppeprotsessi analüüs ja hindamine, tegelemine arendus-, loome- ja teadustegevusega. Taotleja esitatud eneseanalüüs lähtub teadlase seisukohast, mitte koolitaja vaatest. Õppeprotsessi ettevalmistamine - taotleja ei too e-portfoolios tõendeid ega ei esita intervjuul näiteid selle kohta, kuidas ta selgitab konkreetse õpigrupi vajadusi. Õppeprotsessi läbiviimine - portfoolios puudusid õppekavad ja koolitusprogrammid ning taotleja selgitustest ei selgunud, kuidas ta koolitust metoodiliselt läbi viib; - taotleja ei suutnud kirjeldada, kuidas ta toetab õppijaid individuaalsete õpieesmärkide seadmisel ning kuidas kujundab vaimset ja sotsiaalset õpikeskkonda grupis; 1(16)
grupiprotsesside dünaamika kohta puudusid näited, lisatud tõendusmaterjal polnud asjakohane, hinnataval on puudulikud teoreetilised teadmised grupidünaamikast ja puudub nende praktiline rakendamine. Õppeprotsessi analüüs ja hindamine - taotleja ei esita asjakohast tõendusmaterjali õpiprotsessi analüüsist ja hindamisest; - taotleja kirjeldab teoreetiliselt, mitte praktilisele kogemusele tuginedes materjalide, hindamismeetodite, -kriteeriumite, tagasisidestamist. Tegelemine arendus-, loome- ja teadustööga - taotleja ei too näiteid enda tegevustest teiste koolitajate juhendamisel või nõustamisel; - ei selgunud tegevused teistele koolitajatele suunatud metoodilise materjali koostamisest või koostamise juhendamisest; - puudusid tõendid enda osalemisest ja/või juhtimisest ning tehtud ettepanekutest täiskasvanukoolituse koostöövõrgustikes ning näited enda panusest madalama kutsetasemega või kutseta koolitajate koolitamisest või organisatsioonide juhendamisest ja nõustamisest. X esitas kutsekomisjonile 27.06.2020 vaide (parandatud 06.07.2020), mille kutsekomisjon jättis 03.08.2020 otsusega nr 18-13K-2 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused: - Taotleja vastutab ise, millist kutse taset taotleb, millised kirjeldused ja millised tõendusmaterjalid esitab e-portfoolios hindamiseks. Kutse andja kodulehel kutse andmise kaustas on e-portfoolio koostamise juhend, mis sisaldab näiteid tõendusmaterjalide kohta. - Kutsekomisjon ei tohi hinnata taotleja sisulist vastavust kompetentsidele, vaid teeb otsuse tuginedes hindamisgrupi ettepanekule. Kõik dokumendid tuleb esitada taotlusvoorus tähtajaliselt või juhul, kui lisadokumente küsib hindamisgrupp. Kutsekomisjon ei tegele taotleja poolt saadetud täiendavate tõendusmaterjalide hindamisega. Vaides esitatud õppekava näidis ei olnud taotleja poolt e-portfoolios esitatud. - Hindamisel lähtutakse avatud hindamise printsiibist, kus hindamise osapooled on teadlikud hindamise kriteeriumitest ja hindamisprotsessi käigust. Kõik hindamisgrupi liikmed hindavad üksteisest sõltumatult taotleja kompetentside vastavust kutsestandardile. Vastavalt hindamisstandardile on hindamisgrupil õigus (mitte kohustus) küsida täiendavaid tõendusmaterjale või teha kutse taotlejale ettepanek madalama taseme kutse taotlemiseks, juhul kui avalduvad kõik tase madalamale kutsele vastavad kompetentsid. - Kutse andmise korra Üldosa p.1.5. sätestab elukestva õppe põhimõtte, et kutse taotlemisel ei oma tähendust, millistel koolitustel teadmised ja oskused on omandatud. See tähendab, et ei nõuta ühtemoodi ettevalmistust/konkreetse koolituse läbimist, kuna inimesed õpivad tänapäeval erinevatel viisidel.
2.X esitas 04.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras 28.05.2020 otsuse nr 18-13K tühistamiseks, vastustaja kohustamiseks kaebaja 01.04.2020 kutsetaotlust uuesti läbi vaatama ja kutse andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5670 eurot. Kaebuse põhjendused:
1.Hindamiskomisjoni ülesandeks oli mh vaadata esitatud dokumendid läbi ja kontrollida nende vastavust taotletava kutse nõuetele ja vajadusel nõustada taotlejat ja teha ettepanekuid dokumentide täiendamiseks või lisamiseks. Kui selgub, et kutse taotleja ei suuda tõendada mõnda taotlevale kutsetasemele vajalikest kompetentsidest nõutud tasemel, siis on hindamisgrupil õigus küsida täiendavaid tõendusmaterjale või teha kutse taotlejale ettepanek madalama taseme kutse taotlemiseks. Vastustaja seda kõike kaebaja suhtes ei teinud.
2.Intervjuud ei lubatud salvestada.
3.Kutsekomisjoni otsuse põhjendus on üldsõnaline. Kompetentsid, mille kohta on protokolli põhjenduses väidetud, et avaldaja ei selgitanud intervjuul vastavat teemat, ei vasta tõele. Avaldaja selgitas antud punkte põhjalikult. Arvestades kutsekomisjoni istungi kestust ja kutse andmist üle sajale kutse saajale, ei ole selle aja jooksul võimalik kõiki sisuliselt kaaluda.
4.Vaidemenetluses on tõsiseid puuduseid. 2(16)
5.Kaebaja õigustatud ootuseks oli kutseeksami edukas sooritamine või vähemalt tase 6 kutse omandamine. Seetõttu oli kaebaja teinud ettevalmistusi, et pakkuda 2020. aasta suvel teenust Eesti Töötukassa poolt tellitud tööharjutuse juhendajana. Kaebaja teenustasuks pidi olema kokku 5670 eurot, kuid vastustaja õigusvastase otsuse tõttu ei saanud kaebaja teenust osutada. Kaebaja nõustus ka pärast kohtu selgitust, et kohus arvestaks otsuste sisulise (eba)õigsuse kohta ka kaebaja vaides toodut. Vaides vastustaja esitas kaebaja järgmisi seisukohti:
1.Õppeprotsessi ettevalmistamine: a. Kaebaja on eneseanalüüsis kirjeldanud, kuidas selgitab välja õpigrupi vajadusi 2018 a. Huvitegevuse ja huvihariduse suveakadeemia näitel. Taotleja selgitas intervjuul, et antud koolitusformaat on tema välja mõeldud ja algatatud ning on toimunud juba üle kümne aasta. Tõendusmaterjalina esitatud ankeedis on lisaks meeskonnatöös valminud küsimustele taotleja poolt ainuisikuliselt koostatud need küsimused, mis selgitasid välja sihtgrupi IKT-alaseid koolitusvajadusi. Samuti on taotleja pikaajalise kogemuse põhjal lisanud küsimustikku järgmise küsimuse: „Palun pange kirja vähemalt üks küsimus, mille üle sooviksite suveakadeemias koos kolleegidega arutleda?“ Antud küsimuse lisamine ankeeti just sellises sõnastuses on andnud sihtgrupilt sisukamaid ja läbimõeldumaid vastuseid, mis on aidanud oluliselt koolitusprogrammi vastavust sihtgrupi ootustele parendada..
2.Õppeprotsessi läbiviimine: a. Õppekava esitamine ei olnud kohustuslik ning selle esitamist ka ei palutud. Vaidele on lisatud õppekava näidis. Eneseanalüüsis on selgitatud, millest kaebaja õppekava koostamisel lähtub. Koolituse läbiviimise metoodika kohta on tõendusmaterjal esitatud ja kaebaja selgitas ka kasutatavaid meetodeid. b. Eesmärgistatult õppeprotsessis osalemise teemat ei olnud kaebajal võimalik intervjuul lahti seletada. See on olnud alati kaebaja eesmärgiks, sh on seda seletatud eneseanalüüsi lisas 2.1 lk
3.Sotsiaalse õpikeskkonna kujundamist on taotleja kirjutanud ja toonud näite eriolukorra kohta. Kaebaja on selgitanud rühmatööde ja huumori kasutamist. c. Kaebaja on kirjeldanud grupiprotsesside dünaamikat läbi praktiliste näidete ja on neid protsesse silmas pidades üles ehitanud ka koolitusprogrammi. Intervjuul ei antud võimalust seda seletada, intervjuu õhustik ei toetanud kaebajat.
3.Õppeprotsessi analüüs ja hindamine: a. Kaebaja on esitanud tõendusmaterjali kasutatud hindamiskriteeriumitest ja toonud näiteid nende rakendamisest (eneseanalüüsi lisa 3.3). Teooriat selgitas taotleja lisaks suuliselt.
