Paavo Kaisi kaebus Võru Linnavalitsuse 4. novembri 2020. a korralduse nr 536 „Kasutusloa väljastamine“ ja selle alusel antud kasutusloa nr 2012371/20058 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Paavo Kais Vastustaja – Võru linn, esindajad Anti Allas ja Esko Hillep Kolmas isik – Circle K Eesti Aktsiaselts, volitatud esindaja Nele Laidvee
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Paavo Kaisi kaebus.
2.Tühistada Võru Linnavalitsuse 4. novembri 2020. a korraldus nr 536 „Kasutusloa väljastamine“ ja selle alusel antud kasutusluba nr 2012371/20058.
3.Mõista Võru Linnavalitsuselt Paavo Kaisi kasuks välja menetluskulud 15 eurot.
4.Tagastada Paavo Kaisile Räpina mnt 4 kaubandushoone ehitamisega seotud dokumendid (dtl 48-50, 53-63, 66, 73-74).
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31. mail 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Võru Linnavalitsus andis 17. juunil 1996 välja ehitusloa nr 40 bensiinijaama ehitamiseks aadressil Jüri 45 Võru linn (dtl 43).
2.Paavo Kais (kaebaja) esitas 29. veebruaril 2020 Võru Linnavalitsusele päringu, milles soovis piirinaabrina dokumente Jüri tn 45 tankla-teenindusjaama ja Räpina mnt 4 kaubandushoone ehitamise kohta, millele Võru Linnavalitsus vastas 3. märtsi 2020. a kirjaga nr 20-0534-VLV/2. P. Kais esitas Võru Linnavalitsusele 10. märtsil 2020 täiendava dokumendipäringu, millele linnavalitsus vastas 12. märtsil 2020.
3.P. Kais esitas 3. aprillil 2020 Võru Linnavalitsusele hiljem täiendatud vaide, milles palus tunnistada õigusvastaseks kasutusloata ja projektile mittevastava Jüri tn 45 tankla kasutamise, kohustada bensiinijaama (sh alajaama) koheselt lammutama, eemaldama Jüri tn 47 kinnistult (sh vahetust lähedusest) tõstetud pinnase nõlv ja Jüri tn 47 kinnistule paigaldatud kõrgepingekaablid koos servituudialaga, tunnistada õigusvastaseks Jüri tn 45 tankla 17. juuni 1996. a ehitusluba nr 40 ning Jüri tn 45 kinnistu hoonestamiseks algatada detailplaneering koos keskkonnamõjude hinnanguga (dtl 65).
4.Võru Linnavalitsus tagastas 6. mai 2020. a korraldusega nr 225 P. Kaisi vaide Jüri tn 45 tankla ehitusloa nr 40 õigusvastaseks tunnistamise nõudes (dtl 76-78). Sama korraldusega jättis linnavalitsus ka P. Kaisi vaide Jüri tn 45 tankla kasutamise õigusvastaseks tunnistamise ja tankla ning kinnistul asuva alajaama lammutamise nõudes rahuldamata.
5.Tartu Halduskohtusse saabus 5. juunil 2020 P. Kaisi kaebus Võru Linnavalitsuse 6. mai 2020. a korralduse nr 225 peale, milles kaebaja esitas nõuded ennistada vaide esitamise tähtaeg, tunnistada õigusvastaseks kasutusloata ja projektile mittevastava Jüri tn 45 tankla kasutamine, kohustada bensiinijaama (sh alajaama) koheselt lammutama, kohustada eemaldama Jüri tn 47 kinnistult (sh vahetust lähedusest) tõstetud pinnase nõlv ja Jüri tn 47 kinnistule paigaldatud kõrgepingekaablid koos servituudialaga, tunnistada õigusvastaseks Jüri tn 45 tankla 17. juuni 1996. a ehitusluba nr 40 ning kui Jüri tn 45 kinnistu omanik soovib kinnistut hoonestada, siis kohustada omanikku tegema detailplaneeringut koos keskkonnamõjude hinnanguga (dtl 8081).
6.Tartu Halduskohus jättis 9. juuni 2020. a määrusega kaebuse käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 7-päevase tähtaja (dtl 83-85).
7.Kaebaja esitas 15. juunil 2020 puuduste kõrvaldamise avalduse (dtl 91-92).
8.Tartu Halduskohus jättis 6. juuli 2020. a määrusega kaebuse teist korda käiguta (dtl 94-96).
9.Kaebaja vastas kohtule 13. juulil 2020 (dtl 98-99).
10.Tartu Halduskohus võttis 15. oktoobri 2020. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Võru linna, kaasas menetlusse kolmanda isikuna Circle K Eesti Aktsiaseltsi, kohustas vastustajat esitama kirjalik vastus kaebusele koos asjakohaste tõenditega ning andis kolmandale isikule võimaluse esitada kohtule kirjalik vastus (dtl 101-103).
11.Võru Linnavalitsus andis 4. novembril 2020 korralduse nr 536, mille resolutsiooni p 1 kohaselt tuli linnamajanduse osakonnal väljastada kasutusluba tankla-teenindusjaama ehitamisele asukohaga Jüri tn 45 (dtl 117). 2(13)
3-20-1096
12.Vastustaja ja kolmas isik esitasid kohtule vastused kaebusele 12. novembril 2020 (dtl 109111, 121-123).
13.Kaebaja esitas 4. detsembril 2020 12. detsembril 2020 korrigeeritud taotluse kaebuse muutmiseks ja Võru Linnavalitsuse poolt väljastatud 4. novembri 2020. a korralduse nr 536 tühistamiseks ja Võrus Jüri tn 45 bensiinijaama kasutusloa tühistamiseks (dtl 130). Samuti esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.
14.Tartu Halduskohus rahuldas 18. detsembri 2020. a määrusega kaebuse muutmise taotluse ning jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (dtl 167-169).
15.Kaebaja esitas 4. jaanuaril 2021 täiendavad seisukohad vaidlusaluse kasutusloa õigusvastasuse osas (dtl 174-182). Vastustaja esitas oma täiendavad seisukohad 1. veebruaril 2021 (dtl 184-187). Kolmas isik esitas 1. veebruaril 2021 vastuse muudetud kaebusele (dtl 241242).
16.Kaebaja esitas 1. veebruaril 2021 taotluse üle vaadata tema õiguskaitse taotlus Jüri 45 kasutusloa tühistamiseks (dtl 239). Tartu Halduskohus jättis 2. veebruari 2021. a määrusega kaebaja korduva esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (dtl 250-251).
