Xi kaebus Saue Vallavalitsuse 02.12.2020 korralduse nr 1241 tühistamiseks ning Saue Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata kaebaja 27.10.2020 ja 30.11.2020 taotlused uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk Vastustaja – Saue vald, esindaja Sandra Marran
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 27.10.2020 läbi riikliku ehitisregistri ehitusteatise nr 2011201/27692 aiamaja püstitamiseks Saue vallas Alliku külas asuva Kaera tee 1 // Põllu tee 22 maaüksusele (katastritunnus 72701:002:1449; 4260 m2; 100% maatulundusmaa, edaspidi kinnistu). X esitas 14.11.2020 Saue Vallavalitsusele avalduse sooviga muuta katastriüksuse sihtotstarve elamumaaks eesmärgiga saada ehitusõigus.
2.Saue Vallavalitsus keeldus 02.12.2020 korraldusega nr 1241 kinnistule väikeehitise püstitamiseks ehitusloa andmisest (p 1) ja jättis maaüksuse sihtotstarbe muutmata (p 2).
3.Tallinna Halduskohtule saabus 31.12.2020 Xi kaebus Saue Vallavalitsuse 02.12.2020 korralduse nr 1241 tühistamiseks ning Saue Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata kaebaja 27.10.2020 ja 30.11.2020 taotlused uuesti läbi.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Saue Vallavolikogu 29.11.2012 otsusega nr 89 kinnitatud Saue valla üldplaneeringu (edaspidi: Saue ÜP) kaardilt nähtuvalt on kinnistu 28.12.2020 seisuga Saue ÜP-l tähistatud elamumaana. Seega on ekslik vastustaja väide, et kaebaja kinnistul puudub Saue ÜP kohaselt juhtotstarve.
5.Kinnistu omandamisel käitus kaebaja piisava hoolsusega ning lähtus kehtivast Saue ÜP-st. Maakatastri andmetel erinevalt kinnistusraamatusse kantud andmetest ei ole õiguslikku tähendust ning lähtuda tuleb haldusakti kehtivuse eeldusest, st kehtivast üldplaneeringust.
6.Asjassepuutumatud on vastustaja viited 24.09.2015 Saue Vallavolikogu otsusele nr 59. Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ei anna õigust maa sihtotstarbe muutmiseks. Seega on vastustaja keeldunud alusetult muutmast maa sihtotsarvet ning jätnud andmata ehitusõiguse.
7.Vaidlustatud otsus ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 3 sätestatud nõuetele. Vastustaja on väljunud oma õiguste raamest ning eirab seadust. Haldusorgan ei ole järginud ka HMS § 5 lg-s 2 sätestatud põhimõtet. Vastustaja ei ole uurinud kaardimaterjale ja on eiranud Saue ÜP-d. Menetluses on lisaks oluliselt rikutud HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet.
8.Saue ÜP seletuskiri1 ei too välja, et üldplaneeringu kaart oleks oma iseloomult informatiivne. Samuti ei viita sellele üksi kirje planeeringu kaardil. Tulenevalt Riigikohtu otsusest halduasjas nr 33-1-39-07 (p 18) ei saa planeeringu kaart olla informatiivse iseloomuga.
9.Planeerimisseaduse (PlanS) § 6 p 7 kohaselt määrab krundi kasutamise sihtotstarve, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Kinnistul on maa üldplaneeringu kohane juhtotstarve elamumaa. Järelikult võib vastavat kinnistut elamumaana, sh elamu püstitamiseks, ka kasutada.
10.Maa sihtotstarbe muudatust ei ole üldplaneeringu kaardile kantud, kuigi planeeringu kaarti on jooksvalt korrigeeritud, viimati nt aastal 2016. Puuduvad põhjendused, miks oleks pidanud ja ka saanud maa siht- ja juhtotstarvet üldse muuta.