4.Tegelemine arendus-, loome- ja teadustööga a. Tase 8 ei sisalda teistele koolitajatele suunatud metoodilise materjali koostamise tõendamise nõuet. Kaebaja on kirjeldanud noormate kolleegide juhendamist, mis kuulus ülesandena ka kaebaja ametijuhendisse. Hindamiskomisjon leidis, et osakonnajuhatajaks olemine välistab nooremate kolleegide nõustamise. b. Kaebaja on tegutsenud aastaid vastustaja koordineeritud koostöövõrgustiku Viljandimaa piirkonna juhina. Kaebaja ei tulnud selle peale, et selle kohta tuleks võtta vastustajalt tõend, ning seda teemat intervjuul ei käsitletud.
3.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata:
1.Dokumentide esmane kontroll ja vajadusel nõustamine ning täiendavate dokumentide nõudmine viiakse läbi enne taotleja kompetentsuse hindamist. Hindamiskomisjoni ülesanne on pärast tehnilise kontrolli läbinud taotleja kompetentside vastavust sisuliselt hinnata ja kutseeksam läbi viia. Kutseeksam toimub kahes etapis, millest esimene on dokumentide põhjal hindamine ja teine tõenduspõhine intervjuu. Koondhinnang moodustub hindamisgrupi liikmete enamushinnangu alusel. Hindamistulemus loetakse positiivseks, kui koondhinnang on positiivne, st kõik hinnatavad kompetentsid leidsid tõendamist nõutud tasemel. Portfoolio ja intervjuu on üksteist täiendavad meetodid. Kui näiteks portfooliot hinnates jääb küsitavaks, kas mingi kompetents on ikka olemas, ja intervjuul selgub, et on, loetakse kompetents tõendatuks. 3(16)
2.Hindamisgrupi õigus küsida täiendavaid tõendusmaterjale või teha ettepanek kutse taotlejale madalama kutsetaseme taotlemiseks on kaalutlusõigus, mida saab rakendada juhul, kui mõne madalama kutsetaseme kompetentsid leiavad eksamil veenvalt tõendamist ning hindamiskomisjonil on veendumus, et madalam tase on kindlalt täidetud. Kaebaja puhul jäid avaldumata mitmed kompetentsid, mitte ainult 8.-l vaid ka 7.-l ja 6.-l tasemel. Lisadokumentide esitamine oleks tähendanud sisuliselt uue portfoolio koostamist ja uut kutseeksamit.
3.Kutse andmise otsuses on välja toodud otsuse põhjendused ehk millised kutse saamiseks kohustuslikud kompetentsid ei leidnud kutseeksami käigus tõendamist. Kutse andmise otsuse puhul ongi tavaline praktika, et kirjeldatakse kompetentsid, mis taotlejal eksamil puudu jäid.
4.Kaebajal esinesid puudused kompetentsis 1 „Õppeprotsessi ettevalmistamine“: a. Tõendatud tegevusnäitaja 1.1, kuid ülejäänud kolm tegevusnäitajat olid tõendamata. b. Kompetentse saab hinnata vaid tegevuspõhiselt. Taotleja puhul oli näha, et ta teab teoreetiliselt, kuidas õppekava koostada, kuid puudus igasugune käitumuslik kirjeldus ja kirjalik tõendusmaterjal, et kaebaja ka tegelikult teeb õppekavasid. c. Vaidele lisatud õppekava oleks võinud selline tõendusmaterjal olla, kuid see ei muudaks koondtulemust, sest esines ka teisi puudusi.
5.Kaebajal esinesid puudused kompetentsis 2 „Õppeprotsessi läbiviimine“: a. Taotleja kasutab kontaktõppel vaid kaht meetodit – loeng ja kollokvium, lisaks kodutöö, kuid erinevate meetodite kasutamise osa ei olnud kompetentsi tõendamata jäämisel määravaks. b. Taotlejale oli intervjuul piisavalt aega selgitada, kuidas ta suunab õppijaid eesmärgistatult õppeprotsessis osalema ja kuidas kujundab vaimset ja sotsiaalset õpikeskkonda grupis. Kutseeksami aeg on 2 tundi ja õppeprotsessi läbiviimist käsitletakse intervjuu alguses, kus ajasurvet ei ole. c. 7. ja 8. taseme koolitajatelt eeldatakse õppijate individuaalsete õpieesmärkide seadmise toetamist. Taotleja küll nimetas kursuse alguses õppekavast tulenevaid eesmärke, kuid individuaalsete õpieesmärkide seadmine jäeti grupi iseseisvaks ülesandeks kodutööna ja selle tegevuse toetamise kohta puudusid tõendid. d. Füüsilise keskkonna loomisel kirjeldab taotleja vaid ajakasutust. Taotleja küll kasutab grupitöösid, kuid see ei võrdu grupisuhete kujundamisega. Taotleja ei maininud kordagi sotsiaalse õpikeskkonna loomist, grupisuhete juhtimist, mille elementaarseteks teguriteks on tutvumine ja usaldussuhete kasvatamine, grupireeglite kokku leppimine, konfliktide käsitlemine õppimist toetavalt jne. Taotleja kirjeldused on teoreetilised.
6.Kaebajal esinesid puudused kompetentsis 3 „Õppeprotsessi analüüs ja hindamine“: a. Taotleja ei tunne täiskasvanukoolituse valdkonna terminoloogiat. Nii kirjalikus eneseanalüüsis kui intervjuul käsitles kaebaja järjekindlalt vaid õpiprotsessiga seonduvat.
7.Kaebajal esinesid puudused kompetentsis 4 „Arendus-, loome- või teadustegevus täiskasvanukoolituse valdkonnas“: a. Puudusid tõendid taotleja osalemisest ja/või juhtimisest ning tehtud ettepanekutest täiskasvanukoolituse koostöövõrgustikes ning näited panusest madalama kutsetasemega või kutseta koolitajate koolitamisest või organisatsioonide juhendamisest ja nõustamisest. b. Tõendusmaterjal tõendas koolitamist koolituse korraldamise, mitte läbiviimise valdkonnas. Intervjuus ja eneseanalüüsis näitena toodud nooremate kolleegide juhendamine puudutab õppetöö korraldust, mitte inimeste arendamist. c. Taotlejal oli vähe 8. tasemelt nõutavat rahvusvahelisust.
8.Kutsekomisjonil puudub pädevus asuda hindamiskomisjoni asemel kutse taotlejat uuesti üle hindama, samuti hindama seda, kas talle on võimalik pakkuda madalama taseme kutset.
9.Vaidemenetluse eesmärk ei ole kordushindamise läbiviimine. Kutse andmise otsuse vaidemenetluse läbiviimisel ei hinnata kutse andmise taotlust uuesti üle, vaid kontrollitakse, ega hindamiskomisjon ja kutsekomisjon ei ole teinud menetluses vigu, mis oleks võinud kaasa tuua otsuse ebaõigsuse. Kuna vaidemenetluse käigus ei tuvastatud hindamiskomisjoni töös rikkumisi, ei olnud vajalik kutse mitteandmise otsust kehtetuks tunnistada ning vaideotsuses selgitati kaebajatele, et nende 4(16)
suhtes tehtud otsused on põhjendatud, viidati põhjendustele, mis edastati juba koos kutse mitteandmise otsustega, ja selgitati hindamise korraldust ja piire.