17.Tartu Halduskohus otsustas 2. märtsi 2021. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks (dtl 253-254).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
18.Kaebaja on taotlenud Võru Linnavalitsuse 4. novembri 2020. a korralduse nr 536 „Kasutusloa väljastamine“ ja selle alusel antud kasutusloa nr 2012371/20058 tühistamist, väites järgmist:
18.1.Jüri tn 45 tankla ehitus ei vasta projektile: Võrreldes projektiga on tankla hoone ehitatud 1,97 m Jüri tn 47 kinnistu piirile lähemale ja 2,04 m Jüri 47 elamule lähemale. Ehitamisel mõõdetakse asukoht cm täpsusega. Vastuvõtmisel ega kasutusloa väljastamisel hoone asukohta kontrollitud ei ole. Tankla kinnistul alajaam on ehitatud erinevalt projektist 0,86 m Jüri tn 47 kinnistu piirile lähemale ja 1,22 m Jüri 47 elamule lähemale.
18.2.Jüri tn 45 kinnistul on tõstetud pinnas kuni 1,2 m Jüri 47 maapinnast kõrgemale ja kõrge nõlv rajatud 1/2 pikkuses Jüri tn 47 kinnistule ning selle alla madal ärvooluta kraav rajatud Jüri tn 47 kinnistule. Projektis nõlva lõiget ei ole. Praktikas on võimatu rajada 2 m laiusele alale kuni 1,2 m kõrge nõlv, hekk ja äärekivid - selles osas on projekt vigane. Reaalne minimaalne nõlva laiusevajadus on hekile 1 m, nõlvale 2-3 m ja kraavile 1 m. Äärekivi asukoht peale ehitust on ligikaudu projektikohane, see näitab et projektiga arvestati teadlikult osaliselt. Hekk on näidatud projektis kasvama järsul nõlval, ka see on projekti viga ja teostamatu. Hekk on istutatud nõlva peale 30 cm horisontaalsele maaribale. Nõlva alla kraav on rajatud Jüri 47 kinnistule. Vee juhtimine naaberkinnistule on keelatud. Hetkel toimub see kuni 2 m laiuselt alalt, kuid ala laius ei ole argumendiks, et see on seadusega lubatud. Nõlva alla kraav tuleb rajada Jüri 45 kinnistule ja tagada kraavist äravool. Põhjavee tase on peale ehitust Jüri 47 kinnistul tõusnud ja maja keldris on pidev vesi, majas kogumiskaevuga wc-d kasutada ei saa. Piiripunktid Jüri 45/47 ehitusega likvideeriti ja Jüri 47 omanikele piiri asukoht näidati peale ehitust nõlva all. 1996 paigaldas kaebaja isaga nõlva alla osaliselt võrkaia, teades valesti, et see on piir. Piiri õige asukoha looduses sai 3(13)
3-20-1096
kaebaja teada 2015, kui Elektrilevi nõustus ümber tõstma bensiinijaama ehitusega rajatud madalpingekaablid Jüri 47 kinnistul ja märkis piiri asukoha looduses. Peale seda taotles kaebaja piiripunktide taastamist ja nõlva eemaldamist Jüri 45 omanikult ja linnavalitsuselt. Piiriprotokolli koos piiripunktide tähistamisega sai kaebaja 29. mail 2018. Linnavalitsuse esindajad käisid seejärel koos kaebajaga piiri ja nõlva asukohaga tutvumas ja on teadlikud et nõlv on pooles osas Jüri 47 kinnistul.
18.3.Tankla tarvis kõrgepingkaablid 10 kv on paigaldatud Jüri tn 45 asemel Jüri tn 47 kinnistule. Projekti kohaselt on uus kõrgepingekaabel ette nähtud Jüri 45 kinnistule. Elektrilevi eemaldas kaebaja nõudel 2015. a valesti paigaldatud madalpingekaablid Jüri 47 kinnistult, kuid keeldus kõrgepingekaablit eemaldamast, kuna siis ei olnud leitud veel selle projekti.
18.4.Jüri 47 kinnistu piiri poole on rajamata 1,8 m kõrge kuusehekk. Algselt istutatud kuuseheki likvideeris Circle K ja asendas madalate lehtpõõsastega. 2016. a istutas kaebaja elupuuheki, mida pügatakse ~1,1 m kõrguselt. See mingi kaitset ei paku. Järsul nõlval hekk ei kasva pikemaks.
18.5.Rajamata on Jüri tn 45 sadeveekanalisatsioon, sadevesi territooriumilt on juhitud suuremas osas kalletega tänavatele. Jüri tänaval puudub samuti sadeveekanalisatsioon, sademevesi Jüri 45 kinnistult voolab kaldega Jüri 47-51 sissesõitude ette, mis on tänavast 10 cm asfaltkõrgendusega piiratud. Tehniliste tingimustega on Jüri 45 kinnistule nõutud sadeveekanalisatsioon, mida tehtud ei ole. Sademeveekaevud on vaid bensiinijaama varikatuse all, kuhu sademevett ei tule.
18.6.Jüri 47 kinnistu on koormatud bensiinimahutite kaitsetsooniga 50 m. Kaitsetsoonis on Jüri 47 abihoone (Jüri tn pool) näidatud bensiinijaama projektis lammutatavana. Enne bensiinijaama ehitust 1995. a sügisel, pandi see hoone põlema, hävis täielikult katus. On alust arvata, et süüdati pahatahtlikult bensiinijaama ehituseks. 1995. a sügisel taastas kaebaja abihoone põlenud katuse. Abihoone on tsaari- või 1. vabariigi ajast laut-küün ja kantud ehitisregistrisse.
18.7.Jüri tn 45 tankla projekti ei ole kooskõlastatud piirinaabriga, Jüri tn 47. Kooskõlastamist oleks vajanud kindlasti elektrikaablid, nõlv kraaviga ja mahutite kaitsetsoon Jüri 47 kinnistul ja kogu projekt tervikuna. Kaebaja Jüri 45 tankla projekti mingil juhul ei kooskõlasta.
18.8.Bensiinijaama kooskõlastused 25 a tagasi on kehtetud käesoleval ajahetkel kasutusloa saamiseks. Bensiinijaama hoonet ja asendiplaanilist lahendust on selle aja jooksul muudetud. Kasutusluba ei saa anda minevikus kehtinud projekteerimis- ja ehitusseaduste alusel.
18.9.Jüri tn 45 kinnistul oli 1996. aastani väikeelamu ja 1995. a kehtinud üldplaneeringu kohaselt oli kinnistule ette nähtud perspektiivselt lasteasutused ja koolid. Tankla on olulise keskkonnamõjuga hoone, mille rajamiseks oli 1996. a seadustega nõutud detailplaneering. Jüri tn 45 tankla rajamiseks ei ole kehtestatud detailplaneeringut. On teada, et detailplaneeringut küll koostati ja see võeti projekti aluseks, kuid detailplaneering katkestati ja hävitati linna arhiivist.
18.10.Jüri tn 45 tankla rajamiseks ei ole väljastatud projekteerimistingimusi. Tankla projektis on viidatud aluseks olevale detailplaneeringule, mida pole kehtestatud ega ei leita.