11.Vastustaja on meelevaldselt märkinud, et kuna kaebaja kinnistu suuruseks on 4260 m2, siis ei saa kinnistu sihtotstarvet muuta üldplaneeringu järgseks elamumaaks. Vastustaja on paljasõnaliselt selgitanud, et maakasutuse juhtotstarve puudus Kaera tee 1 // Põllu tee 22 maaüksusel nii enne kui ka pärast Juhkomäe 5 detailplaneeringu kehtestamist.
12.Kui detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut, ei saa rääkida olukorrast, kus tegemist ei ole üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Üldplaneeringu kohaselt oli Juhkomäe 5 detailplaneeringu alale planeeritud elamumaad. Detailplaneeringu, eriti veel selle osalise kehtetuks tunnistamisega ei saa muuta maakasutuse põhisuunda. Vajalik on eraldi hinnata, kas detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine annab õiguse ka maa sihtotstarbe muutmiseks (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-131-16, p 16).
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
13.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud korraldus on õiguspärane. Kaebaja väited on alusetud ja põhjendamata ning kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Vaidlustatud haldusakt on kaalutletud ja tugineb õiguslikele alustele, mis on kohtu poolt kontrollitavad.
14.Saue ÜP kaardi leppemärkide loendis on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbed kajastatud alamjaotuses pealkirjaga „Maakasutus“, kus elamuhoonete hulka kuuluvate hoonete ehitamise võimalust sisaldavad muuhulgas juhtotstarbed nimega pere- ja ridaelamumaa; aiandus- ja
suvilaühistute maa; korterelamumaa. Neid leppemärke tähistavad kollased täisvärvid, mis ei sisalda triibutusi, ruudutusi vms elemente.
15.Lisaks Saue ÜP-ga määratud maakasutuse juhtotstarvete leppemärkidele on leppemärkide loendis kajastatud ka katastriüksuste sihtotstarvete leppemärgid. Sihtotstarvete leppemärgid sisalduvad alamjaotuses pealkirjaga „Katastriüksuse sihtotstarve (seisuga juuni 2010)“, kus elamumaa sihtotstarbe leppemärki tähistab kollane diagonaaltriibutus. Sihtotstarvete info on Saue ÜP kaardil esitatud informatiivsena (taustainfona) ning see kajastab juunit 2010 (st andmed on võetud riiklikust maakatastrist seisuga juuni 2010). Saue ÜP kaardilt nähtuvalt ei ole kinnistu alal kasutatud mitte maakasutuse juhtotstarvet määravat leppemärki (eeldatavalt pere- ja ridaelamumaa, täiskollane, lühend EE), vaid katastriüksuse sihtotstarvet tähistavat leppemärki (kollased diagonaaltriibud), mis üldplaneeringu koostamise ajal (maakatastri andmed seisuga juuni 2010) oli elamumaa. Seega antud maaüksuse alal Saue ÜP-ga määratav maakasutuse juhtotstarve puudub ning kollane diagonaaltriibutus tähistab Saue ÜP koostamise ajal maakatastrisse kantud katastriüksuse sihtotstarvet (elamumaa).
16.Katastriüksusele tuleb määrata sihtotstarve, mis vastab õigusaktidega sätestatud või planeeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele. PlanS-s sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. Saue ÜP kehtestamise ajal (2012. aastal) kehtis antud kinnistu alal Juhkomäe 5 detailplaneering, millest tulenevalt kanti Saue ÜP kaardile informatiivsena Kaera tee 1 // Põllu tee 22 maaüksuse tol ajahetkel kehtinud sihtotstarve elamumaa.
17.Saue Vallavolikogu 24.09.2015 otsusega nr 59 tunnistati Juhkomäe 5 detailplaneering osaliselt kehtetuks, mille kohaselt muuhulgas ka Kaera tee 1 // Põllu tee 22 katastriüksusel kehtinud elamu ehitusõigus tunnistati kehtetuks ning detailplaneeringukohane elamumaa sihtotstarve muudeti tagasi maatulundusmaaks.