10.Kaebajale ei ole kahju tekkinud, sest kutse andmata jätmise otsus oli õiguspärane. Samuti võttis kaebaja õigustamatu riski, sõlmides lepingud, mille täitmiseks neil polnud kvalifikatsiooni. Vastustaja ei saa selle eest vastutada, et kaebajad võtavad riski ja sõlmivad lepingud, mille täitmiseks vajalikku kvalifikatsiooni neil pole.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus selgitab esmalt kohtuliku kontrolli ulatust käesolevas asjas. Riigikohus selgitas 11.12.2020 otsuses nr 3-20-1198, et kohus võib olla vähem või rohkem vaoshoitud haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel kontrollimisel, iseäranis kui küsimuse õiguslik regulatsioon on hõre, kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne. See tähendab, et kohus võib piirduda täiskontrolli asemel nõrgemate kontrollistandarditega – ratsionaalsuse või isegi ilmselgete vigade testiga. Ratsionaalsuse test tähendab hindamisotsuste puhul analoogselt HMS § 4 lg-ga 2 ennekõike selgitamist, kas haldusorgan on arvestanud õigusnormi eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, üksnes asjakohaseid fakte ning kõiki asjakohaseid fakte. Ilmselgete vigade test tähendab, et on ilma pikemata selge, et haldusorgan on tegutsenud meelevaldselt või vastuolus õigusnormidega (p 14). Eksamihinnetega seonduvalt selgitas Riigikohus 04.03.2013 otsuses nr 3-3-1-68-12, et pedagoogiliste hinnanguliste otsustuste sisuline kontroll on võimalik piiratud ulatuses. Õpiväljundite hindamisel on õppejõul kindlaksmääratud kriteeriumite ulatuses oluline otsustusruum. Kõrgkooli õppeprotsessi jooksul tehtavate hindamisotsuste korral peab kohus saama kontrollida nende läbiviimise ja hindamise menetluslikku külge ning ilmselgeid sisulisi vigu. Asjaolu, et hindamisel on tehtud sisuline viga, peab HKMS § 59 lg 1 ls-st 1 tulenevalt tõendama eksamitulemuse vaidlustaja. Vajadusel tuleb hindamisotsustuse õiguspärasuse sisulisel kontrollimisel lisaks muudele tõenditele kasutada eksperdi arvamust (vt ka määrus haldusasjas nr 3-3-1-97-08, p 14). Kohus leiab, et analoogselt kõrgharidusega tuleb ka kutse andmise menetluses möönda kutse andja laia otsustusruumi, kus tuleb arvestada nii õigusliku regulatsiooni hõredust kui ka teatud subjektiivset kaalumisruumi, kas mingi asjaolu on piisavalt tõendatud. Asjas tuleb pidada ka oluliseks, et eelkõige on kaebaja ja vastustaja vahel vaidlus selle üle, kas kompetents avaldus esitatud porfoolios ja vestlusel piisavalt, sealjuures on kutsekomisjon möönnud ka vaidemenetluses kompetentside avaldumist (vt nt vastustaja 04.01.2021 p 5.3.2). Seega piirdub kutse andmisel kohtulik kontroll, mis on seotud konkreetsele iseloomulike kompetentsidega, üksnes ilmselgete vigade testiga. Riigikohtu 04.03.2013 punktis 22 on selgitatud, et hindamisprotseduuri ja -otsustuste eripära tõttu on piisav kirjalikul eksamitööl vigade äranäitamine või tagantjärele selgituste andmine. Arvestades kutse andmise protsessi mitmeetapilisust (portfoolio hindamist kirjalikult ja seejärel vestlusel, seejärel kutsekomisjoni otsus), on võimalik põhjendustena arvestada hindamislehtedel olevaid märkuseid eeldusel, et need täiendavad, kuid ei muuda olemuslikult haldusaktis toodud põhjendusi. Arvestades tagantjärele selgituste andmise lubatavust, arvestab kohus ka hindamisgrupi selgitusi vaide ja kaebuse väidetele. Kohus märgib, et kontrollib kutsekomisjoni algse haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga, mis tähendab ka seda, et eneseanalüüsi ei olnud võimalik enam vaidemenetluses täiendada.
5.Kaebaja on vaidlustanud ka selle, et talle ei tehtud ettepanekut madalama taseme kutse taotlemiseks. Seetõttu tuleb välja tuua ka madalama taseme kutse üldkirjeldus ja vaidlustatavate kompetentside sisu. 5(16)
Kutsestandardi lisa 1“Täiskasvanute koolitaja kutse kirjeldused“1 sätestab kokkuvõtlikult järgmist, täiendades iga järgmist astet uute nõuetega: - Täiskasvanute koolitaja, tase 5 on oma eriala spetsialist, kes sihipäraselt loodud õppesituatsioonis koolitab täiskasvanuid. 5. taseme täiskasvanute koolitaja koolitab enamasti konkreetses valdkonnas või on vähese koolitajakogemusega. Ta valmistab ette õppe läbiviimiseks vajalikud materjalid ja korraldab koolitusi õppekavas ettenähtud teemal. Ta võib vajada õppeprotsessi kavandamisel ja läbiviimisel juhendamist/nõustamist. - Täiskasvanute koolitaja, tase 6 tähendab täiendavalt, et koolitajal on koolitaja ettevalmistuse ja koolitamise kogemusega spetsialist, kes toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearengut. Ta arvestab täiskasvanud õppija eripära ja grupiprotsessidega ning kavandab õppe ja viib läbi koolitusi lähtuvalt sihtrühma vajadustest ning õppekava õpiväljunditest. 6. taseme täiskasvanute koolitaja valmistab ette koolitusprogrammi. Ta täidab tööülesandeid iseseisvalt ja vastutab oma töö tulemuste eest. - Täiskasvanute koolitaja, tase 7 tähendab täiendavalt eeltoodule, et koolitaja toetab isiksuslikku arengut. 7. taseme täiskasvanute koolitaja juhib ja muudab õppesituatsioone, mis on keerukad, ettearvamatud ja nõuavad uut strateegilist käsitlust, kavandades variatiivseid õppevõimalusi. Vastutab õppeprotsessi kavandamise, läbiviimise ja hindamise eest. Ta töötab välja ja/või arendab õppekavasid. 7. taseme täiskasvanute koolitaja populariseerib elukestvat õpet, osaleb võrgustikutöös, arendus-, loomevõi teadustegevuses. Ta panustab kutseteadmistesse ja -tegevusse ning juhendab, nõustab või koolitab teisi koolitajaid. 7. taseme täiskasvanute koolitaja töötab iseseisvalt keerulistes ja ettearvamatutes olukordades, juhib meeskonda ning võtab vastutuse nii enda kui meeskonna töö tulemuste eest. - Täiskasvanute koolitaja, tase 8 on ekspert, kes arvestab õppijate eripäraga ning toetab igakülgselt nende isiksuslikku arengut. 8. taseme täiskasvanute koolitaja on pikaajalise praktilise kogemusega koolitaja. Ta kavandab õppijale innovaatilisi õppevõimalusi. 8. taseme täiskasvanute koolitaja nt osaleb hariduspoliitika, -kontseptsioonide ja -strateegiate loomisel; korraldab ja/või viib läbi uuringuid ja tutvustab nende tulemusi; hindab õppekavu, projekte jms; esineb konverentsidel ja/või seminaridel; publitseerib artikleid jms. Ta panustab valdkonna arengusse ja uute täiskasvanute koolitajate väljaõppesse.
6.Asjas on vaidlus ka selle üle, kas vastustaja oleks pidanud andma kaebajale võimaluse hindamisprotsessis täiendavate dokumentide esitamiseks ja muul viisil esitatu täiendamiseks. Haldusorganil on küll selgitamiskohustus, arvestades ka menetluses osaleja (eri)teadmisi, kogemusi ja oskuseid. Kaebaja taotleb kõrge tasemega spetsialisti kutset. Seega võib ka eeldada, et kaebaja on keskmisest teadlikum kutsele esitatavatest nõuetest ning on võimeline erialaselt ka sisustama esitatud nõudeid ja neid ilma olulise täiendava nõustamiseta täitma. Lisaks võib selgitamiskohustus väheneda olukorras, kus vaidluse all ei ole isiku õiguste haldusaktiga piiramine, vaid soodustava haldusakti andmine, sh antav soodustus ei ole inimese toimetulekuks või inimväärikuse tagamiseks vältimatult vajalik (vrdl sotsiaaltoetused). Haldusorgani abistamiskohustus võib sõltuda ka sellest, kas tegemist on üksiku, sh näpuveaga, st viidatud dokument on jäänud esitamata; või on taotluses läbivalt puuduseid. Haldusorgani selgitamiskohustus ei ulatu sinnani, et isikule igal juhul teda soodustav haldusakt antaks.
7.Kaebaja on taotlenud täiskasvanute koolitaja tase 8 kutse andmist. Hindamisstandardi (kaebuse lisa 1) hindamiskriteeriumite jaotust järgides ei ole asjas vaidluse all läbivad ning professionaalse enesearendamise kompetentsid (alajaotus 5). Kohus märgib, et kaebaja suhtes on küll kompetentsid toodud välja neljas kompetentsis, kuid kohtumenetluse käigus on selgunud, et ühe kompetentsi alla liigitatud puudused võivad kuuluda tegelikult teise kompetentsi alla. Kompetentside struktureerimise vead ei pruugi tuua kaasa haldusakti tühistamist, kui kohtul on võimalik kompetents ja sellele vastav põhjendus viia vastavusse.