18.11.Projektis on täielikult kajastamata meetmed eraldamaks väikeelamuala bensiinijaamast.
18.12.Jüri 45 tankla kinnistult pillutakse prügi Jüri 47 kinnistu piirile ja Jüri 47 kinnistule. Prügi on mugav allapoole Jüri 47 kinnistule visata, kuna madal hekk ei takista ja varjab prügi Jüri 45 poolt. Kuni 2011. aasta augustini elas Jüri 47 majas kaebaja ema, kes väga kannatas bensiinijaamast kostva lärmi ja prügi loopimise pärast. Tankla alajaama tagune vastu Jüri 47 oli ja on kodutute joomis- ja roojamiskoht tänaseni. Alates 2010 pöördus kaebaja korduvalt ja korduvalt linnavalitsuse ja tankla omaniku poole olukorra parandamiseks. Pöördumiste tulemusena ei ole tänaseni olukorra parandamiseks midagi 4(13)
3-20-1096
tehtud. 2011. a haigestus kaebaja ema vaimselt ja seda pöördumatult. Kaebaja usub, et ema haigestumise põhjuseks on osaliselt Jüri 45 tankla poolt rikutud Jüri 47 elukeskkond ja sellega kaasnev pidev stress.
18.13.Seaduserikkumised tankla rajamisel on tulnud ilmsiks projekti avaldamisel Võru Linnavalitsusele 2020. a aasta algul praeguse Jüri 45 omaniku esindaja poolt. Alates 2010 esitas kaebaja korduvalt projekti nägemiseks soovi Jüri 45 omanikule ja linnavalitsusele. Linnavalitsuse arhiivist oli projekt kadunud või kaotatud sihilikult ehitusvigade varjamiseks. Sellisel kujul rajatud Jüri 45 tankla puhul on Jüri 47 elukeskkonda oluliselt halvendatud ja kinnistu kasutamiseks on seatud piiranguid. Kaebaja loodab, et esitatud argumendid võimaldavad nõuda tankla terviklikult koos Jüri 47 kinnistut kahjustavate nõlvade ja trasside lammutamist. Kõik esiletoodud rikkumised on tehtud Jüri 47 kinnistu kasutamise kahjuks. Alajaama, kui see teenindab peale bensiinijaama teisi objekte, saab peale nõlva ja kõrgepingekaablite eemaldamist Jüri 47 kinnistult ümber paigutada piirist kaugemale.
19.Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata. Vastuses kaebusele esitas vastustaja järgmised väited.
19.1.Ehitusseadustiku (EhS) § 50 lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. EhS § 50 lg 6 kohaselt tuleb väljastada kasutusluba igale iseseisvalt kasutatavale rajatisele ja kui koos kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab mitut hoonet ja neid teenindavaid rajatisi, antakse kasutusluba iga hoone kohta eraldi. Võru Linnavalitsuse poolt 17. juunil1996 väljastatud ehitusluba nr 40 hõlmas ehitus-montaažitöid ehitisel „bensiinijaam“ (ehitisregistri kood: 113033979).
19.2.EhS lisa 2 kohaselt ei pea kinnistule Jüri 45 rajatud maakaabelliinile ja alajaamale kasutusluba taotlema põhjusel, et taristu nimivõimsus jääb alla 35-50 kV. Viidatud elektripaigaldise puhul tuleb esitada ehitise teatis. Arvestades eespool toodut on leidnud tuvastamist ehitis, millele kasutusluba väljastati ehk kaebe ese. Selleks on bensiinijaam.
19.3.Kasutusloa väljastamisel kontrollitakse ehitustegevuse vastavust ehitusprojektile. Ehitise ehitamise asukoht on üheks kontrollikohaks. Vastustaja on kasutusloa väljastamisel tuvastanud, et ehitusloa alusel püstitatud hooned ja rajatised paiknevad Jüri 45 kinnistul (v.a osa nõlva jalamist). Hoone asukoha hälbed projektist on lubatu piires ja ei too kaasa kaebaja kinnistule mingeid täiendavaid piiranguid või mõjusid. Arvestades asjaolu, et ehitis on paiknenud samas kohas juba alates 1. novembrist 1996. a on vastustaja hinnanud ehitise paiknemist kinnistul nõuetekohaseks. Üheks argumendiks oli sealjuures asjaolu, et kaebaja oli piiriprotokolli allkirjastamisel teadlik ehitise paiknemisest ning ei esitanud mõistliku aja jooksul vastuväiteid.
19.4.Projekti kohaselt pidi sadevete jaoks rajatama välisvõrk, mille abil juhitakse sadeveed Räpina mnt kollektorisse. Sealhulgas õliste sadevete äravool peab toimuma läbi õlibensiinipüüdja. Vastustaja on kontrollinud sadevete kanalisatsiooni välja ehitamist ja tuvastas, et süsteem on nõuetekohaselt välja ehitatud.
19.5.Kaebaja väide, et kasutusluba ei saa anda minevikus kehtinud normide kohaselt, ei päde. Kasutusloa menetlemisel tuleb kontrollida ehitise vastavust ehitusloale (EhS § 50 lg 1). Asjaolu, et ehitusloa väljastamiseks kehtinud õigusaktid on tänaseks kehtetud, ei muuda ehitusluba õigusvastaseks ja kontrolli teostamist võimatuks.
19.6.Jüri 45 ja 47 piirist: Jüri 45 maaüksuse mõõdistamise ajaks oli 21. veebruar 1995. Plaani koostamisel on lähtutud plaani- ja kaardimaterjalist. Piiriprotokoll allkirjastati 5. juulil 1995. Jüri 47 maaüksuse plaan on koostatud septembris 1996. Plaani koostamisel on lähtutud plaani- ja kaardimaterjalist. Piiriprotokoll allkirjastati 30. oktoobril 1996 (Jüri 47 esindajana kirjutas alla kaebaja). Ehitusluba tankla ehitamiseks väljastati 17. juunil 1996. 5(13)
3-20-1096
Ehitustegevusega lõpetati 1. novembril 1996 (koostati ülevaatuse akt). Arvestades asjaolu, et kaebaja oli teadlik piiriprotokolli allkirjastamisel Jüri 45 kinnistul paiknevate ehitiste ja rajatiste (ka nõlva) täpsest asukohast, on vastustaja hinnangul kaebaja andnud heakskiidu rajatiste paiknemisele. Asjaolu, et hilisemalt on teostatud uus täppismõõdistus (mille kohaselt on selgunud nõlva osaline paiknemine kaebaja kinnistul) kinnistute vahelise piiri tuvastamiseks, ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks.