18.Kaebaja ei saa kinnistule elamut või muud elamuhoonete kasutusotstarvete hulka kuuluvat hoonet (nt suvila, aiamaja) ehitada ning hoonele vastava sihtotstarbe määramist taotleda kehtetu detailplaneeringu alusel. Kaebaja peab ehitusõiguse taotlemisel lähtuma kehtivatest õigusaktidest, sh kehtivas Saue ÜP-s sätestatud tingimustest. Maaüksus asub Saue ÜP kaardi järgi hajaasustusega alal, kus Saue ÜP seletuskirja punkti 4.3 kohaselt peab elamu ehitusõiguse saamiseks olema kinnistu suurus vähemalt 1 hektar. Hajaasustusega alal on reeglina lubatud kuni kolmest üksikelamust ja juurdekuuluvatest abihoonetest koosnevad hoonete grupid, kus gruppidevaheline kaugus õuealade vahel mõõdetuna on vähemalt 100 meetrit. Kinnistu ei vasta kummalegi üldplaneeringu seletuskirjas sätestatud tingimusele, kuna kinnistu pindala on 4260 m2 ning lähima kolme elamu ehitamise õigusega grupi moodustavate katastriüksuste (Kaera tee 4, Kaera tee 6 ja Kaera tee 8) kaugus on vaid ca 11 meetrit. Seega ei saa Kaera tee 1 // Põllu tee 22 maaüksusele määrata elamuhoone (sh suvila või aiamaja) ehitusõigust ega ka ehitusõigusega kaasnevat maa sihtotstarvet (elamumaa).
19.Maakasutuse juhtotstarve puudus Kaera tee 1 // Põllu tee 22 maaüksusel nii enne kui ka pärast Juhkomäe 5 detailplaneeringu kehtestamist. Tegemist on kogu aeg olnud üldplaneeringukohase juhtotstarbeta (hajaasustusega) alaga, sõltumata sellest, kas sellel maa-alal kehtis detailplaneering või mitte.
20.Kaebaja soetas kohtutäiturilt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu ning esitas 27.10.2020 läbi riikliku ehitisregistri ehitusteatise nr 2011201/27692 kinnistule aiamaja püstitamiseks. Maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa, samuti maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. Kaebaja ei saanud maatulundusmaad soetades ilma vallaga eelnevalt konsulteerimata eeldada, et sinna on võimalik saada ehitusõigust. Kinnistusraamatu andmetest nähtub, et kaebaja omandas kinnistu kohtutäituri kaudu 2019. aastal, kui Juhkomäe 5 detailplaneering ei kehtinud enam u 4 aastat. Kaera tee 1 // Põllu tee 22 katastriüksuse sihtotstarve oli omandamise hetkel 100% maatulundusmaa. Hoolas kinnistu ostja 3(6)
oleks kontrollinud ehitusõiguse saamise võimalikkust vallast enne ostu sooritamist, kui ostu eesmärk oli maatulundusmaale ehitusõiguse saamine. Kaebaja ostis maatulundusmaa, millel puudub ehitusõigus. Kaebajal ei saanud olla õigustatud ootust maatulundusmaa sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks ning ehitusõiguse saamiseks kinnistule elamuhoone (sh aiamaja, suvila) püstitamiseks.
21.Saue Vallavalitsus oli Juhkomäe 5 detailplaneeringu osalisest kehtetuks tunnistamisest teavitanud Harjumaa piirkonna kohtutäitureid, märkides eraldi, et nad arvestaks arestitud vara realiseerimisel Juhkomäe 5 detalplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamisega ning kajastaks seda vara müügilepingute sõlmimisel. Seega ei ole välistatud, et kaebaja võis kinnistut omandades olla teadlik maaüksusega seonduvatest ehituspiirangutest.
22.Kaebaja väide, et maakatastri andmetel ei ole erinevalt kinnistusraamatusse kantud andmetest õiguslikku tähendust, on iseenesest õige. Kinnistusraamatus on kinnistu sihtotstarve 100% maatulundusmaa. Maatulundusmaa sihtotstarve ongi sinna määratud maa tegeliku kasutuse alusel.