8.Kohus kontrollib esmalt kompetentsi nr 1 - Õppeprotsessi ettevalmistamine. 8.1 Kutsekomisjoni otsuses (kaebuse lisa 4) on tuginetud õppeprotsessi ettevalmistamise osas, et kaebaja ei too e-portfoolios tõendeid ega ei esita intervjuul näiteid selle kohta, kuidas ta selgitab konkreetse õpigrupi vajadusi. Nagu nähtub nii hindamisgrupi selgitusest vaidele (vastustaja 04.01.2021 lisa hindamisgrupi juhi vastus vaidele X, dtl 334-346) kui ka vastuses kaebusele (vastustaja 04.01.2021 p 5.3) on see põhjendus ekslik ja alakompetents 1.1 loeti tõendatuks; küll aga ei ole tõendatud õppeprotsessi ettevalmistamise teised kolm tegevusnäitajat. 8.2 Kutsekomisjonis on alajaotuse „Õppeprotsessi läbiviimine“ (kompetents nr 2) osas leitud, et portfoolios puudusid õppekavad ja koolitusprogrammid ja kaebaja selgitustest ei selgunud, kuidas ta koolitust metoodiliselt läbi viib. Nimetatud hindamiskriteeriumid on samuti seotud õppeprotsessi ettevalmistamise kriteeriumiga, st selle alakriteeriumitega 1.2 ja 1.3. 1.2 alakompetents 1.2 hindamiskriteerium 1.3 alakompetents
1.3 hindamiskriteerium
Koostab, analüüsib ja arendab väljundipõhiseid õppekavasid, lähtudes sihtgrupi õpivajaduste analüüsist ja kavandab ressursid õppekava elluviimiseks Toob näiteid enda koostatud väljundipõhisest õppekavast ja ressursside planeerimisest lähtudes sihtgrupi õpivajadustest. Valmistab ette konkreetse koolituse sisu ja metoodika, lähtudes sihtgrupi ja õpperühma vajadustest ja õppekavas fikseeritud õpiväljunditest ja varasemast tagasisidest. Loob koolituse sisu ja uuendab/kaasajastab seda lähtuvalt valdkonna arengust. Juhendab ja nõustab koolituse sisu ettevalmistamist ühe või mitme õppekava kontekstis, lähtudes valdkonna vajadusest muuta ja/või uuendada õppekava. Toob näiteid oma koolituse kava kohta, milles on kirjas koolituse sisu ja meetodid, lähtudes sihtgrupi ja õpperühma vajadustest ning kirjeldab, kuidas uuendab koolituse sisu. Kirjeldab koolituse sisu ettevalmistamise juhendamist ja nõustamist
Kaebaja eneseanalüüsist (kaebaja 10.02.2021 lisa 4, eneseanalüüs dtl 402-411; lk-d 3-4) nähtub, et ühtegi õppekava või koolitusprogrammi kaebaja tõendusmaterjalina toonud ei ole. Punktis 1.2 on kaebaja kirjeldanud, mida tuleb õppekava koostamisel silmas pidada, kuid konkreetseid näiteid enda koostatust ei too. Kaebaja on küll analüüsinud õppetöövorme konkreetsetes õppekavades, kuid ei nähtu, et need oleksid tema enda koostatud. Ka eneseanalüüsi punktis 1.3 kirjeldab kaebaja täiendõppe koordineerimist, nõustamist, ettevalmistamise aitamist ja õppe korraldamise analüüsimist, kuid näitena ei ole toodud ühegi koolituse kava. Ka hindamisgrupp on täiendavalt kaebusele vastuses selgitanud, et taotleja eneseanalüüs p. 1.2 ja tema suulised kirjeldused intervjuul näitavad, et ta teoreetiliselt tõesti teab, kuidas väljundipõhist õppekava koostada. Puudus aga igasugune käitumuslik kirjeldus ja kirjalik tõendusmaterjal, et ta tegelikult ka teeb õppekavasid (vastustaja 04.01.2021 p 5.3.2). Hindamisgrupp möönis, et vaidele lisatud õppekava oleks võinud olla tõendusmaterjal, kuid ka nüüd, tagantjärgi lisatuna, ei muudaks see kutseeksami koondhinnet, sest esines teisi puudusi. Hindamisgrupp ei küsinud õppekavasid lisamaterjalina juurde, sest mittetõendatuks osutusid ka mitmed järgnevad kompetentsid ja tegevusnäitajad. Ka vastustaja esitatud e-portfoolio juhendist (10.02.2021 menetlusdokumendi lisa 2) nähtuvad suunised: 7(16)
- E-portfoolio koostamise aluseks on kutse taotleja poolt soovitud kutse kompetentside tegevusnäitajad, millele vastavust peavad portfooliosse kogutud materjalid tõendama (lk 2). - Hindamiskriteeriumid on taotlejale abiks e-portfoolios esitatavate tõendusmaterjalide valikul. - E-portfoolios tõendatakse iga kompetentsi olemasolu tõendusmaterjaliga, mis on kinnituseks koolitaja tegevuse kohta. Näiteks on tõendusmaterjaliks kutse taotleja poolt koostatud koolitusprogrammid; erinevad koolitusmaterjalid; õppijate ja/või tellija poolne tagasiside ning tagasiside analüüsitud kokkuvõtted, eneseanalüüs, enesetäiendust tõendavate tunnistuste ja dokumentide koopiad jms. Tõendusmaterjali kogumine on kutse taotleja ülesanne. Juhend sisaldab ka hea tõendusmaterjali tunnuseid ning kirjeldusi otseste ja kaudsete tõendusmaterjalide kohta. Tegemist on sisuliselt taotluse esitamise juhisega, kus on selgitatud, kuidas taotlust esitada ja kompetentside kriteeriumeid tõendada. Kohus jääb siinkohal ka kohtuotsuse punktis 6 toodud juurde ja hindab hiljem kogumis, kas puuduste paljusus võis viia selleni, et vastustaja otstarbekuse kaalutlusel ei andnud kaebajale eraldi võimalust kõigi puudujääkide kõrvaldamiseks.
8.3.Alakompetentsiks nr 1.4 on nõue, et taotleja koostab ja/või kohandab õppematerjale, lähtudes õppekavast ja või koolitusprogrammist, teema käsitlemise loogikast ning õppekeskkonna võimalustest. Viitab korrektselt allikatele, arvestades autoriõigusi. Juhendab ja nõustab õppematerjalide koostamist. Hindamiskriteeriumiks on, et isik esitab enda koostatud uue või konkreetsele õpperühmale kohandatud õppematerjali, milles on arvestatud autoriõigustega ja korrektselt viidatud allikatele. Kirjeldab õppematerjalide koostamise juhendamist. Vastuses vaidele on hindamisgrupp leidnud, et see tegevusnäitaja loeti hindamisgrupi poolt mittetõendatuks, kuivõrd õppematerjalide koostamise juhendamisest ei ole näidet eneseanalüüsis ega selgunud seda intervjuul. Kutsekomisjoni otsusest nähtub kompetentsi „Tegelemine arendus-, loome- ja teadustööga“ all puudusena, et ei selgunud tegevused teistele koolitajatele suunatud metoodilise materjali koostamisest või koostamise juhendamisest. Kohus järeldab eeltoodust, et kompetents loeti täitmata üksnes osas, et kaebaja ei tõendanud õppematerjalide koostamise juhendamist (alakompetentsi ja kriteeriumi viimane lause). Kuigi vaidest nähtub ka, et leiti, et õppematerjali koostamine on puudulik, ei ole sellekohast põhjendust kutsekomisjoni lõplikus otsuses. Kaebaja eneseanalüüs on siinkohal väga lakooniline, kus kaebaja kirjeldab, mida ta arvestav õppematerjale koostades, kuid puuduvad mistahes näited või kirjeldused õppematerjalide koostamise juhendamisest. Seega nõustub kohus vastustajaga, et vastav alakompetents on täitmata. 8.4 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kompetents 1 „Õppeprotsessi ettevalmistamine“ on täitmata, kuivõrd täitmata on alakompetentsid 1.2.-1.4. Kohus leiab samuti, et ei ole võimalik lugeda madalama taseme kriteeriumeid täidetuks. Taseme 52 kompetentsi 1 alakompetentsid erinevad oluliselt tasemelt 8 oodatavast, mistõttu ei saa samade materjalide alusel madalamat taset tõendada. Tase 5 on tõendusmaterjalina ka nõutavad näited oma tegevuse planeerimisest, koolituse näidiskavast ja õppematerjalist. Kaebaja eneseanalüüsist selliseid tõendusmaterjale ei nähtu. Sama tõendusmaterjalid on nõutavad ka tasemel 63. Tasemel 74 on sarnaselt tasemele 8 nõutavad kaebaja enda koostatud õppekava ja koolituse kava (alakriteeriumid 1.2 ja 1.3), mille osas on kohus puuduseid juba eelnevalt sedastanud.
Kohus märgib ka kokkuvõtlikult, et juba kompetentsi 1 osas olid tõendusmaterjalid ja selgitused esitamata kolme kompetentsi kohta, sj õppekava, koolitusekava ja õppematerjalide koostamise juhendamise kirjeldus. Sedavõrd mahukate puuduste kõrvaldamiseks võimaluse andmine oleks tähendanud eneseanalüüsi olulises osas täiendamist, mis ei ole aga selgitamiskohustuse eesmärgiks.