19.7.Elektrikaabli ümbertõstmise fakt: Jah, Elektrilevi OÜ tuvastas, et on osaliselt rajanud taristu Jüri 47 kinnistule ja oli nõus taristu ümber tõstma, kuid käesolevas vaidluses ei oma esitatud fakt tähtsust ja tuleks jätta kõrvale.
19.8.Keskpingekaabel: Kasutusloa väljastamise seisukohast ei ole keskpingekaabli olemasolu Jüri 47 kinnistul oluline, kuna oli olemas juba enne bensiinijaama rajamist. Vastustaja palub jätta esitatud väited kõrvale kui asjas mitte olulised.
19.9.Kuusehekk: Kaebaja kinnitab, et nõuetekohane kuusehekk oli ehitise rajamise järgselt olemas ehk ehitustegevus oli kooskõlas projektiga. Asjaolu, et ajas on asendatud algselt rajatud kuusehekk mitme erineva lahendusega, ei oma kasutusloa väljastamisel tähtsust. Vastustaja palub jätta esitatud väite tähelepanuta kui asjas mitte tähtsust omava.
20.Kolmas isik palus jätta kaebus rahuldamata, esitades kaebusele järgmised vastuväited.
20.1.Kaebaja väidab ekslikult, et kasutusluba on väljastatud ebaõigelt, kuna ehitis ei vasta projektile. Asjas esitatud tõenditega on leidnud kinnitust, et ehitis vastab ehitusloale ja ehitisele esitatavatele nõuetele.
20.2.Circle K ei ole nimetatud tankla-teenindusjaama ise ehitanud, vaid omandas tanklateenindusjaama ehitise koos selle aluse maaga AS-ilt Nord Oil 18. detsembril 2001 ostumüügilepinguga, mille kohta Võru Maakohtu kinnistusamet tegi 24. veebruaril 2002 kinnistamisotsuse. Tankla-teenindusjaama ehitamiseks oli Võru Linnavalitsus väljastanud ehitusload (17. juunil 1996 nr 40 ja 7. mail 1999 nr 8), ehitis on vastuvõetud ning käesolevaks hetkeks on väljastatud ehitisele kasutusluba. Kasutusluba kinnitab, et riiklik järelevalveorgan on teostanud olemasoleva ehitise nõuetekohase püstitamise ja kasutamise ohutuse kontrolli.
20.3.Vastustaja on kontrollinud ehitise vastavatust ehitusloale ja õigusaktides sätestatud nõuetele, mida tõendavad vastustaja 17. detsembri 2020. a vastusele lisatud lisadokumendid ega ole tuvastanud alust kasutusloa väljastamisest keeldumiseks.
20.4.Bensiinijaama hoone asukoht on olnud muutumatu alates 1996. aastast. Väike mõõdistusviga hoone asetsemisel on selgitatav nüüdisaegse täppismõõdistuse paranemisega võrreldes hoone ehituse ajaga. See ei ole aga oluline viga ega saa põhjustada kaebajale ebameeldivust, mis võiks kaasa tuua kasutusloa mitteväljastamise.
20.5.Ka nõlva kalle ja ulatus on olnud muutumatu alates 1996. aastast. Nõlva kaldega seotud eriarvamus ei saaks kaasa tuua kasutusloa kehtetuks tunnistamist, veelgi vähem ehitise lammutamist. Seda seisukohta toetab Riigikohtu lahendi haldusasjas nr 3-27-1398/36 sedastatu, et „puuduvad mistahes põhjendused, miks peaks iga väiksemgi kõrvalekalle ehitusloast, eri- või detailplaneeringust (sh detailplaneeringu elluviimise tegevuskavast) või projekteerimistingimustest sõltumata selle olemusest (materiaalne või formaalne) ja olulisusest tooma vältimatult kaasa kasutusloa andmisest keeldumise“
20.6.Kolmas isik on vastavalt projektile istutanud nõlvale igihalja heki. Samuti taganud, et kaebaja kinnistu piirilt korjatakse regulaarselt ära sinna lendunud prügi. Kolmas isik on olnud nõus ka sellega, et koos kaebajaga ehitada täpselt väljamõõdetud kinnistu piirile ühiselt uus aed (ehk sisuliselt tõstes ümber kaebaja poolt tema kinnistule paigaldatud võrkaia, mille asukoht on nüüdseks tehtud mõõdistuste tulemusena osutunud olevat mitte täpselt kinnistu piiril). Lisatud on kolmanda isiku kiri kaebajale, milles kõiki ettevõetud toiminguid on uuesti kirjeldatud. 6(13)
3-20-1096
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
21.Pärast kaebuse muutmise taotluse esitamist on kohtu menetluses kaebaja kaebus Võru Linnavalitsuse 4. novembri 2020. a korralduse nr 536 „Kasutusloa väljastamine“ ja selle alusel antud kasutusloa nr 2012371/20058 tühistamiseks.
22.Kohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja tühistamisnõue on põhjendatud ja tema kaebus kuulub rahuldamisele.
23.Kaebaja on kokkuvõtvalt seisukohal, et Jüri tn 45 ehitus ei vasta projektile. Võrreldes projektiga on tankla hoone ehitatud 1,97 m Jüri tn 47 kinnistu piirile lähemale ja 2,04 m Jüri 47 elamule lähemale. Kasutusloa väljastamisel hoone asukohta kontrollitud ei ole. Tankla kinnistu alajaam on ehitatud erinevalt projektist 0,86 m Jüri tn 47 kinnistu piirile lähemale ja 1,22 m Jüri 47 elamule lähemale. Jüri tn 45 kinnistul on tõstetud pinnas kuni 1,2 m Jüri 47 maapinnast kõrgemale ja kõrge nõlv on rajatud 1/2 pikkuses Jüri tn 47 kinnistule ning selle alla madal ärvooluta kraav rajatud Jüri tn 47 kinnistule. Tankla tarvis kõrgepingekaablid 10kv on paigaldatud Jüri tn 45 asemel Jüri tn 47 kinnistule. Jüri 47 kinnistu piiri poole on rajamata 1,8 m kõrge kuusehekk. Rajamata on Jüri tn 45 sadeveekanalisatsioon, sadevesi voolab kaldega Jüri 47-51 sissesõitude ette, mis on tänavast 10 cm asfaltkõrgendusega piiratud. Bensiinijaama kooskõlastused, mis anti 25. a tagasi, on käesoleval ajahetkel kehtetud kasutusloa saamiseks.
24.Kasutusluba on haldusakt, kuivõrd sellega tuvastatakse juriidiline fakt, et ehitis on valminud ning vastab ehitisele ettenähtud nõuetele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
30.novembri 2010 otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 19). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 1 sätestab haldusorgani õiguse kaaluda otsuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 56 lg 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3). Seega on kohtu ülesanne käesolevas asjas kontrollida, kas vastustaja põhjendused kasutusloa andmisel, olid kaalutletud ning asjakohased.