23.Kaebaja on valesti tõlgendanud Saue ÜP-d. Üldplaneeringuga ei määrata sihtotstarbeid, vaid maakasutuse juhtotstarbeid. Saue ÜP kaardil kajastatud sihtotstarbed on sinna kantud informatiivsel eesmärgil ning kajastavad üldplaneeringu koostamise hetke (juuni 2010). Kaebaja viited PlanS § 93 lg 1 kohaselt üldplaneeringu kehtetuks tunnistamisele ja lg 2 üldplaneeringu muutmisele ei ole asjakohased. Juhkomäe 5 detailplaneering ei olnud selle koostamise ja kehtestamise ajal üldplaneeringut muutev detailplaneering. PlanS § 140 reguleerib detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist ning Saue Vallavolikogu 24.09.2015 otsus nr 59 on kooskõlas PlanS-ga. Juhkomäe 5 detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise aluseks ei olnud üksnes detailplaneeringu kehtivuse ajaline piirang. Ajakohane ei ole kaebaja viide Riigikohtu lahendile 3-17-2766, kuna tegemist ei ole analoogse kaasusega.
24.Ehitusõiguse seadmine ei kuulu põhiseaduses § 32 kohase õiguse hulka enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, vaid on kohaliku omavalitsuse igakordseks kaalutlusotsuseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
25.Kaebaja omandas 08.10.2019 Saue vallas, Alliku külas Kaera tee 1 // Põllu tee 22 maaüksuse sihtotstarbega 100% maatulundusmaa. Vastustaja keeldus ehitusloa andmisest ning jättis maaüksuse sihtotstarbe muutmata. Vaidlustatud otsus on kaalutlusotsus. Kohaliku omavalitsuse otsuse kohtulikul kontrollil tuleb arvesse võtta, et kohtu võimalus sekkuda kohaliku omavalitsuse kaalutlusõiguse teostamisse on piiratud tulenevalt keelust hinnata halduse kaalutlusotste otstarbekust ja teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Kaalutlusotsuste sisuline kontroll piirdub õiguse üldpõhimõtetest ja kaalutlusreeglitest kinnipidamisega (HMS §-d 4 ja 54). Mida laiem on haldusorganile antud kaalutlusõigus, seda raskemad ja selgemad vead peavad esinema kaalutlusvigade tuvastamiseks. Haldusakti tühistamist ei too kaasa sellised kaalutlusvead, mis kohtu hinnangul ei mõjuta lõpptulemust (Riigikohtu 15.05.2013 otsus nr 3-3-1-78-12, p 12; vrd ka Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 20).
26.Kaebaja kinnistu asub Saue ÜP-ga hõlmatud alal. Menetlusosaliste vahel on vaidlus, kas kaebaja kinnistu osas Saue ÜP kaardil märgitud elamumaa sihtotstarbega maa-alal on ehitamine lubatud. PlanS § 75 lg 4 järgi on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Üldplaneeringujärgne maakasutuse juhtotstarve võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid üldplaneeringuga sätestatud maakasutusest eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav ja see ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust. Planeeringu põhilahenduseks on planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga kavandatu elluviimisel lahenduse tervikliku toimimise (Riigikohtu halduskolleegiumi 12. märtsi 2015. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-71-14, p 11). PlanS § 6 p 15 järgi on planeeringulahendus planeeringuala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, mis elluviimisel 4(6)
võimaldab planeeringuga kavandatud maa ja ehitiste sihtotstarbelist kasutamist planeeringuga määratud maakasutus- ja ehitustingimustest kinnipidamisel.