9.Kohus kontrollib järgnevalt kompetentsi 2 – „Õppeprotsessi läbiviimine“: 9.1 Alakompetents nr 2.1 - Selgitab õppijatele õppekavas ja/või koolitusprogrammis seatud õppe eesmärke. Toetab õppijaid individuaalsete õpieesmärkide seadmisel, aidates siduda neid õppekavast tulenevate eesmärkidega. Hindamiskriteerium - Toob näiteid õppe eesmärkide selgitamisest õppijatele. Kirjeldab õppijate individuaalsete õpieesmärkide seadmise toetamist. Nimetatuga on tihedalt seotud ka käesoleval juhul alakompetents 2.3 - Juhib õppeprotsessi, pidades silmas õppekavast tulenevaid ja õppijate individuaalseid õpieesmärke. Viib vajaduse korral sisse muudatusi õppe etappide järjestuses ja töövormides, kaasates õpperühma ja arvestades iga üksiku õppija vajadusi. Hindamiskriteerium - Kirjeldab õppeprotsessi juhtimist ja õppijate eripäradega arvestamist. Analüüsib ja toob näiteid paindlikust reageerimisest ja õpperühmaga arvestamisest muudatuste sisseviimisel. Kutsekomisjoni otsusest tuleneb, et taotleja ei suutnud kirjeldada, kuidas ta toetab õppijaid individuaalsete õpieesmärkide seadmisel. Hindamisgrupi vastusest vaidele tuleneb, et puudub tõendus selle kohta, kas ja kuidas ta toetab õppijaid individuaalsete õpieesmärkide seadmisel, mis on nõutav tasemetel 6. 7 ja 8. Ka vaides esitatud selgitustest ei selgu, mida taotleja siis tegelikult ikkagi teeb (milliste meetoditega/tegevustega toetab, suunab...). Sõnad „toetamine“ ja „suunamine“ ei ole käitumispõhised kirjeldused. Kodutöö ülesande andmine ainuüksi ei ole piisav, eriti veel arvestades, et 8 taseme koolitaja ülesanne on toetada ka õppurite isiksuslikku arengut (st. tegeleda vastupanu, psühholoogiliste kaitsete, motivatsiooni ja õpibarjääridega). Õppeprotsessi juhtimine, pidades silmas ka individuaalseid õpieesmärke jäi tõendamatuks, kuna individuaalsete õpieesmärkide seadmine polnud tõendatud (vt.2.1.). Iseseisvate ülesannete valiku võimaldamine ei ole sama, mis eesmärgistamine. Ei selgu kuidas arvestab õppijate eripäradega. Vestlusel ei täiendanud taotleja kirjapandut. Vastuses kohtule esitati täiendavalt, et 7. ja 8. taseme koolitajatelt eeldatakse õppijate individuaalsete õpieesmärkide seadmise toetamist. Hindamislehtede (vastustaja 22.10.2020 lisad 11-13) kommentaaridest nähtub, et taotleja küll nimetas kursuse alguses õppekavast tulenevaid eesmärke, kuid individuaalsete õpieesmärkide seadmine jäeti grupi iseseisvaks ülesandeks kodutööna ja selle tegevuse toetamise kohta puudusid tõendid. Vastustaja kodulehel avaldatud koolitaja käsiraamatu5 kohaselt tähendavad õpieesmärgid: mida ja millal tuleb omandada, et liikuda soovitava tulemuse suunas (lk 37); õpieesmärkide näited on toodud samas lk-l 38. Sealjuures formuleerib koolitaja õpieesmärke koos koolitatavaga (lk 228). Õpieesmärgid võivad olla ka individuaalsel tasemel erinevad - näiteks tööriista kasutama õppimine või enesekehtestamise oskuse omandamine (lk 48 ja 162). Koolitaja käsiraamatu ja hindamiskomisjoni kirjelduse koosmõjust nähtub, et õpieesmärk on rohkem kui konkreetsete ülesannete täitmine, vaid see tähendab ka isiksusliku arengu toetamist. Kohtule ei nähtu vastustaja põhjenduses ilmselgeid vigu ega vastuolusid. Kaebaja kirjelduses on küll toodud, kuidas kaebaja tutvustab aines osalemise nõudeid ja annab iseseisvaid ülesandeid (p-d 2.1 ja 2.3), kuid tegemist ei ole motivatsiooni, õpibarjääride või õppijate eripära arvestavate tegevustega. Mistahes kirjeldus õppijate individuaalsete õpieesmärkide seadmise toetamise kohta puudub. Eeltoodust tulenevalt ei ole kumbki alakompetents täidetud.
9.2 Alakompetents 2.2 - rakendab erinevaid võtteid õppimist toetava keskkonna loomiseks, kaasates õppijaid. Kujundab õppimist soodustava füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonna ka keerukates tingimustes, kasutades oma loovust ja kogemust. Hindamiskriteerium - kirjeldab füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonna kujundamist, arvestades täiskasvanuõppe põhimõtteid. Kutsekomisjoni otsusest tuleneb, et taotleja ei suutnud kirjeldada, kuidas ta kujundab vaimset ja sotsiaalset õpikeskkonda grupis. Hindamisgrupi vastusest vaidele tuleneb, et taotleja kirjeldab vaimse keskkonna loomist, sh kriisiaegses keerukas keskkonnas e-vahendite kasutamist õppimiseks ja õppijate kaasamist sellesse. Füüsilise keskkonna loomisel kirjeldab vaid ajakasutust. Sotsiaalse keskkonna kujundamise kohta näited puuduvad. Rühmatööde kasutamine ei tähenda iseenesest sotsiaalse keskkonna kujundamist, kui pole tegeletud turvalise õhkkonna loomisega, sh tutvumisega, grupireeglite loomise, eesmärgistamise jms. grupi arengut soodustavaga. Seosed täiskasvanuõppe põhimõtetega puuduvad. Esitatu ei vasta ka tase 6 ja 7 nõuetele. Koolitaja käsiraamatu lk 57 jj on selgitatud pikemalt nii füüsilisi tegureid (koolitusruumi, tehnika, ruumipaigutus), visuaalseid abivahendeid, ajakasutust kui ka sotsiaalseid tegureid (mõjuritena inimeste rahvus, vanus, sugu, haridus ja suhtumine koolitusse (motivatsioon), samuti iga üksikosaleja isiksuseomadused ning suhtlemisstiil – lk 68). Kaebaja on kirjeldanud üldisena, et sellised tegurid on olemas, kuid on kirjeldanud üksnes visuaalseid vahendeid ja e-keskkonna kasutamist. Kutsekomisjon on õigesti märkinud, et sotsiaalse keskkonna kujundamise kohta näited puuduvad. Kohus märgib, et 8 taseme kompetentsile vastavalt peab nähtuma toodud kirjeldustest ka koolitaja loovus ja kogemus keerukates tingimustes. Seega ei nähtu alakompetentsi hindamisel ilmselgeid vigu. 9.3 Alakompetents 2.4 - Kavandab ja juhib õpet lähtuvalt õpi-, grupi- ja isiksusliku kasvu protsessidest, soodustades iseregulatsiooni tekkimist õpperühmas. Algatab ja juhib tegevusi vastupanu ületamiseks õpperühmas, kasutades konfliktolukordi õppimise allikana. Hindamiskriteerium - Toob näiteid õppe juhtimisest lähtuvalt grupi- ja isiksusliku kasvu protsessidest. Kirjeldab mõnda situatsiooni vastupanu ületamisest õppeprotsessis. Kutsekomisjoni otsuses on leitud, et grupiprotsesside dünaamika kohta puudusid näited, lisatud tõendusmaterjal polnud asjakohane, hinnataval on puudulikud teoreetilised teadmised grupidünaamikast ja puudub nende praktiline rakendamine. Hindamisgrupp leidis selgituses vaidele, et taotleja ei ava kirjapandud kirjeldustega tegevusnäitajat ja ei too asjakohaseid näiteid vestlusel. Töögrupis töötamine iseenesest ei ole grupiprotsesside juhtimise asjakohane näide. Grupiprotsesside arengufaaside kohta ei selgunud seost koolitaja teoreetiliste teadmiste ja tegevuse vahel, konfliktiolukorra lahendamise kohta puudub konkreetne tegevuslik näide, mis võimaldaks kompetentsi hinnata. Ei olnud võimalik hinnata ka vastavust 6 ja 7 tasemele. See, et taotleja on just grupiprotsesse silmas pidades üles ehitanud koolitusprogrammi jääb tõendamata, sest koolitusprogrammi kui sellist esitatud ei olnud (p. 1.3.) Lisatud näide tõendusmaterjalina - Seminaril osalemise selgitused ja nõuded – pole asjakohane. Selline kirjalik juhis ei toeta õppureid nende isikliku vastupanu ületamisel ja võib halvimal juhul osaleja sisekonflikti vaid suurendada. Lisaks - õpiprotsessi olemuse ja selle juhtimise kohta näited puudusid nii eneseanalüüsis kui intervjuul; samuti puudusid 8 tasemel nõutavad näited isiksusliku kasvu protsessi suunamisest, sh tööst vastupanuga (pole seesama, mis konfliktifaas). Grupiprotsesside juhtimine on ülioluline osa täiskasvanud koolitajate kompetentsidest, see on üks peamisi tegevusi, mis eristab 5 ja 6 taseme koolitajaid. Antud tõendusmaterjal poleks tõendanud ka 6 ja 7 taset. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega. Koolitaja käsiraamatus on kirjeldatud grupiprotsesside olemas ja erinevaid faase alates lk-dest 69 ja 71. Tutvudes käsiraamatu selgitusega jääb ka kohtule arusaamatuks, kuidas eneseanalüüsi punktis 2.4 toodud tõendusmaterjal seminaril osalemise kohta peaks toetama õppureid grupiprotsesside läbimisel. Kaebaja on kirjeldanud eneseanalüüsis küll grupitöö kasutamist, kuid see ei kirjelda õppe juhtimist lähtuvalt grupiprotsessist (eneseanalüüsi p 2.4 teine lõik). Samuti puudub konfliktiolukorra lahendamise kohta konkretiseeritud näide, vaid on toodud 10(16)