25.Kaalutlusreeglite järgimise hindamisel võrreldakse kaalutlusreeglitega haldusorgani poolt otsustamisel aluseks võetud kaalutlusi. Reeglina kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust haldusaktis sisalduvate põhjenduste alusel. Juhul kui haldusaktis esinevad põhjendamispuudused, on kohtul võimalik võtta arvesse hiljem esitatud põhjendusi, mida küll haldusakti endasse kirja ei pandud, kuid mida võeti arvesse haldusakti andmisel (Riigikohtu
29.novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 20). Tegemist on siiski erandliku olukorraga, mis ei vabasta haldusorganit HMS §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise kohustusest. Haldusorgan peab tõendama, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendustest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal.
26.Asja materjalidest nähtub, et Circle K Eesti AS taotles Jüri 47 tankla-teenindusjaamale kasutusluba 16. oktoobril 2020 (dtl 227-236). Võru Linnavalitsus on 4. novembril 2020 väljastanud kasutusloa nr 2012371/20058 tankla-teenindusjaamale asukohaga Võru maakond, Võru linn, Jüri tn 45 (dtl 113-115). Kasutusloa väljastamise aluseks on Võru Linnavalitsuse 7(13)
3-20-1096
4.novembri 2020. a korraldus nr 536 (dtl 117). Korralduse andmise õiguslikud alused on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 30 lg 1 p 4, ehitusseadustiku (EhS) § 51 lg 1 ja Võru Linnavolikogu 12. juuni 2015. a määrus nr 10 „Ehitusseadustikus sätestatud ülesannete delegeerimine“ (edaspidi määrus nr 10) § 1 lg 1.
27.KOKS § 30 lg 1 p 4 sätestab, et valla- või linnavalitsus lahendab küsimusi, mis on sama seaduse § 22 lg 2 alusel delegeeritud valitsusele, või volitab nende küsimuste lahendamise valla või linna ametiasutustele, ametiasutuste struktuuriüksusele või ametnikule täitmiseks. KOKS § 22 lg 2 näeb ette, et õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused otsustab omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada valla- või linnavalitsusele või volikogu poolt määratud osavalla või linnaosa esinduskogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule. EhS § 51 lg 1 sätestab, et kasutusloa annab kohaliku omavalitsuse üksus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Määruse nr 10 § 1 lg 1 kohaselt delegeeritakse EhS-is sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse ja linna kui tee omaniku ülesanded Võru Linnavalitsusele. Seega puudutavad vaidlustatud korralduses viidatud õiguslikud alused üksnes pädevuse küsimust. Vaidlust pole selles, et Võru Linnavalitsus oli pädev haldusorgan otsustama kasutusloa andmise üle. Muid õiguslikke aluseid või kaalutlusi vaidlusaluses korralduses ei ole, mistõttu ei saa kohus vaidlusalusele korraldusele tuginedes kontrollida, kas vastustaja põhjendused kasutusloa andmisel olid asjakohased.
28.Vastustaja on kaebajale 3. märtsil 2020 selgitanud, et neil puudub informatsioon Jüri tn 45 tankla-teenindusjaama ehitamise kasutusloa kohta (dtl 38). Samuti on vastustaja kaebajale 8. mai 2020. a kirjas nr 20-0534-VLV/13 selgitanud, et kasutusloa menetlemisel teostatakse korduskontroll ehitustegevuse vastavuse kohta projektile (dtl 5). Ka on vastustaja 6. mai 2020. a korralduses nr 225 märkinud, et õigusrahu ja selguse saavutamiseks käesolevas vaidlusküsimuses, pöördub Võru Linnavalitsuse Jüri tn 45 kinnistu omaniku poole soovitusega alustada kasutusloa taotlemise menetlust (dtl 78). Kohtule ei nähtu esitatud materjalidest, milles see vastavuse kontroll on seisnenud. Kui vastustaja ka tegi korduskontrolli, ei dokumenteerinud ta seda üheski dokumendis. Vastustaja on kohtule esitatud 12. novembri 2020. a vastuses märkinud, et vastustaja roll ehituse riiklikus järelevalve teostamises seisneb peamiselt ehitusja kasutuslubade väljastamises. Viidatud menetluse käigus lasub vastustajal kohustus kontrollida, kas püstitatav ehitis vastab kehtivatele ehitusnõuetele ja hilisemal kasutusloa menetlusel kohustus kontrollida, kas ehitis on püstitatud vastavalt ehitusloale ja on kasutamiseks ohutu. Tänaseks päevaks on vaidlusalusele ehitisele väljastatud kasutusluba ehk vastustaja on teostanud olemasoleva ehitise nõuetekohase püstitamise ja kasutamise ohutuse kontrolli (dtl 109). Seega saab vastustaja vastusest järeldada, et kui kasutusluba antakse, siis see tähendabki automaatselt juba seda, et ehitise nõuetekohase püstitamise ja kasutamise ohutuse kontroll on tehtud. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Esitamata kasutusloa andmise korralduses või kasutusloas ühtegi põhjendust, ei ole võimalik ei kohtul ega puudutatud isikutel kontrollida, kas kasutusloa andmisel on kontroll läbi viidud.
29.Riigikohus on 15. aprilli 2021. a otsuses asjas nr 3-18-2022, p-des 20 ja 21 selgitanud, et kasutusloa andmisel tuleb selgitada nii valminud ehitise vastavust ehitusprojektile kui ka õigusnormidele laiemalt. Kui kasutusloa menetluses ilmneb, et ehitusluba on välja antud õigusvastaselt, tuleb pädeval haldusorganil kaaluda ehitusloa kehtetuks tunnistamist või muutmist (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 20). Seejuures ei too ehitusloa õigusvastasus vältimatult kaasa ehitamise ja ehitise õigusvastasust. Kui ilmneb, et ehitusloa andmisel on tehtud oluline sisuline viga, tuleb EhS § 55 p 1 kohaldades kaaluda ehitise omanike ja kolmandate isikute õigusi ja huve ning otsustada, kas anda kasutusluba, muuta ehitusluba või tunnistada see kehtetuks. Kasutusloa andmine ei tohi kaasa tuua kolmandate isikute õiguste 8(13)
3-20-1096
ülemäärast riivet (vt kolleegiumi otsus nr 3-15-873/142, p 21 ja seal viidatud kohtupraktika). Kasutusloa andmist kaaludes tuleb teisalt arvestada ka seda, kas puudutatud isik on kasutanud võimalust väidetavalt tema õigusi rikkunud ehitusluba vaidlustada. Väidetel, mida oleks saanud esitada ehitusluba vaidlustades, on kasutusloa andmise menetluses väiksem kaal, kuna ehitusluba kehtiva haldusaktina loob nendega seotud asjaolude osas õiguskindluse.