27.Juhtotstarbe mõiste erineb kinnisasja sihtotstarbe mõistest. Juhtfunktsioon ei piira lõplikult detailplaneeringuga kavandatavate ehitiste kasutusotstarvet, vaid annab üldise suundumuse (Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus haldusasjas 3-19-1409, p 21). Saue ÜP seletuskirja kohaselt on maakasutuse juhtotstarve territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Seletuskirja järgi (lk 6) on kaebaja soovitud aiamaja (varem on kasutatud ka mõistet suvila) ühe korteriga hooajaliselt kasutatavaks projekteeritud ja ehitatud hoone, mida ei kasutata aastaringselt alaliseks elamiseks ning mis ei pea täielikult vastama elamule seatud nõuetele. Aiamaja on lubatud ehitada pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbega maa-alale. Seletuskirjas on ka selgitatud (lk 8), et maakasutuse juhtotstarbed on kantud üldplaneeringu kaardile. Määratlemata juhtotstarbega aladel kehtivad hajaasustusega alade maakasutus- ning ehitustingimused. Üldplaneeringu ellurakendamisel võib olemasolevaid katastriüksusi kasutada edasi nende senise kasutusotstarbe järgi. Planeeritud juhtotstarvet ja ehitustingimusi tuleb järgida juhul, kui katastriüksuse seniseid ehitustingimusi (k-a sihtotstarvet) soovitakse muuta.
28.Saue ÜP kaardi leppemärkide loendis on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbed kajastatud alamjaotuses pealkirjaga „Maakasutus“, kus mh nähtuvad juhtotstarbed nimega pere- ja ridaelamumaa (EE); aiandus- ja suvilaühistute maa (Aü>EE). Neid leppemärke tähistavad värvitoonid on kollased. Sihtotstarvete leppemärgid sisalduvad alamjaotuses pealkirjaga „Katastriüksuse sihtotstarve (seisuga juuni 2010)“, kus elamumaa sihtotstarbe leppemärki tähistab kollane diagonaaltriibutus.
29.Kinnistu ala tähistmisel ei ole kasutatud maakasutuse juhtotstarvet määravat leppemärki (pereja ridaelamumaa või aiandus- ja suvilaühistute maa). Katastriüksuse elamumaa sihtotstarvet tähistavad kollased diagonaaltriibud hallikal tasutal, mis leppemärkide kohaselt tähistavad katastriüksuse sihtotstarvet seisuga juuni 2010. Seega puudub maaüksuse alal üldplaneeringuga määratav maakasutuse juhtotstarve. MaaKatS § 18 lg 1 järgi määrab linna- või vallavalitsus katastriüksusele sihtotstarbe, lähtudes järgmistest põhimõtetest: 1) ehitisteta katastriüksusele määratakse sihtotstarve maa tegeliku kasutuse alusel või detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel üldplaneeringu alusel; 2) katastriüksusele määratakse sihtotstarve detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneeringu alusel; 3) ehitist teenindavale katastriüksusele määratakse kogu ulatuses ehitise kasutamise otstarbest tulenev sihtotstarve ehitise tegeliku kasutuse, ehitusloa, ehitisteatise, linna- või vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku või kasutusloa alusel.