üksnes probleemi kaardistamine ja lahenduste pakkumine. Võrdlusena on kasvõi koolitaja käsiraamatu lk-l 74 toodud konkreetne näide konfliktifaasi lahendusvõimalusest, mille alusel on võimalik hinnata ka kompetentsi avaldumist. 9.4 Alakompetents 2.5 - Koostab hindamisjuhendi ja hindab õpiväljundite saavutamist. Arendab hindamise metoodikat ja juhendab teisi koolitajaid. Hindamiskriteerium - Kirjeldab enda koostatud hindamisjuhendit ja toob näiteid õpiväljundite hindamisest ja enda juhendamistegevusest. Hindamislehtedelt nähtub, et puudulikuks on peetud juhendamistegevuse puudulikkust. Sama nähtub ka kutsekomisjoni otsusest, kus on toodud, et taotleja ei too näiteid enda tegevustest teiste koolitajate juhendamisel või nõustamisel. Muus osas ei nähtu kohtule, et alakompetentsi oleks peetud mittetõendatuks. Kohus märgib, et teiste juhendamine või nõustamine on mitme alakompetentsi osaks (1.3, 1.4, 2.5, 3.3 ja 4.4), mistõttu viitab kohus sellele korduvalt. Eneseanalüüsis on kaebaja kirjeldanud, et on tutvustanud oma hindamismeetodeid ka kolleegidele, kuid seda mitte juhendamise, vaid tagasiside saamise eesmärgil (lk 5 viimane lõik). Kohtule ei nähtu sarnaselt vastustajale, et siinkohal oleks kaebaja toonud näiteid enda juhendamistegevusest hindamisel, mistõttu on kompetents tõendamata. 9.5 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kompetents „Õppeprotsessi läbiviimine“ on täitmata, sest täitmata on kõik alakompetentsid. Arvestades taseme 5 nõudeid võiksid olla täidetud alakompetentsid 2.1, 2.2 ja 2.4, kuivõrd kaebaja on toonud näite õpieesmärkide selgitamisest õppijaile, kirjeldanud füüsilist keskkonda vähemalt osaliselt ning toonud näiteid õpiväljundite saavutamise kohta. Samas on tase 5 nõuded tasekmest 8 erinevad ning ka alakompetentsi 2.3 täitmine nõuab õppe- või koolituskava esitamist, mida kaebaja esitanud ei ole. Tasemete 6 ja 7 osaks, nagu on kirjeldanud ka hindamisgrupp on mh individuaalsete õpieesmärkide toetamine, sotsiaalse keskkonna kujundamine ja grupiprotsessi arengufaaside arvestamine, mille osas leidis hindamisgrupp puudujääke. Seetõttu ei oleks selle kompetentsi osas võimalik kaebajale anda ka madalamat soovitud taset.
10.Kohus kontrollib järgnevalt kompetentsi 3 „Õppeprotsessi analüüs ja hindamine“. Hindamisgrupi selgitusest vaidele selgub, et alakompetents 3.1 on loetud tõendatuks, mis tõttu selle olemasolu kohus järgnevalt ei hinda. 10.1 Alakompetents 3.2 - Analüüsib ja üldistab õpitulemusi ning edaspidiseid õpi- ja arenguvajadusi, kasutades sobivaid analüüsimeetodeid, vajadusel otsib lisateavet. Hindamiskriteerium - Kirjeldab konkreetseid juhtumeid õpitulemuste ja koolitusvajaduste analüüsimise kohta. Kutsekomisjoni otsuses on toodud, et taotleja ei esita asjakohast tõendusmaterjali õpiprotsessi analüüsist ja hindamisest. Hindamisgrupi selgitusest vaidele nähtub, et kaebaja ei kirjelda analüüsikäiku ega selle tulemusi, nt kirjutab küll, et tegeleb õppijate iseseisvate tööde tulemuslikkuse ja neis esile kerkivate probleemide/vajakajäämiste analüüsiga, kuid kuidas. Puuduvad konkreetsed analüüsinäited ja järeldused. Tõendusmaterjalina lisatud teaduartikkel pole asjakohane näide selle tegevusnäitaja hindamiseks. Ei olnud võimalik hinnata ka vastavust 6 ja 7 tasemele. Hindamiskriteeriumi sisuks oli konkreetsete juhtumite kirjeldus õpitulemuste ja koolitusvajaduse analüüsimise kohta. Kaebaja eneseanalüüs selliseid konkreetseid juhtumeid ei sisalda. Eneseanalüüsis on kirjeldatud üksnes analüüsimeetodeid, kaebaja õppeülesannete täitmisel ja talituse juhtimise käigus tekkivaid võimalusi jälgida õppijate teadmisi ja oskuseid. Kaebaja on kirjeldanud, et 2018. aastal analüüsiti ettevõtlusõppe rakendamist ja hetkel analüüsitakse hariduskogukondi, kuid tegemist on 11(16)
üldistatud kirjelduse, mitte konkreetsete juhtumitega, mis on hindamiskriteeriumite kohaselt nõutav. Seega ei ole vastustaja jõudnud siinkohal ilmselgelt ebaõige järelduseni. 10.2 Alakompetents 3.3 - Sõnastab hindamiskriteeriumid ja hindab õppeprotsessi. Arendab hindamise metoodikat ja juhendab teisi koolitajaid. Hindamiskriteerium - Esitab kasutatud hindamiskriteeriume ja toob näiteid nende rakendamisest õppeprotsessi hindamisel ja koolitajate juhendamisel. Kutsekomisjoni otsuses on selgitatud, et taotleja kirjeldab teoreetiliselt, mitte praktilisele kogemusele tuginedes materjalide, hindamismeetodite, -kriteeriumite tagasisidestamist. Hindamiskomisjon on vastuses vaidele toonud, et taotleja pole kursis Kutsestandardi lisas 2 toodud terminitega ja ajab segi õpiprotsessi ja õppeprotsessi. Õppeprotsess on õppimist ja õppekeskkonna loomist toetav eesmärgipärane, kavandatud ja süsteemne protsess, mis koosneb konkreetsetest etappidest (kavandamine, läbiviimine, hindamine, tagasiside ja analüüs) ja tegevustest; õppeprotsessi suunamine on koostöine ja täiskasvanud õppijaid kaasav. Koolitajate juhendamise osas tegevusnäitajat ei tõenda, üliõpilaste juhendamine ei ole siin asjakohane tõendus. Ei olnud võimalik hinnata ka vastavust 6 ja 7 tasemele. Kohus nõustub vastustaja tooduga. Kutsestandardi lisa 2 „Kutsestandardis kasutatud terminid“ kohaselt tuleb eristada õpiprotsessi, kui indiviidi õppimist, ja õppeprotsessi, kui õppimist ja õppekeskkonna loomist toetavat eesmärgipärast, kavandatud ja süsteemset protsessi. Kohus saab aru, et alakompetentsi 3.3 osas ei ole oluline olnud indiviidi õppimise (õpiprotsessi) hindamine, vaid õppeprotsessi (ehk siis koolitaja tegevuse) hindamine. Kaebaja kirjeldus eneseanalüüsi punktis 3.3 puudutab aga õpiprotsessi, s.o hindamiskriteeriumeid, kuidas hinnatakse õppijate õppetulemusi (eristava hindamise skaalas 5 positiivset hinnet ja üks negatiivne). Ka viitena tõendusmaterjalile on toodud konkreetse aine lõpliku tulemuse kujunemine. Seega on kaebaja toodud hindamiskriteeriumid on õpiprotsessi, mitte õppeprotsessi kesksed. Kaebajalt on aga oodatud kriteeriume, mis võimaldavad hinnata õppeprotsessi, s.o õppimist ja õppekeskkonna loomist toetavat protsessi, mis koosneb konkreetsetest etappidest (kavandamine, läbiviimine, hindamine, tagasiside ja analüüs) ja tegevustest. 10.3 Alakompetents 3.4 - Teavitab seotud isikuid koolituse tulemustest ja järeldustest (hinnangud, edasine tegevus, muudatusvajadused jm asjassepuutuv), juhindudes kaasamise ja koostöö põhimõtetest. Hindamiskriteerium - Toob näite koostatud koolituse tulemuste ülevaatest ja teavitamise viisidest. Kohtul ei õnnestu tuvastada ühtegi kutsekomisjoni otsuse põhjendust, mis oleks seotud selle kompetentsi avaldumata jätmisega. Hindamisgrupp on vastuses vaidele leidnud: Väga üldine tegevuse kirjeldus, kompetentsi ei saa hinnata. Õpitulemuste vaheseisu tabel ei tõenda tulemustest tehtavaid järeldusi. Tegevuslik näide mängulisusest vs. akadeemiline loeng ei puuduta koolituse tulemustest ja järeldustest teavitamist. Võiks lugeda tõendatuks tasemel 6. – Selline põhjendus ei ole samuti ühegi kutsekomisjoni otsuse põhjendusega seostatav. Eeltoodust tulenevalt ei ole selle alakompetentsi puudumine kohtus kontrollitav. 10.4 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kompetents 3 „Õppeprotsessi analüüs ja hindamine“ on täitmata, sest täitmata on alakompetentsid 3.2 ja 3.3. Kompetentsi 3 osas on võimalik täidetuks lugeda taseme 5 kriteeriumid, kuivõrd hinnatakse arvamuste kogumist õppeprotsessi kohta (võrreldav tasemel 8 alakompetentsiga 3.1) ja teavitusviiside kirjeldamist (võrreldav tasemel 8 alakompetentsiga 3.4). Kohus peab vajalikuks aga märkida, et kompetentsi 1 ja 2 osas ei saa tase 5 tingimusi lugeda täidetuks. Samuti ei aidanuks taseme 5 saamine kaebajal täita kaebuses viidatud koolituslepingut. Taseme 6 alakompetentsiks on õppeprotsessi analüüs. Nagu kohus eelnevalt vastustajaga nõustus (kohtuotsuse p 10.2) ei ole kaebaja hinnanud õppeprotsessi, vaid õpiprotsessi, mistõttu ei avaldu 12(16)
kompetents ka tasemele 6 vastavalt. Samuti puuduvad konkreetsed näited õpiväljundite hindamise kohta (taseme 6 alakompetents 3.2). Taseme 7 alakompetentsid 3.2 ja 3.3 kattuvad taseme 8 alakompetentsidega, mistõttu ei saanud kaebaja täita ka taseme 7 nõudeid.