30.Vaidlusalusest korraldusest ei nähtu, et vastustaja oleks kasutusloa andmisel selgitanud valminud ehitise vastavust ehitusprojektile või õigusnormidele laiemalt. Samuti ei nähtu korraldusest, et vastustaja oleks kaalunud seda, kas puudutatud isik on kasutanud võimalust tema õigusi rikkunud ehitusluba vaidlustada. Vastustaja ei ole vaidlusaluses korralduses esitanud mitte ühtegi põhjendust, miks vastustaja leiab, et tankla-teenindusjaamale tuleb anda kasutusluba.
31.Riigikohus on 4. detsembri 2017. a otsuses asjas nr 3-15-873, p-s 18 leidnud, et kasutuslubadel on küll soodustav mõju adressaadi õigustele, kuid samas õigusi riivav toime kaebaja jaoks. HMS § 56 lg 4 kohaselt tuleb ka sellist haldusakti põhjendada. Kasutusloa põhjendamise kohustus on iseäranis oluline siis, kui ehitusjärelevalveasutus peab ehitusloa õigusvastasuse kontekstis kaaluma isikute põrkuvaid õigusi ja huve. Majandus- ja taristuministri 19. juuni 2015. a määrus nr 67 ega selle lisaga 16 kinnitatud kasutusloa vorm ei õigusta kasutusloa andmist põhjendusteta. Põhjendused võib kasutusloa vormil ära tuua nt märkuste lahtris (määruse lisa joonealune viide 14). Kolleegium ei nõustu siiski kaebaja väitega, et kasutuslube ei ole vorminõuete rikkumise tõttu üldse välja antud. Seadus ei kohusta vormistama kasutusloa andmise kohta vallavalitsuse korraldust. Põhjendamispuudused ei ole haldusakti tühisuse alus (HMS § 63).
32.Nagu kohus eelnevalt selgitas, ei ole vastustaja kasutusloa andmise korralduses ega kasutusloa vormil esitanud põhjendusi ega kaalutlusi. Kohtule esitatud vastustaja vastustest ja dokumentidest võib siiski järeldada, et kohtumenetluses on vastustaja esitanud kasutusloa väljastamise põhjendused: -
-
Vastustaja on selgitanud, et teostas olemasoleva ehitise nõuetekohase püstitamise ja kasutamise ohutuse kontrolli, mille käigus selgus, et püstitatud ehitis vastab ehitusloas kehtestatud nõuetele ja on kasutamiseks ohutu (dtl 109). Probleemkohaks on olnud ehitise paiknemine kinnistul, mis leidis lahenduse alles peale Jüri tn 47 kinnistu täppismõõdistust (dtl 110). Mõõdistuse tulemina on selgunud, et ehitise püstitamise ajal kasutusel olnud mõõtevahendite ja plaanimaterjali abil teostatud mõõdistused ei ole osutunud täpseks. Seetõttu toetub Jüri tn 45 maapinna kergitamise tulemina tekkinud nõlv osaliselt Jüri tn 47 kinnistule, kuid seda määras, mis võimaldab häirituse esinemisel ilmselt reha ja labidaga lahendada. Selleks peavad mõlemad kinnistu omanikud veenduma piiri asukohas ja kokku leppima edasistes tegevustes. Kohtumenetluses on vastustaja esitanud joonise, millelt on võimalik tuvastada Jüri tn 45 ja 47 kinnistute ühine piir, madalpingekaabel, keskpingekaabel ja vaidlusalune nõlv (dtl 149). Vastustaja on kasutusloa väljastamisel tuvastanud, et ehitusloa alusel püstitatud hooned ja rajatised paiknevad Jüri 45 kinnistul (v.a osa nõlva jalamist). Hoone asukoha hälbed projektist on lubatu piires ja ei too kaasa kaebaja kinnistule mingeid täiendavaid piiranguid või mõjusid. Arvestades asjaolu, et ehitis on paiknenud samas kohas juba alates 1. novembrist 1996, on vastustaja hinnanud ehitise paiknemist kinnistul nõuetekohaseks. Üheks argumendiks oli sealjuures asjaolu, et kaebaja oli piiriprotokolli allkirjastamisel teadlik ehitise paiknemisest ning ei esitanud mõistliku aja jooksul vastuväiteid. (dtl 185)
9(13)
3-20-1096
-
-
-
-
-
-
Jüri tn 47 kinnistul paiknevad kõrgepingekaablid ei ole paigaldatud 1996. aasta ehitustegevuse ajal. Vaidlusalused kaablid on kinnistule paigutatud 1960ndatel aastatel (dtl 110). Arvestades kõrgepingekaablite kui tehnovõrgu paigaldamise aega, lasub kinnistu omanikul asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 lg 1 kohaselt tehnovõrgu talumise kohustus, kuna tehnovõrku on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Vastusaja on lähtunud kasutusloa menetlemisel EhS § 50 lg-st 1 ning on kontrollinud püstitatud ehitise vastavust ehitusloale (dtl 147). Kaebaja väide, et kasutusluba ei saa anda minevikus kehtinud normide kohaselt, ei päde. Kasutusloa menetlemisel tuleb kontrollida ehitise vastavust ehitusloale (EhS § 50 lg 1). Asjaolu, et ehitusloa väljastamiseks kehtinud õigusaktid on tänaseks kehtetud, ei muuda ehitusluba õigusvastaseks ja kontrolli teostamist võimatuks (dtl 185). Tuleohutuse nõuete osas teostas kasutusloa menetlemisel kontrolli Päästeamet (dtl 150). Võru Linnavalitsus on kontrollinud ehitustegevuse vastavust ka 1. novembril 1996 (dtl 151-153). EhS lisa 2 kohaselt ei pea kinnistule Jüri 45 rajatud maakaabelliinile ja alajaamale kasutusluba taotlema põhjusel, et taristu nimivõimsus jääb alla 35-50 kV. Viidatud elektripaigaldise puhul tuleb esitada ehitise teatis (dtl 185, 192-194). Projekti kohaselt pidi sadevete jaoks rajatama välisvõrk (projekti p 8.2), mille abil juhitakse sadeveed Räpina mnt kollektorisse. Sealhulgas õliste sadevete äravool peab toimuma läbi õli-bensiinipüüdja (dtl 196-221). Vastustaja on kontrollinud sadevete kanalisatsiooni välja ehitamist ja tuvastas, et süsteem on nõuetekohaselt välja ehitatud. Elektrilevi OÜ tuvastas, et on osaliselt rajanud taristu Jüri 47 kinnistule ja oli nõus taristu ümber tõstma, kuid käesolevas vaidluses ei oma esitatud fakt tähtsust ja tuleks jätta kõrvale (dtl 186). Kaebaja kinnitab, et nõuetekohane kuusehekk oli ehitise rajamise järgselt olemas ehk ehitustegevus oli kooskõlas projektiga. Asjaolu, et ajas on asendatud algselt rajatud kuusehekk mitme erineva lahendusega, ei oma kasutusloa väljastamisel tähtsust (dtl 186).