30.Kuivõrd Saue ÜP kaardil on märgitud kaebaja kinnistu osas üksnes katastriüksuse sihtotstarve, mis Saue ÜP kehtestamise ajal kehtis, on kaebaja vääralt tõlgendanud kaardi leppemärkide tähendust. Saue ÜP kehtestamise ajal kehtis vaadeldaval maa-alal Saue Vallavolikogu 26.01.2006 otsusega nr 001 kehtestatud Juhkomäe 5 detailplaneering (dtl 52), mistõttu kanti Saue ÜP kaardile kinnistu sellel ajal kehtinud sihtotstarve elamumaa. Samas tunnistas Saue Vallavolikogu 24.09.2015 otsusega nr 59 Juhkomäe 5 detailplaneeringu osaliselt kehtetuks, sh ka kinnistu osas (dtl 36). Saue Vallavalitsus määras 17.11.2015 korraldusega nr 889 Kaera tee 1 // Põllu tee 22 katastriüksuse sihtotstarbeks maatulundusmaa 100% (dtl 41). Nimetatud haldusakt on kehtiv. Arvestades eelnevat, puudub vajadus hinnata, kas detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine annab õiguse maa sihtotstarbe muutmiseks. Asjaolu, et üldplaneeringus on maa-ala jätkuvalt tähistatud elamumaa sihtotstarbega, ei oma määravat tähtsust, kuna sihtotstarbe muutumine on sellele vaatamata hiljem võimalik. Kohus möönab, et Saue ÜP kaart on mõnevõrra eksitav ning Saue ÜP materjalid peavad näitama tegelikku olukorda. Samas ei muuda see minetus asjaolu, et kehtivate haldusaktide järgi ei ole aiamaja ehitamine kaebaja kinnistule lubatud. 5(6)
31.Ehistusseadustiku (EhS) § 12 lg 2 kohaselt peab ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Detailplaneeringu puudumisel peab ehitatav ehitis olema kooskõlas üldplaneeringuga. Saue ÜP seletuskirja kohaselt kehtivad määratlemata juhtotstarbega aladel hajaasustusega alade maakasutus- ning ehitustingimused (lk 8). Ehitusõiguse saamiseks hajaasustusega alal peab moodustatava uue kinnistu suurus olema vähemalt 1 ha, laius vähemalt 40 m ning kinnistule peab olema tagatud juurdepääs (lk 9). Kaebajale kuuluva kinnistu suurus on 4260 m2, seega vähem, kui on sätestatud Saue ÜP-s. Seetõttu keeldus Saue vald õigesti aiamaja ehitusõiguse andmisest.
32.MaakatS § 181 lg 9 sätestab, et maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Kuivõrd Saue ÜP-st tulenevalt on aiamaja lubatud ehitada pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbega maa-alale ning kaebajale kuuluv kinnistu asub Saue ÜP järgi maa-alal, millel puudub juhtotstarve, ehk hajaastustusalal asuval maatulundusmaal ning on väiksem kui 1 ha, ei ole täidetud Saue ÜP-st tulenev tingimus aiamaja püstitamiseks. Kaebaja ei saanud lähtuda eeldusest, et aiamaja ehitamine on lubatav. Sisuliselt esitas kaebaja taotluse üldplaneeringu muutmiseks. Tallinna Ringkonnakohus tõi haldusasjas 3-18-1830 28.02.2019 kohtuotsuse p-s 14 välja, et olemasoleva juhtotstarbe asendamine uue juhtotstarbega (nt elamumaa) asendamine ei oleks üldplaneeringu täiendamine ega täpsustamine. Tegemist oleks olemasoleva tingimuse kehtetuks tunnistamisega ja uue tingimuse kehtestamisega. Eelnevat ringkonnakohtu käsitlust saab tõlgendada ka selliselt, et juhtotstarbe puudumisel ning juhtotstarbe lisamisel tuleb üldplaneering uuesti kehtestada uute tingimustega, mida saab teha üksnes detailplaneeringu menetluses (vt PlanS § 126 lg 1 p 3- ehitusõiguse määramine). Esitatud taotluses ei ole välja toodud põhjendusi üldplaneeringut muutva otsustuse tegemiseks.
33.Kohus nõustub kaebajaga, et asjakohatu on vaidlustatud haldusaktist tulenev viide, et kaebaja oleks pidanud enne kinnistu omandamist kontrollima kohalikust omavalitsusest ehitusõiguse saamise võimalikkust, kuna eelnev ei ole seotud ehitusõiguse andmise õigusega. Puudub alus kahelda kaebaja teadlikkuses, et ta omandab maatulundusmaa. Samas on vastustaja seisukoht soovitusena asjakohane.
34.Vastustaja on kohaldanud kaalutlusõigust õigesti, haldusakt on piisavalt põhjendatud. Kaebajale on õiguspäraselt jäetud ehitusõigus andmata ning kinnistu sihtotstarve muutmata. Kohus jätab Xi kaebuse rahuldamata.
35.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.