11.Kohus kontrollib järgnevalt kompetentsi 4 „Tegelemine arendus-, loome- ja teadustööga“. Hindamisgrupi selgitusest vaidele selgub, et alakompetents 4.1 on loetud tõendatuks, mis tõttu selle olemasolu kohus järgnevalt ei hinda. 11.1 Alakompetents 4.2 - Võtab osa diskussioonidest (üleriigiline ja rahvusvaheline tase, erialaliidud, katusorganisatsioonid vm), tehes ettepanekuid täiendusteks ja/või muudatusteks elukestvat õpet reguleerivatesse dokumentidesse. Hindamiskriteerium - Toob näiteid enda osalemisest diskussioonides (üleriigiline ja rahvusvaheline tase, erialaliidud, katusorganisatsioonid vm) ja enda tehtud ettepanekutest. Alakompetents 4.3 - Osaleb koostöövõrgustike ja töögruppide tegevustes, avaldades arvamust ja tehes ettepanekuid täiskasvanukoolituse valdkonnas ning laiendades võrgustikku. Juhib töögruppe ja/või koostöövõrgustikke, annab ekspertarvamusi. Hindamiskriteerium - Kirjeldab ja toob näiteid enda osalemisest ja/või juhtimisest ning tehtud ettepanekutest täiskasvanukoolituse koostöövõrgustikes ja/või töögruppides. Kohus leiab, et nimetatud alakriteeriumeid on käsitletud ühtsena kutsekomisjoni põhjendusena, et puudusid tõendid osalemisest ja/või juhtimisest ning tehtud ettepanekutest täiskasvanukoolituse koostöövõrgustikes. Hindamiskomisjon on vastuses vaidele märkinud, et kolmest hindajast üks hindas selle tegevusnäitaja tõendatuks, kaks mittetõendatuks. Esitatud on tõendusmaterjale, samas 8 tasemelt eeldatavat rahvusvahelist taset on vähe, vaid üks konverents Tartus. Juhtis töötuba Eesti Haridusfoorumil 2018, osales ekspertgrupis. Enda ettepanekutest näiteid pole. TÕN-i Viljandimaa grupis tehtud küsitlused ja kaardistamine, on sobiv näide, selle tõendamiseks oleks piisanud väljavõttest kaardistamise tulemustest, küsitletute nimekirjadest, osalemistõendust vm. Lisa 4.3. tõendab ühel TÕN üritusel osalemist, mitte tehtud ettepanekuid. Kutseeksamite hindajad lähtuvad ainult taotleja poolt valitud ja esitatud tõendusmaterjalist ja ETKA Andrasel pole voli sellele midagi lisada või ära võtta. Kohus leiab, et tasemel 8 võib eeldada arendus-, loome ja teadustööga tegelemist kõrgemail võimalikul tasemel, mis võib tähendada ka vaikimisi rahvusvahelisel tasemel koostöö oodatavust ja ettepanekute tegemist. Siinkohal on tegemist kutseorganisatsioonisisese kujunenud kriteeriumiga, mille piisavuse objektiivne mõõtmine ei ole võimalik. Seetõttu ei nähtu kohtule ilmselget hindamisviga. Lisaks nähtub, et hindamiskriteeriumi osaks oli enda tehtud ettepanekutest näidete toomine. Vastavat tõendusmaterjali eneseanalüüsist ei nähtu, nagu on ka kutsekomisjon oma otsuses välja toonud. 11.2 Alakompetents 4.4 - Juhendab, nõustab ja koolitab madalama kutsetasemega või kutseta koolitajaid. Juhendab ja nõustab organisatsioone inimeste arengu toetamisel. Hindamiskriteerium - Toob näiteid enda panusest madalama kutsetasemega või kutseta koolitajate ja organisatsioonide juhendamisest ja nõustamisest. Kutsekomisjoni otsuses on toodud, et puudusid näited enda panusest madalama kutsetasemega või kutseta koolitajate koolitamisest või organisatsioonide juhendamisest ja nõustamisest. Hindamiskomisjon on vastuses vaidele leidnud, et taotlejal puudub täiskasvanute koolitaja väljaõpe ja teadmised andragoogika valdkonnast, mis oleks eetiliseks aluseks täiskasvanute koolitajate koolitamisel. Kuna taotleja ei tõenda, et ta oleks juhendanud või koolitanud kutseta või madalama kutsetasemega koolitajaid koolitajaoskuste arendamisel, pole ta oma pädevuspiire ületanud, kuid ühtlasi pole ka tegevusnäitaja tõendatud. Tõendusmaterjal 1.3. tõendab koolitamist koolituse korraldamise, mitte läbiviimise valdkonnas. Ka eneseanalüüsis ja intervjuul näitena toodud nooremate kolleegide 13(16)
juhendamine puudutab õppetöö korraldust (õppekavad, tagasiside analüüs ning eelarve, turunduse ja meedia plaani koostamine), mitte inimeste arendamist. Teistele koolitajatele suunatud metoodilise materjali koostamise või koostamise juhendamise nõuet tõesti ei ole, see on vaid üks võimalikest ja sagedasematest panustest p 4.1. ja 4.4. tõendamisel. Eneseanalüüsist nähtub, et kaebaja on juhendanud ja nõustanud valdavalt täiendõppe korraldamist õppekavad, tagasiside analüüs ning eelarve, turunduse ja meedia plaani koostamine. Alakompetentsi sisuks on aga selle sõnastuse kohaselt isiku arengu toetamine (läbi koolitamise) ehk siis tõendatud peaks olema koolitajaoskuste arendamine, mitte koolituste korraldamise arendamine. Seetõttu nõustub kohus vastustaja põhjenduses tooduga. 11.3 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kompetents 4 „Tegelemine arendus-, loome- ja teadustööga“ on täitmata, sest täitmata on alakompetentsid 4.2-4.4. Analoogset kompetentsi tasemel 5 ei ole, mistõttu ei saaks see takistada taseme 5 kutse saamist. Samuti ei pruugi olla siinkohal välistatud taseme 6 kompetentsi täitmine, kuivõrd nõutav on, et kutse saaja kirjeldab ja toob näiteid täiskasvanute koolitajate koostöövõrgustikes, töögruppides või kogukonnas osalemise ja panustamise kohta või toob näiteid muu täiskasvanuõppe arendus-, loomevõi teadustegevuse kohta. Tasemel 7 on aga nõutav madalama kutsetasemega või kutseta koolitajate juhendamine ja nõustamine (taseme 8 alakompetents 4.4), mille kutsekomisjon on õiguspäraselt lugenud mittetäidetuks.