33.Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et vastustaja juhindus nendest põhjendusest juba vaidlusaluse korralduse ja kasutusloa andmise ajal. Vastustaja ei ole kohtule tõendanud, et kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest korralduse andmisel tegelikult lähtuti.
34.Kohtule on esitatud AS-i ESPLAN 1996. a tehniline projekt objektile „Bensiinijaam Võrus Jüri tn 45“ (töö nr 9606, tellija AS Kesklinna Tankla) (dtl 10-31). Projekti seletuskirja kohaselt on AS Kesklinna Tankla bensiinijaam projekteeritud Võru linna Räpina maantee ja Jüri tänava nurgale, kus tulevase bensiinijaama krundil asub kaks põlenud varet, mille juurde kuulub õueaiamaa ja vana viljapuuaed (krunt nr 247). Krundi piiride tähistamise aluseks on maaüksuse asendiplaan, mis on kooskõlastatud Võru Linnavalitsusega 28. veebruaril 1995. Tanklale anti
17.juunil 1996. a ehitusluba nr 40 (dtl 43). Valminud ehitise ülevaatuse akt kannab kuupäeva 1. november 1996 (dtl 151-153). Aktist nähtub mh, et ehitustööd lõpetati 31. oktoobril 1996 ning et akti kohaselt vastab ehitis ehitusprojektile ja selles esitatud nõuetele, ehituseeskirjadele ja -normidele, keskkonna-, tervise- ja töökaitse ning tuleohutuse nõuetele. Võru Linnavalitsus andis 7. mail 1999. a välja ehitusloa nr 8 tankla-teenindusjaamale Võrus Jüri 45, selgitades, et ehituse lõpetamse tähtaeg on 1999.a (dtl 258). Circle K Eesti AS omandas tanklateenindusjaama ehitise koos selle aluse maaga AS-ilt Nord Oil 18. detsembril 2001 ostumüügilepinguga, mille kohta Võru Maakohtu kinnistusamet tegi 23. jaanuaril 2002 kinnistamisotsuse (dtl 124). Seega on vaidlusalusele tankla-teenindusjaamale antud ehitusluba juba 1996. aastal ja tankla on aktiivses kasutuses 1996. aastast ning püsinud oluliselt 10(13)
3-20-1096
muutumatuna (dtl 110, 122). Kasutusluba on 16. oktoobril 2020 taotletud juba paarkümmend aastat kasutuses olnud ehitisele.
35.Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 23 sätestab nõuded olemasolevatele ehitistele, mh näeb viidatud paragrahvi lg 4 ette, et kui ehitise kasutusluba antakse või kasutamise teatis esitatakse sisekliima tagamisega hoonele, mille ehitusluba anti enne 2009. aasta 1. jaanuari, ei nõuta kasutusloa andmisel või kasutamise teatise juurde energiamärgist. EhSRS § 28 lg 1 näeb ette, et enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks, lähtudes ehitusseadustikus sätestatust ja arvestades samast paragrahvist tulenevaid erisusi. Nimetatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks vastavalt EhS lisas 1 või 2 sätestatule. EhSRS § 28 lg 2 sätestab, et kui sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud ehitis ei ole valmis, siis antakse sellele vajaduse korral ehitusluba või esitatakse ehitusteatis. Kui nimetatud ehitis on valmis ja ehitusteatise või ehitusloakohustuslikke töid ei ole vaja teha, võib ehitisele anda kasutusloa või kasutamisest teavitada vastavalt EhS lisale 2. EhS lisas 2 on tabel kasutusteatise, ehitusprojekti ja kasutusloa kohustuslikkuse kohta.
36.EhS § 50 lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Kasutusluba on nõutav sama seadustiku lisas 2 kirjeldatud ehitiste ja nende kasutamise otstarbe muutmise korral. EhS § 54 lg 5 sätestab, et pädev asutus kaasab menetlusse vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Kasutusloa andmisest keeldumise alused on toodud EhS §-s 55. Pädev asutus keeldub kasutusloa andmisest, kui: 1) ehitis ei vasta nõuetele; 2) ehitis on kasutusotstarbe muutmise tõttu ohtlik; 3) ehitis ei vasta ehitusloale, riigi või kohaliku omavalitsuse kehtivale eri- või detailplaneeringule, sealhulgas detailplaneeringu elluviimise tegevuskavale, või projekteerimistingimustele; 4) pädev asutus on algatanud ehitise ehitamise aluseks olnud ehitusloa kehtetuks tunnistamise menetluse; 5) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise ajal tehtud muudatuste tõttu oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist; 6) ehitusprojekt ei vasta ehitamise aluseks olnud ehitusprojektile esitatud nõuetele ning selle tõttu on valminud ehitis ohtlik; 7) audit on tegemata; 8) sama seadustiku § 54 lõike 6 punktis 1 nimetatud asutus on jätnud kasutusloa eelnõu põhjendatud juhul kooskõlastamata; 9) ehitise kasutamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada, või 10) kasutusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad oluliselt kasutusloa andmise otsustamist. Seejuures tuleb EhS § 55 p-i 3 tõlgendada kaalutlusõigust andvana. Nii saab kasutusloa anda ka ehitisele, mille ehitusluba oli õigusvastane vastuolu tõttu detailplaneeringuga, kuid mille kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel on ohutu (EhS § 8) ega too kaasa kolmandate isikute õiguste ega avaliku huvi ülemäärast riivet. Kasutusloa väljaandmise kaalumisel tuleb esmalt selgitada välja EhS § 55 järgi kasutusloa kontrolliesemesse kuuluvad asjaolud. Ehitusprojekti ebaolulised muudatused ei ole kasutusloa andmisest keeldumise aluseks (EhS § 55 p 5; Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a määrus asjas nr 317-505, p 9).
37.Kaebaja nõusoleku puudumine ei välista iseenesest ehitise seadustamiseks kasutusloa andmist. Haldusorganil on selles osas kaalutlusõigus. Kasutusluba tõendab ehitise nõuetele vastavust kasutusloa andmise hetkel ning lubab seda kasutada kasutusloa taotluses näidatud eesmärgil. Kohtule ei ole teada, millist ehitusseadustiku redaktsiooni vastustaja kasutusloa taotluse menetlemisel kohaldas ning kas ta arvestas loa andmise üle otsustamisel EhSRS §-st 28 tulenevate erisustega. Vaidluses omab tähtsust ehitise ehitamise aeg (EhSRS § 28 lg 1).
11(13)
3-20-1096
Nagu nähtub kohtuotsuse p-st 34, püstitati vaidlusalune tankla enne 1. jaanuari 2003 ehk kohaldamisele kuulus EhSRS § 28.
38.Vastustaja on arvestanud, et ehitis on sellisel kujul eksisteerinud aastaid ega ole osutunud ohtlikuks. EhSRS § 28 lg 5 järgi peab sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ja EhSRS jõustumise ajal kasutatav ehitis vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitise ehitamise ajal kehtivate nõuete kohaselt. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et vastustaja oleks tuvastanud Jüri tn 45 tankla ehitamise ehitusprojekti kohaselt. Pelgalt sellekohase väite esitamine ei kinnita vastustaja tegevust.
39.Kohtumenetluses on vastustaja selgitanud, et tuleohutuse nõuete osas teostas kasutusloa menetlemisel kontrolli Päästeamet. Asja materjalidest nähtub, et Margo Lempu on 26. oktoobril 2020 teostanud kasutusloa taotluse osas välise kooskõlastamise toimingu ning on toimingu tulemusena kooskõlastanud kasutusloa tingimisi (dtl 150). Asja materjalidest ei nähtu, milles tingimisi kooskõlastamine on seisnenud. Tuleohutuse seaduse § 5 lg 1 järgi võib kohaliku omavalitsuse üksus ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusloa anda, kui Päästeamet on kooskõlastanud ehitusprojekti või kasutusloa andmise ehitise kohta, mille kohta on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded. Seega on tuleohutuse hindamine kasutusloa väljastamisel antud Päästeameti pädevusse. See ei tähenda, et kasutusloa andja ei peaks dokumentide nõuetekohasust üle kontrollima ning vajadusel sisu osas kahtluste tekkimisel nõudma kooskõlastavalt haldusorganilt täiendavaid selgitusi. Loa õiguspärasuse eest vastutab kohalik omavalitsus.
40.Kuuseheki rajamata jätmine ei saa kaasa tuua kasutusloa tühistamist. Kasutusloa andmisel kontrollib haldusorgan seda, kas hoone on kasutamiseks ohutu. Viidatud asjaolu ehitise ohutust ei mõjuta.
41.Kohtule ei nähtu esitatud materjalidest, et vastustaja oleks kasutusloa andmise menetlusse kaasanud kaebaja. Seejuures tunnistab vastustaja ka ise, et vastustaja ja kaebaja vahel on olnud aastatepikkune kirjavahetus Võrus aadressil Jüri tn 45 asuva tanklaga seonduvalt ning et on põhjendatud oodata, et vastustaja ei jäta tähelepanuta kaebaja poolt esitatud väiteid ning tõendeid, mis on riikliku ehitusjärelevalve teostamisel rohkem või vähem olulised (dtl 110). Seda enam jääb kohtule arusaamatuks, miks ei käsitlenud vastustaja kasutusloa andmise korralduses kaebaja vastuväiteid. Eriti olukorras, kus vastustaja on soovinud õigusrahu ja selgust vaidlusküsimuses (dtl 78).
42.Jüri tn 45 kinnistu piirinaabri haldusmenetlusse kaasamise vajadus pidi vastustajale olema mõistlikult ettenähtav. Kolmanda isikuna peab menetlusse kaasama isiku, kelle õigusi või kohustusi võib haldusakt puudutada (HMS § 11 lg 1 p 3). Kaasamise kohustuse tekkimiseks ei pea isiku õiguste rikkumine olema ka tõenäoline, vaid üksnes objektiivselt võimalik. Vastustajale ei saanud jääda arusaamatuks, et kaebajale tuleb anda võimalus esitada asja kohta oma arvamus (HMS § 40 lg 1). Kuna vastustaja ei kaasanud kaebajat Jüri tn 45 tanklateenindusjaamale kasutusloa andmise menetlusse ega taganud talle õigust olla ära kuulatud, on vaidlusalune kasutusluba formaalselt igal juhul õigusvastane. Kuna kasutusloa väljastamist ei ole ka kuidagi põhjendatud, ehkki selline vajadus pidi praeguse haldusasja menetlust arvestades olema vastustajale ilmselgelt äratuntav, on kasutusluba ka põhjendamisvea (HMS § 56) tõttu formaalselt õigusvastane.
43.Eeltoodust tulenevalt on kohus veendunud, et menetlus- ja vorminõuete rikkumine kasutusloa andmisel mõjutas asja sisulist otsustamist vastustaja poolt. Seetõttu rahuldab kohus
12(13)
3-20-1096
kaebuse ja tühistab Võru Linnavalitsuse 4. novembri 2020. a korralduse nr 536 „Kasutusloa väljastamine“ ja selle alusel antud kasutusloa nr 2012371/20058.
44.Kohus palus 9. juuni 2020. a määruses kaebajal selgitada, mis põhjustel on ta koos kaebusega esitanud kohtule ka Räpina mnt 4 detailplaneeringut ja kaubandushoone ehitusluba puudutavad materjalid, mis ei haaku Jüri tn 45 tankla temaatikaga (dtl 84). Kaebaja on kohtule
15.juunil 2020 selgitanud, et käesoleva menetluse hulka ei kuulu kirjades kaasavarana sisalduvad Räpina mnt 4 kohta käivad materjalid (dtl 92). Seetõttu tagastab kohus asjassepuutumatud Räpina mnt 4 kaubandushoone ehitamisega seotud järgmised dokumendid: -
Võru Linnavalitsuse 27. septembri 2001. a korraldus nr 660 „Detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse andmine“ (dtl 48); Võru Linnavalitsuse 18. juuli 2002. a ehitusluba nr 24 Säästumarketi kauplusega seoses (dtl 49); Võru Linnavalitsuse 17. oktoobri 2002. a ehitise kasutusluba nr 35 Säästumarketi kauplusega seoses (dtl 50); Erste Vara OÜ 15. augusti 2001. a taotlus nr 30 Räpina mnt 4 ja 6 asuvate kinnistute liitmiseks (dtl 53); Võru Linnavalitsuse 19. detsembri 2001. a korraldus nr 890 Räpina mnt 4, 6 sellega piirneva ala ja maaüksuse detailplaneeringu avalikuks väljapanekuks (dtl 54); Seletuskiri Säästumarketi kaupluse ehitamiseks (dtl 55-63); P. Kaisi 3. aprilli 2020. a vaie Võru Linnavalitsusele Räpina mnt 4 kaubanduskeskuse kohta (dtl 66); P. Kaisi 16. aprilli 2020. a vaide täiendus Räpina mnt 4 kohta (dtl 73-74).
45.HKMS § 108 lg 1 sätestab üldreegli, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib kohus, et kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 15 eurot. Samuti on ta tasunud 15 eurot riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluselt (dtl 137). Kuna kohus jättis 18. detsembri 2020. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, jääb riigilõiv selles osas kaebaja kanda. Kaebuselt tasutud riigilõivu 15 eurot mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.