12.Kokkuvõttes leiab kohus, et tasemele 8 vastavad kompetentsid on täitmata ja otsus on selles osas õiguspärane. Arvestades läbivaid puudujääke eneseanalüüsis ja tõendusmaterjalide esitamises, ei oleks selgitamistaotlusega täidetud mõnda üksikut puudujääki, vaid oleks sisuliselt suunatud kaebajat läbivalt nii eneseanalüüsi kui ka tõendusmaterjali täiendama. Üksiku puuduse intervjuul või eelneva selgitamisega kõrvaldamist saab pidada eeldatavaks ja teatud olukorras isegi nõutavaks. Küll aga tuleb arvestada nii intervjuu ajalise piiranguga kui ka sellega, et kaebajalt tuleb küllaltki kõrge kutsetaseme taotlemisel eeldada omaalgatuslikku põhjalikkust ja kõikehõlmavust. Käesoleval juhul tähendaks kõigi toodud puuduste vastustaja poolt aktiivne kõrvaldamine ja nõustamine seda, et vastustaja asub ise kaebaja eneseanalüüsi täiendama. Arvestades puuduste mahtu ei ole nende intervjuul kõrvaldamata jätmine ilmselgelt õigusvastane. Ka on kohus kontrollinud, et võimalik ei ole anda madalama astme kutset. Taseme 5 osas on täitmata kompetentsid 1 ja 2.3, arvestades ka taseme 5 ja taseme 8 olemuslikku erinevust ja seetõttu ka kompetentside sisulist erinevust. Taseme 6 osas on täitmata kompetentsid 1-3 ning taseme 7 osas kattuvad mittetõendatud kompetentsid taseme 8 nõuetega. Seega ei olnud vastustajal võimalik kaebajale anda ka madalama taseme kutsetaset.
13.Kaebaja on käesolevas asjas vaidlustanud vastustaja 28.05.2020 otsuse. Kaebaja ei ole vaidlustanud 03.08.2020 vaideotsust. Vaideotsust on võimalik vaidlustada üksnes koos algse otsusega või eraldiseisvalt juhul, kui vaideotsusega on rikutud kaebaja õiguseid, mis jäävad kutse saamise küsimusest väljapoole. Eeltoodu tähendab ka seda, et minetused vaidemenetluses ei muuda algse otsuse õiguspärasust (ega ka väidetavat õigusvastasust). Kuna vaidemenetluse väidetavad puudused ei saaks mõjutada algse, 28.50.2020 otsuse õiguspärasuse hindamist, jätab kohus need väited käesolevas asjas kõrvale.
14.Kaebaja leiab, et intervjuu salvestamata jätmise tõttu ei ole tal võimalik oma väiteid tõendada. Õigusaktid siinkohal ei keela ega ka kohusta intervjuud salvestama. Kohus leiab, et nimetatud küsimuses on sarnane Riigikohtu 06.06.2019 otsuse nr 3-17-842 osas I käsitletu, mida kohus täies ulatuses ei korda. Ka hindamiskomisjoni liikmetel on õigus isikuandmete 14(16)
kaitsele (p 14). Juhul kui sellist andmete töötlemist ei ole ette nähtud avaliku ülesande täitmiseks, saab selle aluseks olla üksnes vabatahtlik nõusolek, mis peab olema antud ilma survestamata (vt isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 lg 1 punktid e ja a). Ka võib andmete töötlemine olla õigustatud eluliste huvide kaitseks või õigustatud huvi korral, mis kaaluvad üles andmesubjekti (käesoleval juhul hindamiskomisjoni liikmete) huvid ja põhiõigused (punktid d ja f). Riigikohtu lahendis toodud juhul peeti õigustatud huviks töökiusamise tõendamist, mis võib olla varjatud iseloomuga. Käesoleval juhul ei saa kaebaja õigust saada kutset pidada eluliseks huviks. Lisaks tuleb arvestada, et kutse andmata jätmist peab põhjendama vastustaja ehk tegemist ei ole varjatud iseloomuga tegevusega. Seetõttu ei pea kohus kaebaja huvi piisavaks, et leida, et salvestamisest keeldumisega rikuti kaebaja õiguseid. Kutseeksamite salvestamine ei ole ka üldine standard või kokkulepitud hea praktika. Kohus on ka eelnevalt tuvastanud, et kaebajale tingis kutse andmata jätmise olulised puudujäägid eneseanalüüsis ja tõendusmaterjalis, mitte sedavõrd intervjuul toimunu.
15.Kaebaja on taotlenud ka kutse saamata jätmisega tekkinud kahju hüvitamist, sest kui kaebajale oleks kutse antud, oleks kaebaja saanud lektorina koolitusel osaleda ja sellest tulu teenida. Kohus leiab, et kaebaja taotleb seega kahju hüvitamist RVastS § 7 lg 1 alusel, mis näeb ette, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Nimetatud norm näeb ette, et tegemist peab olema vastustaja õigusvastase tegevusega. Kohus on kohtuotsuses eelnevalt kontrollinud 28.05.2020 otsust ja leidnud, et see on õiguspärane. Seega on täitmata kahju hüvitamise nõude üks esmaseid eelduseid. Nõude lahendamisel ei ole võimalik kohaldada ka RVastS § 16 õiguspärase haldusaktiga tekitatud kahju kohta, kuivõrd kutse saamata jätmisest ei tulene kaebaja põhiõiguste või -vabaduste erakordselt intensiivne piirangut, mis õigustaks selle erinormi kohaldamist. Kohus peab vajalikuks märkida ka, et hüvitamisele kuulub üksnes kahju, mis on seotud normi kaitseeesmärgiga ning arvestada tuleb ka kannatanu võimalikku osalust. Eesti Töötukassa kui riigiasutuse hanke tingimustes (01.10.2020 lisa 1) oli selgelt kirjas, et hankelepingute alusel toimuvaid koolitusi tohivad läbi viia üksnes koolitajad kelle on vähemalt täiskasvanud koolitaja tase 6. Kutseseaduses kutse andmise korda reguleerivate normide eesmärk on tagada isiku kutse taseme, st kompetentsuse, nõuetele vastavuse hindamine ning isikul on õigus nõuda, et kutse andmise otsus tehakse kaalutlusvigadeta ning kooskõlas menetlusreeglitega. Kutse taotlejal ei teki nendest normidest tulenevalt subjektiivset õigust saada tingimata taotletud kutsetase, veelgi enam saada tööle konkreetse tööandja juurde või saada kutsetasemele vastav töö- või ametikoht. Need normid annavad isikule küll sellised võimalused, kuid mitte õigust töötada soovitud kutsetaset eeldaval konkreetsel ametikohal. Sellist õigust ei anna isikule ka KutS § 15 lg 2. Kutse taotlejal ei teki subjektiivset õigust teenida omandatud kutse kaudu tulu ka peale kutse saamist. Isiku õigus saada töösuhtest tulu saab tugineda vaid isiku lepingulisele suhtele ning sellise eeldusega lepingu sõlmimine enne kutse saamist on isiku enda risk.
16.Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kuna vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, sh puudus alus teha vastustajale ka ettekirjutus kaebajale madalama taseme kutse andmiseks, jääb tühistamisnõue rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jääb rahuldamata ka taotluse uuesti läbivaatamise nõue, sest haldusakt on jätkuvalt kehtiv. Kuna täitmata on õigusvastaselt tekitatud kahju nõudmise esmane tingimus – haldustegevuse õigusvastasus – jätab kohus ka kahjunõude rahuldamata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja palub menetluskulud jätta kaebaja kanda ja esitas 26.03.2021 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on vastustaja teinud kulutusi õigusabile kokku summas 1204,20 eurot (koos maksudega). 15(16)
Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole kaebajalt vastustaja õigusabikulude väljamõistmine õigustatud. Haldusorganil ei ole keelatud kaasata kohtumenetlusse õigusabi, kuid välise õigusabi kulud on õigustatud välja mõista, kui kohtuasi väljub tema igapäevase põhitegevuse raamidest (vt Riigikohtu 10.11.2016 otsuse nr 3-3-1-50-16 p 22). Asjas on vaidluse all olnud kaebajale kutse andmata jätmise õiguspärasus, sh vastavate kompetentside täidetus, ja haldusmenetluse läbiviimise küsimused. Vastustaja on täiskasvanute koolituse valdkonnas kutsete andmise õiguse saanud pärast konkursi võitmist6, samuti küsib vastustaja kutsete andmise eest KutS §-s 171 sätestatud tasu. Vastustaja peab vabatahtlikult kutsete andmise haldusülesannet täitva organina olema valmis vajadusel oma tegevust puudutavaid asjaolusid ja oma tegevuse õiguslikku külge kohtus selgitama. Selline kohtuvaidlus ei välju vastustaja igapäevase põhitegevuse raamest. Arvestades, et kutsetaotluse läbivaatamise eest võtab vastustaja taotlejatelt ka tasu, ei ole kutse andmata jätmise otsuse üle peetavas kohtuvaidluses kutse andja õigusabikulude hüvitamine õigustatud. Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata ja vastustaja õigusabikulude kaebajalt väljamõistmine ei ole õigustatud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
https://www.andras.ee/node/1993; SA Kutsekoda Hariduse Kutsenõukogu 25.04.2017 otsus nr 10: https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Noukogud/vaata/10586052
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.